Saabuva emadepäeva eel küsisime tuntud linlastelt, mida neile enda emad on õpetanud ning millest tänapäevaemad enim puudust tunnevad.
Minu ema on aastaid juba siitilmast ära – nii vanadel inimestel nagu mina kipub paraku juba nii olema! Siiski valdav tunne, mis emast on meelde jäänud ja siiani alles, on selline, et tema oli tõeline emalõvi: terve elu oli tunne nagu oleksid suure raudse emalõvi selja taga.
Täna on mul endal kolm poega ja meie pere ema on ainuke naine majas. Selgitamine, kuidas mehe ja naise ning emade ja laste vaheline suhtemaailm töötab, on suuresti minu õlul – mehed peavad ju ikka omavahel need asjad ära rääkima. Emadepäeval on meie peres kindel koht. Katsume ikka nii teha, et aastas ei oleks vaid üks päev, mil ema ei pea süüa tegema, vaid püüdnud meesperega asja hoopis nii ära katta, et ta peab üsna harva pliidi ääres seisma. Nõnda juhtubki, et kui ema teeb süüa, ongi juba eriline päev ja olukord – siis saab ikka natuke paremat süüa!
Mõnikord öeldakse, et üks päev aastas tuleb meelde ema, kes muidu ainult orjab. Me oleme oma peres kodused tööd-tegemised katsunud ikka aasta peale ära jagada. Ehk on see ka üldiselt aastatega paremaks läinud ja mehed tulevad järjest rohkem kaasa. Siiski arvan, et vaekauss on ikkagi olulisel määral emade poole kaldu – ema teeb asja juba enne ära kui isa üldse märkabki töötegemise võimalust kodus. Siis jääbki meestel vaid imestada: «Ma oleksin teinud küll, aga on juba ära tehtud!»
Mõtiskledes, mida saaks riigi poolt ära teha, et emad õnnelikud oleksid, on küllap kõige peamine inimesele ikkagi aeg – kui seda rohkem oleks! Võib-olla peaks riik selle kaudu püüdma emadele rohkem tähelepanu osutada? Minu meelest võiks inimese korraline puhkus olla kasvõi ühe nädala võrra aastas pikem kui lapsi on rohkem kui üks. Ega raha olegi alati see, mis kõik inimese probleemid lahendab. Vahest võiks ühiskondlikul ja riigi tasandil rohkem märgata seda lõputut käsikivi tööd, mis kaob kogu aeg loojangusse… Igaüks, kes koduseid töid on teinud, teab, et päevatöö tasu on see, et kõik on nagu tavaliselt – korras, ja ei saa arugi, mida sa kodus teed päev otsa, kõik on nii nagu eilegi.
