"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
SUNDRENOVEERIMINE HIRMUTAB Kuidas suudavad väiksemate majade vaesemad pered ja pensionärid euroliidu nõuet täita? (18)
28. märts 2023

Nii pensionäride kui majaomanike esindajad on ühel meelel: Euroopa Liidu uljas kava saavutada 2033. aastaks eluhoonetele vähemalt D-energiaklass seab raskuste ette just väiksema sissetulekuga inimesed, kellel on keeruline leida renoveerimiseks omaosalust. Seda ennekõike eramutes ja väiksemates majades, mille renoveerimist on võrreldes korterelamutega riiklikult vähe toetatud.

Eestis peaks energiatõhusaks renoveerima seega 10 aastaga 350 tuhat elupinda: suurusjärgus 200 000 eramut ja ülejäänud on korterid. 35 tuhat elupinda ehk tuhandeid kortermaju ning eramuid aastas, mis on hoomamatult meeletu tempo isegi olukorras, kui oleks võtta ehitajaid.

Riik peaks enda poolt 30-50% toetusena, nagu seda seni Kredexi kaudu on jagatud, panustama praeguse 80 mln euro asemel aastas miljardi. Ajal, mil koostatava valitsuse esindajad räägivad hoopis miljardi eurosest kärpeplaanist, ei kujuta ilmselt keegi ette, kust kohast taolised hiigelsummad eelarvesse leida isegi mitte ühe korra, vaid 10 aastat järjest.

Lõplikku otsust veel ei ole

Praegu on direktiivi näol siiski tegemist veel EL kava, mitte igas punktis kindla otsusega.

Kuigi Euroopa Parlament energiatõhususe direktiivi ehk D-energiaklassile ülemineku vastu võttis, jääb viimane sõna otsuse vormistamisel Euroopa Komisjonile. Lisaks peaks iga liikmesriik omakorda hakkama pidama läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga, kuidas seda kõike ellu viia. Seega võib üsna paljugi veel muutuda.

Näiteks on veel selgusetu, millised hooned niinimetatud sundrenoveerimisest pääsevad. Ilmselt on need talumajad ja muinsuskaitse alused hooned. Samuti ei ole veel selge, kas rakendub keeld D-energiaklassita hooneid alates 2033. aastast rendile anda või müüa.

Nii palju võib aga juba praegu öelda, et kümned tuhanded tallinlased peavad olema valmis seoses majade renoveerimisega märksa kiiremateks suurteks väljaminekuteks, kui see senini paistis. Lisaks kuuluvad sundenergiatõhustamise alla ka miljööväärtuslike piirkondade majad, ehkki seejuures tuleb säilitada nende välisilme.

Veel üks küsimärk, et mille põhjal hakatakse D-energiaklassi saavutatust riigiti hindama. Kui teatud osa tipptasemel renoveeritud hooneid tõstab keskmise ?energiaklassi kõrgemale, kas siis loetakse eesmärk saavutatuks?

Valmimisaasta, kuni milleni on tarvis elamut energiasäästlikuks renoveerida – kui seda pole veel tehtud -jookseb 2000. aasta juurest. Teisisõnu, alates aastast 2000 valminud hooneid loetakse energia osas kokkuhoidlikemaks, sest n-ö eelmise ajastu ehitusstiil oli juba läbi. Nõnda võivad uuemate majade asukad kergemini hingata.

Tallinnas ja Harjumaal paikneb siiski suur hulk ehk üle 8000 korterelamu, mis valminud enne aastat 2000, ehk 36% Eesti korterelamute arvust. Renoveerida oleks neist vaja umbes 6000-7000, sest tervikrenoveeritud on suurusjärgus 10%.

Eesti enda plaani ehk hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia järgi peaksid meie vanemad hooned saavutama energiatõhususe märksa hiljem kui EL nüüd ette näeb. 2033 aasta asemel 2050ndaks. Tõsi, jutt on siin kõrgemast energiaklassist ehk EL pakutud D asemel C-st. Sellele vastavad praegu KredExi toetusega renoveeritud majad.

Eramud kõige keerulisemas seisus

Samas räägime kogu Tallinna korterelamute renoveerimise puhul ikkagi üüratutest mahtudest ja summadest. Nõnda nagu nähtub hoonete pikaajalise rekonstrueerimise strateegiast (2020), kuluks kogu Eesti vanemate hoonete – kortermajadest büroodeni – ümberehitamiseks kaasaegsele energiasäästlikule kujule 24 miljardit eurot. Veidi vähem kui kaks meie riigieelarvet. Praegu on jutt juba 30 miljardist. Tallinna puhul räägime kortermajade puhul vähemalt mitmetest miljarditest, millest KredExi toetus moodustaks ehk 30-50% ja ülejäänu tuleks elanikel endil leida.

Korterelamutele lisanduvad aga veel eramud. Kui kortermajasid renoveeritakse niikuinii järk-järgult ja energiatõhususe direktiiv keerab lihtsalt gaasi põhja, siis eramute remont on kurvemas seisus.

Ehitisregistri andmetel on Eestis 155 150 enne aastat 2000 kasutusele võetud eramut. Nendest suurusjärgus 30 000 asuvad Tallinnas ja Harjumaal. Täpseid andmeid kogu renoveerimist vaja elamu- või büroofondi kohta tegelikult ei ole. See muudab raskeks ka prognoosimise.

Kui võtta, et keskmiselt on neistki energiasäästlikuks renoveeritud umbes 10%, ootavad suured väljaminekud Tallinnaski ees kümneid tuhandeid eramuomanikke. Keskmiselt kulub ühe eramu c-taseme energiatõhusaks muutmiseks suurusjärgus 60 000 eurot. Kui arvestada, et paljudes eramajades elavad pensionärid või vanematelt selle päranduseks saanud mitte just jõukad pered, siis kujuneb renoveerimine paljudele tõsiseks väljakutseks.

Kas suvekodud tuleb samuti renoveerida?

Pensionäride ühenduste juhi Andres Ergma sõnul seisavad just eakad inimesed seoses renoveerimiskohustusega tõsise probleemi ees. Kui arvestada riiklikuks toetuseks sõltuvalt Eesti piirkonnast 30-50% renoveerimismaksumusest, tuleks ikkagi igal pensionäril leida kümneid tuhandeid eurosid. 700eurosest pensionist ei hoia selliseid summasid mitte kuidagi kokku. Eriti raskes olukorras leiavad end väikeste majade pensionärid.

«Me oleme tõsiselt mures oma toimetuleku pärast,» ütles ta. «Näiteks minu enda suvemaja on tehtud 90ndatel, seal on ees tavalised kahekordsed puuaknad, sest muidu tuleks ehitada veel ka ventilatsioonisüsteem. Kas ma pean seda nüüd ümber ehitama hakkama? Linnakorter asub mul kortermajas, seal on mõningane renoveerimine juba tehtud, mille laenu nüüd maksame. Kümme aastat on ikkagi väga lühikene periood. Kust kohast ikkagi see raha võetakse?»

Üks paljudest küsimustest mida nn sundrenoveerimise kohustus kaasa toob ongi Ergma sõnul, et kas nüüd tuleb hakata energiatõhusaks ehitama ka suvemaju, kus üsna harva viibitakse. Seaduse praeguse versiooni järgi tuleb nii välja küll. Erandi alla, kui just pole tegemist vana talutarega, need ei käi. Ise küsimus, mis mõte oleks uputada suvilatesse, mille energiatõhususel pole mingit tähtsust, suuri summasid, kuid kinnistu on kinnistu. Kaasata tuleb ka hulk lisaks paksule rahakotile ka spetsialiste: audiitorid, projekteerijad jne.

Iseäranis kardavad pensionärid, aga ka teised, kel kõhnem rahakott, kehtestuvaid piiranguid, et vajaliku energiamärgiseta elamut ei saa enam üürile anda ega müüa. See on muide praegu veel teadmata: kuni pole Euroopa Komisjoni otsust, ja meie endi siseriiklikke rakendusakte, ei saa midagi kindlat väita. Ka võimalike  sanktsioonide osas on pall Euroopa Komisjoni käes.

«See otsus hakkab võimendama sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust,» ütles omakorda Eesti Omanike Keskliidu juht Andry Krass. «Võimalik trahv on siin veel kõige väiksem murekoht. Suurem probleem on, et kasvab eluasemete kvaliteedi ebavõrdsus. On risk, et tekivad getod, ja et teatud kontingent asub elama hoonetesse, mida mingitel põhjustel pole suudetud või tahetud renoveerida.»

Krassi sõnul nähtub sundrenoveerimise ideoloogiast, et toetatakse neid, keda tasub toetada, ehk jõukaid. Suured kortermajad saavad renoveerimisega paremini hakkama, sest riskid on hulga inimeste peale paremini maandatud. 50-70% ulatuses renoveerimise omaosaluse kokkusaamine on eramute jt väiksemate majade puhul aga sageli tõsine probleem, sest koorem jääb vaid ühe või mõne pere kanda.

Eesti enda plaan on realistlikum

Tallinna tehnikaülikooli hoonete energiatõhususe ja sisekliima professori Jarek Kurnitski sõnul olnuks Eesti jaoks märksa realistlikum 2020. a majandusministeeriumi eestvõttel valminud tegevuskava ellu viimine. Teisisõnu, et hooned saavutaksid 2050. aastaks C-energiatõhususe. Seega pikema aja peale küll, aga praegu EL pakutust siiski pisut kõrgema taseme. Seda enam, et Kredexi toetusega renoveeritud kortermajad üldiselt vastavadki praegusajal vähemalt C-klassile.

Kurnitski sõnul oleks EL programm ellu viidav vaid tingimusel, et KredExil on pidevalt pakkuda ühistutele, kellel projekt jm dokumentatsioon valmis, 30-50% toetust. Aga mitte nii, et eraldatakse aastaks mingi summa, sellele joostakse tormi ja siis on raha otsas.

«See EL otsus seab riigile üldiselt väga palju kohustusi,» ütles Kurnitski, et kui riik ei suuda omal poolt stabiilset toetuse voogu eelarvest tagada, siis ei ole ka võimalik ühistutelt või majaomanikelt energiatõhustust nõuda. «Toetuste jagamise süsteem on üldiselt olemas, see tuleks nüüd tööle panna. Varem on Kredexist raha eraldamine olnud liiga hüplik.»

Tänavu toetab riik korteriühistute renoveerimisi 80 mln euroga. Euroopa tõukefondide abil on aastatel 2014−2020 korterelamute rekonstrueerimist toetatud kokku 148 miljoni euroga. Võrreldes eelolevate aastate miljarditega, mida riigilt omaosaluseks oodatakse, sest renoveerida on vaja ka eramuid ja büroosid, on see ikka tilluke summa. 2021-22 oli üldse paus ehk kaotatud aeg, sest raha ei antud.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul võiks aastas rääkida suurusjärgus 100 mln eurost riigi toetusest, et kõikide taotlevate ühistute ambitsioonid rahuldatud saaksid. Sellise summa juures kuumeneks ka ehitusturg eriti üle.

EHITUSETTEVÕTJA: renoveerida võiks 5-6 kortermaja korraga

Ehitusettevõtja Raivo Ranna sõnul on nüüd pall valitsuse käes, sest välja oleks vaja töötada terviklik elamuehituspoliitika. Muuhulgas peaks tema sõnul looma vahemehe suurte ehituskompaniide ja ühistute vahele, sest renoveerima peaks 5-6 kortermaja korraga, kuid suured ehitusfirmad ei taha ühistutega ise otse asju ajada.

«Tänases olukorras ei ole renoveerimine ühelegi suurele ehitusfirmale huvitav,» lisas Rand. «Siin on väga palju nüansse, aga nõnda nagu praegu, et üks ühistu tellib, ja mingi osa maksab KredEx – nõnda see ei saa käia. Kuni meil ei looda valitsuses  korralikku elamuehituspoliitikat, me lihtsalt tiksume niisama edasi. Suured ettevõtted oleksid renoveerimisest huvitatud, kui saaksid teha 5-6 maja korraga. Me oleme tegelikult sellest rääkinud aastaid. Aga niimoodi, et firmana ajame asju ühes ühistus, kus näiteks 60 eri inimest korraga midagi tahavad… Nõnda ei sobi mitte.»

Ühistutega seostub Randi sõnul üldiselt väga palju probleeme. Kui võtta kasvõi Mustamäe, saaks kaasaegsest renoveerimisest rääkida, kui maja välisküljele ehitataks ühtlasi ka lift. Samamoodi tuleks elamuehituspoliitikas kindlaks määrata, kui suur on see elamute hulk, mida ei ole enam mõtet renoveerida ja mis tuleks lammutada.

Energiaklassi määramiseks tuleb hoonele tellida audit

  • A-klassi energiamärgis – väga hästi soojustatud ning kõige efektiivsemaid kütte- ja ventilatsioonisüsteeme kasutav elamu.
  • B-klass – hästi soojustatud seinad ja aknad, mis kasutab maasoojuspumpa koos soojustagastusega ventilatsiooniga.
  • C/D-klass – hästi soojustatud seinad ja aknad aga vähemefektiivne kütte- ja ventilatsioonisüsteem nagu näiteks õhk-vesi soojuspump. Sellele tasemele peaksid 2033. aastaks vastama kõik meie hooned.
  • E/F-klass – tänaseks renoveerimata vanemad majad, millel vaid ehitusaegseid soojustuslahendused ja on väga ebaefektiivse energiatõhususega.
  • H-klass – sisuliselt soojustamata maja, mille soojapidavus on pea olematu.
Kommentaarid (18)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

vaid suviseks kasutamiseks
9. apr. 2023 13:02
Nõukogude ajal ehitatud suvilaid ei tohtinudki soojustada. Ahju ei tohtinud olla, vaid pliit.
temaatik
9. apr. 2023 10:41
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120169094/ehitusekspert-kogu-euroopat-holmav-plaan-peaks-olema-aratuskell-vanade-majade-elanikele Selleks, et üldse hinnata, milline on maja seisukord, millised renoveerimistööd oleksid hädavajalikud, kas varasemate ehitustööde käigus on tehtud vigu, millisele energiaklassile hoone vastab ja palju võiks kapitaalremont umbkaudu maksta, tuleks esimese sammuna tellida ehitusaudit ja seejärel energiaaudit. Vajadusel peaks tegema isegi kohtavamisega konstruktsioonide uuringud. Auditi käigus võib muidugi selguda, et hoone kandvad konstruktsioonid on sedavõrd halvas seisukorras või renoveerimise maksumus on elanike vähesuse tõttu (väiksemad kortermajad) nii kallis, et odavam või mõistlikum oleks uus maja ehitada. Seetõttu ongi vaja teha audit.
Aitab
4. apr. 2023 19:14
Välja sealt liidust.
keiss
1. apr. 2023 12:06
https://majandus.postimees.ee/7744198/riigikohus-otsustas-vanale-majale-ei-saa-esitada-samu-noudeid-mis-uuele Riigikohus selgitas enam kui sada aastat tagasi ehitatud talumaja varjatud puudusi käsitlenud kohtuasjas, et hoone lepingutingimustele vastavuse hindamisel tuleb lähtuda sarnaste vanade hoonete tavapärasest seisukorrast, mitte uusehitistele kehtestatud nõuetest.
stiilinäitaja
1. apr. 2023 11:10
Riigikogu, võttes 13. märtsil 1996. a vastu seaduse “Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kait­­se konventsiooni ja selle lisa­proto­kollide ratifitseerimisest”, tegi reservatsiooni, et konventsiooni ja selle lisaprotokollide sätted ei laiene Eestis omandireformi seadustele! Sellega seadustati Ees­tis euroopalike inimõiguste ja põhivabaduste rikkumine oman­­direformi läbiviimisel. https://www.kodueest.ee/
Arnold
31. märts 2023 12:03
mõnus on lugeda, kuidas rahva raha eest antakse välja propagandalehte Pealinn ja provotseeritakse ja hirmutatakse rumalaid inimesi....
Ma Naeran
30. märts 2023 15:38
Täielik napakuse sündroom millest inglismaa joostes välja astus, kuna teadis ette, et nende tänanegi ehitus standard on lihtsalt paberil vaadatav aga praktikas taunitav... Aga see selleks. Aastast 2007 oma firmaga Soomes täis renoveerimisi teinud ja korralikku tulemust näinud inimesena ma lihtsalt naeran ja naeran sellele mis Eestis toimub. Nr.1 Eesti kogenematuse peale. Nr. 2 maja soojustatakse aga veetorud ja küte jäetakse samaks ning. Nr. 3 Eesti rahastus poliitika on nii puukingades, et ei suuda kõige tahtvama loogikaga ka aru saada millest nad üldse räägivad, kui neil pole üldse mingit kogemust mitte millestki. Lipp lehvib aga lehvitajat näha pole. Võta tavaline Soomes karastust saanud töömees Eestisse anna 4 tonni palkka ja ta teeb tõenäoliselt üksi ära selle maja torud soojustused ja elektri. Siis võid kinga anda 2 ja 3 tonni palkka saavad muud mõtetud pastaka keerutajad. Sest see tüüp on näinud 5 + aastaga rohkem, kui 20 aastat tooli nühkinud insener kes alles nüüd saab baas teadmist aga veel mitte arusaamist mismoodi asjad käima peavad. Ja riik on üks mannetu banaani instiutsioon oma kastide otsas... Võiks seaduseid tegema hakata, kui ei oska helista Marinile ta saadab mingi eksperdi, kes aitab alates korteri ühistute supist, kuni lõppviimistluseni välja ja usun, et kui keegi tempos kaasas jõuaks olla siis viie aasta pärast oleks see vana jutt, et eesti läheb soomest mingis asjas ette ka tõene.
Realist
30. märts 2023 14:46
Äkki võtaks julguse kokku ja saadaks lihtsalt selle plaani koos selle liiduga pimedasse paika ja elaks rahus oma igapäevast rutiini edasi. Vanasti oli meil küll oma pead sihtotstarbeliselt kasutavaid ametnikke, kes suutsid suure osa Moskvast tulnud lollusi kenasti meist mööda suunata, et mitte niigi stressis rahvast veel rohkem traumeerida. Kas tänapäeva lillenuusutajad siis ei küündi isegi nii paljuks?
Ants
29. märts 2023 05:47
Tuleb suur koer osta - et keegi minu kinnistut kontrollima ei saaks tulla. Rumalus ei ole energiatõhus.
Vabadus?
27. märts 2023 08:29
Vabadus/õigus valida endale jõukohane eluase. Liiga palju igasugu "toolinühkijaid" tühikargajaid istub kõikvõimalikes "kontorites" ,kes peavad oma olemasolu vajalikkust tõestama ja sellest tekivad sellised eimillestki "genereeritud" ideed. "Töö" on partei poolt antud ja järgmiste "valimisteni" on ju vaja ära istuda, kui seekord ei osutunud valituks "pumba" juurde, siis istuvad kuskil nõukogu nõukogus nõunikuna ning kogu aur on suunatud enda vajalikkuse tõestamiseks.
Ja mida aeg
26. märts 2023 23:54
Edasi, seda sügavamale nõuka aega langeme. Selle vahega, et enne käskis moskolite bande, nüüd brüsseli. Vabadus? Tänan. Ei!
tühi töö
20. märts 2023 20:25
Peab arvestama ka sellega, et sõjategevus võib Euroopas laieneda, ja siis pole elamutel uksi-aknaidki ees.
Tõdemus
20. märts 2023 20:41
Elamutesse tuleb kohe renoveermise käigus sisse ehitada euronormidele vastavad laskepesad nii kerg- kui raskerelvadele, et ei korduks Ukraina kogemus, kus seda tuleb teha juba improviseeritult alles viimasel hetkel.
lisna
30. märts 2023 17:56
https://www.err.ee/1608930536/pealtnagija-kunagised-tsiviilvarjendid-on-kehvas-seisus-aga-uusi-pole
nõmmekas
20. märts 2023 17:55
Selline renoveerimine toob välja muudki probleemid. Tihti ongi elamut juba mingil määral renoveeritud ja tehtud juurdeehituski, mis aga ei vasta omavalitsuselt, naabritelt ja kaasomanikelt projektile antud nõusolekule ja väljastatud ehitusloale. Ehitati hoopis midagi muud, näiteks ühiskasutuses olnud pööning muudeti eluruumiks. Puuduvad normdokumendid, näiteks kaetud tööde aktid. Selleks, et neid koostada, tuleb tellida ehitise audit, selle eest tasuda, ja seinad-laed lahti kiskuda. Sellise ehitise korral mõistagi ei kaasatud ka nõuetekohast omanikujärelevalvet. Omanik võib omanikujärelevalvet teostada vaid üksikelamus ( ühepereelamus) juhul, kui seda oskab. Kaasomandi või korterelamu korral peab selleks palkama pädeva juriidilise või füüsilise isiku. Omavalitsus, kes väljastab ka kasutusloa, teostab ehitusjärelevalvet. Pööningu ümberehitamiseks ei piisa üldkoosoleku otsusest, vaid peab olema konsensuslik kokkulepe. Muudel juhtudel, ka kaasomandi korral, saab enamuse otsuse vaidlustada ikkagi ka kohtus.
lisna
6. apr. 2023 17:09
Riigikontroll leiab järelauditis, et omavalitsustel tuleks muuta senist valdavalt leebet ja passiivset suhtumist ebaseaduslikku ehitamisse ning teha kindlaks, kui palju neid ehitisi on ja kas need on elanikele, aga ka kaaskodanikele ohutud. Vajaduse korral tuleks nõuda ebaseaduslike hoonete lammutamist või seadustada need tagantjärele pärast nõuetele vastavuse tagamist. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/riigikontroll-omavalitsused-ei-tohiks-ebaseaduslikku-ehitamist-taluda?id=67657469
Ajaloohuviline
20. märts 2023 13:14
Euronõudeid tuleb ikka täita. Neid aga kes seda ei taha või sünnipärase laiskuse tõttu ei suuda, tuleks korralikult (euro)mõisa tallis nüpeldada nagu seda juba muistsest ajast siinmaal ikka tehtud on. Küll siis ka need viimasedki eurokõlblikeks muutuvad!
pensionäär
4. apr. 2023 12:32
euronõudeid ei tohiks täita.Valitsus ei tohiks selliseid otsuseid vastu võtta

Seotud artiklid