“Kortermajade liftid on kitsad, üks meesteratas täidab terve lifti ja neid on väga tülikas üles-alla vedada,” tõdes majahaldur Ülar Haug, kelle sõnul on toetuse abil Mustamäele rajatud rattamaja hädavajalik. Lisaks rattahoiukohtade ehitamise toetusele saab lapsevanem küsida abi koolilapsele jalgratta ostuks. Ja nagu juba palju aastaid, jätkub tänavugi kergliiklusteede ehitus ning linn maksab ka osade rattaparklate rajamist.

Paljudele tähendab saabunud kevad, et on aeg jalgrattal rehvid täis pumbata, pidurid üle kontrollida ning hakata tervislikult tööle või kooli väntama. Kuid jalgratas ei tähenda ainult sõitmist, sest peab olema ka koht, kus seda hoida. Jalgrattamaju ehitab oma hoovi üha rohkem ühistuid ja uuemates majades on hoiukohad juba enesestmõistetavad.
Linn ehitas pilootprojektina 2021. a sügisel kuus rattamaja Lasnamäele ja neli Mustamäele, Sütiste tee piirkonda. Nüüd, mil neid on poolteist aastat kasutatud, ei kujuta rattasõbrad oma elu teisiti ettegi. Aga rattamaju oleks vaja märksa rohkem.

Skeptikute suhtumine muutus

“Alguses oli suhtumist, et võib-olla tekib vandaalitsemist või varastatakse mõni ratas ära – ei taha küll sõnuda, kuid seni pole midagi sellist juhtunud,” lausus ühistujuht jahaldur Ülar Haug.
Kuigi linn rajas hoidlad sisuliselt kingitusena, tuli siiski osa elanike skepsist maha suruda, kuid nüüd on kõik rahul. “Me oleme isegi üllatunud, et kasutamine läks käima paremini kui oleksime oodanud. Loomulikult on vajadus taoliste majade järele suur. Kortermajade liftid on kitsad, ühte meesteratast on terve lift täis ja neid on väga tülikas üles-alla vedada. Ka ei ole üheksakordsetel majadel keldreid, kus saaks rattaid hoida,” mainis Haug.

Neljas rattamajas on kokku 80 kohta. Rattamaja, mida näitab Haug, paikneb Sütiste teel pikkade üheksakordsete elamute vahel. Haugi sõnul võiks koguda kõigi ühistute soovid jalgrattamajade osas kokku ja ehitada neid 50 kuni saja kaupa, sest nii oleks odavam ja kiirem.
Trepikodades teatavasti ei tohi hoida jalgrattaid ega muid esemeid. Käiguteed ja väljapääsud tuleb hoida vabad, et saaks vabalt liikuda, kui peaks juhtuma mingi õnnetus. Päästeamet käib kortermaju selles osas regulaarselt kontrollimas.
Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalvebüroo nõuniku Ants Aguraiuja sõnul on 1. juulist 2020 kuni tänavu 1. märtsini tehtud Tallinna korterelamutele u 130 ettekirjutust evakuatsioonitee ehk trepikoja ohutuse tagamiseks. Kortermajas tohib isiklikke esemeid hoida ainult oma korteris või panipaigas.
Inimesed on Aguraiuja sõnul muutunud üldiselt korralikumaks, kuid käitumisharjumuste muutumine ja probleemidele heade lahenduste leidmise osas on kindlasti veel vaja tööd teha. “Rattamaja on kindlasti üks hea lahendus jalgrataste mugavamaks hoiustamiseks,” lisas Aguraiuja.

Jalgrattad korterites ja tubades

See, mis toimub kellegi korteris, on elaniku enda asi. Sageli aga hoitakse jalgratast korteris, aga seegi pole ohutu lahendus, kui on kiiresti tarvis välja pääseda.
“Kindlasti on rattamaja ainuke ja normaalne lahendus rataste paigutamiseks,” sõnas Haug, et erinevalt trepikodadest ja keldritest on rattamajad hoovis nähtaval ja varastel on keerukas märkamatult askeldada. “Ma olen linnale väga tänulik, et sellise algatusega välja tuldi,” lisas ta.
Järjest rohkem ühistuid soetab endale rattamaju, sest linn toetab seda ettevõtmist kuni 10 000 euroga. Arvestades, et rattamajade hind jääb isegi seoses praeguse inflatsiooniga tugevasti alla 10 000 euro, ei kujune omaosaluse summa just kurnavaks.
Ettevõtja Märt Randojale, kes on üks rattamajade tootjatest, helistatakse üsna sageli. “20 aastat tagasi käisin Tabasalus vaatamas üht korterit, et seda osta – vanemas tellistest kortermajas,” rääkis Randalu, kuidas sündis idee hakata tootma rattamaju. “Seal oli üks neljanda korruse korteri tuba täis elanike jalgrattaid. Siis mõtlesin, et sealsed korterid on kallid, ja niimoodi tuba hoiupaigana kasutada… Samas on elanikud rääkinud, et ei viitsi jalgrattaid korterist välja tassida, sest need määrduvad, lihtsam on autoga poes käia. Kuid nii ei tohiks see ju olla.”
Kuni 10 000 euro suurune rattamaja rajamise toetus ei ole kaugeltki ainuke, millega linlasi julgustatakse tervislikumalt liikuma. Tallinnas saab esitada taotlusi “Rattaga kooli” toetuse saamiseks.
Ühekordset kuni sajaeurost toetust on õigus saada 10-15-aastasele lapsele, kes on käimasoleva aasta jooksul teinud jalgratturi juhiloa, elab rahvastikuregistri järgi Tallinnas ja kellele on ostetud jalgratas toetuse taotlemise aastal.
MTÜ Nõmme Rattaklubi juhi Kalev Nõmme sõnul on huvi jalgratturi koolituse vastu väga suur. “Kuna toetuse saamiseks on vaja, et lapsel oleks ratturiluba, siis ilmselt mängib ka see rolli, miks paljud vanemad oma lapse kursusele saadavad,” leidis Nõmm.
Rattajuhi koolitus tähendab kaks kuud järjest igal nädalal kaht akadeemilise pikkusega õpitundi. Üks on teooria ja teine rattasõit.
Teoorias õpitakse muuhulgas liiklusmärke, praktikakoolitus tähendab sõitmist ka tänavate ääres, sest kergliiklusteel igale poole ei jõua. “Juhiloa omanik ei tohi karta liiklust ega autosid,” sõnas Nõmm. “Kursusele soovijaid on palju, aga me teeme lisagruppe ja kedagi minema ei saada. Kõik, kellel soovi, saavad loa kätte.”
Nõnda nagu paljudes linnades üle maailma, luuakse Tallinnaski mõnusaid parkimiskohti ratastele, et neid oleks turvaline linnamajade vahel hoida. Tihti saab siin koostööd teha erafirmadega, kes teenust pakuvad.
Näiteks ettevõtte Bikeep 141 nutikast rattaparklast asub 123 just Tallinnas. Põhimõte seisneb selles, et ettevõtted rahastavad parklaid, muutmaks endi klientide elu mugavamaks.
Firma asutaja ja tegevjuht Kristjan Lind rääkis, et jalgratturitele on Tallinnas üsna suur parklate võrgustik üles ehitatud. “Nendest 123 rattaparklast on kümme linna, ülejäänud erafirmade rahastatud. See on äge, et linna taristut aitavad luua ka eraettevõtted,” lausus ta. “Kaubanduskeskused panevad rattaparklad enda ette, büroohooned samuti, ja lõpuks kujuneb jalgratturi jaoks üks terviklik võrgustik.”
Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti ehituse ja järelevalve osakonna rattataristu peaspetsialist Taavi Piller märkis, et linna tellitud ja rahastatavas kümnes rattaparklas on kokku 110 parkimiskohta. Praegu on linnal Bikeepiga kümne parkla osas leping 2024. a novembrini. Ilmselt seda muidugi pikendatakse. Kõiki Bikeep rattahoidikuid Tallinnas näeb veebis https://andmed.tallinn.ee/et/mobility või Bikeepi rakenduses.
Isegi kümmekond parklat annab samas lisaks keskkonna- ja tervisesäästule linnale märkimisväärse rahalise kokkuhoiu.
Keskkonna- ja kommunaalameti peaspetsialisti Taavi Pilleri sõnul kaalutakse Tallinnas ühtse juhendi loomist, mis hõlbustaks rattaparklate rajamist korterelamute, suure käibega sihtkohtade juurde jm. Töö käib praegu nii, et linnaosade valitsused esitavad keskkonna- ja kommunaalametile oma soovid, kuhu on vaja uusi rattahoidikuid ja kus on vaja neid uuendada. Juhend muudaks selle protsessi kiiremaks ja mugavamaks.

Tuleb juurde uusi teid

Juurde oleks jalgrattaparklaid vaja kindlasti koolide jt lasteasutuste juurde. Vahur Puik, kes aasta tagasi korjas allkirju Vanalinna hariduskolleegiumi juurde rattaparkla rajamiseks, sõnas, et aastaga on asi läinud paremaks. Vene tänavale kolleegiumi juurde tekkisid tema sõnul mullu sügisel uhked hoiukohad. Samas leidis Puik, et parklaid on vaja ka teiste lasteasutuste, näiteks Aiakese lasteaia juurde samas piirkonnas.
Linnas jätkub tänavu loomulikult jalgratturitele mugavamate liiklusteede rajamine. Neid võib tinglikult jaga kaheks: täiesti uued kergliiklusteed, nagu neid ehitatakse või kavandatakse Kadriorgu või Lasnamäele, ja siis tänavad, mis rekonstrueeritakse tervikuna ja kuhu tekitatakse jalgratturitele mugav sõiduvõimalus.

“Kadrioru-Tondiraba jalgratta- ja jalgtee on üks suurimaid objekte, mis Lasnamäel tänavu valmib,” tõdes abilinnapea Vladimir Svet. “Sügisel valminud Tondiraba pargi ja Smuuli tee vaheline esimene etapp annab aimu, milline hakkab kergliiklustee tervikuna välja nägema. Seeläbi uueneb jalgrattatee trassil kogu linnaruum – jalakäijatele ja jalgratturitele on eraldi rajad, tee äärde tulevad pingid, rajatakse väikesed spordiväljakud, jalgratta remondijaamad ja lisaks rikastub ka kogu haljastus.”
Näiteks Rahumäe tee rekonstrueerimisel, mis linnal kavas, rajatakse mõlemale poole sõiduteed 4,8 m laiused kergliiklusteed, mis on üks olulisemaid muudatusi võrreldes praeguse olukorraga. Jalakäijate ja jalgratturite liikumisalad eraldatakse täringukividest ribaga.

Kuidas rattatoetusi saada ja kus asuvad rattaparklad?
• Taotluse “Rattaga kooli” toetuse saamiseks saab esitada Tallinna e-teeninduses https://taotlen.tallinn.ee/. Täpsed toetuse saamise tingimused leiab Tallinna veebilehelt https://www.tallinn.ee/rattatoetus/
• Lisainfo jalgratturi juhiloa saamisest ja juhtimisõiguse eksamist on saadaval transpordiameti veebilehel: transpordiamet.ee/jalgratturi-juhiluba
• Korteriühistud saavad taotleda toetust korterelamu juurde rattamaja ehitamiseks. Toetus katab kuni 70% töö maksumusest ja see saab olla kuni 10 000 eurot korterelamu kohta. Taotluse esitamiseks sisene iseteenindusse https://mittetulundus.tallinn.ee/logi-sisse?redirectUrl=/iseteenindus  Taotlejal peab olema taotluses nimetatud tööde tegemiseks ehitusluba või asjaomase asutuse kooskõlastus või esitatud ehitusteatis. Loe lähemalt https://www.tallinn.ee/et/teenused/rattamajatoetus
• Linna tellitud kümme rattahoidikut, mis täiendavad eraettevõtete poolt tellituid ja majandatavaid, paiknevad Stroomi rannas, Balti jaama Selveris, Coca Cola Plazas, Estonia ja Solarise juures, Lennusadamas, Niguliste ja Harju t ristmikul, Nõmme raudteejaamas, Vabaduse väljakul aadressil Vabaduse väljak 7 ja keskraamatukogu juures.