Tallinna nahkhiirte meelispaik on Kadrioru park, kus elavad nii Eesti suurim kui ka väikseim nahkhiir.
Euroopa rohelise pealinna raames on terve aasta jooksul kavas mitmed elurikkuse talgud, kus elanikud kaasa lüüa saavad. Näiteks aprillis riputavad koolinoored koos spetsialistidega üles nahkhiirte varjekastid, mida õpilased ise veebruaris ja märtsis meisterdasid. Varjekastides saavad öölembesed nahkhiired päeval ja suvel päikseliste ilmadega puhata.
Teiste seas aitas tööõpetuse tunnis nahkhiirtele pesakaste teha Pääsküla kooli õpilane Tõiv. “Meie ei karda nahkhiiri sellepärast, et nad kardavad meid rohkem,” lausus ta. “Siin tööõpetuse klassis saab toredaid asju teha, me hakkame tegema nahkhiire kaste, kus nad saaksid sees olla. Meil on siin meisterdamiseks lauad ja hakkame koos tegema neid pesasid. See kast aitab neid ka päästa suurte röövlindude rünnakutest, kes võivad nad ära süüa. Eks me sellega ka päästame neid.”
Tema koolivend Tamur on ka ise nahkhiirt näinud. “See juhtus meie enda kuuris,” rääkis ta. “Nahkhiired on ainukesed imetajad, kes suudavad lennata. Me hakkame tegema neid varjekaste, sest nahkhiired ei leia enam linnas kohta, kus olla, keldreid ju muudkui suletakse. Need lauad siin on krobelised, aga neid polegi vaja lihvida ega siluda. Nahkhiirtele ongi krobeline pind parem, sest siis nad saavad oma küünistega seinast kinni võtta.”
Eestis elab 12 liiki nahkhiiri ja kõik nad kuuluvad II kategooria kaitsealuste liikide hulka. Looduses leiavad nahkhiired peavarju õõnsates puudes, hoonetes, sildades ja muudes ehitistes. Tallinnas on nahkhiirte üheks lemmikpaigaks kujunenud Kadrioru pargis asuv Jaapani aed, sest selle läheduses leidub nii suuri puid, mille õõnes elada, kui ka veekogusid, mille lähedal putukaid jahtida. Kadrioru pargi juhataja Ain Järve sõnul elavad pargis Eestis kohatud nahkhiirtest ligi pooled, kokku kuus liiki. Kadrioru pargis võib kohata kõige suuremat Eestis elutsevat nahkhiireliiki suurvidevlast, kel tiivasirutus kuni 40 cm. Aga võib silmata ka kõige väiksemat kääbus-nahkhiirt, kelle tiivasirutus küünib 24 cm ja kes kaalub vaid 7 grammi.
Praegu just talveunest ärkamise aeg
Nahkhiireuurija Oliver Kalda rääkis, et tiivulised loomakesed ärkavad talveunest, kui ilmad on putukate lendamiseks küllalt soojad. “Nad on hämaras hea vaatlusobjekt, inimest nad ei pelga,” selgitas Kalda. “Kõige parem on nahkhiiri vaadelda õhtuti veel helendava taeva taustal.”
Viimane uuring näitas, et nahkhiirte suhteline arvukus Kadrioru pargis on 2009. aastaga võrreldes kasvanud koguni kolm-neli korda. Kui juulis 2009 lendas vaatlejatest tuhande meetri kohta mööda üks nahkhiir, siis 2020. aastal juba kuus. Siiski ei ela nahkhiired ainult Kadriorus, vaid ka näiteks aedlinnaosades. Seal ei pruugi neile aga loomulikest varjumiskohtadest piisata. Nii saavadki kevadel talveunest ärganud nahkhiired kasutada pesakaste ajutise peavarjuna. Suvel leiavad neis peavarju üksikud isased, kuid suuremates majakestes võivad asuda ka sigimiseks tekkivad nahkhiirte kolooniad. Sügisel kasutavad nahkhiired taas maju ajutise peavarjuna enne talveunne jäämist. Tallinna õpilased koos spetsialistidega riputavad valmis majad aprillis üles.
Nahkhiireuurija Maris Pärn selgitas, et nahkhiire varjekaste võib ainult tervitada. “Linnas võib nahkhiiri leida eelkõige parkidest ja vanadest ehitistest. Me peaksime sellepärast Tallinnas hoidma neid kohti, kus nad on – parke ja vanu puid,” märkis ta. “Siin aga on oma vastuolud. Kui puu on vanem ja temasse tekivad õõnsused, siis peetakse linnas sellist puud juba ohtlikuks ja ta võetakse maha. Kui neid õõnsusi enam pole, siis aitavad ka inimese tehtud varjekastid. Muidugi võib nahkhiirtel nende avastamisega natukene aega minna. Aga kui nad ära harjuvad, siis võivad varjekastid pakkuda peatuskohta mitmetele nahkhiireliikidele.”
Kui Kadriorus on nahkhiiri palju, siis mujal nende arvukus väheneb. “Enamasti ongi see seotud nende varjepaikade kadumisega,” selgitas Pärn. “Neid vanu õõnsaid puid lihtsalt ei ole enam. Tihti otsivad nahkhiired siis pelgupaika hoonetes, aga kui neid järjest enam renoveeritakse, siis pannakse kõik käigud kinni, kust nahkhiired võiksid sisse pääseda.”
Nahkhiired on Pärna kinnitusel meile väga head naabrid. “Nahkhiired inimestele ohtlikud ei ole, pigem vastupidi – hoopis kasulikud,” lausus ta. “Nende põhiline toit on putukad ja inimestele meeldib ju, kui igasuguseid putukaid linnakeskkonnas vähem oleks.”
Veel on tänavu kavas traditsioonilised prügikoristustalgud, sealhulgas näiteks suve lõpus toimuv Helsingi ja teiste partnerite koostöös elluviidav kampaania pisiprahi koristamiseks veekogudest ja Läänemere rannikult.
Alati arvukalt osalejaid koguv kampaania “Teeme ära!” on kavas 6. mail ning selle raames korraldatakse prügivedu muuhulgas Tallinna looduskaitsealadel: Pääsküla rabas, Astangu metsades, Klindipargi territooriumil jne.
Lisaks prügikoristuskampaaniale korraldab Tallinn rohelise pealinna aastal üritusi, mille eesmärk on parandada linnalooduses elavate loomade tingimusi.
Suvemajad nahkhiirtele (https://www.shutterstock.com/image-photo/close-picture-small-brown-longeared-bat-1584432283)
Konnatiigidki korda
Märtsi lõpust alates on kavas ka Merimetsa ja Astangu tiikide puhastamine, et parandada konnade kudemise tingimusi. Päikesepoolsel küljel on vaja tiik puhastada liigsest põõsastikust, et avada veepind päikesele.
Pääsküla raba puhastatakse üleliigsest võsast, kus elavad sisalikud, kes on II kategooria kaitse all ja kelle arvukus Eestis väheneb. Puhastuse käigus kogutud materjal purustatakse ja kasutatakse loodusradade täiteks.
Osa jõupingutustest keskendub võitlusele meie elusloodust ohustavate invasiivsete taimeliikidega, nagu näiteks raudjas kibuvits ja kortsus kibuvits.
Korraldajad loodavad julgustada elanikke oma kodumaa elurikkust paremini märkama ja uurima. Selleks on maist septembrini planeeritud näiteks siilide vaatamisi, orhideede leidmist linnalooduses jne. Samal perioodil toimuvad loodusmatkad, mille käigus on kõigil võimalik avastada Tallinna looduse mitmekesisust ja õppida seda kõige paremini hoidma.
“Aprillis alustame kahepaiksete loodusvaatlustega, suvel lisandub orhideede ja siilide vaatlus,” märkis rohelise pealinna büroo pressiesindaja Maarja Pakats. “Vaatlusteks kasutame keskkonnaagentuuri loodusvaatluste äppi. Kevad- ja suvekuudel toimuvad loodusretked, et avastada meie kodulinna põnevat elurikkust ning teada saada, kuidas seda rohkem kaitsta ja hoida.”
Augustist novembrini korrastatakse Pääsküla raba, mis koos ümbritsevate metsadega moodustab Tallinna ühe suurima ühtse liigirikka haljasala. Soo kaitsealalt on leitud tervelt 63 kaitsealust liiki. Esimene suurpuhastus soo taastamiseks toimus eelmise aasta septembris.
Kõik Tallinna kavandatavad tegevused viiakse läbi käsitsi, loodust minimaalselt segades. Töövahendid annab linn, infot suurpuhastuste ja neile registreerumise kohta leiab aadressilt greentallinn.eu.
Milliseid talguid võib sel aastal veel oodata?
• Konnatiigi talgud (märts või aprill).
• Kivisisaliku elupaikade taastamine Pääsküla rabas (märts ja 26. august).
• Invasiivse kurdlehise kibuvitsa tõrje Paljassaarest (märts ja/või august).
• Nahkhiirte varjekastide paigaldamine (aprill).
• Konnade üle tee aitamise talgud Tähetorni tänaval (aprill).
• “Teeme ära”: prügikoristus rohealadelt (6. mai).
• Loodusretked Tallinna looduses (mai-september).
• Linnalooduse kaardistamine: orhideed, siilid, kahepaiksed (mai-september).
• Invasiivse vereva lemmaltsa eemaldamine (1. juuli- 31. august)
• Läänemere prügikoristuskampaania (31. august – 16. september).
• Paisude rajamine Pääsküla raba kaitseala sookoosluste taastamiseks (august-oktoober).
• Paljassaare hoiuala kuivade niitude taastamine (august-november).
NB, nimekiri talgutest täieneb jooksvalt. Vaata viimast seisu https://greentallinn.eu/study-programs/elurikkuse-talgud/
Korda ja puhtaks said ka lindude pesakastid
Pesakaste on vaja igal aastal vanast pesamaterjalist ja jääkidest tühjendada, et ära hoida parasiitide levikut. Väikesed linnud tavaliselt ise oma kaste puhastada ei oska, vaid toovad uue pesamaterjali vanale peale.
Elurikkuse talgute raames said hiljuti puhtaks ja korda ka mitmes linnaosas asuvad lindude pesakastid. Teiste seas Ilmarise tänava ja Pääsküla rabaraja vahel metsatukas. “Tulin töökaaslastega kevadele vastu astuma, koristades natukene lindude pesakaste,” lausus linlane Kadri. “Et neil oleks mõnus pesaehitust ja Eesti hooaega alustada. Me kõik tahame ju, et meie kodud oleks puhtad ja beebid sünniksid puhtasse keskkonda.”
Pesakaste on vaja igal aastal vanast pesamaterjalist ja jääkidest tühjendada, et ära hoida parasiitide levikut. “Lindude väljaheited jm on soodus pind bakterite ja lestade paljunemiseks,” selgitas ka ise talgupäeval osalenud Nõmme linnaosa vanem Karmo Kuri. “On hea, kui linnud saavad uue kurna jaoks nö puhtalt lehelt alustada.”
Riikliku kaitse all olevatest lindudest pesitseb Tallinnas 45 ja rände ajal suisa 97 linnuliiki. Nagu näiteks rästad, tihased, metsvindid ja punarinnad.
