Esimese klassi tervisekontrollides jäävad noorimad koolilapsed vahel oma harjumuste kirjeldamise, krooniliste haiguste ja arstikülastuste info andmisega hätta. Mõned Tallinna Koolitervishoiu kooliõed on hakanud kõige esimesse tervisekontrolli kaasa kutsuma ka lapsevanemaid ning rahul on nii koolipersonal kui ka emad-isad.

Kooliõed teevad õpilaste arengu ja tervise jälgimiseks ning hindamiseks tervisekontrolle I, III, VII, ja X klassi õpilastele. Koolipere noorimad vaadatakse üle kevadel, siis saab juba näha ka seda, kuidas on laps koolikeskkonnaga harjunud, milliseks kujunenud suhted klassikaaslaste ja õpetajatega ning kuidas ta koolis üldiselt hakkama saab.

“Tervisekontroll ei ole ainult füüsiliste näitajate mõõtmine, ehkki õde tõesti vaatleb naha ja limaskestade seisu, lümfisõlmesid, mõõdab kaalu, kasvu, vererõhku, kontrollib rühti, nägemisteravust, kuulmist ja suuhügieeni. Kuid ta uurib ka õpilaste tervisekäitumise kohta ja nõustab iga õpilast individuaalselt,” selgitab Audentese Erakooli kooliõde Zinaida Kendra.

Vestlemise osa on oluline, kuid esimese klassi õpilane ei pruugi alati osata anda ammendavat infot. Selle järelduseni jõudis Tallinna Saksa Gümnaasiumi kooliõde Svetlana Ševtšenko, kes esimese Tallinna Koolitervishoiu õena hakkas juba 8 aastat tagasi kõige nooremate laste vanemaid tervisekontrolli kaasa kutsuma.

“Pidasin esmalt kooli juhtkonnaga nõu, mida nemad arvavad ja sain oma ideele tuge. Seejärel saatsin õpetajate kaudu kirja esimeste klasside laste vanematele ja andsin ka kuupäevad ja ajavahemikud, mil tervisekontrollid toimusid. Esimesel aastal tuli kõikide klasside peale kokku umbes 20% õpilast koos lapsevanemaga, tänavu oli see protsent kuskil 50-60 vahel,” rääkis kooliõde Svetlana. Huvi on seega olnud kasvav ja paus tuli sisse vaid koroona ajal.

Tema kolleeg Zinaida Kendra on oma koolis sama praktikat kasutanud viimased kaks aastat ja tubli kolmandik lapsi saabub tervisekontrolli koos vanemaga. Mõlemad õed mõistavad, et osadel emadel-isadel ei ole võimalik isegi pärastlõunal töölt ära käia, kuid paindliku graafikuga lapsevanemad on väga oodatud. “See on hea võimalus kontakti loomiseks ja säilitamiseks õpilase kooliaastate vältel,” leiavad kooliõed.

Näitlikud ja veenvad õppetunnid

Mis siis on tervisekontrollis lapse, mis vanema roll? “Peategelane on muidugi õpilane, aga vahel tuleb lapsevanem siiski appi paluda. Näiteks ei pruugi ta teada, millal käis viimati hambaarsti juures. Kellatundmine pole ka kõigil selge, näiteks ma küsin lapselt, mis kell sa tavaliselt magama lähed ja tema vastab, siis kui ema ütleb. Siis peangi emalt üle küsima, mis kell see uneaeg siis on,” naerab kooliõde Svetlana.

Ta palub koos vanemaga tervisekontrolli saabuval koolilapsel kaasa võtta ka oma ranits. See asetatakse kaalu peale, et näha kui suurt raskust koolijüts oma õlgadel kannab. Kui see kaalub 5 kilo või rohkem, siis tehakse üheskoos, lapse ja lapsevanema juuresolekul seljakott lahti, et näha, mille arvelt saaks kandamit kergemaks teha. “Väga huvitavaid asju võtavad lapsed kaasa,” läheb kooliõe nägu naerule “Näiteks oli ühel lapsel kaasas korraliku suurusega lauakell – igaks juhuks, nagu õpilane ise ütles. Mõnel on suur hunnik mänguasju. Üks laps armastas joonistada ja pilte sõpradele jagada. Neid oli koolikotis lõpuks rohkem kui vihikuid.” Sellistel juhtudel jagab õde selgitusi, miks on vaja koolikoti kaalu kontrollida ja kuidas mõjub liiga raske koorma kandmine. Ilma lapsevanema juuresolekuta oleks kotikontroll tunduvalt keerulisem ettevõtmine. “Loomulikult võib täiskasvanu imestada ja isegi pahaseks saada, kui laps tuleb koju ja teatab, et kooliõde otsis ta koti läbi.”

Zinaida Kendra lisab omalt poolt, et mõnikord teeb õde tervisekontrollis mõne tähelepaneku, mida on hea sealsamas lapsevanemaga jagada. “Eelmisel õppeaastal oli juhus, kus minu juurde  tervisekontrolli tulnud lapsel oli sirgelt seistes rüht sümmeetriline, ettepainutamisel võis aga selgelt näha selja lihaste asümmeetriat, parem pool oli kõrgem ja skoliomeetriga mõõtmisel ilmnes kalle vasakule. Sain seda kohe näidata ka emale, jagasin omapoolseid soovitusi sirutus-venitusharjutuste kohta ning andsin koju kaasa näidiskava regulaarseks võimlemiseks. Rääkisime kehahoiaku jälgimisest ja ujumisest ning lisaks füsioterapeudi konsultatsioonist,” kirjeldab kooliõde lisades, et ema andis pärast tervisekontrollile väga positiivse tagasiside ja hea kontakt on säilinud siiani.

Nagu töötervishoid koolilastele

Seda, et kooli kõige esimesest tervisekontrollist saab palju kasulikku infot, kinnitab ka lapsevanem Serli Raudseping, kel olemas värske kogemus. “Juba sügisel räägiti meile, et selline võimalus kevadel esimese klassi laste vanematele tuleb ja ma olin väga huvitatud, kuidas see välja näeb ja mis on sealjuures minu kui ema roll.”

Nüüd teab ta juba öelda, et peategelane on siiski õpilane ja ta avaldab imetlust, kui targalt on vestlus õpilasega üles ehitatud. “Hetkegi ei tekkinud tunnet nagu kooliõde täidaks küsimusi esitades mingit ankeeti, see oli vaba vestlus, kus lapsega aeti juttu. Alles pärast digiloost kokkuvõtet lugedes sain ma aru, miks oli üks või teine küsimus oluline.”

Lapsevanemale avaldas muljet ka see, kui rahulikult ja põhjalikult kooliõde lapsega vestles. “Ma tunnen oma last ja tean, et ta võib vahel “kinni joosta” või siis anda täiskasvanule neid vastuseid, mida ta kuulda soovib. Kooliõde oskas täpselt õigesti küsida, laps oli avatud vastama ja kui oli vaja täpsustada, olin mina olemas.”

Serli Raudseping leiab, et esimeses klassis tervisekontrolli kaasa minnes saab lapsevanem ka hea ettekujutuse kooliõe tööst. “Mul ei ole enda kooliajast selles osas eriti head mälestused. Aeg-ajalt meid kupatati grupikaupa tunnist välja kooliõe või siis vist üldse kooliarsti kabinetti mingitele protseduuridele, individuaalset lähenemist ja tervisealast nõustamist mõnikümmend aastat tagasi ei pakutud. Ja muidugi polnud ka emadel-isadel sinna kabinetti asja,” meenutab ta. “Ma olen ise töötervishoiu õde ja praeguse aja õpilaste tervisekontroll ongi nagu laste töötervishoid, see on ennetav, tervist jälgiv tegevus,” kinnitab Serli Raudseping ja soovitab edaspidi kõigil esimese klassi lapsevanematel võimalusel tervisekontrolli kaasa minna. “Kui koolis seda seni pakutud pole, siis tehke ise ettepanek,” julgustab ta.

Sama meelt on Svetlana Ševtšenko ja Zinaida Kendra, kes loodavad, et nende eeskuju nakatab paljusid teisi kooliõdesid. “Nii saab õde iga kooli alustava lennuga ja ka tema perega hea kontakti, tekib usaldus ja vanemad näevad kooliõde professionaalse tervishoiutöötajana,” kinnitavad kooliõed.