Praegu on just see aeg, kui hakata kontrollima oma majakatuseid, et ega linnalinnud nagu näiteks kajakad ja tuvid ei ole hakanud sinna pesa ehitama. Kui on lindudel pesitsemise aeg ja munad juba pesas, siis ei tohi neid enam segada, ega mune hävitada. Seega tasub kiirustada, sest esimesed munad munetakse juba aprillis.
Linnuabi grupi ekspert Eero Eikinen rõhutas, et esmajoones tuleb katuselt ära koristada kõik möödunud aasta pesade riismed ja jäänukid. Kui kusagil torkab silma vana sammalt või oksarisu, siis see on märk vanast pesast. „Vanad pesad on poegade poolt ära trambitud ning ka lumi on oma töö teinud ning pesakoha täiesti ära lamestanud,“ selgitas ta ühe kortermaja katusel. „Enne pesitushooaega tuleb see kõik ära koristada. Siis kui hakkame siin katusel edasi käima, näeme kohe ära kui hakkab mingeid oksaraage või muid asju juurde tekkima. Siis tuvastame kohe ära, et käib pesaehitus.“
Jutt on siin eelkõige hõbekajakatest, kes on linna tulnud selleks, et majade katustele, kus ei varitse kiskjad ega röövloomad, turvaliselt oma pesa ehitada. Esimesed munad ilmuvad nii kajakatel kui varestel pessa millalgi aprillikuus.
Eikineni sõnul tuleb ära koristada ka katusel kasvav sammal, sest kui muu pesaehitus järjepidevalt ära likvideerida, läheb kajakas lõpuks samblasse, tõmbab seal paar korda nokaga ringi ja muneb oma munad sinna. Palju tal ei ole pesa jaoks vaja.
Kui kajakad teevad pesa katustele ja varesed puude latvadesse, siis tuvid on linnalinnud, kellele meeldib pesitseda ventilatsioonikorstnates. Selle vältimiseks tuleks ventilatsioonikorstnad ümbritseda traatvõrguga, et tuvid sinna ligi ei pääseks.
„Enne seda oli siia tuvidel vaba juurdepääs ja nad olidki siin seda võimalust kasutanud ohtralt,“ kirjeldas olukorda enne traatvõrkude paigaldamist korteriühistu Vilde tee 88 juht Anne Räpp. „Ütleme niimoodi, et selle tulemusel oli ventilatsioonikorsten pealt paksult tuvi tegevuse jälgi täis – pesamaterjali, väljaheiteid ja tuvikorjuseid.“
Miks ei võiks linnud rahulikult linnamajade läheduses pesitseda?
Lisaks otsesele reostusele, nagu eelnevalt kirjeldatud, kaasnevad lindude pesitsemisega ka teised ebamugavused. Hädaolukord võib tekkida ka väikestel linnupoegadel, kes tuulega katuselt alla sajavad.
„Nii kajakad kui varesed kaitsevad oma poegi,“ hoiatas Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti spetsialist Meelis Uustal. „Kui pojad satuvad tänavale, siis nad näevad inimest ja lemmikloomi vaenlasena ja need kajakad ja varesed, kellel on natukene koleerilisem iseloom, siis nemad kindlasti võivad teha petterünnakuid või siis ka rünnata inimest.“
„Ja teine asi on kindlasti hommikune kisa,“ lisas Eikinen. „Kui see kajakas ikka hakkab hommikul kell neli parapeti peal karjuma, siis soojal suvel akent lahti teha ei saa. Või siis ärkadki koos kajakatega.“
Selliseid konflikte on kõige mõistlikum ennetada ning lindudele delikaatselt mõista anda, et nad pesa mujale ehitaksid. Seda tuleks teha aga just praegu, enne pesitsemishooaega. „Seda peab ainult väga usinasti tegema, sest tegelikult nad ehitavad pesa ühe päevaga,“ märkis Räpp. „Ega neil munemata ju ei jää. Ma hakkangi siin iga päev käima.“
„Kui kajakas näeb, et tema pesapesaga seal midagi juhtub kogu aeg, siis tõenäoliselt ta otsib endale teise pesakoha,“ lausus Uustal. „Kui aga juhtub, et ta on väga järjekindel isend või paar siis võib ta juba varsti munema hakata sinna.“
Aitavad ka katuseparapetile paigutatud ogad
Lisaks usinale koristustööle on variant hankida ka linnupeletaja, mis Räppi praktikas väga toiminud ei ole. Variandina võiks kaaluda ka ogasid, mis paigaldatakse parapeti keskele. Peab aga jälgima, et ogad oleksid võimalikult pikad, et nad ikka toimiksid.
„Kuna kajakas on ju suur lind, piisab ühest reast parapeti keskele,“ ütles Eikinen. „See torgib neid ogadega vastu rinda. Talle see ei meeldi ja ta lihtsalt enam ei istu siin. Nii et kõik see parapet on puhas.“
Ning loomulikult seni, kuni inimesed linnas linde toidavad, polegi neil põhjust kaugemale minna. Ka kajakad, kes muidu käivad merelt värsket kraami püüdmas, ei ütle mugavustest ära.
„Siin on meil sellised väga agarad linnutoitjad,“ nentis Räpp. „Nad on võtnud nagu oma eluülesandeks selle, et nad peavad toitma kajakaid. Aastakümnete kaupa, ta hekseldab iga päev mitu tundi kodus lihtsalt saia puruks ja siis tuleb välja. Tal on mitu suurt sellist ostukotti. Ja ta raputab poole koti kaupa seda puru mändide vahele, öösel kui keegi ei näe.“
Olgu veel öeldud, et pesi tohib koristada ära senikaua, kuni sinna ei ole ilmunud munad, sest linnumunade hävitamine või lindude pesitsemise häirimine muul moel on juba keelatud. Äärmisel juhul võib abi saamiseks pöörduda riigi keskkonnaameti poole.
