Pealinn on ainuüksi Tallinna haigla projekteerimiseks investeerinud juba ligi neli miljonit eurot. Linn on valmis ka omalt poolt kehtivat lepingut täitma ja projektiga jätkama.

Selleks on linnal ka õiguslik ootus, sest vaatamata riigi mullusuvisele otsusele on Euroopa taastekava otsus senini kehtiv. Keegi ei ole seda muutnud, tühistanud ega kehtetuks tunnistanud. Riik väitis kohtus, et formaalset otsust veel ei ole.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on tervishoiuteenuse osutamise korraldamine riigi ülesanne ja seega on riigi, mitte omavalitsuse kohustuseks tagada kvaliteetse raviteenuse osutamine. „Mul on ka retooriline küsimus, et mis juhtub siis, kui linn loobub sellest koormusest ja pakub riigile see teenus üle võtta. Kes siis hakkab vastutama taristu eest, mis omakorda mõjutab teenuse kvaliteeti?“ küsis Kõlvart.

„Mina lähtun sellest, et Tallinna haigla on vajalik. See on riikliku tähtsusega projekt. Tallinna haigla peab teenindama umbes 30 protsenti Eesti elanikkonnast. Riigil on kohustus osaleda selles projektis,“ kinnitas linnapea.

Kõlvart meenutas, et projekti alguses tekkis linnal õigustatud ootus, mis oli esialgu ka riigi poolt kinnitatud. „Oli ka lubatud konkreetne summa. Projektiga on alustatud ning me jätkuvalt ootame riigi osalust.“

Linnapea nentis, et vanade hoonete töökorras hoidmiseks kulub linna haiglatel üha rohkem rahalisi vahendeid. Mida pikema aja peale venib uue haigla ehitusperiood, seda rohkem vahendeid tuleb ka investeerida vanadesse hoonetesse.

Uue Tallinna haigla eeldatav kogumaksumus on 537 miljonit eurot. Sellest planeerimise, projekteerimise ja ehituse kavandatav maksumus on 450 miljonit eurot. Investeering seadmetesse maksab 70 miljonit eurot. 280 miljonit eurot loodab Tallinn saada Euroopa Liidult.

Tallinn ja sotsiaalministeerium sõlmisid 2019. aastal koostööleppe Tallinna haigla asutamise ettevalmistamiseks. 2020. aasta sügisel pöördus riik Tallinna poole, informeerides, et Tallinna haigla on ka riigi jaoks prioriteet – andes linnale teada soovist lisada haigla Euroopa taasterahastu nimistusse.

Euroopa Komisjon andis 2021. aasta septembri lõpus heakskiidu Eesti taastekavale, sh Tallinna haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses. Sellega anti heakskiit Euroopa Liidu taaskäivitamisrahastu toel Eesti riigi ja Tallinna koostöös rajada seniste Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaiglate asemele 2027. aastaks Tallinnasse uus meditsiinilinnak.

Vastavalt eelnimetatud Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud taasterahastu lepingule, seadis nimetud otsus ka realiseeritavale projektile ehk Tallinna haiglale kindla ajaraami ja kontrollipunktid. Selle esimene tähtaeg oli 2021. detsember ehk projekteerimishanke lepingu sõlmimine, mille linn ka täitis.