„Laste eest antavat pensionilisa peaks kahekordistama,“ rääkis Riigikogu Isamaa fraktsiooni nõunik Lea Danilson-Järg seoses ebavõrdsusega suurperede emadele tulevikus makstavate pensionide osas. „Kahekordse koefitsiendi korral saaks tagada vanemale iga kasvatatud lapse eest ühe kuu jagu lisapensioni aastas.“
Riigikogu sotsiaalkomisjon valmistab ette perehüvitiste seaduse muudatust, millega tahetakse vähendada suurperede toetust. Kavas on kaotada ka tulumaksusoodustus alates teisest lapsest.
Lisaks lasterikaste perede poolt kogetavale ebakindlusele on jäetud pea täielikult mõtlemata sellele, et tulevikus saab suurpere ema võrreldes teiste naistega oluliselt väiksemat pensioni.
„See on kindlasti väga ebaõiglane ja ka ebavõrdne,“ leidis Riigikogu Isamaa fraktsiooni nõunik Lea Danilson-Järg. „Arvesse tuleks võtta nende inimeste panust sellesse, et meil üldse oleks tulevikus pensioni maksmist võimaldavaid maksumaksjaid. Rahvaloenduse põhjal saime ju välja arvutatud, et koguni pooled tulevastest maksumaksjatest on kasvanud üles just lasterikkas peres ehk siis peres, kus elab kolm ja rohkem last.“
Viiesaja eurone pension
Võtame näiteks neljakümnendates eluaastates viie lapse ema, kellel võiks olla tööstaaži 25 aastat. Olles otsustanud aga korduvalt kasutada lapsehoolduspuhkust, siis on ta küll teeninud keskmist palgatulu tööl käidud kaheksa aasta eest, aga tema pensionitulu saab tulevikus olema vaid veidi üle 500 euro.
Nimelt võetakse pensioniarvestuses aluseks eelkõige palgatulu, aga mitte panust laste kasvatamisesse.
„Laste eest antavat pensionilisa peaks kahekordistama,“ kinnitas Danilson-Järg. „Kui see koefitsient oli siiamaani 3,5 ehk siis 3,5 aastat saadi juurde ühe lapse kasvatamise eest, siis see tuleks teha kahekordseks. Sellise koefitsiendi korral saaks tagada vanemale iga kasvatatud lapse eest ühe kuu jagu lisapensioni aastas.“
Vaesusriskis naispensionärid
Tähelepanu peab pöörama ka sellele, et Eestis on eriti suures vaesusriskis just üksi elavad naispensionärid – sealhulgas ka suurperede emad.
„Just üksi elavad pensionärid on probleemses olukorras,“ rääkis Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Õnne Pillak. „Teame ka, et naistel on pikem eluiga. Küsimus ongi selles, kuidas neid inimesi pensionieas ja tegelikult juba praegugi paremini toetada. Sotsiaalministeeriumis on olukorra parandamiseks ka mitmesugused plaanid töös. Paraku peame selleks, et aidata rohkem neid, kes seda abi ka enam vajavad, ebameeldivaid, aga vajalikke otsuseid. Kõik selleks, et riigi rahandus saaks korda.“
Ehkki ebavõrdsus konkreetses küsimuses on ilmselge, siis näib, et seadusloome pole problemaatilise olukorra lahendamiseni jõudnud.
