Teatavat vastasseisu muinsuskaitsjate ja kaitsealuste hoonete omanike vahel võib pidada igipõliseks. Ühest küljest tuleb muinsusi võimalikult ehedana säilitada, teisalt on see omanikule rahaliselt väga koormav. Kas ja kuidas muudab seda loodav kaitsekord?
Muinsuskaitseameti vanalinnade nõunik Kaarel Truu kirjutas Postimehes, et uued muinsuskaitsealade kaitsekorrad, mis kehtestatakse, peavad olema võimalikult paindlikud. Tänaseks on kinnitatud Pärnu muinsuskaitseala kaitsekord, ülejäänud kaitsekorrad on valmimis- või viimistlusjärgus. Kaitsekorra koostamine pakub Truu väitel võimaluse muuta kaitse korraldus senisest paindlikumaks, täpsemaks ja seega ka asjakohasemaks.
Kaaludes iga muinsuskaitseala ja kõikide seal asuvate hoonete vastavust kaitsekriteeriumitele, on võimalik teha üksikuid hooneid puudutavaid olulisi leevendusi või vajadusel muuta ka muinsuskaitseala piire. Jääb üle lisada, et loodetavasti on uuest kaitsekorrast abi, et Tallinnaski kutsuda taas elule paljusid ajaloolise väärtusega, kuid lagunevaid hooneid, mida nende omanikud eri põhjustel korda ei tee. Paraku ei lahenda kaitsekord küsimust, mida teha ajalooliselt väärtusliku arhitektuuriga, mille puhul pole küsimus selles, kuidas ühte või teist kohta renoveerida, vaid mille omanikul täiesti puudub kapital või huvi või mõlemad.