Politsei- ja piirivalveamet (PPA) soovitab elektritõukerataste piirkiirust vähendada. Sama soovib ka Tallinna linn ning lisaks veel võimalusi kehtestada omavalitsuse piires erinevaid reegleid parkimise ja liikumise osas. Samuti ei ole tänases liiklusseaduses kehtestatud kergliikuri juhi joobe piirmäära ning politsei peab lähtuma välisest vaatlusest ja inimese koordinatsioonist. Vastavasisuline liiklusseaduse uuendus on aga riigi tasandil toppama jäänud.

Tallinna abilinnapea Tanel Kiik kinnitas, et seoses hooaja algusega on linnal juba selleks nädalaks planeeritud kohtumine, kuhu on oodatud nii Politsei- ja Piirivalveameti, riigi transpordiameti ning mitmete erinevate linna asutuste esindajad, et arutada rendiettevõtetega kuidas alanud hooaeg võimalikult ohutuks ja meeldivaks kujuneks.

„See puudutab nii mõistlikke piirkiiruseid, mis tänagi näiteks on vanalinnas 15 kilomeetrit tunnis, võrreldes muude territooriumite 25 kilomeetriga,“ selgitas Kiik. „Ning kahtlemata ka parkimise küsimust, ehk seadusest tulenevalt tuleb kärpida parkimist nii, et jalakäijatele jääks vähemalt pooleteistmeetrine ala kõnniteel – tegelikult tihti sellest kinni ei peeta. Soovime kindlasti ka seda arutada, kuidas täiendavalt tagada just nimelt see, et jalakäijatel, lapsevankriga peredel ja eakamatel inimestel ei tuleks elektritõukerataste vahel laveerida, vaid oleks mugav ja ohutu.“

Kiige sõnul on tõukeratastega seotud murekohti veelgi. „Nad on ka seotud erinevate ohtlike olukordade ja õnnetustega,“ nentis ta. „PPA on välja toonud, et elektritõukeratastega seotud õnnetuste hulk on kahjuks tõusnud. Ning ka purjus peaga juhtimine on jätkuvalt probleemiks või mitmekesi rattal sõitmine.“

Abilinnapea rõhutas, et peamine eesmärk on siiski elektritõukerataste piirkiiruse vähendamine – näiteks 25km/h pealt 20km/h peale ning parkimise parem korraldamine ka läbi spetsiaalsete parklate laiema kasutamise.

Riik on liiklusseaduse uuenduse ripakile jätnud

„Loomulikult on oluline ka see, et riik täidaks oma lubaduse ja võtaks vastu uuendatud liiklusseaduse, mis annaks kohalikele omavalitsustele võimaluse ise ka teatud reeglid kehtestada,“ märkis Kiik. „On see siis seotud parkimisega, on see seotud piirkiirustega, ka võib-olla mingite piirkondadega, kus ei tohikski elektritõukeratastega liikuda. Täna on kohalike omavalitsuste käed selle koha pealt seotud või väga piiratud.“

Kiik nentis samas, et kui seadusandlus annaks omavalitustele õiguse kehtestada täiendavaid reegleid, eeldab see ka omavalitustelt võimekust korraldada ka sellekohast järelevalvet ning siinkohal võiks PPA MUPO-ga tihedamat koostööd teha. „Erinevad linna- ja riigiasutused teevad siin muidugi koostööd ja politsei tegeleb eelkõige sellega, mis puudutab alaealiste kergliikurite kasutamist, purjus peaga sõitmist ja muud taolist,“ lausus ta. „Meie teeme koostööd rendifirmaga ja teavitame probleemidest nendes tsoonides, kus on parkimisega probleeme. Aga täna seadusest tulenevalt ka järelevalveõigused kindlasti peaksid olema omavalitsuse laiemad.“

Abilinnapea sõnul soovitakse rendifirmadega üle vaadata ka välja pandavate rataste hulk ning selle jaotus. Eesmärgiks oleks vähendada renditõukerataste hulka vanalinnas ja Kesklinnas üldisemalt ning hajutada neid rohkem teistesse linnaosadesse ning ka väljaspoole Tallinnat.

PPA liiklusjärelevalvetalituse juht Taavi Kirss nentis, et politsei on eeloleva suve osas väga murelik. „Kergliikurite vaates on meil juba esimese nädalaga olnud kolm vigastatutega liiklusõnnetust ja ühel puhul oli juht ka joobes,“ märkis ta. „Elektritõukerataste probleem on suuresti tõstatunud just Tallinnas, sest mujal neid õnnetusi nii palju ei ole.“

Ka Kirss avaldas lootust, et koostöös renditeenuse pakkujatega, on võimalik ohte vähendada, eelkõige renditõukerataste hulga vähendamise ning erinevate tehnoloogiate näol, mis aitaksid lahendada tandemsõidust ja parkimisest tekkivaid probleeme.

Joobe piirmäära pole seaduses sätestatud

„Sõidukiirus peaks olema ka madalam,“ konstateeris Kirss. „Täna on 25km/h lubatud ja seda on tegelikult teenusepakkujad natuke vähendanud teatud ajahetkedel. Ma arvan, et see peaks olema midagi ühtsemat ja üle 15km/h ei peaks kiirus olema. Ta võib olla kõrgem sellel hetkel, kui on võimalus sõita sama kiirusega teiste liiklejatega. Aga meie infrastruktuur alles areneb selliste võimaluste suunas.“

Kirss lisas ka, et öisel ajal tuleks kiiruseid rohkem piirata, kuna siis juhtub ka rohkem õnnetusi, millest paljud on kahjuks seotud ka alkoholi tarvitamisega. See on aga omaette murekoht, kuna liiklusseaduses ei ole Kirsi sõnul kergliikurite vaates mingit joobe piirmäära sätestatud.

Toppama jäänud liiklusseadusemuudatusse on sellise piirmäära sätestamine aga sisse kirjutatud, kuid selle hooaja jooksul seda veel ilmselt vastu ei võeta. „Praegu peame me hindama inimese väliseid tunnuseid ja koordinatsiooni,“ nentis Kirss.  

Kirsi hinnangul on heaks näiteks Helsingi, kus elektritõukerataste kiirus on piiratud 15 kilomeetrile tunnis. Lisaks on Helsingis reede ja laupäeva öösiti üldse tõukeratastega liiklemine peatatud ning see, koos kiiruse piiramisega, on kaasa toonud olulise õnnetuste ja nendest tulenevate vigastuste languse.

Bolt on nädalavahetuste öist piirkiirust vähendanud, kuid teised operaatorid pole selle sammuga kaasa tulnud. „Mida rohkem üks operaator taolisi piiranguid teeb ja teised kaasa ei tule, seda ebavõrdsemaks turusituatsioon muutub,“ märkis Bolti valitsussuhete juht Henri Arras. „Kindlasti oleks hea kui oleks regulatsioon, mis tingiks, et kõik operaatorid mängivad samade reeglite järgi.“

Linlaste arvamused lähevad lahku

Linlase Simmo sõnul võiks tõukerataste kiirust piirata 20 km/h peale.

Martin ja Georgi arvasid aga, et 25 km/h on igati sobilik kiirus. Georgi lisas, et osades kohtades võiks piirkiirust hoopiski tõsta. „Vähendama kindlasti ei peaks, näiteks Pirita teel pikalt otse sõites hakkab 25-ga igav,“ ütles ta.

Eduardi hinnangul võiks tõukerattad aga üldse ära keelata. „Selle pärast, et nad rikuvad ju koguaeg liikluseeskirju,“ sõnas ta. „Ma sõidan palju autoga ja sõidetakse lihtsalt ette.“

Bolti valitsussuhete juht kinnitas, et laiematel kergliiklusteedel kiirusepiirangute tõstmine kindlasti kõne alla ei tule.

Kirsi sõnul tasub siinkohal kaaluda ka haiglate vaatenurka. „Haiglate koormuse kasv on siin juba ette programmeeritud,“ nentis ta. „Kuna on palju kannatanuid, tekivad ka järjekorrad. Inimestele endile tegelikult tahaks südamele panna, et need vigastused on teinekord ikka päris koledad. Meie sõnum on, et ära sõida joobes, kasuta kiivrit võimalikult palju, sõida aeglasemalt ja selgelt tuleb arvestada teiste liiklejatega.“

Bolt alustab uut hooaega mitmete uuendustega

Bolti tõukerataste suuna juht Aleksandr Lilišentsev kinnitas, et uuendusi on sel hooajal mitmeid. „Esiteks on Bolt esimene tõukerataste renditeenuse pakkuja, kes on välja töötanud funktsiooni, mis suudab tuvastada tõukeratastega mitmekesi sõitmist,“ lausus ta. „See on meie inseneride välja töötatud süsteem, mis registreerib kasutaja äkilisi kaalumuudatusi tõukerattaga sõites.“

„Teiseks oleme valmis korrale kutsuma ka neid inimesi, kes järjepidevalt rikuvad tõukerattaga sõitmise eeskirju ja kelle puhul hoiatusteavitused ei tööta,“ jätkas Lilišentsev. „Näiteks hakkame sel aastal uuendusena blokeerima tõukerataste kasutajaid, kes järjepidevalt teenust kuritarvitavad. Meie süsteem hindab sõitja käitumist paljude funktsioonide ja andurite kaudu – näiteks on loendis tandemsõidu tuvastamine, sagedased järsud pidurdamised ja libisemised, kokkupõrked ja ebaseaduslik parkimine.“

Kolmandaks on Lilišentsevi sõnul testimisel funktsioon valesti pargitud tõukerataste tuvastamiseks. „Meie tehisintellektil põhinev lahendus suudab reaalajas registreerida, kas tõukeratas on õigesti pargitud või mitte,“ märkis ta. „Kui see on pargitud pikali asendis, blokeerib näiteks kõnniteed, jalgrattarada või hoone väljapääsu, suudab meie süsteem selle tuvastada, misjärel saadame reeglite rikkumise kohta kasutajale märkuse koos juhtnööridega, mis õpetavad õigesti parkima.“

„Neljandaks piirasime Tartu kõikidel alla 1.7m laiusega kõnniteedel parkimise ning plaanime seda teha ka teistes linnades,“ lisas Lilišentsev. „Koos linnadega on kavas luua uusi tõukerataste parkimisalasid ja tuua tänavatele elektrilisi laadimisjaamu.“

Parimaid tõukerattaid veel Eestisse ei tooda

Pealinn uuris ka, miks pole veel Eesti tänavatel näha juba möödunud hooajaks välja töötatud uusi tõukerattaid „Bolt 5“, mis suurema esiratta ja hüdraulilise vedrustusega võimaldaks sõita ka kehvematel teedel ning ületada mugavamalt väiksemaid takistusi nagu madalamad teekünnised jne. Uuendatud on ka pidurdussüsteemi ja parendatud aku kestvust.

Möödunud hooajast alates on Bolt 5 kasutusel Belgias, Taanis, Saksamaal, Itaalias, Hispaanias ja Rootsis. Eesti kliendid on aga seni pidanud kodumaise päritoluga ettevõtte kõige innovaatilisematest tõukeratastest suu puhtaks pühkima.

„Bolt 5 tõukerattaid ei ole Eestis seetõttu, et meil on siin korralikud ja kvaliteetsed Bolt 4 tõukerattad saadaval,“ vastas Lilišentsev. „Igal hooajal uue tõukeratta mudeli toomine turule ei ole mõistlik, kuna see on kallis investeering ja keskkonna vaatest ebamõistlik. Bolt 4 mudel on väga turvaline ja eestlastele juba tuttav ning seepärast jätkame sel hooajal nende tõukeratastega.“