„Linnatranspordi sõidukid on rasked, nende pidurdusteekond on pikk. Ohtlikus olukorras ei ole ka kõige professionaalsemal juhil muud võimalust, kui valida kahe halva variandi vahel – kas vajutada järsult pidurit või mitte,“ ütles TLT teenindusdirektor Hannes Falten. 

Eelmisel aastal registreeriti Tallinna ühissõidukites üle 200 inimese kukkumisega seotud õnnetuse, nendest rohkem kui 50 lõppesid tõsise vigastusega. Enamikel juhtudel on põhjuseks olnud kaasliiklejate ettearvamatu käitumine linnaliikluses.

Falteni sõnul sõidab Tallinnas igapäevaselt ühistranspordiga ligi 300 000 inimest, aasta jooksul teenindatakse enam kui 100 miljonit reisijat.

50 juhtumit lõppesid tõsise tervisekahjustusega

TLT statistika järgi juhtus eelmisel aastal ühissõidukitega 486 liiklusjuhtumit, kus õnnetuse põhjustajaks tunnistatud teine sõiduk. Kokku on sama perioodi jooksul registreeritud üle 200 kukkumise ühissõidukites, nendest 50 juhtumit lõppesid tõsise tervisekahjustusega. 

Falteni sõnul ei mõtle paljud sellele, et linnatranspordi sõiduvahendid ei ole nagu tavalised autod, kus inimesed istuvad kindlalt oma toolis, turvavöö kinnitatud.

“Bussides, trammides ja trollibussides on tavapärane, et inimesed võivad seista ka püsti,” rääkis ta. “See tähendab, et kui transpordivahend peaks ohtlikus olukorras järsult pidurdama, võivad selles sõitvad inimesed kaotada tasakaalu, end kuskile vastu ära lüüa või koguni kukkuda.“

Falten lisas, et mõtlemata manöövrid ja ootamatud ümberreastumised ühissõiduki ette on peamised põhjused, miks ühistranspordijuhid on sunnitud järsult pidurdama.

„Linnatranspordi sõidukid on rasked, nende pidurdusteekond on pikk. Ohtliku olukorra kujunedes ei ole ka kõige professionaalsemal juhil muid võimalusi, kui valida kahe halva variandi vahel – kas vajutada järsult pidurit või mitte,“ ütles ta.  „Need ei ole juhtidele kerged otsustamise hetked, sest loomulikult püüavad nad kokkupõrget igati vältida. Ühissõidukis kukkunud inimeste pahameel langeb aga tihtipeale juhi peale, kuna nad ei tea, mis täpsemalt juhtus ja miks oli pidurdamine vajalik.“

Falten pani ka linnatranspordi kasutajatele südamele, et ühistranspordis püsti seistes tuleks alati kinni hoida ja leida ka jalgadele toekas asend, võimalusel leida endale istekoht ning ka istudes mitte unustada postist, istmest või käepidemest kõvasti kinni hoida.

„Kõik meie liinil sõitvad bussid, trammid ja trollibussid on varustatud erinevatel kõrgustel käepidemetega, et igaüks leiaks parima haarde. Vanematele, lapseootel ja teistele erivajadustega reisijatele tuleks ühistranspordis istekohta pakkuda ning vajadusel vabastada vankri ja ratastooli koht. Ja seda mitte ainult viisakusest, vaid ka selleks, et neid ohtlikest olukordadest säästa,“ kirjeldas TLT teenindusdirektor elementaarseid käitumisreegleid. „Abistame kaassõitjaid selliselt nagu sooviksime, et sind ennast aidataks, kui vajad abi.“

Juhid sõidavad kokku aastas maha umbes 32 miljonit kilomeetrit

TLT teenindusdirektori sõnul ettevõte koolitab järjepidevalt sõidukijuhte regulaarsetel ametioskuste täiendkoolitustel. „Samuti oleme käivitanud alanud aastal täiesti uue koolitusprogrammi ettevõttega liitunud uutele bussijuhtidele,” rääkis ta. “Kogenud koolitajad annavad uutele juhtidele teoreetilisi teadmisi, lisanduva praktilise koolituse käigus sõidetakse bussiga läbi meie linna kõige keerulisemad, koormatumad ja olulisemad sõlmpunktid, kus suure kogemuse ja reaalse bussiliinidel töötamise kogemusega koolitaja annab edasi olulisi teadmisi.“

Falten lisas, et ühissõidukijuhtidelt, kes veedavad suurema osa oma päevast liikluses, eeldatakse head pingetaluvust ja ettenägelikkust, et ootamatutes olukordades hakkama saada ja rahu säilitada.

„Paljud ei teagi, et Tallinna Linnatranspordi juhid sõidavad kokku aastas maha umbes 32 miljonit kilomeetrit,” lausus ta. “Eelmisel aastal kasutas meie teenuseid ligi 100 miljonit reisijat. See teeb rõõmu, et meiega tahetakse reisida, kuid seab samas oma klientide turvalisuse tagamisele veelgi kõrgemad nõudmised.“

Falten kutsus üles kasutama rohkem ühistransporditeenust ja austama trolli-, trammi- ja bussijuhte, kes teevad oma parima, et pakkuda ka närvilises liikluspildis turvalist teenust. „Kui kõik liiklejad oleksid üksteise suhtes mõistvamad ja tähelepanelikumad, oleks meie linnaliiklus veelgi turvalisem. Kõigi liiklejate suurem hoolivus aitab vähendada ohtlikke olukordi ja õnnetusi,“ lausus Falten.

TLT teenindab igapäevaselt Tallinnas inimesi 72 bussi-, 4 trolli- ja 4 trammiliinil, millel sõidab tööpäeva tipptundidel 441 bussi, 47 trammi ja 32 trolli.