"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
NUTMAAJAV ÜLEKOHUS Koduks peetud majadest pagendatud ukrainlased naasevad tagasi sõjakolletesse. Mõned proovivad lahkumist edasi lükata, et lapsed jõuaksid kooliaasta ära lõpetada (7)
04. aprill 2023
Vaata videot

„Me ei suuda isegi ette kujutada, mida need emad ja lapsed sõjas nähtud koleduste tõttu tunda võivad. Kui sellise õudse saatuse läbi teinud inimesed Kopli tänava majades lõpuks mingigi kindluse leidsid, siis nüüd hävitati see küll lõplikkult. Nagu üks eakam proua ka väga hästi kokku võttis, öeldes, et ta uskus Eesti riiki. Nüüd pole sellest usust enam midagi järel,“ rääkis Põhja-Tallinna linnaosa vanem Manuela Pihlap Ukraina sõjapõgenike välja tõstmisest Kopli tänaval.

Kopli tänava ühiselamutes on nüüd vaikne. Sajad Ukraina põgenikud, kes elasid Kopli ja Mäepealse majades, pidid viimaste päevade jooksul koduks saanud korteritest lahkuma. Sedapuhku ei aetud neid minema mitte küll Vene, vaid hoopis Eesti riigi poolt. Mis on aga sellise teguviisi põhjuseks, see jääb nii linnavõimudele kui ühiselamu asukaid abistanud vabatahtlikele täielikuks mõistatuseks.

„Lihtsalt selline tunne on, et – ülekohus,“ on põgenikke vabatahtlikult abistanud tugiisiku Kadri Viirandi hing täis. Aga samal ajal ka tühi nagu Kopli tänava ühiselamudki ootamatult tühjaks jäid. Mis sest, et riik oli lubanud kindlat kodu otse sõjakolletest põgenenud, traumeeritud inimestele ja nende peredele. Enamik neist on leidnud endale uue, püsiva elupinna üüriturult, kuid osa kolis taas tagasi Tallinki laevale. Mõned ühiselamutest pagendatud on juba ka Ukrainasse naasnud – ikka nendessesamadesse paikadesse, kus toimuva lahingutegevuse tõttu Eesti riigilt abi otsitigi.

„Põgenikud on nüüd välja tõstetud,“ ohkas Kadri Viirand. „Kahe maja peale kokku elas siin natuke alla neljasaja inimese. Mõned on nüüdseks juba tagasi läinud. Teised ütlevad, et ootavad laevas laste kooliaasta lõpu ära ja lähevad tagasi peale seda. Kõik see on väga kurb ja keegi ei tea, mis neist inimestest saama hakkab. Nad paisati ette hoiatamata meie üüriturule, kuid nende sissetulekud pole meie üürihindadega hakkama saamiseks piisavad.“

Laevale on tagasi läinud ka Olga, kes ütles, et tunneb end koos kolme lapsega kruiisilaeval justkui oleks taas värskelt sõjatsoonist põgenenud. “Siin on keeruline, sest on vaja elada koos teiste inimestega,” rääkis põgenik. Olga sõnul on juba olnud ka juhtumeid, kus erinevast soost inimesed pannakse ühte kajutisse – näiteks noored naised koos meestega. “Minu meelest see ei ole korrektne ja nii ei saa teha,” leidis Olga. Ka tema teab kaasmaalasi, keda selline solgutamine ja suhtumislaad on pannud Ukrainasse tagasi pöörduma.

Vabatahtlike abiga said põgenikele antud ruumid elamiskõlblikuks

Aasta tagasi sai lubatud, et Eesti riik pakub pagulastele Kopli tänava ühiselamutes kodu seni kaua, kuni sõda veel kestab. „Kui inimesed aasta tagasi hotellidest neisse majadesse ümber asustati, siis ruttasime koos kolleegidega hooneid kohe ka üle vaatama. Tõde on see, et riigi antud ruumid polnud alguses üldse elamiskõlbulikudki,“ meenutas Põhja-Tallinna linnaosa vanem Manuela Pihlap. Olukorra tõhusamaks lahendamiseks paluti seejärel juba vabatahtlike abi ja tänu tublidele inimestele on majades toimunud ulatuslikud muutused.

„Vabatahtlikud töötasid kaks kuud järjepanu, loomulikult koos põgenike abiga,“ rääkis Pihlap. „Värviti seinu ja lage, pandi tapeeti, koguni põrandapindki sai osaliselt välja vahetatud. Muretseti ka elamiskõlbulik mööbel, kuna algselt täitis selle aset igivana rauast sisustus. Riik andis lubaduse, et põgenikud saavad neis majades sõja lõpuni rahu. Ja seejärel murdis oma lubaduse ning heitis kaitseta jäänud inimesed sisuliselt tänavale.“

Põhja-Tallinna linnaosavanema sõnul on kõigile tõeliseks mõistatuseks, miks riik sedavõrd ülekohtuse sammu otsustas astuda. „Mul puudub absoluutselt igasugune arusaam, miks riik niimoodi käitub,“ nentis Pihlap. „Kui põgenikele öeldakse, et mingi koht jääb neile pikaajaliseks elamiseks ja nad võivad seal end rahulikult tunda, siis miks võtta see neilt lihtsalt niisama käest ära? Täielik mõistatus.“

Pihlapi sõnul on oluline aru saada ka sellest, et hoonetest sisuliselt tänavale tõugatud inimesed on pärit otse sõjakolletest. „Me ei suuda ettegi kujutada, mida need emad ja lapsed sõjas nähtud koleduste tõttu võivad tunda,“ rääkis ta. „Aga kui need õudse saatuse läbi teinud inimesed Kopli tänava majades lõpuks mingigi kindluse said, siis nüüd hävitati see ilmselt lõplikkult. Nagu üks eakam pagulasproua ka väga hästi kokku võttis, öeldes, et ta uskus Eesti riiki. Sai meilt kindluse, et saab siin elada sõja lõpuni. Nüüd pole sellest usust aga enam midagi alles.“

Sotsiaalkindlustusamet: jutt väljatõstmisest on alatu laim

Majad Tallinnas, kus põgenikke ligemale aasta aega majutati, kuuluvad Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele (RKIK), kes üüris neid kuni eelmise kuu lõpuni Sotsiaalkindlustusametile (SKA). Veidi enne seda tegi Tallinna linn riigile ettepaneku, et võib majade haldamise ise üle võtta, pakkumaks sõjapõgenikele kodu vähemalt kooliaasta lõppemiseni. Paraku kõnealune plaan luhtus.

“Kaitseinvesteeringute Keskus ütles küll alguses, et nad võiksid SKA-ga seda lepingut veel aasta võrra pikendada. Hiljem aga teatati sealt, et nad hooneid Tallinna linnale siiski ajutiselt üle ei anta,” rääkis Pihlap. Põhjuseks toodi see, et põgenike majutamise probleem oli neile teadaolevalt ja SKA-lt saadud andmete põhjal juba lahendatud. „Ühiselamutes oli põgenikel ka väga hea kontakt vabatahtlikega, kes on teinud ära meeletu töö. Nüüd, riigi poolt laevale saadetuna neil see kontakt kahjuks puudub,“ kahetses Põhja-Tallinna linnaosavanem.

Samal ajal kinnitatakse Sotsiaalkindlustusametist, et linnavõimude ja vabatahtlike selgitused ei vastavat tõele. „Väide, et „riik tõstab sõjapõgenikud Kopli tänava ühiselamu pinnalt lihtsalt välja“ pole mitte ainult väär, vaid ka alatu laim meie heade koostööpartnerite poolt,“ leidis SKA pressiesindaja Kristina Kukk, kelle sõnul on enamus korteritesse majutatud sõjapõgenikest ka iseseisvale elule liikunud. „Sajast seal elanud leibkonnast 85 leidsid endale püsiva elukoha,“ rääkis Kukk. „Kaheksa korteri elanikud on lühiajalisel majutusel laeval Isabelle ning seitse leibkonda otsustasid liikuda Eestist edasi.“

Kuke sõnul ei tea amet, miks RKIK kui majade omanik ei sõlminud Tallinna Linnavalitsusega majade rendilepingut. „SKA-l pole voli teise omaniku kinnisvara osas mingeid keelde rakendada,“ lausus ta. „Tuletame meelde, et 2022. aasta märtsis pakuti maju linnale, kes keeldus, sest linnal on juba pikk nimekiri sotsiaalse elupinna abivajajatest.“

Pagulased tahtsid tasuda oma elamiskulud, paraku riik seda ei võimaldanud

Pressiesindaja sõnul on põgenike iseseisvale elule aitamise nimel ühiselt pingutanud kümned sotsiaalkindlustusameti spetsialistid. Lisaks veel vabatahtlikud, Tallinna Uussisserändajate kohanemise toetamise osakonna (UKTO) töötajad ning kümned eestimaalased, kes olid nõus oma kinnisvara välja üürima. Ometi leiavad ühiselamute korrastamiseks aega ja raha kulutanud vabatahtlikud, et said riigilt petta ega osanud sellist olukorda isegi karta.

„Just sellest arvestusest, et majad jäävad põgenikele sõja lõpuni kasutada, hoonete korrastamisel ka lähtusime,“ kinnitas Kadri Viirand. Vabatahtliku sõnul pole õige ka väita, nagu poleks Kopli tänava ühiselamute asukatel initsiatiivi oma elupaiga eest tasuda – lugu olnud sootuks vastupidi.

„Väga sooviti maksta kasutatava üüripinna ja ka kommunaalide eest. Erinevatel bürokraatlikel põhjustel ei suutnud SKA seda neile aga võimaldada,“ rääkis Viirand. Ühiselamupinna eest tasumine olnuks põgenikele ka jõukohane, sest seal saanuks üürida ruume tubade haavale. „Kui eraldi korterite üürimine on sõjapõgenike keskmisi sissetulekuid arvestades üldjuhul ülejõu kulukas, siis vaid ühe toaga oleks hakkama saadud,“ tõdes Viirand. Kuna SKA põgenikele aga oma elamiskulude kandmist ei võimaldanud, siis maksti need vabatahtliku tugiisiku sõnul Euroopa Liidu poolt eraldatud ja põgenike abistamisesse suunatud rahadest. Nüüd rääkivat riik vabatahtliku sõnul aga sellest, kui ebaõiglane olevat, et osa põgenikest said ühiselamus tasuta elada.

„Missugust võrdsust me siis tahame – kas seda, et ühed põgenikud elavad kehvemini ja teised veidi paremini, või siis seda, et kõigil on ühtlaselt halb ja hakatakse tagasi sõjakolletesse suunduma?“ ei saa Viirand riigi retoorikast aru. Vabatahtliku sõnul käisid SKA ametnikud ühiselamu asukaid ka pidevalt kiusamas, küsides ikka uuesti ja uuesti, millal juba lahkuda kavatsetakse. „Inimestele, kes on äsja sõjakoldest pääsenud, võivad sellised pidevad telefonikõned ja ootamatute visiitidega kaasnevad arupärimised äärmiselt laastavalt mõjuda. Ollakse ju niigi väga ebakindlas seisus ja oma tuleviku pärast hirmul,“ tõdes Viirand. Vabatahtliku abistaja sõnul teevad SKA ametnikud sama ka Isabelle suurel laeval, kuhu osad Kopli tänava koduta jäänud pagulastest ka liikusid. „SKA survestab üsna jõuliselt, et põgenikud laevalt võimalikult kiiresti lahkuksid,“ märkis Viirand.

Sotsiaalkindlustusamet lükkab süüdistused ümber

Samal ajal öeldakse sotsiaalkindlustusametist, et väide, nagu oleks põgenikud paisatud ette hoiatamata üüriturule, ei vastavat tegelikult tõele. “Teavitasime põgenikke septembris 2022,  et Kopli 87a ja Mäepealse 2 on lühiajalised majutuskohad,” rääkis Kristina Kukk. “Põgenike esindajad said selle info 12. augustil. 7. oktoobril valmis majade kodukord, mida tutvustati maja elanikele. 31. oktoobrist 2. novembrini allkirjastati kodukord, kus oli kirjas, et hoonetes saab elada kuni 31. märtsini 2023.”

Ka kinnitas Kukk, et Kopli ühiselamu ülalpidamiseks ei ole kasutatud EL-i toetusrahasid. “SKA teiste riigiasutuste seas sai eelmine aasta Euroopa Liidu Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi erakorralise abi vahenditest rahastust, et osaliselt katta hankelepingu nr 5.2-9/2478-1 alusel tehtud kulud, mis ei ole kuidagi seotud Kopli ja Mäepealse majadega. Seega väita, et SKA on kasutanud antud objektide jaoks EL vahendeid, on eksitav. Õige on see, et Kopli ja Mäepealse majades on inimesed saanud tasuta elada ligi aasta ning kõik kommunaalkulud kattis sotsiaalkindlustusamet oma eelarvest riigi lisaeelarvest eraldatud rahast,” rääkis Kukk.

Sotsiaalkindlustusameti pressiesindaja sõnul on SKA töötajad hoonetes lühiajalisel majutusel viibivate sõjapõgenike jaoks olnud kättesaadavad nii kohapeal, telefonitsi kui kirjalikult. “Meie töötajad on alati abiks põgenikele, kes soovivad liikuda iseseisvale elule,” kinnitas Kukk. “Alates 30. jaanuarist oli SKA spetsialistid Mäepealse ja Kopli majades kohal kolmel päeval nädalas (ajavahemikul 12-19) ning alates 6. märtsist olid meie spetsialistid majas igal tööpäeval. Ühised pilgutused aidata inimesi iseseisvale elule kandsid vilja ning suurem enamus (85%) RKIKi majades elavatest sõjapõgenikest liikusid iseseisvale elule. Iseseisvale elule on liikumas ka mitmed neist, kes  vajasid lühiajalist majutust laeval.”

Kukk tuletas ka meelde, et juba kevadest saadik otsib SKA koos sotsiaalministeeriumiga võimalusi selleks, et Kopli ja Mäepealse kortereid põgenikele välja üürida. Lahendused oleksid tähendanud aga võrdlemisi kõrget üürihinda, millega põgenike esindajad nõus ei olnud. “Nii oligi toona hetkeks lootus, et ehk õnnestub hooned muuta püsivateks elukohtadeks,” selgitas ta. “Paraku see lootus ei täitunud ja täna need ennatlikult öeldud sõnad meid ka nuhtlevad. Segadust oli tol ajal palju, sest pidime igapäevaselt majutama ca 6000 uut põgenikku ja valikute tegemine pidi käima kiirelt. Ometi suurim eesmärk – et ükski põgenik ei jääks peavarjuta – sai alati täidetud.”

Kukk selgitas pisut ka õigusruumi tausta. “Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus kohaselt on SKA korraldada rahvusvahelise (sh ajutise kaitse) taotlejatele ja saajatele majutuskeskuse teenus, mis on ajutise iseloomuga,” rääkis ta. “Rahvusvahelise kaitse saaja võib majutuskeskuses või SKA määratud kohas viibida kuni kohalikku omavalitsusse elama asumiseni ning üldjuhul peame koostöös KOViga leidma inimesele püsiva elukoha nelja kuu jooksul (VRKS § 73). Kuna KOVidel on sotsiaalpindadsid vähe, siis ennekõike otsitakse inimestele püsivat elukohta vabalt üüriturult. Kui inimene on keeldunud SKA pakutavast lahendusest, on meil seaduslik õigus paluda inimesel leida ise endale üüripind kahe kuu jooksul. Pärast seda ta peab majutuskohast lahkuma. Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt tagab kohalik omavalitus eluruumi inimesele, kes ei ole saa ise endale ja oma perekonnale eluruumi rahaliselt võimaldada (SHS § 41).”

Tänase seisuga on Tallinnas asuv kruiisilaev Isabelle ajutiseks koduks 850-le sõjapõgenikule, kuid seda veel ainult kaheks kuuks. “Mis puudutab edasist, siis juhul, kui meil on ühe majutuskohaga leping lõppemas, siis samal ajal on meil sõlmitud ja sõlmimisel raamlepingud üle Eesti,” rääkis SKA kriisireguleerimisosakonna tiimijuht Kirill Badikin. “Seega – kui on selleks vajadus, siis pakume põgenikele mõnda teist lühiajalist majutuskohta.”

Põgenikke, kes ei ole endale selleks ajaks veel uut kodu leidnud, ootab seega ees uus ajutine elukoht. Tõenäoliselt saab see olema väljaspool pealinna.

Kommentaarid (7)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

yalakas
6. apr. 2023 08:14
Kui kruiisilaev Isabellale mahub 850 000 inimest, ja seal majutatavad ukrainalased on ainult osa kõikidest Eestis asuvatest sõjapõgenikest, on demograafiline olukord Maarjamaal oluliselt muutunud, mida aga ma uskuda ei saa.
Krantspuudel
6. apr. 2023 06:36
Lihtsalt rõve on kaasmaalaste kommentaare lugeda. Mõnele ei jõuagi vist sõjakoledus enne kohale, kui pole ise mürsukilluga tagumenti saanud. "Ei jah, muidugi on sõda paha, aga kas te mu elektriarvet nägite ikka vä?" Jõle
Sõjast
10. apr. 2023 22:25
Sõda on Ukrainas kestnud juba 2014 aastast saadik, Iraagis kestab see veelgi varasemast ajast. Millegipärast enamusel siinsest rahvast pole sellest olnud sooja ega külma, kuniks Venemaa otsustas lõpuks neilt juba ammu abi palunud ja põlistel vene aladel elanud rahvuskaaslaste kaitseks välja astuda. Huvitav, millest mõnedel sellised erinevad arusaamad agressoritest, sõjakoledustest, ohvritest, pagulastest jne.?
kolhiida
5. apr. 2023 20:50
Nutame siis! Nutame kohe lahinal. Nutame ära. Homme nutame jälle.
asd
4. apr. 2023 16:34
"nende sissetulekud pole meie üürihindadega hakkama saamiseks piisavad.“ Kas eestlaste palgad on piisavad? 80% eestlastest saab miinimumpalka või miiinimumpalga lähedast palka. Eestlaste pärast ei olda kunagi kurb.
masendav ju
4. apr. 2023 16:28
Euroopa on neile pärani lahti. Paraku tuldi Eestisse peamiselt vaid vene keele pärast.
Jah
7. apr. 2023 11:20
Eks eesti ole euroopas peaaegu ainus koht, kus varasemate rahvaloenduste andmetel valdavalt vene keelsed ukrainlased tohivad veel suuremat hirmu tundmata oma emakeeles rääkida ega pea vägisi mingit galiitsia-poola-vene segamurret kasutama, millest tegelikult keegi päris õieti aru ei saa ning mida juba bolševikud sealmail juurutada üritasid, ainult praegustest võimukandjatest erinevalt märksa humaansemate meetoditega ja ilma avalikke ihunuhtlusi korraldamata.

Seotud artiklid