Ärileht avaldas usutluse üürimajadele spetsialiseerunud ettevõtja Martin Rekoriga, kelle sõnul nõutakse üürikortereid üha rohkem, kuid samas pole äriliselt kuigi atraktiivne sellega tegeleda.
Baltimaade pealinnades majandatakse Rekori eestvõttel kokku paari tuhandet korterit. Kui tema firma alustas üürikorteritesse investeerimisega, siis arvestati, et nende osakaal ajas hakkab kasvama. Nii läkski: rahvaloenduse statistika järgi oli üürituru osakaal aastal 2011, mil toimus eelmine rahvaloendus, 14%. Kaks aastat tagasi toimunud rahvaloendusel oli üürituru osakaal tõusnud Tallinnas 24%-ni. Võttes arvesse veel koroonaepideemiat ja Ukraina sõda, siis praegu on üürituru osakaal umbes üks kolmandik kogu eluasemeturust. Teisalt pole aga ettevõtjal kuigivõrd rõõmuks põhjust, sest üürihinnad langesid kolinal ja inflatsioon jätab üsna marginaalse kasumi. Nii jääb selle Ärilehe kirjutise taustal üle taas kord järeldada, et kuigi huvilisi oleks, ei ole üürikorterid ettevõtjate jaoks kuigi atraktiivne äri.
Helsingis haldab samas munitsipaalüüriettevõte Heka suurusjärgus 50 000 korterit, mida peetakse ühtlasi tasakaalustavaks jõuks, et ka väiksema sissetulekuga inimesed saaksid kallis piirkonnas elamist endale lubada. Järjekord on sellisele eluasemele muidugi pikk. Hind on umbes pool vabaturu üürist. Samas tuleb rõõmsalt toime ka eraüüriturg. Põhjus on selles, et seal, erinevalt meist, peetakse väikese kasumiga majandamist normaalseks.