Peaminister Kaja Kallase sõnul pole Eesti Energia juhatusele preemiate maksmine põhjendatud, kuna energiakontsern pole täitnud riigi poolt seatud omanikuootusi.
Rahandusminister Annely Akkermann üldkoosoleku rollis tegi neljapäeval Eesti Energia nõukogule ettepaneku vaadata üle energiakontserni juhatusele tulemustasude maksmise plaan, viidates puudustele juhatuse töös.
Kallas märkis, et toetab rahandusministri sammu. “Me oleme riigina Eesti Energia omanikud ja oleme sõnastanud omanikuootused, mis peaksid olema Eesti Energiale elluviidavad. Eesti Energia peaks olema osake Eesti riigist ja sellisena mitte töötama riigi huvidele vastu. See nimekiri on väga pikk, kus Eesti Energia on riigi huvidele risti vastu käitunud,” toonitas Kaja Kallas neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.
Kallas tõi näiteks Eesti Energia tütarettevõtte Elektrilevi saamatuse mullu detsembris Saaremaal tormi tõttu tekkinud elektrikatkestuste likvideerimisel, mille tagajärjel oli osa majapidamisi elektrita mitu nädalat.
Samuti heitis peaminister Eesti Energiale ette saamatust Narva elektrijaamade jahutusvee problemaatika lahendamisel. “Kui valitsus tegi märtsis pärast Ukraina sõja algust otsuse, et me peame kõik Venemaalt tulenevad riskid minimeerima, siis augustis selgus, et mitte midagi pole tehtud,” nentis Kallas. Ta viitas valitsuse poolt Eesti Energiale pandud ülesandele töötada välja lahendus Narva jaamadele jahutusvee tagamiseks, kuna Venemaa saaks Narva veehoidla lüüsid avades langetada Narva jõe veetaset, mis seiskaks Narva põlevkivielektrijaamade töö.
Kallas ei pea ka põhjendatuks energiaettevõtte dividendi jaotamise ettepanekut. Eesti Energia teatas teisipäeval, et ettevõtte normaliseeritud puhaskasum oli 128,3 miljonit eurot, mis on üle kolme korra suurem kui aasta varem. Valitsus kinnitas teisipäeval Eesti Energia AS-i poolt 2023. aastal riigieelarvesse makstavate dividendide summaks 68,9 miljonit eurot, mida on rohkem kui 52,2 miljonit eurot, mida soovis maksta Eesti Energia. Osa dividendist tuleks Eesti Energia jaotamata kasumist, mida on Akkermanni sõnul 461,5 miljonit.
Valitsuse hinnangul peaks mulluste kõrgete elektrihindade taustal suurem osa Eesti Energia kasumist minema tarbijale tagasi.
“Kuidas saab neile maksta preemiat olukorras, kus nad pole saanud hakkama nende ülesannetega, mis neile on pandud. Suur kasum ei sõltunud mitte suurepärasest juhatuse tööst, vaid elektrihinna tõusust, mis omakorda tulenes gaasi hinna tõusust. See kasum peab minema inimeste hüvanguks, läbi dividendi see kasum peab minema inimestele tagasi,” põhjendas peaminister ja märkis, et vastavalt seadusele küll võib juhatuse liikmele maksta täiendavat tasu arvestades tema töö tulemuslikkust, kuid seadus selleks ei kohusta.
Akkermann tõi Eesti Energia juhatuse töö puudustena välja veel segadused klientide arvetega ja ultimatiivse suhtlusstiili mikrotootjatega. Minister möönis siiski, et kuna ta pole juhatuse liikmete töölepinguid näinud, siis ta ei tea, kas tulemustasu maksmise keeldumine võiks lepingu sätetega vastuollu minna.
