Laupäeval möödus 74 aastat Balti rahvaste massiküüditamisest. Nõukogude võim küüditas üle 20 000 süütu Eesti inimese Venemaa kaugetesse asumispaikadesse, kõigist Balti riikidest kokku 95 000 inimest.
„Märtsiküüditamise ohvreid mälestades tuleb täna kahjuks tõdeda, et Venemaa ei ole muutunud ning tahab jätkuvalt oma naaberrahvaid hävitada. Samas on Euroopa oma minevikust õppinud ja seisab koos NATO liitlastega ühtsena Ukraina kaitsel. Seekord tuleb agressor kindlasti vastutusele võtta, sest karistamatus viib vaid uute kuritegudeni. Ka märtsiküüditamise ohvrite mälestus nõuab meilt seda,“ ütles justiitsminister ning lisas: „Rõõm on tõdeda, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus on juba astunud esimesed sammud Venemaa juhtkonna vastutusele võtmiseks, kuid pikk tee on kahtlemata alles ees. Usun, et saame hakkama, kui teeme koostööd, õpime minevikust ja hoiame tuleviku sihte silme ees.“
Märtsiküüditamise aastapäeval toimusid järgmised üritused:
Kell 15.50 asetas Kommunismiohvrite memoriaali juures asuva ohvitseride mälestusseina juurde pärja kaitseminister Hanno Pevkur.
Kell 16:00 Maarjamäe Kommunismiohvrite memoriaalis algaval tseremoonial esinesid sõnavõttudega riigikogu esimees Jüri Ratas, peaminister Kaja Kallas, justiitsminister Lea Danilson-Järg, diplomaatilise korpuse vanem Poola suursaadik Grzegorz Kozłowski ja Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste. Mälestuspalvuse peab Tallinna praost Jaak Aus. Esitamisele tuleb Eesti Mälu Instituudi ja Postimehe korraldatud kooliõpilaste kirjakonkursi “Kiri küüditatutele” võidutöö.
Meenutuspäeval asetas ühispärja „Eesti rahvalt“ riigikogu esimees Jüri Ratas. Lisaks asetasid pärjad Tallinna linn, diplomaatiline korpus, Eesti Memento Liit ja Eesti Mälu Instituut. Pärast ametliku osa lõppu on võimalus ka ülejäänud soovijatel pärjad asetada. Muusikalised vahepalad esitavad Rute ja Ruslan Trochynsky.
Terve päeva vältel oli Vabaduse väljakul avatud installatsioon endise Nõukogude Liidu piiri ja raudteeharudega, mis viisid küüditatuid Siberi laagritesse ja väljasaatmiskohtadesse. Installatsioonile on sellel aastal lisatud kollase ja sinisega uued rajad kohtadesse Venemaal, kuhu Ukraina inimesi on küüditatud.
Vabaduse väljaku Jaani kiriku poolsel küljel ning Vabaduse risti poolsel küljel asetatakse kokku 750 küünalt, mida on võimalik kohapeal süüdata.
25. märtsi õhtul oli Eesti Mälu Instituudi näitus „Ukraina ristilöömine“ (Harju 13) avatud tavapärasest kauem, s.o. kella 21.00ni.
Eesti Mälu Instituudi algatusel värvus 25. märtsi õhtul traditsiooniliselt Patarei vangla merepoolne külg küüditatute mälestuseks valgusinstallatsioonina punaseks.
Kell 18 toimus küünalde süütamine ka Narvas Puškini skvääris.
Mälestusüritust korraldasid justiitsministeerium, Inimõiguste Instituut, Eesti Mälu Instituut, Eesti Memento Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Noorteühenduste Liit ning Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu.
Sotsiaalvõrgustike kasutajatel palutakse postitada küünla süütamisest pildid ning lisada postitusele märksõna #Mäletame. Märksõna võimaldab liita kõik sellised pildid ühte voogu ja inimesi sümboolselt ühendada.
Rohkem infot mälestuspäevast saab inimõiguste instituudi kodulehelt: Märtsiküüditamise mälestuspäev 2023 (eihr.ee).
