“Seni olen pidanud nö europakki saades ikka toiduaineid juurde ostma, sest pakis ei ole hapukoort, piima, keefirit ja jogurtit,” lausus kolme lapse ema Merle. Seepärast sobib talle väga, et Euroopa toiduabipakk asendub vautšeriga, mille eest poest ise toitu osta saab. “Ma võin ju lapsele öelda, et üks või teine toit on tervislik ja kasulik, aga talle see ei loe – puudega last ei saa vägisi sundida, tema tahab ikka jogurtit ja kohukest,” lisas ta.

Nõmmel elav Merle on mitu aastat Euroopa Liidu toiduabi saanud. “Kord oli ekstra tore pakk, milles oli pärm ja jahu, nii et küpsetasin üle pika aja – tegin kaneelirulle ja saiapätsi,” meenutas naine. Samas tunnistab ta, et mõned europakiga saadud toiduained kipuvad teinekord ka seisma jääma. “Viimasel korral ei olnud pakis enam värsket puuvilja, vaid kuivatatud puuviljad, aga minu laps näiteks üldse rosinaid ei söö ja siis mul jäävad need kümme pakki lõpuks kuskile vedelema,” rääkis Merle. “Mina ei hooli väga makaronidest, me sööme rohkem kartuleid, ikka eestlase moodi! Vahel jälle jäävad seisma toiduabipakis olnud kuivained, sest poeg ei taha kaerahelbeputru.”

Mugavam ja vähem kulukas

Nii käib naisel kogu aeg klapitamine, et ots-otsaga välja tulla. “Näiteks ostan lahtisi kartuleid ning hapukoore või kaks, kui on sooduspakkumine,” lausus ta. “Vahel tahaks endale ja pojale ka juustu lubada. Võid me ostnud ei ole, seda panen ainult mõne toidu sisse; ekstra võileiva peale võid ei ole määrinud, sest see on kallis.”
Seni oli kindlalt määratud, mida Euroopa toiduabi pakk sisaldas.  Seal olid näiteks mesi, õli, konservid ja neljaviljahelbed, makaronid ja tee-kohv. Pakkide kindla sisuga on aga häda, et iga abivajaja ei pruugi kõike seda vajada. “Nüüd tekib võimalus valida ise neid toiduaineid, mida inimene soovib osta,” lausus Toidupanga projektijuht Liisa Rebane-Mäe.
Kui seni väljastasid linnaosad toiduabipakke, siis aprillist asenduvad need vautšeri ehk toiduabikaardiga, mille eest saavad inimesed Rimi kauplustest omal valikul toitu ja esmatarbekaupu soetada.  Sotsiaalministeeriumi kriisivalmiduse osakonna juhataja Thea Varraku sõnul jätkub toiduabi jagamine lihtsalt teistsugusel kujul. “Nüüd saavad inimesed nn toidupoe kaardid, mille eest on ette makstud teatud rahasumma, mida nad saavad kulutada toodete ostmiseks. See tähendab, et inimestel on õigus ise otsustada, milliseid tooteid ja millal oma lauale osta,” rääkis ta. Uus lähenemine muudab ministeeriumi hinnangul abi andmise inimkesksemaks ja ka vähem kulukaks, sest keegi ei pea enam neid komplekte kokku panema. Samuti ei pea mõtlema pakkide transpordile ja logistikale.
Uudis vautšerist valmistab Merlele heameelt. Toiduabitšekk on tema meelest senisest abipakist kahtlemata parem, sest siis saab ise ostunimekirja moodustada. “Olen koka tütar ja oskan väga hästi komplekteerida perele vajalikke asju,” märkis naine. “Seni olen aga pidanud nn europakki saades ikka toiduaineid juurde ostma, sest pakis ei ole hapukoort, piima, keefirit ja jogurtit – seega lisaostudest ei pääse, kui tahan kasvõi kastet teha.”
Naise noorim laps on erivajadusega ja toidu osas väga valiv. “Ma võin talle ju öelda, et üks või teine toit on tervislik ja kasulik, aga talle need argumendid iga kord ei loe – puudega last ei saa vägisi sundida, tema tahab ikka krõbudega jogurtit ja kohukest,” nentis ema. “Saan aru, et piimatooteid on toiduabi raames raske jagada, sest need riknevad kiiresti, aga just neid me sooviksime väga.”

30 eurot iga pereliikme kohta

Vautšeriga saab tasuda toidu ja esmatarbekaupade, näiteks hügieenitoodete eest. Tallinnas, Harjumaal ja Raplamaal saab toidukaartidega maksta vaid Rimis, sest just see jaekett valiti välja riigihanke tulemusena.
Toidukaardid hakkavad esialgu kehtima ainult Tallinna, Harjumaa ja Raplamaa elanikele. Mujal saavad inimesed samu toidupakke, nagu varem, kätte kas Toidupanga piirkondlikus filiaalis või omavalitsusest.  Vautšeri väärtus inimese kohta on 30 eurot kvartalis. Kui peres on mitu liiget, siis kantakse kogu summa ühele kaardile. Ehk kui toiduabi saajate nimekirjas on neljaliikmeline pere, on summa 120 eurot. “Summa arvutamisel lähtusime eelarve võimalustest ja abisaajate nimekirjades registreeritud inimeste arvust,” selgitas Varrak. “Arvestasime ka inflatsiooniga. Saadav summa isegi ületab toiduabipaki tegelikku väärtust.”
Merle sõnul on väga õige, et vautšeri eest alkoholi ja sigarette osta ei saa. “Võib-olla tualettpaberit ja kodukeemiat võiks selle eest siiski saada, aga mitte alkoholi ja sigarette – küllap leiduks neidki, kes võiksid seda ehk kuritarvitama hakata. Viiendal kuupäeval kell 10 võib poes pidevalt näha eluheidikuid sotsiaaltoetuse eest esimese asjana kohe alkoholi ostmas.”
Merle on lapsest saati näinud, kuidas süüa tehakse, ja tänu sellele on ta oskus majandada ammu olemas. “Võiksin lausa riigikogule öelda: vaadake mind, ma olen ära elanud ka ühe euroga päevas nii, et me ei nutnud lastega laua taga näljast,” kinnitas ta. “Tõsi küll, jäätised ja muud maiused jäävad meil ära, aga ega poest ei peagi ostma eurost pudingut!” Merle valmistab ise magustoite nagu kakaokissell või leivasupp. “Kui pead vähesega läbi ajama, tuleb toitu ise teha, mitte raisata raha pooltoodete peale,” lausus ta. “Soovitan ka teistele: otsige välja vanad kokaraamatud või vaadake kokasaateid. Parim toit on värske ja armastusega tehtud!”
Olena Mishura ja Mark Odynets on oma kolmeaastase tütrega Eestis elanud üheksa kuud. Siia saabusid nad Donetski oblasti Konstantinovka linnast. Pere on väga tänulik Eesti pakutud abiga. “Me ei kurda,” rääkis Olena. “Riik aitab meil maksta kesklinna korteri üüri ning oleme saanud igakülgset abi.”  Tütreke veedab päevad lasteaias, mõlemad vanemad õpivad eesti keelt ja Mark käis seni tööl, kuid saadeti palgata puhkusele, nii et teist kuud tal sissetulekut ei ole. “Seda enam vajame praegu Euroopa Liidu abifondi toiduabi ning pakkide küllusliku sisuga oleme väga rahul,” rääkis Mark. Olena loetles viimatise abi paki sisu: “Kaerahelbed, konservid (sprotid, kana, loomaliha), tee, kohv, mesi, riis, makaronid, päevalilleõli, küpsised, šokolaad – väga rikkalikult kõike.”

Majanduskriis toob rohkem abivajajaid

Kuuldes, et varsti on võimalus paki asemel saada vautšer, mille eest saab ise toidupoest kaupu valida, leidis Mark, et see oleks väga mugav. “Osa europakis olevaid aineid me toiduks väga ei kasuta,” põhjendas mees. Olena lisas: “Kui saad ise osta, siis valid ju just seda, mida rohkem vaja.” Kuigi paar elab keskturu lähedal, nad turul väga ei käi, kuna sealsed hinnad on kallimad kui Maximas ja Lidlis, kus tavapäraseid toiduoste tehakse. “Tõsi küll, liha ostame teinekord ka keskturult,” lisas Mark.
Majanduskriis ja Ukraina sõda on suurendanud puudustkannatavate inimeste hulka. Tallinnas saab igal nädalal toiduabi umbes 4500 inimest. Merle sattus Tallinna elama traagilistel asjaoludel. “Põgenesime lastega seitsme aasta eest vägivaldse abikaasa juurest,” meenutas ta. “Äkki olime olukorras, kus meil polnud enam ei kodu ega asju. Uut elu alustades oli mul neli väikest alustaldrikut, üks madrats ja lapsevoodi. Istusin ja sõin põlve peal!”
Esimesena võimaldas linna naisele toiduabi, üüritoetustega läks pisut aega. “Linnaosavalitsus toetab aina rohkem,” nentis Merle. “Nüüdseks oleme pojaga toredasti ühetoalise munitsipaalkorterini jõudnud ja võib öelda, et lõpuks ometi on kõik hästi.”
Erivajadusega üheksa-aastase poja kõrvalt Merle tööl käia ei saa ning tal endalgi on osaline töövõimetus.
EL-i toiduabi eraldatakse neli korda aastas ning tänavu algab selle jagamine 24. aprillil. Abi saavad nimekirjade alusel inimesed, kellele omavalitsused jagavad toimetulekutoetust või toetusi. EL-i toidupakkide saajate nimekirjad koostavad sotsiaaltöötajad. Tallinnas ja Harjumaal väljastatakse toiduabikaardid umbes 14 000 inimesele. “1. aprilli seisuga võetakse abisaajate nimekirjad välja. Sinna kuuluvad ka varjupaigas ööbinud või linnalt sissetulekust sõltuvaid toetusi saanud inimesed,” selgitas Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja Raimo Saadi. “Need nimekirjad lähevad siis läbi sotsiaalkindlustusameti Rimile, kes saadab inimestele tähitud kirjaga kaardid kätte.”
Rebane-Mäe lisas, et sotsiaaltöötajalt saab vajadusel kõiki selgitusi kaardi kasutamise kohta.
Toiduabi asendamine vautšeriga puudutab ainult seda abiliiki, mille jaoks Euroopa Liit raha eraldab. “Toidupank jagab tooteid ka edaspidi igal nädalal sotsiaaltöötajate antud nimekirjade alusel. Iganädalast toidujagamist see ei mõjuta, seda abi osutatakse jätkuvalt samadel alustel nagu seni,” kinnitas Rebane-Mäe.
Abi saamise kriteeriumid jäävad samaks, mis seni kehtisid EL-i toidupakkide vastuvõtmisel. Toetusesaajate nimekirjad koostavad kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad. Toodete ostuvautšeril raha kogumine ei mõjuta hüvitiste saamise õigust ega nende suurust.

Enam aega toidu päästmisele

Rebane-Mäe sõnul on veel vara öelda, kui edukas see toidukordade süsteem võiks olla. Kindlalt võib öelda, et Toidupanga töötajad ja vabatahtlikud saavad tõhusamalt kasutada aega, mis kulus EL-i toiduabikomplektide kokku panekuks ja jagamiseks. “Selle võrra Toidupanga koormus natukene väheneb. Siis me saame tegeleda enda nii-öelda igapäevaste toimingutega,” selgitas Rebane-Mäe. “Meie põhitegevus on igal nädalal toidu jagamine abivajajatele. Vabanenud aja saame pühendada suurte jaekettide toodete tõhusamale “päästmisele” ning jagada igal nädalal toiduabi, kus enamasti  on päästetud ja annetatud toit. Üldjuhul tuleb aeguva säilivusajaga tooted kauplustest kiiresti välja korjata ja mitte vähem kiiresti vajajatele laiali jagada, samas kui tooted on tarbimiskõlbulikud. Jagame ka Toidupanga kampaaniate käigus annetatud ja annetuste eest ostetud tooteid.”
Kui EL-i toiduabi on mõeldud toetust saavatele riigi madala sissetulekuga elanikele, siis Toidupanga nädalase toidupaki võib saada igaüks, kes on majanduslikult raskes olukorras. Ka seda saab sotsiaaltöötajate esitatud nimekirjade alusel. Reeglina on nende hulgas inimesi, kes on sattunud raskesse majanduslikku olukorda, kuid kelle puhul ei ole kohalikult omavalitsuselt abi saamise või toetuste maksmise protsess veel lõppenud. “Eestis on Toidupangal 16 filiaali ja me ei näe, et tasuta toidu vajajate hulk väheneks,” selgitas Rebane-Mäe. “See pole üllatav, kui võtta arvesse jätkuvat kriisi, elukalliduse tõusu ja hindade tõusu. 2022. aastal andsime Eestis abi keskmiselt ligi 19 604 inimesele. Võrdlesime hiljuti Tallinna andmeid 2022. aasta detsembri ja 2023. aasta jaanuari kohta. 2022. aasta detsembris sai nädalas toidupakke 9925 inimest. 2023. aasta jaanuaris oli neid juba 11 818 ehk kahe kuuga oli neid 19% rohkem. Teistes piirkondades pole need andmed muutunud, välja arvatud Valga, kus kasv oli 14%.”

Kust ja kuidas saada tühja kõhu korral abi?
• Euroopa toiduabi saavad inimesed, kes on selle jagamise vahelisel ajal saanud vähemalt üks kord toimetulekutoetust.
• Samuti inimesed, kes on saanud sissetulekupõhiseid toetusi või omavalitsuse toetust konkreetsete teenuste jaoks.
• Toiduabi on mõeldud ka inimestele, kes on ööbinud kodutute varjupaigas.
• Elanikud, kes tunnevad, et ei tule rahaliselt toime, saavad pöörduda oma linnaosa sotsiaaltöötaja poole. Ta aitab vormistada dokumente, arvutada välja kõik tulud ja kulud, ning kui inimene vastab kriteeriumitele, siis kannab töötaja ta ka abi saamiseks nimekirja.
• Lisaks ostetud toiduabile jagatakse puudust kannatavatele inimestele ka annetatud toiduabi, mida koguvad ja jagavad toidupangad jooksvalt kogu aasta jooksul. Seda saavad raskustes inimesed või pered, kelle abivajaduse on välja selgitanud KOV-i sotsiaaltöötaja. Annetatud toiduabi on õigus saada abivajaduse hindamise kuul ja sellele järgneval kolmel kuul. Pikema abivajaduse korral hindab sotsiaaltöötaja olukorra uuesti üle.
• JK Taverni supiköök Lasnamäel aadressil Pae 19/1 on avatud kõigile, kellel on raskusi toimetulekuga. Supiköögist saab sooja kõhutäie (0,5 liitrit suppi ja 100 grammi leiba) igal päeval kella 12-15. Kaasa jagab JK Taverni suppi igal päeval kella 13-15 või kuniks toitu jätkub).
• Päästearmee Lootusemaja (Laevastiku 1a) supiköök on avatud esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval kella 11-13.30
• Uus Päästearmee Lootuse keskuse supiköök (Katusepapi 23) on avatud teisipäeval ja neljapäeval kella 12-15.
• Tallinna keskturu Lastekodu ja Torupilli otsa nurgal asuvas parklas jagab suppi, võileibu ja kohvi reedeti 7-10 MTÜ Tänavatöö, laupäeviti 7-9 MTÜ Uue Alguse Abikeskus ja pühapäeviti 9-10 MTÜ Elav Iisrael.