„Liikumise eesmärgiks on eeskätt see, et inimene suudaks oma kehas kenasti hakkama saada nii kaua kui vähegi võimalik. Peaasi on tunda end oma kehas hästi ja suuta end punktist a punkti b vedada, iseseisvalt ja omadel jõududel. Siis on elu ilus ja kvaliteetne,“ rääkis koolitaja ja treener Ott Kiivikas aktiivsete liikumisharjumuste kujundamisest.

Nagu spordisõbrad juba hästi teavad, siis on Tallinn kuulutanud käesolev aasta liikumisaastaks. Kaasneva teavitustöö ja tegevustega proovitakse panustada sellesse, et nii noored kui vanad elaksid aktiivsemat ja seeläbi ka tervemat elu.

Koolitaja ja treeneri Ott Kiivikase sõnul teeb ühest liikumisaastast – nagu nimigi juba ütleb – tõelise liikumisaasta põhimõtteliselt iga lisasamm, mis ette võetakse. „Liikumine on ju tegelikult üks esimesi asju, mille inimene ära õpib. Kõigepealt hakatakse kõndima, alles siis kõnelema,“ rääkis Kiivikas. „See ehk osutab ka sellele, kuidas inimene on juba füsioloogiliselt liikuma loodud.“

Liikumisaasta eesmärgiks võiks tunnustatud treeneri sõnul olla eelkõige see, et igaüks võiks hakata jälgima, kui vähe või palju ta kokkuvõttes ikkagi liigub. „Tänu meie elustiilile ja infotehnoloogia arengule oleme sisuliselt jõudnud sinna, kus inimene võib eksisteerida ühes toas ilma kunagi õue minematagi. Tellid endale toidu koju, teed töö arvutis ära ja laias laastus välja minema ei peagi. Seepärast saab inimene tänapäeval äärmiselt passiivsel viisil elada. Ka kogu meelelahutus tuuakse sulle koju kätte, nii et isegi kinno ei pea minema. Pane ainult teler käima ja ongi kõik.“

Vähemalt 8000 sammu päevas

Seepärast peab Kiivikase sõnul kõigepealt aru saama oma liikumisharjumustest ja sellest, kas enda füüsilist aktiivsust tuleks suurendada. „Kindlasti on tänagi veel neid inimesi, kes oma töö käigus ka piisavalt liiguvad. Näiteks mõni laotööline, kes päev otsa jookseb ja kellel pole vajagi endale meelde tuletada, et palju ma nüüd täna ikkagi ringi kõndisin ja asju tõstsin,“ rääkis ta. „Seega peame kõigepealt aru saama oma isiklikust perspektiivist. Kui me tõesti näeme – kusjuures selleks saab tänapäeval kasutada ju ka tehnilisi seadmeid, näiteks nutikella –, et meie keskmine kõndimise norm on näiteks 3000-4000 sammu päevas, millest üks tavaline kontoritöötaja üldiselt üle ei jõuagi, siis võime teha ka järelduse, et niimoodi me oma tervist pikalt ei hoia. Kui kõnnime sedavõrd vähe, siis võiksime oma sammunormi vähemalt kahekordistada – kusjuures antud juhul räägime miinimumprogrammist. Ütleksin, et 6000 sammu on nii-öelda elatusmiinimum – aga tegelikult võiks iga inimene päevas ikka vähemalt 8000 sammu teha.“

Teiselt poolt toonitas Kiivikas, et ei maksa ka liiga hasarti minna ega liikumisega liialdada. „Üks mu hea sõber kurtis, kuidas ta sammude loendamisega nii hoogu läks, et liigesed hakkasid lõpuks valutama. Tekkis ülekoormus,“ selgitas treener. Kiivikas toonitas, et kõige puhul – alustades liikumisest ja lõpetades tervisliku toitumisega – on võtmesõnaks ikkagi mõõdukus.

Inimeste liikumisharjumuste edendamisele aitavad Kiivikase sõnul kaasa nii erinevad teavitusüritused kui koolitused, samuti otsesed liikumisaktsioonid. „Ise arendan muude asjade kõrvalt liikumisäppi, mille eesmärgiks on premeerida inimesi heade saavutuste eest. Kõik sellised aktsioonid aitavad kindlasti kaasa ka sellele, et liikumisaasta päriselt korda läheks ning meie inimeste aktiivsusharjumused paraneksid,“ rääkis ta.

Juba 45-minutilisest liikumisringist piisab

Üha enam muret tekitava laste ülekaalulisuse vähendamisele aitab treeneri sõnul samuti kaasa eeskätt pideva liikumisharjumuse kujundamine ja aktiivsete inimeste kasvatamine. „Iga päev peaks toimuma vähemalt üks 45-minutiline liikumistund,“ märkis ta. „See ei pea ju alati tähendama mingisuguse spetsiifilise spordi harrastamist. Mõnes tunnis võiks ju külastada ka näiteks välijõusaali, teha vabas õhus mõnda liikumismängu või muud sellist.“

Esimeseks sammuks, et talveunest ärgata ja end taas liikumisvormi viia, tasub Kiivikase sõnul aga lihtsalt sportlikud riided selga panna ning õue siirduda. „Ei tasu end tagasi hoida ettekäänetega, et täna on veel liiga külm või olen alles väsinud,“ rääkis ta. „Peaasi on, et iga päev ennast ikkagi minimaalsel määral liigutada. Tuleb plaan paika panna ja teha näiteks enne tööd või pärast seda üks 45-minutiline liikumisring. Sellest juba täitsa piisab.“

Liikumise eesmärgiks on Kiivikase sõnul eeskätt see, et inimene suudaks oma kehas kenasti hakkama saada nii kaua kui vähegi võimalik. „Peaasi on tunda end oma kehas hästi ja suuta end punktist a punkti b vedada, iseseisvalt ja omadel jõududel. Siis on elu ilus ja kvaliteetne,“ kinnitas Kiivikas.

Liikumisaasta hoogustamiseks näitas treener Ott Kiivikas ette ka mõned harjutused, millega video vahendusel juba põhjalikumalt tutvuda saab.