“See on äärmiselt haruldane nähtus, hundid on kõige ettevaatlikumad loomad üldse meie metsades. Ja kui hunt jääb auto alla, peab see olema midagi erakordset. Kas ta oli haige, noor ja rumal või üksildane,” rääkis zooloog Aleksei Turovski.
Rõugu tänava ja Rannamõisa tee vahelisel väikse võssa kasvanud tühermaa serval leidis kohalik inimene 17. aprillil hundi, kes oli auto alla jäänud. Kui jäägriabi kohale jõudis, selgus et tegu oli paariaastase isahundiga. Kümme aastat tagasi metsloomad nii naljalt linna ei sattunud. Mis ikkagi need loomad viimasel ajal nii agaralt metsast välja toob ?
“Jahimehed on tapnud ära tavaliselt karja liidrid ja hunt on väga karjakeskne elukas. See tähendab seda, et kui karjas ei ole võimsat isast ja emast, siis jääb hundikari välja koolitamata. Eks nad natuke lontud ole, kes linna sattuvad. Meie oleme tunginud nii tugevalt loodusesse ja tekitanud seal tohutut segadust. Me raiume metsi, kaotame ära metsa terviklikkuse ja siis on järgmine valik. Kuhu loom tuleb, sinna kus on toitu ja kus talle tundub, et on turvaline,” rääkis Eesti Metsloomaühingu asutaja Marek Strandberg.
Mullu jõudis Eesti Metsloomaühinguni teateid abivajava linnu või looma kohta üle nelja tuhande. Kõige rohkem saadakse teateid Tallinnast ja Harjumaalt. Kui hunte ja karusid kohtab pealinnas harvemini, siis sagedamini võib siin näha rebaseid, siile, metskitsesid, põtrasid, kuid ka kopraid ja jäneseid.
“Kevad on loomade elus kõige raskem aeg üldse. Siis on kõige rohkem väljakutseid. Mets on läbipaistev, kiskjad näevad sind igal pool. Sa pead liikuma, kui oled sõraline, siis on sul vaja sünnitada. Ja seda tuleb teha turvalises paigas,” lisas Turovski.
Kõige tihedamini satuvad hätta aga hoopis linnalinnud – kajakad, varesed ja tuvid. 10% kõigist väljakutsetest on just nende kolme liigi kohta. Neile järgnevad metskitsed ja siilid.
kenshiro
28. apr. 2023 08:16