Euroopa Liidu teeohutuse paketi järgi, mis valitsuses heaks kiideti, hakkavad sõidukijuhtidele rikkumiste eest seatud suurima juhtimiskeelde liikmesriikides kõik ühtemoodi tunnustama.
Samamoodi hakatakse sisse nõudma trahve sõltumata sellest, millises liikmesriigis need on saadud. Rasketeks rikkumisteks, mille tõttu võib juhtimisõiguse kaotada, loetakse alko- ja narkojoobes juhtimised, kiiruseületamised, surma või raske kehavigastuse põhjustamised. Lihtsalt öeldes jääb raske rikkumise korral edaspidi juhiloast hõlpsamini ilma kui seni. Ühtlustatakse ka trahviteadete sisu ja kohaletoimetamine, kavatsedes luua selleks ühtne portaal.
Samamoodi hakkab kehtima kaheaastane nulltolerants uutele juhtidele joobnudpäi rooliistumise suhtes. Seni ei olnud välismaal, sh Euroopa Liidu teistes riikides määratud trahvid meil n-ö otsetäidetavad, ehk siis oli võimalik neist kõrvale hoida. Riskikoht oli vaid, kui tasumata trahv jäi märkena üles mõne välisriigi politsei andmebaasi ja see võis taas seal liikudes tuua kaasa pahandusi korrakaitsjatega. Kuidas karistuste karmistamine Eesti liikluskultuuri parandab, näitab aeg.
Teisalt on veel segane, millal mainitud pakett reaalselt toimima hakkab, sest liikmesriikides on sellele eri arvamused ja ettepanekud. Liikluskultuur on meil muidugi käest ära, sest Eesti liikluskindlustuse fondi statistika kohaselt juhtus 2022. aastal Eestis üle 38 000 liiklusõnnetuse. Tegemist on läbi aegade suurim arvuga, mis ühelt poolt on põhjendatud muidugi ka üha suurema hulga autodega teedel.
Lugeja
18. mai 2023 08:46