„Sel aastal hakkab majandus taastuma. Kuid kuna kasv toetub eelmise aasta teises pooles aset leidnud majanduslangusele, jääb majanduse maht selle aasta kokkuvõttes eelmise aastaga võrreldes siiski 0,6% väiksemaks,“ ennustas Eesti Panga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai.

Tema sõnul järgmistel aastatel majanduskasv tugevneb 3% lähedale ning sellele aitavad kaasa välisturgude taastumine, odavam energia, aeglasem tarbijahinna kasv, tarbijate ostujõu suurenemine ja nii ettevõtete kui ka majapidamiste kindlustunde paranemine. „Kerkinud intressimäärade tingimustes kujuneb laenude ja investeeringute kasv siiski aeglasemaks kui enne mitmikkriisi ning sellest tulenev tugi majandusele jääb tagasihoidlikumaks.“

Samas tööhõives suuri muutusi oodata pole. Kuna eelmise aasta teine pool oli ettevõtlusele raske, eriti tööstuse ning ehituse valdkonnas, siis on oodata selleks aastaks siiski tööpuuduse kasvu. „Tööpuudus tõuseb üle 7%, sest majanduslangus jõuab tööturule ajalise nihkega, praegusel juhul umbes poole aastaga,“ selgitas Kattai. „Suure osa tööpuuduse tõusust annavad ka Ukraina sõjapõgenikud, keda sellest aastast arvestatakse tööotsijate sekka.“

Kattai hinnangul on hoolimata majanduslangusest ettevõtete kindlustunne muutunud paremaks, ent ekspordi osas on olukord jätkuvalt keeruline. „Hinnapõhine konkurents on halvenenud. Eksporditurgudel pole võimalik nii kiiresti hindu tõsta kui koduturul,“ tõdes ta.

Energiakriisi ja sõja majandusliku mõju tõttu on mitmete tootmissisendite kättesaadavus halvenenud ja nende hinnad kallinenud Eesti eksportööride jaoks enam kui konkurentidel. Eksportijate konkurentsivõimet võib veelgi kahjustada see, kui valitsemissektori eelarve puudujääk tekitab peamiselt siseturule orienteeritud ettevõtete jaoks rahalise stiimuli ning see toob kaasa täiendava hinna- ja palgakasvu surve.

Euroala pangad tugevad

Eesti Panga president Madis Müller tõi esile, et kui varem Eesti majandus on tavaliselt kriisidest taastunud tänu ekspordi elavnemisele, siis sel korral ei pruugi see nii minna. „Energiakriisi ja sõja majandusliku mõju tõttu on mitmete tootmissisendite kättesaadavus halvenenud ja nende hinnad kallinenud Eesti eksportööride jaoks enam kui konkurentidel. Eksportijate konkurentsivõimet võib veelgi kahjustada see, kui valitsemissektori eelarve puudujääk tekitab peamiselt siseturule orienteeritud ettevõtete jaoks rahalise stiimuli ning see toob kaasa täiendava hinna- ja palgakasvu surve.“

Rääkides turbulentsest olukorrast panganduses märkis Müller, et USA ja Šveitsi pankadega tekkinud probleeme ei saa üle kanda euroala ja Eesti pankadele. „Viimastel aastatel on pankadele karmistunud likviidsus- ja omakapitali nõuded. Ühegi panga osa me ei näe niisuguseid ärimudeleid kui see oli Ameerikas. Euroala pankade järelevalve on heas korras,“ kinnitas ta. 

Kuigi euroala enda hinnakasv on viimastel kuudel aeglustunud, on inflatsioon endiselt liiga hoogne ning hinnasurve ulatuslik kogu majanduses. Märtsiprognoosi kohaselt on euroala inflatsioon 2023. aastal keskmiselt 5,3% ning aeglustub 2025. aastal 2% lähedale. „Selleks, et tuua hinnatõus euroalal paari aasta ettevaates tagasi 2% lähedale jätkab keskpank rahapoliitika märkimisväärset karmistamist. Keskpank tõstis baasintressimäära nii veebruari kui ka märtsi istungil 0,5  protsendipunkti võrra. Ootused intressitõusuks püsivad ka maikuuks,“ nentis Müller.

Keeruline olukord riigirahanduses

Iseloomustades riigi rahanduse seisu pidas Eesti Panga juht seda endiselt keeruliseks. „Jätkuvalt oleme kolme protsendilises tulude ja kulude vahe olukorras. See tähendab ligi miljardi euro suurust puudujääki igal aastal. Jätkuv intressikasv nõuab aga üha suuremaid tagasimakseid. Valitsus võiks pingutada tuletuda ja kulude tasakaalu saamiseks.“

Tänavune eelarvepuudujääk suureneb enam kui miljardi euro võrra — 3,8%ni SKPst. Valitsemissektori kulutuste kasvu kiirendavad avaliku sektori töötajate palgafondi märkimisväärne kasv ja investeeringud, samas kui riigi tulude kasv aeglustub.

Samuti tõstab sel aastal kulutusi laste- ja peretoetuste hüppeline suurendamine koos vanaduspensionide indekseerimise ja ühekordse lisatõusuga. 2024. aastast alates sõltub eelarve puudujääk sellest, milliseid otsuseid riigi kulude ja tulude kohta loodav koalitsioonivalitsus teeb.

Eelarvedistsipliini taastamine on oluline selleks, et vältida riigi võlakoormuse ja intressikulude kasvu ning leevendada hinnakasvusurvet majanduses. „Eesti seadusandlus peaks lähtuma võlakoormuse kasvu kontrolli alla saamise eesmärgist isegi siis, kui ettevaates peaksid ühtsed Euroopa eelarvereeglid muutuma väiksema võlakoormusega riikide jaoks lõdvemaks,“ ütleb keskpank. 

Loe ka täispikka publikatsiooni: Rahapoliitika ja Majandus 2023/1