“See vedelik ise kindlasti ei ole lihtsalt veeaur, nagu müüjad seda sageli väita tahavad,” lausus TAI alkoholi ja tubakavaldkonna juht Anneli Sammel. “See on ohtlike kemikaalide segu, milles on 20 korda rohkem nikotiini kui sigaretis.”

Vaatamata sellele, et alaealistel on e-sigareti suitsetamine keelatud, on veipimisest saanud lausa epideemia. Statistika ütleb, et see kujuneb üha populaarsemaks järjest nooremate laste seas. Tervise arengu instituudi uuringust selgub tõsiasi, et kolmandik noortest on tarvitanud e-sigaretti vähemalt kolmel korral, kusjuures 11-aastaste laste seas on e-sigareti proovijaid kümnendik. Murelikuks teeb ka tüdrukute käitumine, kelle seas e-sigarettide tarvitamine on võrreldes poistega oluliselt suurenenud.

E-sigareti kasutajad tarbivad enesele märkamatult märksa suuremas koguses nikotiini kui sigareti suitsetajad, sest kui viimane saab otsa mõne minutiga, siis e-sigaret kestab kaua ja tekib oht tarvitada endalegi märkamatult järjest väga suuri koguseid. Näiteks ühes sigaretis on maksimaalselt üks milligramm nikotiini, aga ühes milliliitris e-sigareti vedelikus maksimaalselt 20 milligrammi. Turundustekste sellest, kui palju paremad on e-sigaretid, loevad muidugi ka noored, jättes ridade vahelt märkamata, et sõltuvus on sõltuvus ja nikotiin on nikotiin, isegi kui maitseb paremini ja ei levita tossuhaisu.
“See ongi selle asja juures väike saatan,” märkis Sammel. “Et ta on tarvitamisel magus ja ei ole vastik.”
Elektrooniline sigaret ehk e-sigaret ehk veip on patareitoitel seade, mis kuumutab vedelikku, mille aerosoole kasutaja suu kaudu sisse hingab. Väidetavalt on e-sigaret tavasigaretist 95% ohutum, justkui tervislikum alternatiiv ja stressivaba viis suitsetamisest loobumiseks. Tegelikkus aga nii roosiline siiski ei ole, sest e-sigareti auru sisse hingates on kemikaalide nimekiri pikk: nikotiin, arseen, glütserool, atsetoon jpt psühhoaktiivsed ained.

Diileri leidmine pole raske

Tervise arengu instituudi (TAI) andmetel oli 2021. aastal noorte seas tubakatoodetest levinuim just e-sigaret. “Viimane kooliõpilaste tervisekäitumise uuring rääkis sellest, et kolmandik lastest on elu jooksul proovinud e-sigarette ja aina enam alustataksegi nikotiini tarvitamisega just nendest uutest toodetest,” nentis Sammel.
Ühe õpetaja sõnul on veipimise juhtumeid esinenud ka algklassilaste hulgas. “Õnneks on need juhtumid olnud ühekordsed ja kas siis vanemate õdede-vendade või sõprusseltskonna mõjutusel,” lisas ta.
Vaatamata sellele, et tubakatoodete müük alaealistele on seadusega keelatud, leiavad noored siiski eri teid, et keelatud vilju maitsta. Eriti lihtsaks teeb kogu asja sotsiaalmeedia, kus diilerid on kergesti leitavad. Seda tunnistavad ka noored ise. “Eks ikka on linna peal diilereid, kes enamasti ise ka ei ole veel 18. Tallinnas tõesti ei ole veipi kuigi raske kätte saada,” tunnistas üks õpilane.
Veipimine ehk e-sigarettide tarbimine on käest ära läinud. Lapsevanemad ja õpetajad on noorte pahega püsti hädas ega tea, kuidas lapsi nikotiinisõltuvusest eemale hoida ja millised ohumärgid viitavad veipimisele. “Vanemad võib-olla mäletavad enda koolipõlvest, kuidas nad vältisid oma vanematele vahelejäämist, aga tänapäeval on ikka niimoodi, et kui lapse asjadel või juustel on selline võõras või ootamatu magus lõhn juures – need lõhnad võivad olla väga erinevad –, siis tasub sellele tähelepanu pöörata,” lausus Sammel. “Tuleb vaadata näiteks lapse sahtlitesse või prügikastidesse, ega seal ei ole imeliku päritoluga prügi, mida võib-olla ei oskagi esialgu millekski pidada. Need seadeldised võivad olla väga erinevad – konteinerid, e-sigareti vedelikud, igasugused huulikud. Siis tasub lapselt küsida, millega tegu.”

E-sigareti välimus võib olla petlik

E-sigarettide välimus ei tekita kahtlust, et tegemist on keelatud tootega. Näiteks paljud ühekordsed e-sigaretid näevad välja nagu värvilised markerid, USB pulgad või akupangad. Lisaks on võimalik valida eri maitseid ning välja puhumisel tuleb paksu valget tossu, millega noored armastavad teha trikke. “Kokku olen veipimisega puutunud peamiselt treeningkaaslaste ja vahepeal ka klassikaaslaste kaudu,” rääkis üks õpilane. “Vanemad sõbrad või vanemad tuttavad hangivad seda. Kui inimene suhtleb hästi paljude endast vanemate inimestega, siis paraku satud illegaalsete asjade juurde varem kui teised sinuvanused. Seltskonnas pakutakse ja siis proovid,” lisas teine.
Veipimine on noorte seas justkui uhkuseasi. “Paljud on tahtnud tunda lihtsalt nii-öelda kuuluvustunnet, kambatunnet,” nentis õpetaja. “Sageli on nad jäädud vahele just piltide tegemisega, millega saaks teistele tõestada, et ma olen selles osalenud ja nüüd kuulun punti.”

Kahtluse korral jää rahulikuks

Tallinna laste vaimse tervise keskuse juhataja Anne Kleinbergi kinnitusel ajendab lapsi veipima ka uudishimu ja soov katsetada.  “See on soov olla mingil moel sama äge või lahe, nagu täiskasvanud tunduvad olevat,” lausus ta. “Soov saada ilusaid asju, olla pühendatud millessegi, mis tundub ahvatlev. Tihti on see ka noorukite soov ennast rahustada, kuidagi pinget alla võtta. Ehk kui ollakse ärevad või mingil moel rahutud, siis kasutatakse seda enda nii-öelda ravimiseks. See kindlasti ei ole hea mõte, sest ei aita inimestel terveks saada.”
Kuidas siis jõuda lapseni, et keelatud viljast ei saaks järjekordne mõnuaine ja sealt edasi sõltuvus ja allakäigutrepp? “Ma arvan, et peamine on suhtuda väga rahulikult. Kui alati tülitseda ja teha see keelatud asjaks, kujuneb kõik lapse jaoks veel ägedamaks ja lahedamaks,” märkis üks õpilane.
“Kindlasti ei tohiks lapsevanem peale lennata ja kohe enda lapsega konflikti alustada,” lisas teine. “See on lapsele väga raske teema, ning sellest peaks lapsega ka konfidentsiaalset rääkima. Niimoodi ta usaldaks sind tõesti nende enda asjadega.”
Kleinbergi sõnul ei tohi vanem olla süüdistav. “Kui sul on plaan teha korraline vestlus, siis ei peaks toon olema kuidagi kahtlustav või umbusaldav, vaid teemat võiks avada üldisel moel,” lausus Kleinberg. “Tuleb rääkida, et see on praegu väga levinud ja küsida, kuidas sina sellest aru saad, kui palju su sõbrad sellega on tegelenud, mis sinu enda kokkupuuted on. Ehk anda ikkagi noorele võimalus rahulikult rääkida. Lapsed, kellel on turvaline suhe oma vanematega, läheb kõikides eluvaldkondades paremini ja neil on ka vähem riskikäitumist, soovi ennast kuidagi tõestada läbi millegi, mis on küsitava väärtusega. Ega see ei ole ainult veip. Kes satuvad nutisõltuvusse, kellest saavad väärkohtlemise ohvrid, kellel tekib alkoholiga probleeme. See on üks ja sama muster, järelevalvetus ja vähene emotsionaalne tähelepanu.”