“See vedelik ise kindlasti ei ole lihtsalt veeaur, nagu sageli tahetakse seda müüjate poolt selgitada,” lausus TAI alkoholi ja tubakavaldkonna juht Anneli Sammel. “See on erinevate kemikaalide segu ja nikotiinil on veel see mõju, et see tekitab lastes ärrituvust.”

Vaatamata sellele, et e-sigareti suitsetamine on alaealiste seas keelatud, on veipimine saanud noorte seas märkamatult lausa epideemiliseks. Statistika ütleb, et veipimine on saamas üha populaarsemaks aina nooremate laste seas. Mida saavad siinkohal ära teha koolid ja lapsevanemad?

Elektrooniline sigaret ehk e-sigaret ehk veip on patareitoitel seade, mis kuumutab vedelikku, mille aerosoole kasutaja suu kaudu sisse hingab. Väidetavalt on e-sigaret tavasigaretist 95 protsenti ohutum, justkui tervislikum alternatiiv ja stressivaba viis suitsetamisest loobumiseks. Tegelikkus aga nii roosiline siiski ei ole. Kas teadsite, mida e-sigarette suitsetades sisse hingatakse? Nimekiri on pikk: nikotiin, arseen, glütserool, atsetoon ja mitmed teised psühhoaktiivsed ained.

E-sigareti kasutajad tarbivad enesele märkamatult märksa suuremas koguses nikotiini, sest kui sigaret saab otsa mõne minutiga siis e-sigaret kestab kaua ja tekib oht tarvitada endalegi märkamatult järjest väga suuri koguseid. Näiteks ühes sigaretis on maksimaalselt üks milligramm nikotiini, aga ühes milliliitris e-sigareti vedelikus on maksimaalselt 20 milligrammi nikotiini. Turundustekste sellest, kui palju paremad on e-sigaretid, loevad muidugi ka noored, jättes ridade vahelt lugemata, et sõltuvus on sõltuvus ja nikotiin on nikotiin, isegi kui ta maitseb paremini ja ei levita tavasuitsu lõhna.

“See ongi selle asja juures see väike saatan,” märkis Sammel. “Et ta on tarvitamisel magus ja ei ole vastik. Kui me mäletame milline oli tavasigaret, kes on proovinud, see teab, et seda on esimest korda proovida ikkagi vastik. E-sigareti puhul see tunnetus puudub.”

Diileri leidmine pole raske

Tervise arengu instituudi andmetel oli 2021. aastal noorte seas tubakatoodetest levinuim just e-sigaret.

“Viimane kooliõpilaste tervisekäitumise uuring rääkis sellest, et kolmandik lastest on elu jooksul proovinud e-sigarette ja aina enam ja enam alustataksegi oma nikotiini tarvitamist just nendest uutest toodetest,” nentis Sammel.

Ühe õpetaja sõnul on olnud veipimise juhtumeid ka päris alglasside laste hulgas. “Õnneks need juhtumid on olnud ühekordsed ja kas siis vanemate õdede-vendade või sõprusseltskonna mõjutusel,” lisas ta.

Vaatamata sellele, et tubakatoodete müük alaealistele on seadusega keelatud, leiavad noored siiski erinevaid teid, et keelatud vilju maitsta. Eriti lihtsaks teeb kogu asja sotsiaalmeedia, kus diilerid on kergesti leitavad. Seda tunnistavad ka noored ise.

“Eks ikka on linna peal diilerid, kes enamasti ise ka ei ole veel 18, aga ütleme nii, et tõesti Tallinna peal ei ole see kättesaadavus kuigi raske,” tunnistas üks õpilane.

Veipimine ehk e-sigarettide tarbimine on käest ära läinud. Lapsevanemad ja õpetajad on noorte pahega püsti hädas ega tea, kuidas lapsi nikotiinisõltuvusest eemale hoida ja mis on need ohumärgid, mis viitavad veipimisele.

“Lapsevanemad võib-olla mäletavad koolipõlvest, kuidas nad vältisid vanematele vahelejäämist, aga tänapäeval on ikkagi niimoodi, et kui lapse asjadel või juustel on selline võõras või ootamatu magus lõhn juures, need lõhnad võivad olla väga erinevad, siis tasub pöörata tähelepanu,” õpetas Sammel. “Tuleb vaadata näiteks lapse sahtlitesse, prügikastidesse, et kui seal on imeliku päritoluga prügi, mida võib-olla ei oska esialgu isegi öelda, mis need on, sest et need seadeldised võivad olla väga erinevad. Need konteinerid, e-sigareti vedelikud, igasugused huulikud, need on erineva välimusega, siis tasub ikkagi lapse käest küsida, et millega tegu.”

E-sigareti välimus võib olla petlik

E-sigarettide välimus ei tekita kahtlust, et tegemist oleks keelatud tootega. Näiteks suur osa ühekordseid e-sigarette näevad välja nagu värvilised markerid, USB pulgad või akupangad. Lisaks on võimalik valida eri maitseid ning välja puhumisel tuleb paksu valget tossu, millega noored armastavad teha trikke.

“Kokku olen puutunud peamiselt läbi treeningkaaslaste ja vahepeal ka läbi klassikaaslaste,” rääkis üks õpilane. “vanemad sõbrad või vanemad tuttavad ja läbi nende siis toodi ka.”

“Eks ikka on see, kui sul on lihtsalt paratamatult endast vanem sõprusgrupp, kui inimene suhtleb hästi paljude endast vanemate inimestega, siis paraku satud just illegaalsete asjade juurde varem kui teised enda vanused ja nii ka minul, seltskonnas pakutakse ja siis proovid,” lisas juba eelpool kõnelenud õpilane.

“On tahetud lihtsalt nii-öelda kuuluvuse tunnet, kambatunnet ja sageli on jäädud vahele just nimelt, et on pilte tehtud, et siis teistele tõestada, et ma olen selles osalenud, ma olen sellega seotud olnud ja ma nüüd kuulun sellesse punti,” kirjeldas kooliõpetaja.

“Uudishimu, soov katsetada, teada saada, soov olla mingil moel sama äge või lahe nagu täiskasvanud tunduvad olevat, saada ilusaid asju, olla pühendatud millessegi, mis tundub ahvatlev ja väga tihti on see noorukite seas ka ikkagi soov ennast rahustada, kuidagi pinget alla võtta,” kirjeldas riskikäitumise tagamaid Tallinna laste vaimse tervise keskuse juhataja Anne Kleinberg. “Ehk et kui ollakse ärevad või mingil moel rahutud, siis kasutatakse seda ka juba enda nii öelda ravimisena, mis kindlasti ei ole hea mõte, sest see ei aita inimestel terveks saada.”

Mida siis teha, kuidas jõuda lapseni, et keelatud viljast ei saaks järjekordne mõnuaine ja sealt edasi sõltuvus ja allakäigu trepp?

Kahtluse korral jää rahulikuks

“Ma arvan, et peamine on suhtuda väga rahulikult asja sellepärast, et alati kui tülitseda selle pärast ja teha see veel selliseks keelatud asjaks, siis see muudab selle lapse jaoks ägedamaks lahedamaks veel,” märkis üks õpilane. “

“Kindlasti ei tohiks lapsevanem peale lennata ja kohe enda lapsega konflikti alustada,” lisas teine õpilane. “See on täpselt selline asi, mis on lapsele väga raske teema, millest arutada ning seda peaks lapsega väga konfidentsiaalset rääkima, niimoodi ta usaldaks sind tõesti nende enda asjadega.”

“Kui sul on niisugune plaan, et okei ma teen nüüd selle korralise vestluse, siis peaks olema ikkagi mitte süüdistav ega kuidagi kahtlustav, umbusaldav, vaid avada sellisel üldisel moel,” lausus Kleinberg.

“Tuleb rääkida, et see on praegu väga levinud ja küsida kuidas sina sellest aru saad, kui palju su sõbrad sellega on tegelenud, mis sinu enda kokkupuuted on? Ehk anda ikkagi noorele võimalus rahulikult rääkida.”

“Need lapsed, kellel on turvaline suhe oma vanematega, neil läheb kõikides eluvaldkondades paremini ja neil on ka vähem riskikäitumist, soovi ennast kuidagi tõestada läbi millegi, mis on küsitava väärtusega,” jätkas Kleinberg. “Ega see ei ole ainult veip. Kes satuvad nutisõltuvuse ohvriks, kes satuvad väärkohtlemise ohvriks või kellel tekib alkoholiga probleeme. See on üks ja sama muster, järelevalvetus ja emotsionaalse tähelepanuta.”

Tervise arengu instituudi uuringust selgub tõsiasi, et kolmandik noortest on tarvitanud e-sigaretti vähemalt kolmel korral, kusjuures 11 aastaste laste seas on e-sigaretiproovijaid 10 protsenti. Murelikuks teeb ka tüdrukute riskikäitumine, kelle e-sigarettide tarvitamine on võrreldes poistega oluliselt suurenenud.