“Viimase kahekümne aasta jooksul on ligemale 1200-le raske vägivallakuriteo tõttu kannatanule riigi poolt pakutavat hüvitist makstud. Samal ajal registreeritakse aastas ligemale 8000 vägivallakuritegu. Kõik nende ohvrid ei saa küll raskeid tervisekahjustusi, aga sellegipoolest on ilmne, et info teenusest pole piisaval määral kättesaadav,” rääkis Sotsiaalkindlustusameti kahju- ja kuriteoohvri hüvitise teenuse juht Kati Mäesaar.
Ehkki Eestis on viimased paarkümmend aastat raske vägivalla tõttu kannatanutele paremaks hakkamasaamiseks hüvitist makstud, siis taotlevad tuhandete vägivallast räsitud inimeste seast vaid üksikud neile mõeldud toetusi. Viimase kolme aasta jooksul on nendegi väheste hulk drastiliselt kahanenud, seetõttu jõustuvad 1. aprillist ka seadusemuudatused, mis peaksid inimeste elu hüvitise taotlemisel kergendama.
“Pilt on murettekitav,” nentis Sotsiaalkindlustusameti kahju- ja kuriteoohvri hüvitise teenuse juht Kati Mäesaar. “Oleme arvestanud, et reaalse vajaduse järgi võiksid hüvitist saada ehk 500 kuni 1000 inimest aastas. Praegu on meil aastate lõikes olnud keskmiselt 40 hüvitise saajat, kellest umbes kümme protsenti on ellujäänud, kellele hüvitatakse tekitatud varaline kahju. Viimasel kolmel aastal on toimunud aga kuriteoohvri hüvitise saajate arvu märgatav kahanemine, mis tekitab tõepoolest muret.”
Kui 2020. aastal oli esmakordselt hüvitist saanute arvuks 43 inimest, siis 2021. aastal oli neid vaid 33. Eelmisel aastal sai hüitist aga vaid 14 inimest. Tublisti on vähenenud ka välja makstavate hüvitiste kogusumma: kui 2021. aastal oli see kokku 150 000 eurot, siis elmisel aastal ainult 70 000 eurot . Seega kahanes toetuste välja maksmine lausa poole võrra. See ei tähenda sotsiaalkindlustusameti sõnul aga raskete vägivallakuritegude järsku vähenemist Eestis, vaid pigemini seda, et ohvrid ei jõua mingitel põhjustel taotluse esitamiseni ja hüvitise saamiseni.
Kahekümne aasta jooksul on hüvitist makstud ligemale 1200 inimesele
“Kuriteoohvri hüvitis on mõeldud inimestele, kes said vägivallakuriteo tagajärjel raske tervisekahjustuse või hukkusid. Viimasel juhul makstakse hüvitist ohvri ülalpeetavatele, kelleks on üldjuhul lapsed ja kes saavad hüvitist kuni 18 eluaastani. Edasi õppimise korral aga 24 aastani,“ rääkis Mäesaar, kelle sõnul hüvitatakse lähedastele ka ohvri matusekulud.
Ränga tervisekahjustuse saamise korral makstakse hüvitist kuriteo käigus lõhutud asjade eest, milleks võivad olla näiteks prillid, abivahendid, isiklikud esemed või muud sellist. Samuti juhul, kui inimesel tekivad lisakulud tervise taastamisele kulutatud summade või sissetuleku vähenemise näol – näiteks siis, kui pole võimalik enam tööl käia. Sellisel juhul hüvitab riik tekkinud varalise kahju.
“Viimase kahekümne aasta jooksul on hüvitist makstud ligemale 1200 inimesele,” rääkis Mäesaar. “Neist ca 80% on vägivallakuriteo tõttu omakse kaotanud inimesed, 20% aga ohvrid, kes on sellise kuriteo üle elanud ja kellele toimunu tõttu tekkinud kahju kompenseeritakse. Samal ajal registreeritakse aastas ligemale 8000 vägivallakuritegu. Kõik nende ohvrid ei saa küll raskeid tervisekahjustusi, aga sellegipoolest on ilmne, et info teenusest pole piisaval määral kättesaadav.”
Inimesed, kellele tervise- ja muude kahjustuste hüvitamiseks toetusraha makstakse, on Mäesaare sõnul näiteks ootamatute rünnakute või lähisuhtevägivalla tõttu kannatanud. “Just raske isikuvastase kuriteo tagajärjel ellu jäänud inimeste sihtrühm on see, kelle puhul tahame, et info hakkaks nendeni paremini jõudma ja nad hakkaksid rohkem hüvitist taotlema,” märkis spetsialist.
Selleks, et hüvitist taotleda, tuleb toime pandud raske isikuvastane kuritegu politseis vähemalt viieteistkümne päeva jooksul registreerida ja politsei peab algatama kriminaalmenetluse. Probleem on aga selles, et info teenusest ei jõua sageli abivajajani. “See ongi hetkel kuriteoohvrite toetamises suurimaks pudelikaelaks,” leidis Mäesaar.
Kahju tõendamine muutub oluliselt kergemaks
Selleks, et info paremini kuriteoohvriteni jõuaks ja inimesed vajalikku abi saaks, on amet ette näinud terve rida muudatusi hüvitise taotlemises. Lihtsamaks ei muutu mitte ainult taotluse esitamine, vaid teatud juhtudel jääb ohvrile ka märgatavalt rohkem raha kätte. Kõik see võiks Sotsiaalkindlustusameti hinnangul hüvitise taotlemist inimestele kergendada ja abisaajate hulka kasvatada.
“Ehk üks olulisemaid muudatusi ohvrite jaoks seisneb selles, et teatud kulu- või kahjuliikide osas pole enam vaja kulusid tšekkidega tõendada,” rääkis Mäesaar. Spetsialisti sõnul tuli eelnevalt kõik kulud alati kulutšekkidega tõendada, samas ei pruukinud näiteks kuriteo käigus lõhutud asjade eest tšekke enam alleski olla – olid selleks siis prillid, riided või mõni muu kahjustusi saanud isiklik ese. Nüüdsest on kahju kinnitamine vägivallakuriteo ohvritele aga märgatavalt lihtsamaks muutunud.
“Piisab, kui saame näiteks politseilt info lõhutud prillide või isiklike esemete kohta, maksame automaatselt välja hüvitise alammäära ühe kuu alampalga piires, mis on käesoleval aastal tõusnud 725 euroni,” selgitas Mäesaar, kelle sõnul ei hakatud varasemalt just seepärast sageli hüvitist taotlema, et tekitatud kahju oli liiga keeruline tõendada. “Nüüdseks hüvitatakse alammäära piires ka matusekulud, mida pole vaja enam kulutšekkidega tõendada. Alles siis, kui tekkinud kahjud seda summat ületavad, tuleb need tõendada ka dokumentaalselt.”
Kätte hakatakse saama ka rohkem hüvitisraha
Samuti ei arvestata kuriteoohvri hüvitiste maksmisel enam maha riiklikke toetusi, näiteks töötukassast saadavat töövõimetustoetust. Kui ohvri sissetulek kuriteo tõttu vähenes, siis pidi ta varasemalt käima töötukassas töövõime hindamist läbimas. Nüüd piisab aga sellest, et jälgitakse tema sissetulekute voogu ja kuni sissetulek pole kuriteo eelsele määrale tõusnud, siis jätkatakse ka hüvitise välja maksmist. Kui eelnev sissetulek oli väiksem kui alampalk, siis makstakse ikkagi alampalga suurust summat kuus kuni sissetulekute taastumiseni. Enam ei vähendata ka elu kaotanud ohvri ülalpeetavate puhul toitjakaotuspensioni vastavalt välja makstavale hüvitisele ega arvestata matusekulude hüvitamisel maha kohalike omavalitsuste poolt välja makstavat 250 eurost matusetoetust.
“Loodetavasti aitavad kõik need muutused kaasa sellele, et senisest enam ohvreid hakkab hüvitist taotlema ning teadlikkus sel teemal tõuseb,” avaldas Mäesaar lootust. Hetkel on Sotsiaalkindlustusamet prognoosinud, et kui viimastel aegadel on nendeni jõudnud ligemale kümmekond vägivallakuriteo ohvrit, kellele hüvitist makstakse, siis peale vastavaid muudatusi võiks see number esialgu kasvada näiteks kahekümne inimeseni aastas. “Juba see oleks edasiminek võrreldes viimase kolme aasta jooksul toimunud hüvitise saajate drastilises languses,” leidis Mäesaar.
Aastatel 2002 kuni 2022 on Sotsiaalkindlustusamet välja maksnud kokku 2,7 miljoni euro ulatuses hüvitisi, tagasi pole saanud aga pooltki sellest. “Riigil on õigus kurjategijatelt hüvitiseks makstav summa ka tagasi küsida, aga sageli pole seda võimalik teha. Kurjategijal puudub kas sissetulek, ta viibib vangis või muud sellist,” tõdes Mäesaar.
Parandamaks info kättesaadavust vägivaldse kuriteo ohvritele, selleks korraldab Sotsiaalkindlustusamet ka piirkondlikke infoüritusi Politsei- ja Piirivalveametile, et politseinikud oleksid paremini kursis kuriteoohvrite hüvitise maksmisega ning oskaksid ka ise vajadusel inimest selle teenuseni juhatada. Tallinnas toimub selline infopäev 30. märtsil.
