Tallinna heerold alias Jüri Kuuskemaa vaatleb Raekoja taga asuvat Vanaturu kaela, ametlikult Raekoja tänavas paiknevaid hooneid, mille restaureerisid poolakad 1980. aastate algul.
„Elame ajatus linnas, kus meie ümber on erinevate sajandite jäljed. Kui vaatame kohvik Margo nimega keskmist hoonet, siis sellel on lugeda üks keskaegne gootika stiilis tekst. Sellel on nimetatud erinevad aastaarvud 17.-19. sajandini, mis näitavad, et hoone koosneb erinevatest ajastutest,“ rääkis heerold.
Enne sõda paiknes siin Kaarmanni kauplus, mis oli mõeldud Tallinna eliidile. Siin müüdi erinevaid lauanõusid ja lauatarvikuid. Praegu on nime üle võtnud käsitööpood.
Sõltuvalt moelainetest kohandati fassaadi
Ta tõi välja, et hoone, mis ühendab käsitööpoes linna- ja maakultuuri, on väliselt vaadates absurdne, sest näib, et seda on hakatud ehitama ülevalt poolt alla. Üleval on näha tüüpiline 15. sajandi aitelamu fassaad kolmnurgaga, kus asub ka kaubaluuk ja tuulutusavad. Madalamal on näha veel ühe kaubaluugi piirdekive, mille ümberehitus on muutnud korteriks. Neil on Tallinnale nii iseloomulikud kuue ruuduga aknad.
„Päris allpool on asi aga hoopis uus. Suured aknad ja sissepääs tumeda terrassiitkrohviga kaetud hoones on pigem 1930. aastate stiilis ehitis. Kuid seda maja ehitati ikkagi 15. sajandil kivist hoonena, mille põhimüürid on praeguseni säilinud. Sõltuvalt moelainetest kohandati fassaadi aga ühte- või teistmoodi,“ selgitas heerold.
Poes sees olles rääkis ta, et Eesti rahvakunsti- ja käsitööliit ühendab üle riigi sadu käsitöölisi. Osalt ka kunstnikke, kes tegelevad erinevates valdkondades alates tekstiilist ja rahvakunstist kuni hõbeda ja savini välja, tehes ka puutööd ja sepist. Lõviosa meistritest on naised.
Käsitööselts teeb koostööd Tartu kunstikooliga Pallas. Seal valmistatakse mitmesuguseid asju, nagu peakatted. „Mind kui ajaloolast võlub poes eriti punakas narrimüts. Narrid on alati olnud au sees ning neid on alati vaja läinud.“
Siin on ka asju, mida iga koolilaps võib osta oma taskuraha eest. Samas on siin ka kallist kaupa. „Toredate triibuliste vaipade valmistamine aga võtab kaua aega, vaeva ja materjali. Ükski vaipadest ei ole koopia mõnest vanast näidisest, vaid vanade sümbolite uuesti kasutamine teistsugusel moel,“ kirjeldas heerold.
Erinevad ajastud kõnelevad koos
Ühes vitriinis asuvad hõbeehted, mis on mitme meistri tehtud. Üheks meistriks on Keiu Kulles, kes on võtnud südameasjaks koopiate valmistamise vanadest hõbeehetest. Need sobivad ka algupäraste rahvariiete juurde.
Gooti sinine kangatrükk oli levinud ka meie aladel. „Puust klotsid, millele olid pandud ka pronksist või vasest detailid, kasteti nagu pitsat sulavahasse ning vajutati riidele. Kangas kasteti tünni, mis oli täidetud uriini ja muude manustega. Osad, mis polnud vahaga koos värvusid siniseks,“ meenutas ta.
Heeroldi sõnul on muidugi ootuspärane, et vanamoodsad mustrid esinevad esemetel. Aga võib võtta ka modernse koti ja kaunistada seda vanaaegse mustriga. Erinevad ajastud kõnelevad koos.
„Kaarmanni käsitööpood on ühelt poolt nagu näitus ning teisalt nagu muuseum. Kolmandaks asub siin ka pood, kust igaüks võib vastavalt oma maitsele leida midagi iseendale, abikaasale, lastele või ka lastelastele. See on igati külastusväärne koht,“ järeldas ta.
