“Lasnamäele rajatavasse klaasist fassaadiga jäätmekeskusesse tuleb Norra eeskujul ka kohvik ning taaskasutusse võetud kaupa pakkuv pood. Lisaks planeerime keskusesse õppetöökodasid ja klassiruume, kus üritusi korraldada,” tutvustas Tallinna Jäätmekeskuse juhataja Rein Kalle ajakohaste ringmajanduskeskuste rajamise plaane.

Viimase kümne aasta jooksul on Tallinna jäätmemajandus teinud suure hüppe, kuid see on vaid nokatäis sellest, kuhu uute roheliste tuulte mõjul edasi suunduda. Nii kerkivad juba lähiaastatel linna ajakohased jäätmejaamad, mis pakuvad ringmajanduse populariseerimiseks uut kasutajasõbralikku kogemust läbi kaasaegse arhitektuurikeele, kohvikute, töö- ja õpikodade ning kaunite kaupluste.

Samal ajal toob prügimajanduses toimuv linlastele ka uusi kohustusi – näiteks kohustus biojäätmeid liigiti koguda ja ringlusse tagasi lasta. Asja lihtsustamiseks jagavad linnaosavalitsused tasuta konteinereid toidujäätmete ja muu sellise kraami kogumiseks. Ka on biojäätmete äravedu segaolmejäätmetega võrreldes märgatavalt soodsam.

“Tahame jõuda Tallinnas samasuguste tulemusteni nagu Rootsis,” rääkis Kalle. “Jäätmekogumisjaamade kõrval tegutsevad taaskasutuspoed, kus sealsamas sorteeritud, puhastatud ja välja pandud kaup näeb välja nagu Stockmanni lettide värske toodang. Norra jäätmejaamas silmasime aga kohvikut, kus mõnusalt pere ja sõpradega aega veeta. Samasuguse tulemuseni tahame jõuda meiegi.”

Linnaosadesse kerkivad kaasaegsed ringmajanduskeskused

Kuna vanadest jäätmejaamadest uute keskuste kujundamine on keerukas, siis on lähiaastatel plaanis rajada kolm uut ringmajanduskeskust. Need peaksid pakkuma linlastele uut ja kaasaegset jäätmete kogumise ning taaskasutusse võtmise võimalust. “Nullist alustades saame teha algusest peale nõnda, nagu tänapäeval teha tuleb ja inimestele meeldib,” märkis Kalle.

Ambitsioonikate plaanidega ollakse kõige kaugemale jõutud Lillekülas aadressil Mustjõe tänav 40. “Seal on meil olemas krunt, kuhu rajame uue ringmajanduskeskuse,” lausus Kalle.

Projekt on valmis ja aprillis hakatakse otsima ehitajat. “Keskus saab olema tänapäevane, päikesepaneelidega varustatud, vihmakindel ja meeldiv. Hoonesse tulevad õmblustöökoda ja taaskasutusruum,” rääkis Kalle.

Ka Lasnamäel Punasel tänaval on juba välja valitud krunt, millele kerkiva ringmajanduskeskuse esialgne eskiis samuti valmis joonistatud. “Klaasist fassaadiga keskusesse rajatakse Norra eeskujul ka kohvik,” rääkis Kalle.

Kuna inimesi häirivat jäätmejaamade puhul kõige enam jäätmete laadimisega kaasnev lärm, siis kavatsetakse see jäätmejaama osa hoonesse viia.

Kalle sõnul tuleb sinna kõrvale ka taaskasutusse võetud kaupa pakkuv pood. “Lisaks planeerima keskusesse õppetöökodasid ja klassiruume, kus üritusi korraldada,” rääkis ta. “Esmane visioon on juba olemas. Kevadel läheme projekteerimishankesse ja liigume protsessiga edasi.”

Kuni uued ringmajanduskeskused valmivad, ei tasu linlastel ära unustada mitmesuguseid jäätmete liigiti kogumise ja uude kasutusse võtmise võimalusi. Tallinnas on avatud viis jäätmete kogumise keskust üle linna: Pääsküla Jäätmejaam (Raba tn 40), Rahumäe Jäätmejaam (Rahumäe tee 5a), Pärnamäe jäätmejaam (Ristiaia tee 8) ja Paljassaare jäätmejaam (Paljassaare põik 5). Lisaks on üks jäätmete kogumispunkt, mis asub õige erilises ja isegi eksootilises paigas – Aegna saarel aadressil Tagamaa tee 1.

“Jäätmejaamades toimub lisaks jäätmete liigiti kogumisele ka kasutatud korralike asjade uuele ringile viimine,” rääkis Kalle. “Üle linna on tekkimas üha rohkem nii puitmööbli, jalgrataste kui ka kodutehnika parandamistöökodasid. Muu seas plaanime Paljassaare jäätmejaama kõrval asuvasse tühja kaarhalli rajada puidutöökoja, kus saab meistrite käe all korda teha vanu uksi ja aknaid, trepidetaile või muud sellist. Eesmärk polegi niivõrd tööstuslik, kuivõrd õppeotstarbeline. Ühelt poolt võetakse vana asi uuesti ringlusesse, teisalt omandatakse aga ka uus oskus.”

Biolagunevate jäätmete kogumine 1. juunist ka kohustuslik

Lisaks asjade uuele ringile laskmisele soovib linn senisest enam kasutada ka seda, mida kunagistel aegadel kompostiks, nüüd aga biolagunevateks jäätmeteks nimetatakse. Tegemist on riigi pandud kohustusega, mille tingib Euroopa Liidust lähtuv kohustus aastaks 2025. vähemalt 55% tekkivatest jäätmetest liigiti koguda ja ringmajandusse suunata. Seepärast on biojäätmete sorteerimine Tallinnas alates 1. juunist kohustuslik.

Tallinna Jäätmekeskuse haldusjuht Lennard Grant sooviks, et muudatust ei nähtaks mitte niivõrd uue kohustuse, vaid meie kõigi ühise võimaluse ja kasuna. “Oleme ostnud biojäätmete kogumiseks ka konteinereid, mida kõigile huvilistele tasuta laiali jagame,” rääkis Grant linna pakutavatest võimalustest. Pakkumine kehtib nii eramajade, paariselamute, ridaelamute ja uue plaani kohaselt ka kuni 9-korruseliste majade elanikele.

“Konteineri saamiseks tuleb täita Tallinna linnavalitsuse kodulehel taotlus ja tulla sellele järgi kas Pääsküla või Paljassaare jäätmejaama,” selgitas Grant. “Tegemist on väga kvaliteetse konteineriga, mis kahe aasta pärast kindlasti katki ei lähe. Suvel võib sinna panna ka õunu, muru, haljastusjäätmeid ja muud sellist, nagu nüüdsest lubatud on.”

Juhul, kui inimene soovib biojäätmete äraveo asemel neid kompostida, siis tuleb teha kohalikule omavalitsusele selle kohta taotlus ning majapidamine võetakse biojäätmete kogumiseks kohustatud majapidamiste nimekirjast välja. Mõne aja eest jagas linn välja ka tasuta kompostreid, ent need olid sedavõrd nõutud kaup, et 700 kompostrit said kiiresti otsa.

Tallinna Jäätmekeskuse keskkonnaspetsialisti Sofia Pereskoka sõnul on kompostimine lihtne ja loomulik protsess, mis toob kasu meie aedadele. Ajaloolised tõendid kinnitavad, et kompostimist kasutati juba vähemalt 4000 aastat tagasi. “Kompostimine on toidu- ja muude biolagunevate jäätmete muutmine mullaks, kompostiks või toitaineterikkaks mulla parandajaks,” selgitas Perekoska. Spetsialisti sõnul rikastab kompost taimemulda toitainetega ja kaitseb taimi näiteks Eesti muutlikust ilmastikust tingitud stressi eest. “See on hea viis jäätmete vähendamiseks, kusjuures teha saab seda sõna otseses mõttes igaüks.”

Kompostimine on nagu kokkamine

Lisaks kodukompostile, mille kvaliteedi eest igaüks ise vastutab, toodab Tallinna Jäätmekeskus linnaelanike aia-, haljastus- ja kalmistujäätmetest tööstuslikku komposti. “Tallinna elanikud saavad teatud koguses oma aia- ja haljastusjäätmeid meile tasuta ära tuua. Meie teeme sellest siis omakorda komposti,” rääkis Pereskoka. Seda komposti saab kas osta või jagatakse seda mõnel puhul ka tasuta – näiteks botaanikaaias toimunud ringmajanduse infopäeval.

Kalmistujäätmetega tegelemine on jäätmekeskuse keskkonnaspetsialisti sõnul aga keerukam, kuna sinna satub rohkem plasti ja klaasi. “Sorteerime ja sõelume jäätmeid, et saaks komposti teha,” nentis Pereskoka. “Panen kõigile südamele, et haljastus- või kalmistujäätmeid kogudes vaataksite, et jäätmete hulka ei satuks ebasobivaid ja mittelagunevaid jääke. Ärge unustaga haljastusjäätmed jäätmekeskusesse tuues neid kotist välja kallata. See aitab teha parema kvaliteediga komposti.”

Keskkonnaspetsialist innustab kõiki ise kompostiks materjali koguma ja kompostima. “Sobivad kõik toidujäägid kohvipaksuni välja,” selgitas Pereskoka. “Lisada võib lehti, oksaraage ja okkaid. Kompostihunniku hea lähtematerjal ongi kokku segatud nagu pajaroog. Kui läheb liiga märjaks, võib lisada saepuru, kui liiga kuivaks, niisuta veega. Komposti tegemisega on nagu kokkamisega: eksperimenteeri ja proovi, siis saad lõpuks õiged võtted kätte ja hea tulemuse!”

Meeles tasub Pereskoska sõnul pidada, et kompostimiseks pandava kraami hulka ei sobi ohtlike ainetega saastatud materjalid. Samuti ained, mis ei ole biolagunevad või mille lagunemine võtab väga kaua aega. Õliste jäätmete lisamisega ei tohi liialdada. “Natuke võib õliseid jäätmeid panna, aga tasub olla ettevaatlik. Täpselt nagu kokkamisega,” kinnitas ta.