"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
URMAS MARDI: Helesinine unistus on loota, et kõik suudavad soojustamise kinni maksta (3)
27. märts 2023
Urmas Mardi Foto: Mats Õun

Euroopa Liit nõuab, et 2030. aastaks oleks elumajad sundremonditud vähemalt E- ja 2033. aastaks vähemalt D-energiaklassile vastavaks. Kes sellega toime ei tule, seda ähvardavad sanktsioonid. Pealinn uuris linlastelt, mida nemad sellest nõudest arvavad.

Nii lühikese ajaga kõiki maju korda saada on ebarealistlik
Korteriühistute liidu juht Urmas Mardi:
 
Ma ise elan väiksemas paarismajas, mis juba vastab Euroopa uuetele nõuetele, sellel on B-energiaklass. Nii et mina ei pea oma kodu pärast muretsema. Küll aga peaks rääkima probleemidest, mis seisavad ees kogu meie elamufondil. Ma küll toetan seda, et Euroopa Liit soovib ette võtta suurema töö kõikide ehitiste soojapidavuse parandamisel – see, et me kütame praegu suures osas õhku, on väga suur probleem.

Küsimus on aga selles, kuidas seda teha. Kui me räägime 10-13 aastast tööde teostamisel, siis see on kindlasti ebarealistlik, seda takistab remonti vajavate ehitiste suur hulk ja teisalt ehitajate ning korteriühistute piiratud võimekus. On maju, mida ei olegi mõtet renoveerida, ja neid, mis on kasutusest peaaegu välja langenud. Need enam-vähem tühjad majad tuleb lammutada ja ehitada nende asemel uued.

Suur probleem on ka kogu selle olukorra kaardistamine. Kindlasti tuleb hakata inimesi toetama nii eramajade kui ka ühistute majade kordategemisel. Helesinine unistus oleks loota, et kõik inimesed suudavad oma elamise soojustamise ise kinni maksta.

Kommentaarid (3)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

keiss
1. apr. 2023 12:07
https://majandus.postimees.ee/7744198/riigikohus-otsustas-vanale-majale-ei-saa-esitada-samu-noudeid-mis-uuele Riigikohus selgitas enam kui sada aastat tagasi ehitatud talumaja varjatud puudusi käsitlenud kohtuasjas, et hoone lepingutingimustele vastavuse hindamisel tuleb lähtuda sarnaste vanade hoonete tavapärasest seisukorrast, mitte uusehitistele kehtestatud nõuetest.
kasutusluba või kasutusteatis
31. märts 2023 20:44
Selline renoveerimine toob välja muudki probleemid. Tihti ongi elamut juba mingil määral renoveeritud ja tehtud juurdeehituski, mis aga ei vasta omavalitsuselt, naabritelt ja kaasomanikelt projektile antud nõusolekule ja väljastatud ehitusloale või ehitusteatisele. Ehitati hoopis midagi muud, näiteks ühiskasutuses olnud pööning muudeti eluruumiks. Puuduvad normdokumendid, näiteks kaetud tööde aktid. Selleks, et neid koostada, tuleb tellida ehitise audit, selle eest tasuda, ja seinad-laed lahti kiskuda. Sellise ehitise korral mõistagi ei kaasatud ka nõuetekohast omanikujärelevalvet. Omanik võib omanikujärelevalvet teostada vaid üksikelamus ( ühepereelamus) juhul, kui seda oskab. Kaasomandi või korterelamu korral peab selleks palkama pädeva juriidilise või füüsilise isiku. Omavalitsus, kes väljastab ka kasutusloa või kasutusteatise, teostab ehitusjärelevalvet. Pööningu ümberehitamiseks ei piisa üldkoosoleku otsusest, vaid peab olema konsensuslik kokkulepe. Muudel juhtudel, ka kaasomandi korral, saab enamuse otsuse vaidlustada ikkagi ka kohtus.
meie kliimas
29. märts 2023 01:37
ei ole võimalik kadu viia = 0 , see on utoopia. Trükkige kuskil ära , Soomes ja Rootsis on samasuguseid Tall. Maj.E.komb. taolisi paneelmaju , palju on neil soojusenergia+soe vesi ja elektrienergia tarve olnud nt. tänavu talvel , mis peaaegu oli neil samad temperatuurid ja tuuled kui meil ja nende lõunapoolses osas. Võtke üks näide 60 krt.elamu ja ca 3800 üld m2 pinnaga . 7 kuud ja kulud . MWh ja KWh Lõpetame selle mulisemise ära siis