Pirita jõel tehakse igal aastal merre suunduvate noorlõhede uuring. Kalad püütakse mõrda, loendatakse, mõõdetakse, kaalutakse ning märgistatakse. Märgistatud kalade järgi arvutatakse välja lõhepopulatsiooni suurus, mis parimatel aastatel ulatub 12 tuhandeni.

Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut on pannud aprilli lõpus Pirita jõele mõrra. Siit võetakse iga päev kalad välja, mõõdetakse nende pikkust, kaalutakse ja süstitakse värvainet silma taha. Noorkalad lastakse kaks kilomeetrit ülesvoolu taas vabaks. Märgistatud kalade arvu järgi mõrras arvutatakse välja lõhepopulatsioon.

„See sissepääs on täiesti pisike, enamasti satuvadki siia vaid väikesed kalad, ei ole nagu tüüpiline kalurimõrd,“ sõnas Tartu ülikooli ihtüoloog Martin Kesler, „Meie oleme neid rändavaid lõhepoegi loendanud juba aastast 2006. Me hindame, et parimal juhul 12 000 lõhepoega läheb iga kevad merre. Eelmine aasta läks 3000, aga üle-eelmine aasta läks täpselt 12 000, et siis oligi hea aasta.“

Pirita jõgi oli vahepeal lõhest tühi. 15 aastat tagasi hakati lõhet siia taasasustama Põlula kalakasvatuse kaasabil. Igal aastal lasti jõkke tuhandeid lõhemaime. Nüüd enam lõhemaime juurde laskma ei pea, lõhe peaks juba looduslikult taastuma.

„Lõhepopulatsioon on siin viimase 15. aastaga taastunud. Selline populatsiooni taastumine on ikkagi väga võimas,“ sedastas Pirita linnaosa vanem Kaido Saarniit.

Noorkalade arv sõltub kudemise edukusest. Merre rändavad noorkalad ühe-kaheaastaselt. Merre jõudnud noorkaladest jääb alles umbes viiendik. Teised langevad röövlindude, teiste röövkalade või kalurite saagiks. Kudema jõuab neist noorkalades umbes iga kümnes. Kudema jõuavad nad alles kolme-nelja aasta pärast. Kudemise ajal oktoobri keskpaigast novembri lõpuni kehtib kuderahu.

„Siin 15 aastat tagasi olid kõik Soome lahe lõhejõed ülihalvas seisus, siis tänane olukord on ikka üsna hea. Ja nii heaks on läinud, et kui me vanasti siia tühja jõkke Põlula kalakasvatus asustas neid lõhepoegi, mida ta ise kasvatas, et nad siis ükskord siia kudema tuleks, siis seda tegevust siin enam teha ei ole vaja, need kõik kalad, kes siin on, need on looduslikult kalad ja lõhe elab siin Pirita jões iseseisvalt juba täiesti,“ seletas Kesler.

Viimastel aastatel on Pirita jõest merre läinud igal kevadel tuhandeid noorkalu. Igatahes tiirud tunnevad sellest ainult rõõmu.