Ajaloolane ja Tallinna heerold Jüri Kuuskemaa külastas Stenbocki maja, kus lisaks meie valitsusele ja riigikantseleile võib leida ka põnevaid reliikviaid Eesti riigi ajaloost ning erisorti sisekujundust, mis varieerub kubistlikust lihtsusest toretseva rokokooni.
„Hoone rajatai 1779. aastal Johann Caspahr Mohri projekti järgi ja ehitusettevõtjaks oli Rootsi aadlist pärinev krahv Jakob Pontus Stenbock,“ rääkis heerold. „Maja sai arvatavasti valmis aastaks 1792. Maja ruumistik on väga huvitav ning mitme sajandiline.“
Peakorruse põhjatiivas asuvad peaministri ruumid, kus heeroldi sõnul päris vanu detaile nagu ahjud või laekaunistused, enam ei ole. „Kuid uksed, aknad, müüristik ja ruumimaht on ikka sama nagu nad olid juba 18. sajandil,“ lausus ta. „Kuna see hoone on nii palju kasutajaid vahetanud, siis loomulikult ei olnud siin ka stiilset mööblit. Seda on toodud siia erinevatest riigiasutustest. Osalt on see varem olnud Toompea lossis ja midagi on riigikantselei saanud ka presidendi residentsis Kadriorus, aga ka muuseumidest.“
„Siin on ka seintel maale, näiteks Jüri Jaakson vaatab meile ühe diivani kohalt vastu,“ rääkis Kuuskemaa. „Ja üks detail, mis Eesti riiklusele viitab, on seinale raamitud „Manifest Eestimaa rahwastele“.“
Hoone peakorruse lõunapoolses osas on heeroldi kinnitusel hoone kõige tähtsam saal. „Riigisaal, kus meie valitsus peab istungeid ja otsustab, mis peab toimuma saama ja mis teps mitte,“ ütles ta. „Saali eesruumis on aga riigivanemate portreed. Siin ainuke mittepresident on Jüri Uluots, kes oli seadusliku Eesti riigivõimu edasikandja.“
Saalist paremale jääb rõdu balustraad
„See on see rõdu, mida alailma näidatakse ka televisiooni kroonikasaadetes,“ märkis Kuuskemaa. „Kui meie valitsusel on tähtsaid külalisi, siis tihtipeale viiakse nad sellele rõdule, et nad saaksid vaadata uhket panoraami.“
Aegade mitmekihilisus, stiilsus ja hübriidsus avanevad meile heeroldi sõnul ka valitsushoone mööblis. „Osalt on tegemist niisuguse minimalistliku ja lihtsa, peaaegu kubismlikus stiilis šikkmodern mööbliga, aga teisel pool vahekäiku satume, rokokoo stiili,“ lausus ta. „Mõistatus on selles, et kus see tehtud on? Ma arvan, et Toompea lossi sai see kullatud mööbel omal ajal Peterburist tellitud või ostetud, sest sinna toodi ka ju nii lääne poolt huvitavat mööblit kui Peterburist. Balti eliit sai sealt nii mõndagi.“
Stenbocki maja kõige tähtsamas saalis on ovaalne laud 18 istekohaga, mis heeroldi sõnul on kõik ühesugused. „Kuigi ühel neist istub selle valitsuse pea – peaminister,“ märkis Kuuskemaa. „Tema koht jääb kohakuti riigivapiga, mis on seinal. See ruum on säilitanud ainukese kunstipärase lae mis selles hoones on 18. sajandi lõpust jõudnud meieni – teistes ruumides sellist karniisi ei ole.“
Esimese korruse ruumid pole mitte siledate lagedega vaid võlvitud
„Ühest esimese korruse ruumist on aga võimalik leida detail, mis on mitusada aastat vanem kui hoone ise,“ märkis Kuuskemaa. „Arent Passeri töö, umbes aastast 1600 – allegooria mis kujutab naist, kellel on käes mõõk. See peaks olema vihjeks valitsuse liikmetele, et kui nad teevad mingit nurjatust, siis ülevalt poolt on ette nähtud ka karistus.“
Riigipitsati saal on heeroldi sõnul iseenesest ka huvitav barokne võlvitud ruum. „Ka siin on mitmeid vaatamisväärsusi, aga nime talle on andnud seesinane ese, millel on kolm lõvi,“ rääkis ta. „See on riigipitsat aastast 1925, millega president lõi pitseri jäljendi eriti tähtsatele riiklikele dokumentidele. Riigipitsati saalis on ühtlasi au- ja teenetemärgid, mis on siia vitriinidesse välja pandud – riiklike reliikviate näitus.“
Stenbocki maja keldrikorrus mõjub Kuuskemaa hinnangul lausa kindluspäraselt. „Vaadake, siin on nii hästi krohvimata paksud paekivist müürid kui piilarid, millele toetuvad massiivsed võlvid ning ukseavad,“ viitas ta.
Ajaloolisesse Stenbocki majja viib läbi tiibhoone väravaava, mis on algne ja selle kõrval on heeroldi sõnul kaks mälestustahvlit sõjaeelsete Eesti vabariigi valitsuse liikmetele, kes langesid kommunismi repressioonide ohvriks. „Mõni üksik elas selle üle,“ lisas ta.
