Tallinna Tehnikaülikooli majandus- ja rahandusteadlased Tõnn Talpsepp, Karin Jõeveer ja Triinu Tapver tõdesid Taltechis aset leidnud briifingul, et USA Silicon Valley Banki (SVB) saatus meid ei ähvarda, kuid Euroopas ning Itaalias on panganduse vallas teisigi probleeme.

Talpsepp ütles, et SVB puhul polnud küsimus mitte niivõrd võlakirjade olemasolus, kuivõrd nende kasutamises. „Riskikapitalistide eeskõnelejad ütlesid, et selle pangaga on lood kehvad ning võtke sealt parem raha välja. Nad said aru, et pank on oma varasid valesti juhtinud ning paigutanud liiga palju varasid pikaajalistesse võlakirjadesse. Teisalt laenas pank väga palju nende samadele start-up ettevõtetele. Muuhulgas võeti neilt aktsiaid ka tagatiseks,“ rääkis Talpsepp.

Tavalised pankurid niisugust asja ei tee. „Keegi täpselt ei tea kui palju maksavad ühe start-upi võlakirjad. Alates 2021. aasta sügisest on tehnoloogia aktsiad läinud julmalt allapoole. Riskikapitali raha tuleb järjest vähem peale.“

Pank aga ei olnud likviidne ja ei suutnud oma varasid piisava likviidsusega realiseerida. „Pangad üldiselt juhivad oma varasid hästi. Kui hoiustaja paneb oma hoiuse panka kahe aastase deposiidiga, siis üldiselt võib eeldada, et deposiit ka kestab niikaua. Tähtajata deposiitide puhul pangad vaatavad, kui kaua inimesed keskmiselt deposiidil raha hoiavad,“ selgitas ta.

Pangajooksu ajal võetakse palju raha välja ja seejärel selgub, et võlakirjad olidki vale hinnaga. Kui aga raha pangast välja võtta, siis tuleks see teise panka panna. „Panga probleemi ei tekita erahoiustajad, kellel on pangas 1000 või 10 000 eurot. Probleemi tekitavad ettevõtted, kes hoiustavad miljoneid ning tahavad neid hakata liigutama. Pihta saavad eeskätt nõrgemad pangad,“ tõdes Talpsepp.

Keskpangad sekkuvad

Jõeveer tõi esile, et SVB likviidsusprobleemi lahendas piltlikult öeldes USA föderaalreserv, kes võttis panga varad üle. Nad tegid seda erandkorras. „Ent pole sugugi kindel, et föderaalreserv jätkab teiste pankade puhul niisuguse teenuse pakkumist.“

Keskpank käitus nõnda võttes endiselt arvesse 2008. aasta finantskriisi. Kui siis lasti ühel suurpangal pankrotti minna, siis nüüd mõeldi enne mitu korda, kas niisugusel globaalsel kriisil lastakse korduda. „Nüüd astub keskpank juba esimesel ilmingul väga tõsiselt esile.“

Jõeveere sõnul oli üheks ohumärgiks see, et lisaks SVB pangale on Ameerikas sadu samasuguseid väiksemaid panku, kelle olukord on veel hullem kui SVB-l. Ent SVB oli lisaks sellele, et oli ühe sektori spetsiifiline ka eripärane väga paljude kindlustamata hoiustajatega. USA-s ja ka Euroopas on mingi tasemeni hoiustajate hoiused kindlustatud. „Neil ei ole muret, mis pangaga toimub, sest nende hoiused säilivad niikuinii. Ameerikas on see lävend 250 000 dollarit ja Eestis praegu näiteks 100 000 eurot,“ tõi ta näiteks.

Allapoole seda jäävatel hoiustajatel pole põhjust panka minna ja kriisi olukorras oma raha hakata välja võtma. „SVB põhiklientidel ehk start-up ettevõtetel aga hoiused kindlustatud polnud. Neil tekkiski motivatsioon hakata oma raha sellest pangast mujale liigutama.“

Riskivabad riskid

Tapver märkis omakorda, et SVB panga suureks probleemiks oligi, et ta tegi väga suuri investeeringuid nn riskivabasse valdkonda, mis praegu enam nii riskivaba ei ole. „Kui pangal on liiga palju riskivabasid võlakirju võib see viia ka panga kokku kukkumiseni.“

Sisuliselt jooksid start-upid panga kokku, kui hakkasid oma raha välja võtma sellest pangast, selgitas ta. „SVB-l oli väga suur start-up-ide osakaal ning võib öelda, et ta oligi nendele keskendunud. Teised pangad oskasid paremini oma riske hallata. SVB päästis siiski ainult klientide raha. Panga investorite raha aga ei päästetud. Investorid jäid oma rahast siiski ilma,“ nentis ta.

Euroopa ei jää kõrvale

Rääkides Euroopa panganduse olukorrast tõdes Talpsepp, et kui Ameerikas läheb suur pank pankrotti, siis ka Euroopa suurel pangal on kindlasti sellega mingid suhted. „Raha jääb USA-s kinni ja Euroopa pank ei saa seda enam kasutada. Kui kliendid vaatavad, et raha on Ameerikas kinni ja ei saa seda kasutada, siis ka nemad võivad hakata paanitsema ja hakata seda välja võtma,“ kirjeldas ta.

Samas Euroopas on pangandusregulatsioonid väga karmid. Kui tekib suurem probleem, siis Euroopa Keskpank kindlasti sekkub. Ameerika eeskuju föderaalreservi ning Šveitsi riigi näol on olemas.

„Itaalias tekkivat võlakirjade tagasimakse raskusi ei soovi aga keegi. See oleks mastaabilt mitu korda suurem kui seda oli Kreeka mõni aasta tagasi,“ hoiatas ta.

Ohus väiksed pangad

Jõeveere sõnul on Itaalia võlakirjad üheks ohukohaks Euroopa mastaabis. „Euroopa Keskpangal tuleb enne uut intressitõstmist kindlasti mõelda, et Itaalia ei pruugi suuta oma võlga tagasi maksta.“

Tapver tõi esile, et Euroopas kehtivad küll karmimad regulatsioonid pankade likviidsetena hoidmiseks, kuid kõik pangad seda ei järgi. „Ohukohaks Euroopas on just väiksemad pangad, kes pole pangandusjärelevalve huviobjektid. Pisemad pangad ei täida praeguseni täielikult omakapitali nõudmise printsiipe. Väiksemad pangad kindlasti vaatavad praegu üle oma kapitalinõuded. Mis aga saab siis, kui intressid jätkuvalt tõusevad?“ küsis ta.