"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
KOORMAVAD KOOLIKOTID Õpilasesinduste liidu esimees: Kõige raskem ranits kaalus koguni 6,9 kilogrammi. Ei kujuta tõesti ette, kuidas teise klassi laps niimoodi koolis käib (0)
10. mai 2023

„Kõige raskem ranits kuulus teise klassi õpilasele, kelle kott kaalus koguni 6,9 kilogrammi. Seda oleks isegi üheksanda klassi õpilasele palju. Ma ei kujuta ette, kuidas teise klassi laps saaks sellise koolikotiga pidevalt kooli ja kodu vahet käia,“ rääkis Eesti õpilasesinduste liidu esimees Ats Mattias Tamm laste rasketest ranitsatest. Liidu eestvedamisel kaalutakse 8.-11. maini neljas Tallinna üldhariduskoolis õpilaste koolikotte.

Eestis on algklassiõpilaste ranitsate liigne kaal tõsiseks probleemiks nagu olukorra kontrollimine ka järjekordselt näitas. Nimelt kaalutakse Eesti õpilasesinduste liidu eestvedamisel neljas Tallinna üldhariduskoolis õpilaste koolikotte ning hetkeseisuga saab juba öelda, et keskmiselt kaalub iga teine koolikott umbes pool kilo lubatust rohkem. 21. kooli kõige raskem ranits kuulus aga teise klassi õpilasele, kelle kott kaalus koguni 6,9 kilogrammi. 

“Seda oleks isegi üheksanda klassi õpilasele palju,“ leidis Tamm. „Ma ei kujuta ette, kuidas teise klassi laps saaks sellise koolikotiga pidevalt kooli ja kodu vahet käia.“

Tamm lisas, et konkreetse klassi puhul täheldati sedagi, et mõned õpikud kaalusidki tõeliselt palju. „Näiteks ühe esimese klassi õpilase puhul leidsime, et inglise keele õpik koos töövihikuga kaalus kokku umbes kilogrammi. Kui juba ühe aine õpikute komplekt üksi võtab terve kilogrammi, siis ega teiste asjade jaoks ju tegelikult eriti ruumi ei jäägi.”

Kotid tunduvad õpilastele liiga rasked

Tervisekaitsenõuete järgi on ranitsa lubatud raskus koos sisuga 1.–3. klassi õpilastel maksimaalselt kolm kilogrammi ja 4.–6. klassi õpilastel 3,5 kilogrammi. „On klasse, kus vaid kolm kotti on lubatud kaalus,“ nentis Tamm. Kottide raskust tunnistasid ka kooliõpilased ise.

“Vahepeal on küll selline tunne, et õpikuid on natukene liiga palju. Võib olla kehalise kasvatuse tunni asjad annavad ka liigset raskust,” leidis Tallinna 21. kooli 4.b klassi õpilane Sofi.

“Vahest on küll kott liiga raske, eriti esmaspäevadel. Esmaspäeviti on kuus tundi,” lisas klassivend Adrian.

“Esmaspäeviti ja teisipäeviti tundub raske,” täiendas Karli.

Esimeses klassis käiv Rico leidis aga, et just reedel on koolikott kõige raskem. “Siis on kõige rohkem tunde,” lisas poiss.

Õpilasesinduste liidu esimehe sõnul on raskete ranitsate probleemile pidevalt tähielepanu juhitud, küll aga ei võeta selles osas üldjuhul midagi ette. „Kaalumisega tahame asjale taas tähelepanu juhtida,“ kinnitas Tamm.

Viimati viidi selline aktsioon suuremalt läbi 2016. ja 2017. aastal kolmandate klasside õpilaste kotte kaaludes. „Tuli välja, et umbes 70% koolikottidest olid ülekaalus,“ nentis ta. „Selle kampaaniaga üritamegi teada saada, kas asjad on läinud paremuse suunas, jäänud samaks või siis on olukord veelgi halvenenud.“

Õpilasesinduste liidu esimees nentis, et ka ta ise on koolikottide liigse raskuse all läbi elu kannatanud. „Tavapärane on, et tuled koju ja selg valutab koolikotti kandmisest,“ rääkis ta. „Aga ka praegu, gümnaasiumis tunneme seda ikka veel. Kaalusime klassikaaslastega nalja pärast oma kotid ära ja saime keskmiselt 7-8 kilogrammi. Seegi on tegelikult täitsa korralik raskus.“

Oluline roll ka lapsevanemal

Tallinna 21. kooli õppejuht Valentina Taliaru leiab, et ranitsate ülekaal on tõepoolest päris suureks probleemiks. Lahenduste otsimisele saavad kaasa aidata ka lapsevanemad ise. “Esiteks võiks lapsevanem koolikotti ostes vaadata, et see liiga palju ei kaaluks. See on üks oluline teema,” rääkis Taliaru. „On juhtumeid, kus kott ise kaalub juba kaks kilo ja arvestades seda, et lubatud kaal on kolm ja kolm-pool kilo, siis ega õpikutele ja muudele asjadele sellisel juhul kotis enam palju ruumi ei jäägi.“

Sama kinnitas ka õpilasesinduste liidu esimees Ats Mattias Tamm.

„Oleme tähele pannud, et on palju selliseid kotte, mis näevad välja küll väga ilusad ja sädelevad, aga kaaluvad samuti palju,“ märkis ta. „Lisaks on juhtumeid, kus laps võtab ühel päeval kogu nädala asjad kaasa. Sellisel juhul peaks lapsevanem kindlasti sekkuma ja vaatama, mis seal kotis ikkagi on.“

Samas peab möönma sedagi, et kui algklassi õpilasel on päeva jooksul näiteks kuus tundi, siis võivad õpikud kokku ikka päris raskeks minna. Seega võiks küsida, kas üheks lahenduseks saaks olla näiteks see, kui koolis ja kodus oleksid eraldi õpikute komplektid? Siinkohal tulevad paraku mängu ka materiaalsed faktorid.

“See on kahjuks päris suur rahaline küsimus,“ nentis Taliaru. „Õpikute komplektid on ju suhteliselt kallid. Kui riik meid nüüd niimoodi rahastaks, et saaksime osta kaks komplekti õpikuid, siis ega koolil otse loomulikult selle vastu midagi ei ole.

Õppejuhi hinnangul tuleks raskete ranitsate küsimusega igatahes ka edasi minna. „See aktsioon, mille meie õpilasesindus nüüd ette on võtnud, kaaludes ära kõik koolikotid esimesest kuni neljanda klassini, on alles esmane algatus. Loodetavasti jõuame aja jooksul ikkagi selleni, et kotid muutuvad ka kergemaks. Laste ja nende vanemate teadlikkuse tõstmine on siinkohal ka kindlasti väga tähtis,“ leidis Taliaru.

Kuna ranitsate liigne kaal põhjustab probleeme õpilaste füüsilisele arengule ja rühile, siis on seetõttu eriti oluline koolikottide küsimusele kiire lahendus leida.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Seotud artiklid