„Kõikide maksutõusude ja muudatuste tulemuste mõju tarbijahinna indeksile on 1,53 protsenti. Kuigi inflatsioon on praegu langustrendis, siis 2024. aastal kavandatavad uued maksumäärad mõjuvad inflatsiooni suurendavas tempos,“ tunnistas rahandusminister Mart Võrklaev Riigikogu riigieelarve kontrolli komisjoni istungil.
Võrklaeva sõnul pole energiahinda langus veel hindadesse üle kandunud, kuid seda on peagi siiski oodata. „See on ikka nii, et kui on energiahindade tõusuga seoses on vaja hindu tõsta, siis käib see ruttu. Kui aga on võimalus hindu alandada, siis võtab see aega. Tööjõumaksude alanemine järgmistel aastatel peaks hinnasurvet siiski vähendama.“
Ta tõi välja, et Riigikogule esitatavate maksumuudatuste peamine eesmärk on riigieelarve tasakaalu poole liikumine riigitulude laekumise suurendamise kaudu. Ebaefektiivsete maksusoodustuse vähendamine on suund maksumaksjate võrdse kohtlemise ja maksusüsteemi neutraalsuse tagamisele.
Maksud tõusevad ja tõusevad
Käibemaksuseaduse muudatustega kavandatakse alates 2024. aasta jaanuarist kehtestada käibemaksu standardmääraks 22 protsenti senise 20 protsendi asemel. Alates 2025. aasta jaanuarist tunnistada kehtetuks majutusele kehtiv soodusmäär 9 protsenti. „Aga siin seisvad veel läbirääkimised ja andmete täpsustamine ees,“ lubas rahandusminister.
Tulumaksuseaduses kaotatakse eelnõuga 2024. aastast füüsilise isiku täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral ja abikaasa eest ning õigus arvata oma maksustatavast tulust maha eluasemelaenu intressid. 2025. aastast tõstetakse senist füüsilise isiku ja äriühingu tulumaksu määra kahe protsendipunkti võrra 22%-ni.
Lisaks kaotatakse eelnõuga soodusmäär 14% äriühingute regulaarselt jaotatavalt kasumilt ja sellega seoses ka füüsilisele isikule makstud dividendilt kinnipeetav 7%line tulumaks. Niisamuti kaotatakse 2025. aastast regresseeruv maksuvaba tulu ning kehtestatakse ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8 400 eurot aastas. Erandiks on vanaduspensioniealised, kelle maksuvaba tulu võrdub keskmise vanaduspensioniga.
Eelnõuga tõstetakse alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimäärasid järgmisel kolmel aastal 5% aastas. Eesmärk on mõjutada kõnealuste toodete kättesaadavust ja suurendada aktsiisitulu.
Omavalitsused murelikud
Võrklaev tõi ka välja, et mõistab kohalike omavalitsuste muret, kellele eriti käibemaksu tõus toob kaasa täiendavaid kulusid. „Riigina oleme tõstnud kaitsekulusid, meie laenukoormus kasvab pöörase kiirusega ning 2027. aastaks moodustavad võlakulud juba märgatava osa eelarvest,“ loetles ta.
Võrklaeva sõnul on kavas ka omavalitsuste rahastuse mudeli muutmine. „Suuremate linnade, nagu Tallinn ja Tartu tulubaasi saab ümber jaotada väiksemate ja vaesemate omavalitsuste kasuks. Ka maamaksu osas on kavas muudatused, mis samuti kasvatavad omavalitsuste tulubaasi,“ lubas ta.
Rahandusministeeriumi asekantsler Evelyn Liivamägi märkis, et kui riik uued maksumäärad ja maksud kehtestab, siis tuleb arvestada ka inimeste ja kohalike omavalitsustega, et nad oleksid suutelised uusi makse maksma ja kokku korjama. „Eesmärgiks pole kedagi liigselt maksustada,“ lausus ta.
Rääkides võimalustest kohalikel omavalitsustel suurendada oma tulubaasi maamaksu maksmise piirangutest loobumise abil, eriti senise 10 protsendi tõusu võimaluse vabaks laskmisest, siis oleks need Liivamägi sõnul päris hirmuäratavad numbrid, mida kohalikud elanikud ilmselt maksma pole võimelised. „Samas seisavad ministeeriumil arutelud kohalike omavalitsustega uute maksude osas veel ees,“ tõdes ta.
