Ettevõtja Indrek Neivelt kirjutas väljaandes Edasi, et maksude tõstmise asemel eelarvepuudujäägi katteks peaksime vaatama rohkem seda, mis Euroopas tervikuna toimub.
Meie riigi võlakoorem ei ole Neivelti sõnul mitte 800 miljonit, nagu meedias on väidetud, vaid veidi vähem kui 8 miljardit (alla 20% SKT-st). Siiski on see väike, sest eurotsoonis on riikide võlatase samas veidi alla 100% riikide SKT-st. Kreekal on kõrgeim ja meil madalaim ning vahe on kümnekordne. Neivelt ütleb, et meie võlatase on teisisõnu 16% ja Kreekal 170% SKT-st. Eurotsooni selle aasta prognoositav eelarve puudujääk on tasemel 3,6% SKT-st. Meie viimane rahandusministeeriumi ennustus on 4,3%.
Aga me oleme pigem ikkagi negatiivsemaid prognoose teinud ja praegu võib arvata, et tõenäoliselt on meie selle aasta eelarve puudujääk eurotsooni keskmisel tasemel. Ehk siis meil on keskmine eelarve puudujääk ja laenukoormus kuus korda madalam eurotsooni keskmisest. “Mis probleemist me siin räägime?” küsib Neivelt. “Mis väljenditega peaks siis oma riigi rahandust kreeklased, prantslased või itaallased nimetama?”
Prantslased püüavad oma eelarvedefitsiidi tänaselt 4,7% tasemelt viia alla 3% aastaks 2027. Nende numbrite taustal on omaette nähtus, et üha enam räägitakse vajadusest koondada ametnikke. Võimalik, et töötulemuste parandamiseks oleks see õige, aga isegi viiendiku lahtilaskmine annaks eelarves vaid marginaalse tulemuse.
K. Kambala
19. mai 2023 14:55