"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
VARJUPAIK SADADELE NAISTELE JA LASTELE Mehed panevad jälitusseadme lapsevankri külge, naised põgenevad kodust tühjade kätega (6)
25. aprill 2023
Scanpix

“Naine läks turvakodust mehe juurde tagasi ning paari kuu pärast sain kõne haiglast, et üks ema lapsega vajab kohta – sama naine sattus nüüd haiglasse ninaluumurruga. Alles siis otsustas ta mehe juurest lahkuda,” ütles ema ja lapse turvakodu vanemsotsiaaltöötaja Helgi Lepa. See turvakodu pakub perevägivalla ohvritele senisest mugavamat teenust ja aitab uut elu alustada.

“Meie kõige värskem asukas tuli turvakoju vahetult pärast äsjaseid ülestõusmispühi,” rääkis Lepa. “Helistas haigla sotsiaaltöötaja ja küsis vaba kohta – selgus, et politsei ja kiirabi olid haiglasse toimetanud aastase lapsega ema, keda alkoholijoobes mees oli jalaga kõhtu löönud, kui naine last süles hoidis.”
Nuttev laps oli häirinud pühade ajal purjutanud meest, kes oli kaasat minema ajanud ning ähvardanud temalt lapse ära võtta. “Õnneks sai naine mobiiltelefoni kaasa haarata ning numbrile 112 helistada, misjärel saabunud politsei viis ema ja lapse haiglasse üle vaatamisele,” rääkis Lepa. “Selles peres oli ennegi vägivalda esinenud – juba raseduse ajal kolis naine ära, ent mees lubas joomise maha jätta ja kutsus ta tagasi.” Paraku on see tüüpiline asjade käik – rahvusvaheline statistika näitab, et keskeltläbi naasevad naised vägivaldse kaasa juurde seitse korda, enne kui teevad lõpliku otsuse alustada iseseisvat elu.

Turvakoju kahe väikese lapsega

Turvakodus mõne aja eest neli kuud elanud Silja (nimi muudetud) lahkus kahe väikese lapsega kodust praktiliselt asjadeta. “Ei olnud kuhugi minna, sest mul ei olnud kedagi – esimese veetsin öö lastega hoopis hotellis,” meenutas naine. Ema ja lapse turvakodust kuulis ta sõbrannalt. “Järgmisel päeval helistasin ning soovitati tulla kohe sama päeva õhtul. Algul polnud mul selleks julgust, kuid päev hiljem läksin kohale, olles enne koha peal vaatamas käinud, kui lapsed olid lasteaias.”
Silja kodune olukord kujunes ajaga järjest kehvemaks, olgugi et mees lubas end muuta. “Mul ei tohtinud olla isegi sõbrannasid,” meenutas ta. “Vaimne läks üle füüsiliseks vägivallaks ja ma ei tundnud end kodus enam turvaliselt. Lapsed olid igapäevaste tülide keskel – näiteks nägi vanem laps pealt, kui isa mind lükkas.”
Turvakodus said Silja sotsiaaltöötajatelt hindamatut nõu ja abi. “Nad on väga toeks ja kuulavad alati ära,” tunnustas naine. “Mind abistati psühholoogiliselt ja lastele olid toeks lastekaitsetöötajad.” Oma turvalisuse pärast muretsevatele naistele on turvakodu Silja sõnul hea koht, kuhu tulla. “Inimesed, kes siin töötavad, on sõbralikud – nüüdki, kui ma siin käin, võetakse alati vastu kui omainimest, kohe tekib kodutunne.”
Paraku jätkub laste isa terror siiani, kuigi tal on juba uus naine ja beebigi sündimas. Kuna ekskaasadel on ühine hooldusõigus, tuleb laste teemal paratamatult edasi suhelda. “Mees saadab sõnumeid ja üritab mind jätkuvalt enda tahtele allutada, aga ma ei suuda ega jaksa temaga enam võidelda,” tunnistas Silja. Kuigi suhtluskord lastega on paika pandud, jätab isa tulemata ega täida lapsi autoga sõidutades turvanõudeid.

Iga naine peaks end väärtustama ja olema otsustes kindel, et mitte vägivaldse mehe juurde tagasi minna.

Naine on ometi rahul, et vägivaldsest suhtest pääses. “On oluline, et iga naine väärtustaks iseend ning oleks julge oma otsustes ja edasiminekutes!” Nüüd pakub Silja ema ja lapse varjupaigas ise saatusekaaslastele kogemusnõustamist ja annab ka juriidilist nõu. “Iga naine peaks end väärtustama ja olema otsustes kindel, et mitte vägivaldse mehe juurde tagasi minna, isegi kui hetkel ei pruugi olla ühtegi toetajat,” rääkis Silja. “Sa oled väärt olema õnnelik ja elama rahulikku elu kasvõi oma laste nimel, mitte kannatama olukorda, mis ei ole õige. Kuigi endal on raske toime tulla, tuleb olla tugev ja edasi võidelda.”

Uued ruumid annavad meelerahu

Tallinna lastekodu ema ja lapse varjupaiga ruumid said äsja värske ilme. Vanemsotsiaaltöötaja Helgi Lepa sõnul on nii elanikel kui ka töötajatel remonditud ruumides hea olla. “Toad on helged ja heledad, põrandad uued,” kirjeldas Lepa. “Kui emad meile tulevad, ootavad neid korras toad, voodiriided ja köögitarbed. Avatud köögiga elutoas saab süüa valmistada, ühiselt aega veeta, teed juua ja telerit vaadata. Olemas on duširuum ja pesupesemise võimalus, kooliealistele lastele on tingimused õppimiseks.” Olles pidanud oma kodust lahkuma praktiliselt asjadeta, tõstavad uued ruumid ja puhtad riided emade enesekindlust automaatselt.

Perevägivalla tõttu turvakodusse sattunute hulk kasvanud kuni 50 juhtumini aastas.


Suvel 20-aastaseks saavas varjupaigas ootab seitse tuba, milles on 15 kohta – iga pere saab oma toa. Praegu on teenusel kuus ema ja 12 last. Koos lastega käib varjupaigast aastas läbi keskmiselt 70-80 klienti ning viimaste aastate jooksul on see arv püsinud stabiilsena. Samas on perevägivalla tõttu turvakodusse sattunute hulk kasvanud kuni 50 juhtumini aastas. Turvakodus võib pere viibida, kuni probleemid leiavad lahenduse. Osa lahkub juba ühe öö või nädala pärast ega vajagi rohkem tuge. “Keskmine turvakodus veedetud aeg on kolm-neli kuud, selle järel võib näha, et emad on muutunud, olles leidnud siit uue jõu, julguse ning oma tee, kuidas edasi minna,” kinnitas Lepa.

Abi ka vaesuse vastu

Enamasti suundutakse varjupaigast edasi elama linna sotsiaalmajutusüksusse, osa üürib vabalt turult korterit. Väike osa läheb vägivaldse mehe juurde tagasi. “Kord tuli meile turvakoju intelligentne ema tütre ja hamstriga,” meenutas Lepa. “Mees aga hakkas sõnumeid saatma, et meil ju oma maja, sul on aed ja lapsel õu, kus mängida. Naine läkski tagasi. Möödus paar kuud, kui sain kõne haiglast, et kas teil on ruumi, üks ema lapsega vajab kohta. Tuli välja, et tegemist oli sama naisega – haiglasse sattus ta ninaluumurruga. Päras seda tegi lõpliku otsuse.”
Ema ja lapse varjupaiga poole ei pöördu ainult need emad, kes kogevad kodus perevägivalda. “Võtame vastu neidki emasid lastega, kel on tekkinud eluasemeprobleemid. Näiteks pöördub ka neid, kes ei jõua vabalt turult korterit rentides enam ise üüri maksta.”
13 aastat sotsiaaltöötaja ametit pidanud Lepa tõi välja muutusi vägivallatsejate kasutuses olevate tehniliste seadmete osas. “Näiteks jälgitakse naisi mobiiltelefoni abil,” tõdes ta. “Üks meile tulnud ema avastas, et mees on pannud jälitusseadme lapsevankri külge.”
Oma praktika vapustavama juhtumina kirjeldas Helgi Lepa üht aasta lõpu poole aset leidnud seika. “Kodus, kus kasvasid nelja-aastane laps ning paarikuused imikud, valitses perevägivald,” rääkis sotsiaaltöötaja. “Ema-isal oli kaklus, mis jätkus õues, sest lapsed magasid, naine aga jäi endiselt koju. Hommikul lastele süüa andma minnes selgus, et ühte beebidest oli tabanud hällisurm, terve imiku äkiline ja ootamatu äkksurma sündroom. Ema viidi lastega haiglasse, isa aga kinnipidamiskohta, sest too vägivald ei olnud esimene kord.” Haiglast toimetati ema omakorda turvakoju, sest tal ei olnud ka lähedaste võrgustikku.

Emasid aidatakse nii töö kui ka lasteaiakoha leidmisel

“Kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja aitas matuserahaga,” jätkas Lepa. “Naisel ei olnud kedagi, kes temaga kaasa oleks läinud, seega läksin mina. Seal me siis kõledas jaanuarikuus seisime: lapse kaotanud ema, sotsiaaltöötaja, käed raudus isa ning vangla kaplan… iga nurga peal valvasid vanglateenistuse töötajad. Raske on unustada vaatepilti, kuidas ema oli võtnud kaasa lutipudeli piimaga, mille ta pani beebile kirstu kaasa…”

Kirstu kõrval seisid reas lapse kaotanud ema, sotsiaaltöötaja ja raudus kätega isa.

Helgi Lepa tõdes, et kuigi lähisuhtevägivald on endiselt levinud probleem, on ühiskond hakanud seda palju rohkem teadvustama. Aastatega on lisandunud toetavaid teenuseid nagu ohvriabiliin. “Ema ja lapse varjupaiga teenuselt lahkunud naised leiavad, et abivõimalustest peaks rohkem teavitama, nii nagu kunagi võis linnas näha ohvriabi kampaania plakateid,” lausus Lepa. “Tähtis on, et naised teaksid: neil on koht, kuhu tulla.” Vägivalla all kannatajatel napib tema kogemust mööda enim enesekindlusest. “Me võime naisele pakkuda 500 eurot ja võtta teda vastu remonditud ruumidega, aga olulisim on anda jõudu, julgust, tuge ja teadmist, et ta ümber on inimesed, keda saab usaldada.”
Nii ongi esimene prioriteet abiotsija hinnanguvaba ärakuulamine ja emotsionaalse toe pakkumine. “Osa juhtumite puhul võib kuluda nädalaid, et naisele julgust sisendada ja enesesüüdistust maha võtta,” tõdes Lepa. “Mõni jookseb kodunt ära nii, et tal on kaasas laps ja väike kott, ning võib juhtuda, et ka dokument on aegunud, nii et isegi ühtegi toetust taotleda ei saa.” Turvakodus tegelevad juhtumipõhise nõustamisega viis töötajat. Oluliseks koostööpartneriks on kohaliku omavalitsuse laste heaolu spetsialist, kellega koostöös aidatakse emal ja lapsel keerulises olukorras toime tulla ning vanematel vastu võtta otsuseid lapse huvidest lähtuvalt.
Emade sotsiaalsed oskused on erinevad. “Pakume tuge igapäevaeluga toimetulemisel,” lausus Lepa. “Aitame tööd ja lasteaiakohta leida. Kui vaja, lähme ka arsti juurde kaasa. Mõni naine on vaimselt nii alla surutud, et ta tegutseb masinlikult, annab vaid lapsele süüa, teine seevastu ei oska putrugi keeta. Samuti jälgime, et lapsel oleks oma päevarežiim.”
Psühholoogi, juristi ja võlanõustajat ema ja lapse varjupaigas ei ole, vajadusel juhatatakse abivajaja edasi. Lihtsamates küsimustes – nagu elatisraha nõue – aidatakse kohapeal. “Psühholoogile suuname kas Ohvriabisse või Tallinna perekeskusse, aga austame sealjuures ka naise soovi – mõnel puhul ei jaksa vägivalla all kannatanud oma lugu kordi ja kordi üle rääkida, tekib taasohvristamise risk,” tõdes Helgi Lepa. “Klient peab olema küps, et ta kogu pakutavat abi vastu võtab, kõik aga paraku ei ole veel valmis. Elu on näidanud, et naine vajab alguses enim, et keegi oleks tema kõrval ja tal oleks turvaline olla. Meil on selleks sotsiaaltöötaja 24/7 majas.” Nõnda ongi tagasiside käigus korduvalt öeldud, et kõige rohkem hinnatakse varjupaiga töötajate südamlikkust ja ärakuulamisoskust.
“Paljud mehed eeldavad, et naisel polegi kuhugi minna, ja kui naine ongi kodunt lõpuks läinud, hakkab veenmine, et tule tagasi,” kirjeldas Lepa. “Me ei saa eeldada, et naine end vägivallaringist lahti rebib ja nii jääbki. Ikka pöördutakse mehe juurde tagasi – koos on ju ilusaid päevi ka. Partnereid seovad ühine laps ja majanduslik külg. Meie sõnum naisele on järgmine: sa tead meie telefoninumbrit ja kohta, kust abi saada. Me ei anna kellelegi hinnanguid, oluline on anda turvatunnet.”

Möödunud aasta tõi üle 160 jälitamisjuhtumi

• 2022. aastal registreeriti 162 ahistava jälitamise kuritegu – 3% vähem kui aasta varem.
• Ligi 2/3 ahistava jälitamise juhtumitest panid toime praegused või endised paarisuhtepartnerid, muud pereliikmed või sugulased. Neist omakorda 3/4 seisnesid füüsilises ahistamises, kus ilmuti ohvri koju, töökohta, tuttavate-sugulaste juurde vm kannatanuga seotud kohtadesse. Üldjuhul lisandus sellele häirimine digivahendite ehk mobiiltelefoni, sõnumite, kirjade ja sotsiaalmeedia vahendusel.
• 90% juhtudest oli toimepanija mees.
• Meessoost ahistaja keskmine vanus oli 42; noorim 18, vanim 71. Naissoost toimepanijate puhul on keskmine vanus 46; noorim 27, vanim 61.
• 48% ahistava jälitamise kuritegudest registreeri Tallinnas ja Harjumaal, 24% Ida-Virumaal, 6% Pärnumaal. Üksikuid juhtumeid on registreeritud kõikides maakondades üle Eesti.

Naised jäävad tihti vägivaldse partneri lõksu

“Lähisuhtevägivald ei ole ainult füüsiline, vaid ka psühholoogiline ja finantsiline. Tihti on naine jäetud olukorda, kus ta pole iseseisev, tal ei ole enam kuskile minna ja ta jääb vägivaldse elukaaslase lõksu,” lausus abilinnapea Betina Beškina.

Betina Beškina

Selliseks puhuks on Tallinnas kaks varjupaika naistele ning lisaks naiste kriisikodu, mida rahastab riik. Lastekodu varjupaigas, kuhu saab tulla ööpäev läbi ning vajadusel ka lastega, antakse turvalist abi ning pakutakse peavarju. “Väga oluline on eraldada ohvrid vägivallatsejast,” märkis Beškina. “Eriti oluline on see laste puhul, kes peavad kasvama turvalises keskkonnas, seda nii füüsilises kui ka psühholoogilises mõttes. Turvakodus pakutakse tugiteenuseid, samuti on naistele oluline, et nad saaksid omavahel suhelda: koos võib valmistada toitu ja lapsed saavad omavahel mängida. Ema ja lapse varjupaik on avatud ööpäev läbi, sest sageli juhtub just vastu ööd, et naisel ei ole kuhugi minna, samuti ei ole tal raha. On oluline, et väärkoheldud naine, kes on niigi traumeeritud, saaks minna kohta, kus elamine on väärikas ja kus ta saab puhtalt lehelt alustada. See koht võib olla hüppelauaks iseseisvumisel.”

Kust saada abi või kuhu vägivallast teatada?
• Kui satud ise hätta või kuuled naabrite juurest sõimu, appihüüdeid, näed vägivalla kasutamist, helista hädaabinumbril 112. 
• Esmast kriisinõustamist pakub ööpäev läbi tasuta ohvriabi kriisitelefon 116 006. Sinna võib pöörduda ka anonüümselt. Abi saab eesti, vene ja inglise keeles.
• Tugitelefon 1492 on ööpäev läbi avatud (anonüümne) lühinumber naistele, kes on kogenud füüsilist, vaimset, majanduslikku ja/või seksuaalset vägivalda.
• Tallinna lastekodu ema ja lapse turvakodu, tel 5347 9001 (24h). Abivajajad saavad pöörduda otse või elukohajärgse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu. Info www.tallinnalastekodu.ee
• Tallinna laste turvakeskuse ema ja lapse turvakodu, tel 657 2479 ja 501 5063.
• Naiste tugikeskuse teenuse raames pakutakse igas maakonnas nii ööpäevaringset esmast ärakuulamist ja infot kui ka põhjalikumat juhtumipõhist nõustamist, vajadusel psühholoogilist ning juriidilist tuge ning turvalist majutust nii naisele kui ka lastele. Info:/www.palunabi.ee/naiste-tugikeskused
• Ööpäevaringne vastuvõtt majutusüksusesse ja esmane kriisinõustamine: MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu, tel 526 4697, www.naisteabi.ee, e-post tallinn@naisteabi.ee
• Eesti naiste varjupaikade liidu Tallinna naiste tugikeskus, tel 5757 0911, www.naisteliin.ee, e-post tallinnanaistetugi@gmail.com
• Tallina psühholoogiline kriisiabi, tel 631 4300, E,T,K kl 12-19; N,R kl 15-19.
• Vägivallast loobumise tasuta tugiliinile 660 6077 saavad helistada nii vägivallast loobujad, nende lähedased kui ka vägivallatsejatega kokku puutuvad spetsialistid. Kõnedele vastatakse tööpäeviti kl 10-16, abi osutatakse eesti, vene ja inglise keeles. Pöördudes saab jääda anonüümseks, kuid kui kõne käigus selgub hädaohuolukord, edastab nõustaja info numbrile 112.

Ahistavat jälitamist ei pea taluma
Justiitsministeeriumi analüüsist selgus, et enamik ahistava jälitamise juhtumeid Eestis panevad toime ohvrite praegused või endised lähisuhtepartnerid.
Ahistav jälitamine on näiteks teise inimesega korduv või järjepidev kontakti otsimine, tema jälgimine või muul viisil tema tahte vastaselt eraellu sekkumine, kui selle eesmärk või tagajärg on inimese hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine. Igal aastal registreeritakse keskmiselt 200 ahistava jälitamise juhtumit. Ekspertide hinnangul on registreeritud kuriteod vaid jäämäe tipp – enamik tegelikest ohvritest kas ei tea, mis on ahistav jälitamine või ei soostu abi otsima. Justiitsministeeriumi analüüsitalituse tiimijuhi Laidi Surva sõnul on ahistav jälitaja sageli ohvri endine paarisuhtepartner. “Sellisel juhul on sagedamini olnud ahistajaks mehed, kes keelduvad aktsepteerimast, et nende suhted on lõppenud ega lase oma endistel partneritel eluga edasi minna,” märkis Surva.
Esinenud on ka juhtumeid, kus ahistajaks on kolleeg, juhututtav või täiesti võõras inimene. 2021. aastal registreeritud ahistava jälitamise kuritegude puhul võeti 3/4 juhtudest ohvriga soovimatult või häirivalt kontakti mobiiltelefoni, sõnumite, e-kirjade või sotsiaalmeedia kaudu. Pooltel juhtudest jälitati ohvreid ka füüsiliselt. Veidi enam kui kümnendikul juhtudest seisnes ahistav jälitamine kannatanut solvavate või häirivate kommentaaride, kompromiteerivate piltide või valeinfo veebikeskkondadesse postitamises. Mõnel juhul oli ahistamine põimunud kehalise väärkohtlemise, ähvardamise, eraviisilise jälitamise või lähenemiskeelu rikkumise juhtumiga.
Paarisuhtepartnerite vahelistes juhtumites väljendab ahistamine laiemat perevägivalla mustrit. “Eriti nendel juhtudel on mõnikord ahistamiseks kasutatud viise, mis kõrvaltvaatajatele tunduvad kahjutud, aga põhjustavad ohvrile hirmu ja ärevust kindlas kontekstis,” tõi Surva välja. Sellised näited võivad olla ka pealtnäha süütud kingituste tegemised või lillede töö juurde saatmised, kuigi kannatanu on selgelt öelnud, et seda ei soovi.

Kommentaarid (6)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

paragrahv
1. mai 2023 09:12
Ebaseaduslik jälitustegevus lubab karistusseadustiku järgi karistada: (1) Õiguseta teise inimese jälgimise eest tema kohta andmete kogumise eesmärgil – rahaliselt või kuni kolmeaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – rahaliselt. https://objektiiv.ee/loe-kuidas-teostatakse-jalitustegevust-tanases-eestis/
Kogemus
30. apr. 2023 09:32
Siin on küll jutt ilus, kuidas kõik spetsialistid olevat ohvri suhtes sõbralikud ja hoolivad temast ning tahavad aidata. Ainukese probleemina tuuakse kirjutises välja, et ohver ise ei olevat valmis abi vastu võtma. Ehk siis abi mittesaamise ainukene põhjus on ohvris endas! Tegelikkuses on meie ohvriabi alles lapsekingades ja seda eelkõige just nende nn abistajate suhtumise tõttu. Tihtipeale pannakse vägivallaohvrid ametnike poolt pigem kannatama kui kergendatakse nende olukorda päriselt.
ootaks ka teistpidi lugusid
25. apr. 2023 23:37
kuidas naised on alkohoolikud , tinistajad ja tellivad tüli ning millegipärast sel juhul meestele abi ei osutata ja naine jääb õigeks isegi politsei kutsumisel miks sotsiaalhoolekanne ei jälgi vähemasti neid peresid, kel on lapsi saadud erinevate meestega ja elatakse veelgi kellegi teisega ning naise pangakontole laekuvat raha kasutab naine nt. alkopoest suitsu jne. ostes kui sissetulek rendikorterit omades on vaid 900.- brutto.... Siis on mees sobilik , kuni raha toob lisaks Ei õigusta kuidagi vägivalda aga levib ainult naiste õigustus , mitte tüli põhjuste alused. Kas on kellelgi plaan , et saaks punkte . Ainult, et põhjuse mitteselgitamine, jätab laste toidulaua veelgi kesisemaks kui mehed ellimineeritakse ja korduses .... Samas on juhuseid, kus naine ütleb LOV nt. elamispinna taotluse ära- st. ei pikenda õigel ajal ja arvab ,et mees on rahapump vajadusel Sotsiaalteenistused peaksid aga sellsied eraldi arvetusse võtma ja mitte ainult kohtu kaudu. Praegu tundub nii , et naised saavad lapsi Kurgedega ja hulgim ei pane lapsele isanime , varjatakse ja ülejäänute arvelt tuleb maksta toetusi. Olemasolev mees saadetakse ka trellide taha ja toidame lõpuks nagu suurpere ja kõik on kriminaalid ?
halloo!
24. apr. 2023 12:38
See majandusharu on hooga käima pandud. Mitte klient ei maksa, vaid maksumaksja. Braavo! Peaasi, et pekstud naisi ikka jätkub. Loodetavasti jätkub.
Mehed tuleb isoleerida
24. apr. 2023 11:08
Mehed on õudsad. Naised, hoidke neist eemale.
Meestest
24. apr. 2023 12:12
Oponeerin eelkõnelenule. Vastab tõele, et mehed on kõige jälgimad elukad, paraku praktiline elu näitab, et ka naistel joogi tarbimise järgselt on samad kõrvalnähud. Varasem elu näitab, kuidas mitte mehed, vaid naised võivad ootamatult katkestada kõik sidemed. Ent ei jaga seisukohta, et see on ühte masti probleem.. Meeste psüühilised häired muudavad neid hoolimatuks ja sotsiopaatseks, siinkirjutaja tahab öelda, et läbi valusate kogemuste olen mõistnud, kus jookseb piir. Seega kui selles hullude seltskonnas ellu jääda, siis ainult vaimselt tugevate inimestega.

Seotud artiklid