“Muusikalinna strateegia raames oleme juba korraldanud koolikontserte, laulukirjutamise laagreid, kooriühingu noortekooride festivali, kus noored said oma ala tipp-professionaalide käe all muusikaga tutvust teha, ja palju muud,” rääkis Tallinna abilinnapea Kaarel Oja UNESCO muusikalinna tiitli raames tehtud tööst.
Möödunud aastast kannab Tallinn uhkusega UNESCO muusikalinna tiitlit. Aunimetus ei tähenda aga mingiks kindlaks perioodiks festivaliprogrammi loomist ja selle elluviimist, vaid pealinna ja sedakaudu ka kogu Eesti muusikaelu üldist kasvatamist ning harimist.
“Muusikalinn on tulnud selleks, et jääda,” kinnitas Tallinna abilinnapea Kaarel Oja täna toimunud tutvustusüritusel muusikalinna senistest tegemistest ja edasistest plaanidest rääkides. Abilinnapea sõnul keskendutakse käesoleval aastal eeskätt noortele, et anda värsketele talentidele võimalust oma andeid rakendada ja arendada. “Iga laps, kel on huvi ja soont, peaks saama võimaluse muusikaõppega süvitsi tegeleda ning pühenduda sellele valdkonnale soovi korral kogu eluks.”
Oja sõnul on Eesti selle poolest ülepea eriline, et muusika on kohustuslik osa õppeprogrammist esimesest klassist kuni kaheteistkümnendani välja. Just neis tundides võiksid õpetajad abilinnapea sõnul juba varakult oma klasside talendid ära tunda, suunates neid tahtmise korral süvendatud õppe juurde. Näiteks mõnda koolis tegutsevasse muusikaringi või pilliõppesse.
“Muusikalinna strateegia raames oleme juba korraldanud koolikontserte, laulukirjutamise laagreid, kooriühingu noortekooride festivali, kus noored said oma ala tipp-professionaalide käe all muusikaga tutvust teha, ja palju muud,” rääkis Kaarel Oja. “Üksikuna võttes poleks neil üritustele ehk väga suurt mõju, aga see tulebki välja just tänu üldisele strateegiale, mis sisaldab väga palju erinevaid üritusi ja muid tegevusi.”
Tulemas on koolikontserdid, lastejazz ja noortepilet
Ehkki koolikontsertide korraldamisega on juba aastakümneid tegeldud, siis andis muusikalinna tiitel võimaluse sel aastal oma tegevust tunduvalt laiendada. Kokku külastati ligemale neljakümmet kooli ning elava muusika sündmustest said osa ligemale 5200 õpilast üle Tallinna. Esinejatena kaasati teiste seas näiteks Mikk Pedaja, Reigo Ahven, Juhan Raudveer ja Hans-Kristjan Haavik. Käesoleval aastal on plaanis korraldada lisaks veel suurkontserte Estonia kontserdisaalis, et õpilased saaksid muusikasündmusest osa võtta suurejoonelisemas ja pidulikumas atmosfääris.
Täitub ka Jazzkaare pikaajaline unistus, milleks on spetsiaalselt lastele ja noortele suunatud jazzfestival Kräsh. Festival koosneb kahest osast, koondades noored esmalt muusikalaagritesse, mis toimuvad 7.-9. juunini Muusika- ja Balletikoolis. Üks laager on mõeldud pisematele, 8-12 aastastele talentidele, kes pilli võib-olla veel väga hästi mängida ei oskagi, kuid on muusikapisikust juba nakatatud ning tahavad asjaga rohkem tegeleda. Suurematele mõeldud rühma oodatakse aga 12-16 aastaseid, kes on jõudnud juba ise päris muusikuteks areneda ja kellele pakutakse väärtuslikku kogemust jazzmuusikute käe all suures ansamblis. Laagrisse registreerimine algab aprilli alguses.
Laagrite järel saabub kahepäevane noortefestival, mille koduks tuleb Eesti Noorsooteater. Festivali käigus toimuvad lisaks kontserditele ka avatud õpitoad, vestlusringid, noorte talentide kohtumised muusikutega, linnaruumi pop-up kontserdid, installatsioonide avastustuba jpm. Õpitubade käigus soovitakse muude tegevuste seas tutvustada noortele selliseid olulisi ühiskondlikke teemasid nagu keskkonnakaitse ja vaimse tervise hoidmine.
Laste otsese muusikaüritustesse kaasamise kõrval on tuldud värskelt välja ka “muusikalinna noortepileti” nime kandva pilootprojektiga. Tegemist on väga soodsa kontserdipiletiga, mis on mõeldud 16-26 aastat vanale õppivale noorele ja mille saab soetada kuni üks päev enne kontserdi toimumist või siis samal päeval erinevatest piletimüügikohtadest üle linna. Missugustele üritustele, kui palju ja millise hinnaga pileteid müüa, seda hakkavad otsustama ürituse korraldajad. Tingimuseks on see, et noortepileti hind ei tohi ületada 30 protsenti täispileti hinnast. Praeguseks hetkeks on Piletilevi keskkonnas juba müügil ka noortepilet 25. märtsil toiuvale üritusele “Kolm kontserti”, mille ametlik soodushind kooliõpilasele on 16.20 eurot. Muusikalinna noortepileti saab seevastu soetada vaid 6 euro ja 20 sendi eest.
Tähelepanu muusikatööstusel ja elava muusika edendamisel
Lisaks noorte talentide avastamisele ja arendamisele pööratakse käesoleval aastal erilist tähelepanu ka professionaalsele muusikatööstusele. “Oleme pannud seljad kokku Music Estoniaga, et nad aitaksid meil maailmaklassi muusikapoliitikat luua ja annaksid ühtlasi teadmisi, mida selle eesmärgi saavutamisel kõige taktikalisem oleks teha,” rääkis Tallinna abilinnapea. Kaarel Oja sõnul ollakse juba töötamas ka paari suure muusikasündmuse kallal, et tekiks hea mudel selliste ürituste korraldamisel. “Uurime ühtlasi ka seda, kuidas muusikasündmusega võimalikult vähe keskkonda koormata. Siit edasi saab seda kogemust muidugi ka teistesse valdkondadesse laiendada.”
Oja sõnul on tehtud tööd sellegi nimel, et Tallinnat teadvustataks ka turistide maailmas linnana, kus kõrgetasemelist muusikat nautida saab. “Selleks on meil muu seas ka elava muusika kontsertpaikade toetus, et aidata neid kohti, kus on viimastel aastatel koroonast ja muudest ühiskondlikest kriisidest tingitult rasked ajad olnud. Ikka selleks, et meie linnas kõlaks elav muusika ja inimesed saaksid seda nautimas käia.”
UNESCO muusikalinna tiitli iga-aastaste taotlejate täpset arvu pole küll avalikuks tehtud, seevastu on teada, et eelmiseks aastaks, kui Tallinn austusväärset tiitlit kandma valiti, taotles seda ligemale 4-5 korda rohkem linnu, kui tiitleid lõpuks välja jagati. “Kusjuures, tiitel anti meile maksimumpunktidega,” toonitas Oja. Abilinnapea sõnul saadi suurepärane tulemus tänu heale strateegiale, millega tiitli tähendus lõppkokkuvõttes sisustati.
“Selles strateegias on üks oluline rida: Tallinn muusikalinnana peab saama linnaks, mis saab osa maailmatasemel muusikast,” rõhutas abilinnapea. “See on maraton, mitte tiitlivõistluste sprint. Lisaks muudele suundadele on oluline ka töö teiste muusikalinnadega, sest me pole muusikalinn mitte üksinda. Praegusel hetkel on selliseid linnu Euroopas ligemale 20-25, üle maailma aga kokku umbes viiskümmend.”
Abilinnapea sõnul peaks muusikalinna tiitel ja selle kandmiseni toonud strateegia panema meid rääkima üha rohkem sellest, et Tallinn on linn, kus on võimalus teha maailmatasemel muusikat. Samuti ka tahe seda teha ning võimalus elavast ja tipptasemel muusikaelust osa saada.
