Põhikooli lõpetajatel on praegu keerulised ajad – juba veebruaris algasid registreerimised gümnaasiumidesse ning ees seisavad vestlusvoorud. Samal ajal tuleb valmistuda põhikooli lõpueksamiteks. Kas gümnaasiumikohti jagub ning millised väljavaated põhikooli lõpetajatel veel on? Eestis on vähemalt 2400 16-17-aastast noort, kes ei õpi ega tööta.

Praegu õpib Tallinna koolide üheksandates klassides 4334 õpilast. Pealinna munitsipaalkoolide 10. klassis võiks jätkata 3600-3700 õpilast. Kuna lisanduvad veel kohad riigigümnaasiumites, peaks kohti olema piisavalt. Ometi tunnevad tuhanded noored hirmu, et nad ei saa gümnaasiumi sisse. Osa neist pääseb küll kutsekooli, kuid jagub neidki, kes üldse välja kukuvad – Eesti peale on märtsikuu andmete kohaselt vähemalt 2400 16-17-aastast, kes ei õpi ega tööta. Osa hariduseksperte leiab, et koolikohustuslikku iga peaks tõstma 18. eluaastani või kutse omandamiseni, teised on arvamusel, et keskharidus peaks olema kohustuslik. Euroopas räägitakse palju kutsehariduse ja üldkeskhariduse lõimimisest – kahtlemata on see suund, mida meilgi võiks juurutada.

Koolide vestlused juba aprillis

Crisset 9. klassist on end registreerinud ühiskatsele 21. kooli, Gustav Adolfi gümnaasiumi, inglise kolledžissse, Westholmi gümnaasiumi ja veel ka Kadrioru saksa gümnaasiumi. Viimase kohta arvab ta, et sinna ilmselt sisse ei saa. “Kardan, et koolides, mida enda esimeseks valikuks ei märgi, ei vaadata su poolegi,” põhjendas neiu. Ühiskatsed on tema meelest selles mõttes küll head, et teed kõik korraga ära ja registreerid end mitmesse kooli. Samas tuleb siin mängu asjaolu, et kui mitte märkida neid esimeseks valikuks, nad niisama hästi kui juba ei loe. “Õigupoolest oleks mu esimene valik Viimsi gümnaasium,” lausus Crisset. “Tahaksin siia edasi jääda, sest keskkond on tuttav ja huvitav, gümnaasiumi õpetajad tunduvad toredad.”
Kaaslastelt kuuldu põhjal märkis Crisset, et noorte seas ihaldatud koolid on Viimsi gümnaasium, 21. kool ja reaalkool. Väljavaate peale, et äkki ei pääse ühessegi gümnaasiumi, ei soovi Crisset mõeldagi. “Aastat, kahte või kolme ei taha küll vahele jätta, väga loodan, et lõpuks kuskile ehk ikka pigistan end sisse – kasvõi Kuristiku gümnaasiumi!”

Freia-Liisa 10. klassist kinnitas, et pingeline periood, mil tuli gümnaasiumi peale mõtlema hakata, algas juba seitsmendas klassis, mil lõputunnistusele tulid esimesed hinded, näiteks loodusõpetus. “Põhikooli lõpetamise ja gümnaasiumidesse sisseastumise aeg on väga keeruline,” tõdes ka tema. “Kuna tegelen samal ajal spordiga ja on hooaja lõpp, läheb tasakaalu leidmine raskeks. Kõige jaoks peab aega jaguma ja kõike peab hästi tegema.”
Freia-Liisa on end registreerinud nelja kooli (Gustav Adolfi gümnaasium, reaalkool, inglise kolledž ja 21. kool) ühiskatsetele ning saatnud lisaks avalduse Audentese spordigümnaasiumi. “Eelistaksin Audentest, sest olen alati spordiga tegelenud ja see annaks mulle väga head tulevikuvõimalused,” rääkis neiu. Temagi ei ole mõelnud võimaluse peale, mis saab, kui ühtegi gümnaasiumi sisse ei pääse. “Tahan arvata, et olen küllalt tark ja küllalt andekas, et saan sisse, kuhu olen katsed teinud,” muigas Freia-Liisa.
Nelja kooli ühiskatsetele pani end kirja 2235 kandidaati. Katsete tulemused ning vestlusele kutsumise otsused saavad noored teada 31. märtsil. Vestlusele kutsumine toimub vastavalt kooli pingereale 3. ja 20. aprilli vahel.

Gümnaasiumikohti jagub kõigile

Sügisel peaks Tallinnas uksed avama kolm uut riigigümnaasiumi: Mustamäe, Pelgulinna ja Tõnismäe riigigümnaasium, mis peaksid koolikohti juurde tekitama. Lisaks on kohti teistes riigigümnaasiumides mujal Eestis.
Tallinna haridusameti juhi Kaarel Rundu sõnul võiks pealinna munitsipaalkoolide 10. klassis jätkata umbes 3600-3700 õpilast. “Praegu õpib meil üheksandas klassis 4334 õpilast,” lausus haridusameti juht. “Kui paneme kokku munitsipaalkoolide gümnaasiumikohad ja liidame riigigümnaasiumides tekkivad kohad, jääb natuke ruumi isegi üle.”
Niisiis peaksid kõik, kes vastavad vastuvõtutingimustele ja läbivad katsed edukalt, gümnaasiumikoha saama. “Riigigümnaasiumide tõttu saab Tallinnas sügisel juurde 880 õpilaskohta,” kinnitas Rundu. Need koolid alustavad sügisel 10. klassidega ja kasvavad sealt edasi.
Üksjagu on räägitud põhikooli lõpueksamite sidumisest sisseastumiseksamitega, kuid edasi pole selle teemaga jõutud. “Põhimõtteliselt on tänases õigusruumis võimalik siduda lõpueksameid sisseastumiseksamitega, kuid see eeldab, et üldkeskhariduskool aktsepteerib ning võtab õppijaid vastu põhikooli lõpueksami tulemuse alusel,” rääkis haridus- ja teadusministeeriumi osakonnajuhataja Ülle Matsin. “Praegu on see kooli otsustada, kuidas oma vastuvõtutingimused kogukonnaga koos kehtestada.”

Tallinna 21. kooli õppejuht Raido Kahm ütles vastukaaluks põhikooli lõpetajate hirmule, et siiski kaalutakse ka neid, kes on pannud 21. kooli teiseks või kolmandaks eelistuseks. Vestelda püütakse võimalikult paljudega, aga kui ühte paralleelklassi võetakse vastu 37-39 õpilast, jõuab sealt vestlusvooru umbes 80. Kahmi sõnul annab vestlusvoor 25% punktidest, aga vaadatakse ka hinnetelehte, puudumisi või võlgnevusi. “Riigigümnaasiumidel – ja tegelikult kõigil gümnaasiumidel – ongi vastuvõtt selles mõttes keeruline, et me peame selgeks tegema, kas õpilane on kolme aasta jooksul suuteline ja huvitatud kooli lõpetama,” rääkis Kahm.

Kas keskharidus peaks olema kohustuslik?

2021. aasta kevadel põhikooli lõpetanud 12 728 noorest jätkas 9053 keskkoolis, 3294 läks kutsekooli ja 380 otsustas oma haridustee lõpetada. Madala haridustasemega mitteõppivaid noori (vanuses 18-24 aastat) on meil 11%. “Uuringud kinnitavad, et erialase ettevalmistuseta inimesed on tööturul nõrgemal positsioonil,” kinnitas haridus- ja teadusministeeriumi arendusjuht Mari Tikerpuu. “Seega võib keskhariduse või kutseni mittejõudmine tähendada pikemas perspektiivis sotsiaalsete riskide võimendamist ja Eesti inimeste potentsiaali realiseerimata jätmist.”

Möödunud aasta sügisel ei jätkanud oma haridusteed 654 põhikoolilõpetajat, sh umbes 100 lihtsustatud õppekava lõpetajat, ning see suurusjärk on mõnevõrra suurem kui eelmistel aastatel. “Samuti ei ole kahanenud kutsekeskhariduse katkestajate osakaal ega suurenenud gümnaasiumilõpetajate osakaal,” lisas Tikerpuu. “Probleem noorte keskhariduse või kutse omandamiseni jõudmisega on selgelt olemas.”
Praegu kehtib Eestis koolikohustus seni, kuni õpilane omandab põhihariduse või saab 17-aastaseks. Haridustee pikendamise plaan on haridusministeeriumil olnud 2002. ja 2008. aastal, kuid siiski jäänud teostamata. Kui noor on saanud 17-aastaseks, ent pole suutnud põhikooli ära lõpetada, ei ole haridusasutusel enam kohustust teda koolis hoida. Loodava valitsuse plaani kohaselt hakkaks 18. eluaastani kohustuslik haridus kehtima järgmisest aastast ehk puudutaks juba neid, kes 2024. aastal 9. klassi lähevad. Nende koolikohustus jätkuks põhikoolijärgselt kuni 18-aastaseks saamiseni või kutsehariduse omandamiseni. “Antud juhul ei käi diskussioon küll keskhariduse kohustuslikuks muutmisest, vaid koolikohustuse ea tõstmisest 18. eluaastani või kutse omandamiseni,” rõhutas Tikerpuu.

Eestis erandlikult lühike koolikohustus

Euroopas kestab koolikohustus keskmiselt 10-11 aastat, algab üldjuhul 6. eluaastaga ja lõpeb 15-16-aastaselt. “Eesti on siin erandlik nii seitsmeaastaselt algava kui ka üheksa aastat kestva koolikohustuse poolest,” märkis Tikerpuu. “Uuringutele tuginedes võib öelda, et pikemast koolikohustusest võidab eeskätt nõrgem sihtrühm, ja seda ka pikemas perspektiivis.”
Tikerpuu sõnul ei ole ülesanne kohustada kõiki keskharidust omandama, vaid toetada nii põhihariduse kui keskhariduse vältel igaühele sobiva õpitee leidmist. Eelduseks on erinevate valikute võimaldamine ja valdkondade tutvustamine. Kindlasti pole mõistlik sundida noori langetama valikuid, mis neile ei sobi. “Selline lähenemine tooks kaasa nii väljalangevuse kasvu ja järelevalvele põhjendamatu halduskoormuse,” ütles Tikerpuu.
Sotsiaalpoliitika professor Anu Toots leiab, et gümnaasiumiharidus peaks olema kohustuslik. “Kui rääkida targast majandusest ja sellest, et meil on vaja teadustöötajaid, siis põhiharidusest ei piisa,” kinnitas Toots. “Samas, kui me räägime keskharidusest, ei pea see tingimata olema just gümnaasium, vaid võib olla ka kutsekeskharidus. Aga see tähendab ikkagi kahtteist kooliaastat.”
Kasvatusteadlane Tiiu Kuurme on üldiselt õpingute ea tõstmise poolt, kuid see tekitab ka küsimusi. “Koolidel pole enam nii lihtne soovimatutest vabaneda, aga kas neil on jõudu ja oskusi, et õpitahtetuid õppima panna?” kahtles ta. Nii tundub Kuurme sõnul, et koolidele lisandub veel üks kohustus, ja kohustuste üle jõu käiv hulk viib õpetajad koolidest.
Teisalt aga on anded erinevad – nii mõnigi leiab end kooli raamides ahistatuna ning sooviks teha midagi praktilist. “Kui koolikohustuse tõstmise plaan võetakse vastu, tuleks koole selleks ka vastavalt ette valmistada,” toonitas Kuurme. Eriti näeb ta vastuolu selles, et maalt kaovad gümnaasiumid, väravad gümnaasiumidesse on kitsad, noormeeste soov keskhariduse järele on väiksem ning ka ligipääs raskem kui hästi õppinud tüdrukutel. “Kuhu need noored peavad minema, kui kooli enam pole?” küsis Kuurme. “Gümnaasiumide juures puuduvad enamasti õpilaskodud, nii maal kui ka linnas. Siit võrsuvad suured sotsiaalsed probleemid, nt meeste oluliselt madalam haridustase. Ent poiste ja kooli vahekorra probleemiga ei tegele keegi.”

Kuurme rõhutas sedagi, et meil on tehtud asjatundmatuid ja rumalaid samme, nagu näiteks täiskasvanute gümnaasiumide võrgu kokku tõmbamine, kuigi mõnedele noortele sobisid just need õpinguteks. “Kutseharidus on suurteks kombinaatideks tsentraliseeritud, kodudest tuleb praeguste arengute juures lastel lahkuda juba 13-aastaselt, kui kaob isegi see nõue, et oleks olemas kodulähedane põhikool, ja jäävad heal juhul kuueklassilised,” rääkis Kuurme. “Oleks hädavajalik teada, kui palju noori ei õpi ega tööta põhjusel, et kool on kaugel ning võimalusi koolis käia – tihti majanduslikel põhjustel – polegi. Protsessid kulgevad isevoolu teed ja tekib küsimus: mille eest üldse veel vastutab haridusministeerium?”

Kutsekoolide maine vajaks tõstmist

Mullu septembris asus Eesti 32 kutseõppeasutusse õppima üle 25 000 õpilase. Tallinnas on üheksa kutseõppeasutust, mis pakuvad nii kutseharidust kui ka kutsekeskharidust.
Varasemad uuringud näitavad, et ainult 24% kaheksandikest-üheksandikest on kursis, milliseid ameteid saab kutsehariduskoolides omandada. Kutsehariduse peale mõtlevad vähesed ning see on pigem varuvariant. Statistika näitab, et mullu jätkas kutsehariduses õppimist vaid 3441 õpilast. Gümnaasiumides sõltub sellekohane info pigem klassijuhataja aktiivsusest ja panusest. “Kutsehariduse võimalusi on meile küll tutvustatud, aga kohutavalt vähe,” mainis ka Crisset. “Ametite tutvustamise osas käib põhiline jutt, et kutsekoolist tulevad kokad, aga rohkem polegi nagu kuulnud. Kindlasti leidub õpilasi, kes on juba põhikooli lõpus välja mõelnud, kelleks nad saada ja mida nad õppida tahavad, aga ma ise ei ole seda õiget teed veel leidnud. Seega tahaks enne ikka gümnaasiumis ära käia, vaataks moodulid ja suunad läbi ning otsustaks pärast seda, mida teha.”
Freia-Liisa on klassiga käinud küll mitmetes kutsehariduskoolides – näiteks Lasnamäel ja polütehnikumis – ning kõikjal pakutakse midagi erinevat, aga temagi ei ole leidnud eriala, kuhu tahaks minna, kui valikuks oleks kutsekool. “Kutseharidust ma praegu endale valida ei oskaks ja kui selle otsuse peakski tegema, ei oleks see väga hea, sest kui ma valin midagi, mida tegelikult ei soovi, ei oleks ma õnnelik,” tõdes Freia-Liisa.
Haridus- ja teadusministeeriumi koordinaatori Triin Kaaveri sõnul jätkab kutsehariduses 20% lõpetajatest. “Kuna me täna keskendume rohkem keskharidusele, õpib Tallinnas kutsekeskhariduse esimesel kursusel 1600 õppurit,” ütles Kaaver ja kinnitas, et kõigile põhikooli lõpetajatele, kes soovivad jätkata oma haridusteed kutsehariduses ja omandada kutsekeskharidust, on tee valla.

Hariduse omandamine paindlikumaks

Anu Tootsi sõnul nähtub Tallinna linna statistikat vaadeldes, et alates 2015. aastast suundub kutseharidusse pärast põhikooli siiski üha rohkem noori. “Kutsehariduses minnakse üle pädevustepõhistele mudelitele, kus oleks teada, mida inimene oskab teha, mitte ta ei ole jäigalt fikseeritud ühe ameti ja selle ameti kvalifikatsiooniastmetega,” lausus Toots. Tema sõnul räägitakse Euroopas palju kutsehariduse ja üldkeskhariduse lõimimisest. “Näiteks liiguvad õpilased tootmisklasside, laborite ja gümnaasiumiklasside vahel selliselt, et üldaineid nagu ajalugu, ühiskonnaõpetus ja kirjandus kuulavad kõik koos. Kutseoskusi omandatakse aga eraldi. See on üks suund, mida võiks märksa laiemalt juurutada.”

Räägitud on ka õppimise aja paindlikumaks muutmisest. “Mitmed tuttavad on öelnud, et kõik nn normaalsed inimesed lähevadki õhtugümnaasiumi, sest päeval on muudki teha – keegi ei taha enam istuda hommikust kuni kella neljani koolis,” rääkis Toots. “Sama võib näha ülikooli bakalaureuseõppes, kus meil on palju raskem saada üliõpilasi nendele õppekavadele, mis toimuvad päevasel ajal: iga päev kella kaheksast kaheni või kümnest neljani, samas kui tsükliõpped või sesoonõpped tulevad palju paremini täis.”

Programm “Hoog sisse” aitab sobivat kooli või tööd leida
• Noorteprogramm “Hoog sisse” otsib üles mitteõppiva või -töötava noore ja pakub talle tasuta tuge edasiõppimiseks või töökoha leidmiseks.
• Kolme aasta jooksul on linn niiviisi saanud kontakti pea 3000 noorega Tallinnas. Neist 1100 on praeguseks programmi täismahus läbinud, nendest 77,3% on leidnud omale meelepärase õppeasutuse või töökoha ning püsinud seal vähemalt kuus kuud.
• Kui noor on asunud õppima või tööle, hoiavad spetsialistid temaga kontakti veel kuni kuus kuud, et olla kindlad, et ta ei kaotaks motivatsiooni jätkata valitud teel. Aasta jooksul hoitakse noorega ühendust või kohtutakse vähemalt kord kuus.
• Noori, kes on ebakindlad oma valikute tegemisel, kutsutakse ühendust võtma tel 5556 7786 või hoogsisse@tallinnlv.ee
• Sotsiaalkindlustusamet koordineerib Noortegarantii tugisüsteemi, mille kohta leiab infot https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/ngts
• Mullu mõttekoja Praxis avaldatud uuringust nähtus, et tervelt 17-18% Eesti noortest ei jõua ettenähtud aja jooksul keskhariduseni. Varakult haridustee katkestanud noorte osakaal on Eestis viimastel aastatel olnud suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Seejuures on noormeeste näitaja u 2,5 korda kõrgem kui neidudel.
• Statistikaameti andmetel oli Eestis 2022. aasta lõpus 20 800 noort vanuses 15-29 aastat, kes ei õppinud, töötanud ega osalenud ka koolitusel. Töötuid noori oli nendest 7500: noormehi 11 900 ja neide 8900. Kõigist sellistest noortest elas 6900 Tallinnas ning aastatel 2019-2021 suurenes nende arv 1900 võrra.