„Ma saan kohe aru, kui poeg on koos oma kaaslastega pikemalt veipinud. Sellisel juhul on tal koju tulles tuju halb ja nina vingus. Mitte miski ei sobi, mitte miski ei meeldi. Aga kui veedame päev otsa koos aega ja mingit veipimist ei ole, siis on ka ta tuju rahulik. Probleem tekib ikkagi siis, kui ta sõpradega kusagil pikemalt aega veedab,“ rääkis 13-aastase poisi ema Krista pojale külge hakanud kahjulikust harjumusest. Sel kevadel toimusid neljakümnes pealinna üldhariduskoolis noortele suunatud loengud veipimise kahjulikkusest.

Käesoleval kevadel said nelikümmend pealinna üldhariduskooli võimaluse tellida oma kooli õpilastele ennetusloengu veipimisest ja e-sigarettide kahjulikust mõjust noortele. Tänavuseks kooliaastaks on loengusari küll ümber saanud, ent koolijuhtide lootust mööda näeb selle mõju noorte seas veel edaspidigi.

„Ootaksime selliseid loenguid isegi rohkem – kooliväliseid inimesi, kes on tõepoolest kas väga head spetsialistid või siis kellel on mõni oluline kogemus, mida lastega jagada. Näiteks sellest, kuidas tubaka- ja nikotiinitooted tema tervist kahjustasid ning mida sellised harjumused meie kehale pikemas perspektiivis teevad,“ rääkis Kalamaja põhikooli direktor Piret Rõõmussaar. Direktori sõnul olid nende kooli teismelised poisid pärast loengut ka otsesõnu tunnistanud, et räägitu avaldas neile tugevat mõju.

„Loengupidaja oskas väga hästi noorte tundeid mõista ning valdas süvitsi ka käitumispsühholoogiat,“ tõdes Rõõmussaar. „Olen täiesti veendunud, et see loeng on juba praegu meile mitmesugust kasu toonud ning nii mõnesidki meie kooli lapsi asja üle õiges suunas mõtlema pannud. Kuna kõik lapsed üritusel osaleda ei saanud, siis mõtlesime isegi, et peaksime sama loengu ehk ka tasulisena sisse ostma, jõudmaks ikkagi kõikide oma kooli noorteni. Vähemalt on see küsimus praegu arutelu all.“

Tavalised sigaretid pole enam moes

Uuringud näitavad, et huuletubaka ja e-sigarettide tarvitamine on viimastel aastatel drastiliselt kasvanud, kujunedes tõsiseks terviseriskiks just koolinoorte seas. Keelule vaatamata on veipimisest alaealiste seas lausa epideemia saanud. Statistika põhjal muutub see kahjulik harjumus üha populaarsemaks järjest nooremate laste seas, kusjuures Tervise arengu instituudi (TAI) uuringust selgub tõsiasi, et kolmandik noortest on tarvitanud e-sigarette vähemalt kolmel korral. Murelikuks teeb ka, et 11-aastaste laste seast on koguni kümnendik e-sigarette proovinud. Võrreldes poistega on oluliselt suurenenud e-sigarettide tarvitamine tüdrukute seas.

„Märkamatult on minugi peres veipimine tõsiseks probleemiks muutunud,“ kurtis 13-aastase poisi ema Krista, kes on hakanud probleemi märkama just viimase aasta jooksul. Ehkki peres kasvab ka vanem tütar, kes on jõudnud juba täisikka, siis pole temaga selliseid muresid olnud. Seda hullem on olukord aga varasesse teismeikka jõudnud noormehega.

„Ma saan kohe aru, kui ta on koos kaaslastega veipinud,“ rääkis ema Krista. „Sellisel juhul on tal koju tulles tuju halb ja nina vingus. Mitte miski ei sobi, mitte miski ei meeldi. Närvid täitsa läbi kohe. Aga kui veedame päev otsa koos aega ja mingit veipimist ei ole, siis on tal ka tuju rahulik. Siis on ta meil meeldiv ja viisakas poiss, aitab koduseid ja toimetab rõõmsalt ringi. Probleem tekib ikkagi siis, kui ta sõpradega kusagil pikemalt aega veedab.“

Krista sõnul on nii tema kui ta abikaasa teismelise pojaga asjast ka rääkinud, uurides, mis noormeest kahjuliku harjumuse poole kisub. „Poiss on öelnud, et kõik teised ju teevad seda. Et juba sotsiaalse staatuse pärast ei saavat keelduda. Muidu hakatakse veel nohikuks ja pehmoks pidama,“ rääkis Krista. „Poiss vist kardab seda. Tundub, et veipimine on peamine asi, millega ta saab teistele oma mässumeelsust ja nii ütelda lahedust näidata ja sellega kaaslaste seas ka populaarsust võita.“

Koolijuhtide sõnul muudavad alternatiivsed ja uudsed tubakatooted nikotiini tarvitamise lastele huvitavaks ning hoiavad niimoodi inimesi jätkuvalt nikotiinisõltuvuses – mis sest, et traditsiooniliste tubakatoodete populaarsus tasapisi hajub ning noored „päris“ sigarette üha vähem suitsetavad. Seda tõsiasja kinnitavad ka TAI uuringud. Samal ajal muutub üha populaarsemaks just veipimine, mis mõnel pool juba koguni algklassidesse jõudnud ning mille tervist kahjustavaid mõjusid sageli samal moel ei teadvustata nagu saadakse aru suitsetamise ohtudest vanamoodsate tubakatoodete puhul.

Olukord on katastroofiline

„Arstid peaksid rohkem rääkima sellest, kuidas veipimine ja alternatiivsed tubakatooted meie tervist kahjustavad,“ leidis Kadrioru Saksa Gümnaasiumi direktor Imbi Viisma. Ka nende gümnaasiumis sai ennetav loeng läbi viidud ning koolidirektori sõnul jäänud tema ja ta kolleegid sellega igati rahule. Samas tekkis kuulates ka nii mõnigi küsimus.

„Üldiselt peaksime ühiskonnana endile otsa vaatama ja küsima, missuguseid inimesi me praegustest lastest ja noortest ikkagi kasvatada tahame,“ tõdes Viisma. „Vaja on laiapõhjelisemat arutelu, mis tõstataks ka küsimuse, kuidas suhtuda neisse äridesse ja ettevõtmistesse, mille valmistatud alternatiivsed tubakatooted muu hulgas ka noorte seas aktiivset kasutust leiavad. Küsimus on keerukas ja mitme tahuga, seepärast peab seda põhjalikult analüüsima.“

Just seepärast on Eesti vähiliit kaasajastanud 2010. aastal valminud ja spetsiaalselt Eesti koolinoortele suunatud loenguprojekti „Ära suitseta – tubakas tapab“, mille raames on kaheteistkümne aasta jooksul 150 koolis koguni 50 000 õpilasele vanusevahemikus 7-20 eluaastat kokku 500 loengutundi läbi viidud. Käesoleval kevadel keskenduti sama loengusarja raames aga just alternatiivsetele nikotiinitoodetele, e-sigarettidele ja veipimisele.

„Olukord on hullem kui hull,“ kinnitas Vähiliidu vabatahtlik Hanno Egipt, kes kogu projekti suuresti veab ning lastele tubakast ning nüüd ka tubakatoodete ohtlikkusest loenguid peab. „Koolijuhid ütlevad, et viimase paari aastaga on veipimise populaarsus teinud tohutu hüppe üha nooremate laste seas, jõudes juba algklassidessegi. Varasemalt pole vähemalt koolides seda niimoodi tähele pandud. Nüüd räägitakse aga mõnel pool, et õpilane julgeb e-sigaretti veipida juba ka klassiruumis – kusjuures seda samal ajal, kui õpetaja kohal on. See kõik näitab, et olukord on kontrolli alt väljunud. Tallinna 21. keskkooli loengu alguses ütles sealne huvijuht ka otsesõnu välja, et olukord on hullem kui katastroofiline.“

Ka Tallinna haridusametist mööndakse, et veipimine on noorte seas üha suuremaks murekohaks. „Selle probleemiga pistavad rinda nii koolid, huvikoolid kui noortekeskused, samuti ikka nooremad lapsed,“ nentis haridusameti juht Kaarel Rundu. „Meil on hea meel, et Hanno Egipt on kokku pannud tänapäevase, fookustatud ja mõjusa loengu, millest paljud koolid on ka abi saanud.“

Rundu sõnul eeldab teemakäsitlus väga selget sõnumit, mis on antud juhul koolidele suunatud lonengusarjas ka täiesti olemas. „See tänu, mille oleme koolidelt ja õpilastelt sedavõrd vajaliku loengu eest saanud, näitab nii koolituse mõju kui ka teema olulisust,“ kinnitas haridusameti juht.

Riik peab sekkuma

Ehkki Egipt jagab kooliõpilastele pühendunult teadmisi tubakatoodete ohtlikkusest, siis leiab ta, et loengutest üksi ei piisa kohe kindlasti selleks, et veipimisepideemiat meie noorte seast päriselt välja juurida. „Ütlen ausalt, et loeng võib ju aidata küll ja meil on ka näiteid, kus õpilased teatavad arutelu lõpuks, et nad enam e-sigarette ei kasuta. Aga nikotiinisõltuvusega on sellised lood, et võib ju loobuda küll, aga sellele vaatamata mõne aja pärast jälle uuesti alustada. Vähe on neid koole, kus alla 95% õpilastest tõstaksid käe küsimuse peale, kas keegi nende vanematest, sugulastest või sõpradest suitsetab. See kõik näitab, kust probleem tegelikult alguse saab. Meie õpilased peavad elama sellises keskkonnas, kus neid juba maast madalast mürgitatakse.“  

Loengupidajaga nõustuvad paraku ka koolide juhid. „Olen kuulnud kroonilistest e-sigareti suitsetajatest, kes on alles seitsme aastased,“ rääkis Kalamaja põhikooli direktor Rõõmussaar. „Meie koolis õnneks veel nii traagilisi juhtumeid pole nähtud, aga keeruline ja raske on olukord igatahes.“

Veipimisepideemia seljatamiseks osutatakse nii seaduste kaasajastamise kui üldise teadlikkuse tõstmise vajadusele. „Riik peab tegema kõik, mis saab, selleks, et lapsed ja alaealised nikotiinitooteid kätte ei saaks. Seda esiteks. Teine oluline koht, kuhu me kõik oma energiat saame suunata, on üldine terviseteadlikkuse tõstmine. Lastega tuleb rääkida, rääkida ja veel kord rääkida – nii sellest, kui ohtlik veipimine õieti on, aga ka sellest, kuidas sõltuvuse tekkimise korral kahjulikust harjumusest vabaneda,“ rääkis koolidirektor.

Rõõmussaar osutas ka lapsevanemate olulisele rollile probleemi lahendamises. „Vanemad võiksid rohkem teada, millega nende lapsed vabal ajal tegelevad,“ leidis ta. „Palju mõeldakse küll laste aineliste vajaduste katmisele, aga ainult raha teenimisele keskendumisel võib olla kurb tagajärg, kui lapsed seetõttu vanema tähelepanuta jäävad.“

Tallinna haridusameti juht Kaarel Rundu leidis samuti, et jätkuvalt on väljakutseks, kuidas ulatuda probleemi teadvustamisel ja lahenduste otsimisel ka õpilastest kaugemale – eeskätt peredeni. „Olukorra edukas lahendamine eeldab laiemat ühiskondlikku koostööd noorte tervise nimel. Et käitumismalle pikaajaliselt mõjutada ja kujundada niimoodi positiivset tervisekäitumist, selleks vajame ka perede abi ja tuge,“ tõdes ta.

Õppida võiks Austraalialt

Ka Kadrioru Saksa Gümnaasiumi direktor Viisma möönis, et kodu tugi on äärmiselt oluline ja ilma selleta probleemi lahendada ei saa. „Kõige suurem mõju on täna perekonnal – kool juba teeb omalt poolt kõik, mis me saame, et lapsi aidata. Peetakse loenguid, juhitakse tähelepanu veipimise kahjulikkusele ja räägitakse pidevalt ka lastega. Nüüd ootame lastevanematelt omalt poolt panust olukorra lahendamiseks,“ rääkis Viisma. „Kõige enam mõjutab noort inimest see, kui ta märkab ja kuuleb, et asjast ülepea räägitakse ja sellele tähelepanu juhitakse. Veipimise kahjulikkusest tuleks kõneleda laiapõhjaliselt ja kuuldavalt.“

Vähiliidu aktivisti Hanno Egipti sõnul on koolid praegustel aegadel väga raskes olukorras, kus tehakse küll kõike, et olukorda pisutki parandada, aga jäädakse sellegipoolest asjaga hätta. „Loenguid pidades olen näinud, kui suures hädas meie koolid veipimisega ikkagi on,“ nentis vabatahtlik tervisekaitseaktivist. „Kooli juhtkonnad on probleemi ees põlvili maas, aga pole kelleltki abi saada. Räägitakse, et lapsed käivad wc-s, istuvad poti peal ja veibivad, pärast peidavad e-sigaretid ripplae alla – õpetajad käivad neid sõna otseses mõttes ämbrite kaupa ära korjamas. Näha on, et e-sigarettide tootjad ja müüjad on võtnud peamiseks sihtrühmaks just noored, tihtipeale lausa lapseohtu inimesed. Koolid teevad kõik, mis nad suudavad, aga sellest üksi ei piisa. Asjasse on vaja igatahes ka riigi poolset sekkumist.“

Samas nentis tervisekaitsja sedagi, et vajalike seaduste vastu võtmisega läheb ilmselt veel aastaid. „Meil on riigikogus ja mujal võimustruktuurides tegutsemas igasugused lobistid, kes teevad kõik, et e-sigaretid võimalikult kättesaadavad oleksid ja nende äri õitseks. Kurb on vaadata, kuidas õpetajad peavad niigi palju vaeva nägema õppetöö korraldamisega, aga nüüd peavad nad veel lisaks võitlema igapäevaselt ka veipimisega, mis tegelikult ülepea nende tööülesannete alla ei tohikski kuuluda. Kõik ainult selleks, et kaitsta õpilasi endale mürke sisse tõmbamast ja ka kõrvalseisjaid niimoodi mürgitamast. Õpetajad kotte läbi otsida ei tohi, aga politsei ütleb nüüdsetel aegadel sageli, et neil pole aega ja ressursse selle asjaga enam tegeleda. Helistad politseile, nemad ütlevad, et kutsuge vanemad kooli. Arusaadav ka. Lapsevanemad saavad oma lapsi mõjutada, aga hetkel on siiski kõige tähtsam, et riik võtaks senisest oluliselt karmimad hoiakud ja asjasse otsustavalt sekkuks.“

Egipti sõnul võiks Eesti võtta õppust näiteks Austraalialt. „Seal võeti 2021. aastast vastu otsus, et kõikides maakondades ja kogu riigis ei tohi inimesed kaasas kanda e-sigaretti või selle vedelikku ilma arsti poolt väljastatud loata. Sama kehtib nende kasutamise kohta. Riik on astunud julgeid samme, et kahjulikule tegevusele piire panna. Ka meie riik peaks sellest eeskuju võtma,“ leidis Egipt.