Ida-Ukrainas Tšasiv Jari lähedal hukkus teisipäeval raketitules uudisteagentuuri AFP videokoordinaator Ukrainas Arman Soldin, teatasid vahejuhtumit pealt näinud agentuuri ajakirjanikud.

Rünnak toimus kella 16.30 paiku linna ääres Bahmuti lähedal, mis oli mitu kuud kestnud lahingute epitsenter Ida-Ukrainas.

Ukraina sõdurite rühmaga koos olnud AFP meeskond sattus Gradi rakettide tule alla. 32-aastane Soldin hukkus, kui rakett kukkus koha lähedale, kus ta lamas.

Ülejäänud meeskond viga ei saanud.

“Kogu agentuur on Armani kaotusest masendatud,” ütles AFP juht Fabrice Fries.

“Tema surm on kohutav meeldetuletus riskidest ja ohtudest, millega Ukraina konflikti kajastavad ajakirjanikud iga päev silmitsi seisavad.”

Sarajevos sündinud Soldin oli Prantsusmaa kodanik.

Ta asus tööle AFP-s praktikandina selle Rooma büroos 2015. aastal ja võeti hiljem tööle Londonisse.

Ta oli osa esimesest AFP meeskonnast, mis saadeti Ukrainasse pärast Venemaa sissetungi algust 24. veebruaril 2022 ja jõudis kohale järgmisel päeval.

Soldin elas Ukrainas alates septembrist, juhtis meeskonna tööd ning reisis regulaarselt rindele.

Soldini surm tähendab, et hukkunud on vähemalt 11 Ukraina sõda kajastavat ajakirjanikku või fikserit ja meediameeskondade autojuhti, teatasid meediaorganisatsioonid Piirideta Reporterid (RSF) ja Ajakirjanike Kaitse Komitee (CPJ).

09. mai

Euroopa Komisjon tegi liikmesmaadele ettepaneku üheteistkümnendaks sanktsioonide paketiks seoses Venemaa sõjaga Ukrainas, mille eesmärk on vähendada sanktsioonidest kõrvalehiilimist, ütles esmaspäeval Euroopa Komisjoni kõneisik.

“See pakett keskendub sanktsioonide jõustamisele, nende tõhususele ja sellele, kuidas vältida sanktsioonidest möödahiilimist,” ütles komisjoni kõneisik Eric Mamer. 

Paketi osana soovitab komisjon peatada tundlike tehnoloogiate ekspordi kaheksale Hiina ettevõttele seoses kahtlusega, et nad müüvad neid edasi Venemaale. 

EL-i liikmesriikide suursaadikud kogunevad kolmapäeval uusi ettepanekuid arutama. 

EL on kehtestanud Venemaa suhtes seoses sõjaga Ukrainas enneolematus ulatuses sanktsioonid, kuid osa Euroopa diplomaate tunnistav, et blokk on jõudnud laiapõhjaliste meetmete osas olukorda, kus kõik liikmesriigid ei pruugi nendega nõustuda.

Nüüd suunab Brüssel tähelepanu juba olemasolevate sanktsioonide lünkade sulgemisele. EL soovib astuda samme tundliku tehnoloogia, näiteks mikrokiipide jõudmise vastu Venemaale kolmandate riikide kaudu.  

Euroopa ametnikud on mures, et sanktsioonide alla kuuluvate kaupade eksport näiteks Türgisse, AÜE-sse ning Kaukaasia ja Kesk-Aasia endistesse liiduvabariikidesse on plahvatuslikult kasvanud. Seetõttu soovitab Euroopa Komisjon piirata eksporti ka reale Armeenia, Iraani, Usbekistani ja Araabia Ühendemiraatide ettevõtetele. 

Ühtlasi soovib EL ühtlustada protseduure sanktsioonidest möödahiilimises osalevate riikide suhtes. Blokk kavatseb luua mehhanismi, mis võimaldaks piirata teatud kaupade eksporti kolmandatesse riikidesse, mida kahtlustatakse nende edasisaatmises Venemaale. 

07.mai

23:55

Hersoni okupeeritud aladel konfiskeeritakse tsiviilelanike paate

Vene sissetungijad jätkavad tsiviilelanike vara röövimist Hersoni oblasti ajutiselt okupeeritud aladel, mille seas keskendutakse eelkõige paatidele, teatas pühapäeval ukrainlaste uudisteagentuur UNIAN.

Rahvusliku vastupanukeskuse andmetel püüavad venelased niimoodi vähendada veesõidukite puudust Vene okupatsioonivägedes.

“Nüüd on ajutiselt okupeeritud Lõuna-Ukraina aladel okupantidel probleeme logistikaga. Selle eest vastutab Vene asekaitseminister Junus-Bek Jevkurov, kes pole suutnud Vene üksuste alustega  varustamisega hakkama saada,” selgitas keskus.

19:11

Kiiev: Ukraina tulistas esimesena Patriotiga alla ballistilise raketi

Ukraina sõjaväest sai maailmas esimene, mis suutis õhutõrjesüsteemi Patriot abil tulistada alla ballistilise raketi, kirjutas pühapäeval portaal Unian. 

Jutt käib 4. mai ööst, mil Kiievi oblasti kohal õnnestus likvideerida Vene hüperhelirakett Kinžal, mida enam kui aasta peeti meie õhutõrje jaoks “tabamatuks”, ütles Ukraina õhujõudude pressiesindaja Juri Ignat.

Tema sõnul on praegu Ukrainal kaht tüüpi õhutõrjesüsteeme ballistiliste rakettide vastu – need on Patriot ja SAMP/T.

“Kui Patrioti süsteemid asusid lahinguvalvesse, ei jäänud üle muud, kui katsetada. Selliste sihtmärkidega nagu H-47 Kinžal pole Patriot kunagi töötanud,” märkis Ignat.

Ta rõhutas, et vaatamata Patrioti kasutamise muljetavaldavale edule ei suuda Ukraina endiselt oma taevast täielikult kaitsta. Olemasolevatest õhutõrjesüsteemidest selleks ei piisa, seega on endiselt vaja F-16 hävitajaid, mis on võimelised tulistama alla sihtmärke nagu Kinžalid.

Ta rõhutas, et Kinžali likvideerimine oli Venemaale šokk, sest ta on korduvalt kiitnud, et seda tüüpi rakett on lahinguväljal “superrelv”.

Selle müüdi on aga Ukraina relvajõud nüüdseks ümber lükanud. Nagu müüt, et Vene sõjavägi on üks juhtivaid maailmas, mis eksisteeris enne täiemahulist sissetungi Ukrainasse.

11:03

Ukraina sõjavägi hävitas ööpäevaga 15 Vene drooni

Ukraina sõjavägi hävitas viimase ööpäevaga seitse Vene ründe- ja kaheksa luuredrooni, teatas pühapäeval peastaap.

Vene väed korraldasid ööpäevaga ka kuus raketi- ja 48 õhurünnakut ning tegid 77 lasku mitmikraketiheitjatest. Kahjustada said elumajad ja tsiviiltaristu ning on kannatanuid, teatas peastaap.

06. mai

22:44

Venemaa väitel tegutses autoplahvatuse kahtlusalune Ukraina juhistel

Vene uurijad süüdistasid laupäeval Kremli-meelset kirjanikku Zahhar Prilepinit vigastanud ja tema autojuhi elu nõudnud autopommiplahvatuses Ukrainat.

“Vene Juurdluskomitee uurijad uurivad Aleksandr Permjakovi seotust katsega tappa Zahhar Prilepin,” teatas komitee, lisades: “Ülekuulamise ajal tunnistas ta, et tegutses Ukraina eriteenistuste juhtööride järgi.”

Ukraina presidendi abi Mõhhailo Podoljak võrdles Putini režiimi jumalaga, kes “õgib algul oma vaenlasi ja lõpuks omasid”, viidates plahvatuse põhjusena Venemaa sisetülidele.

Moskva on tõendeid esitamata süüdistanud Kiievit mitmetes rünnakutes ja sabotaažioperatsioonides enne Venemaal populaarseid 9. mai pidustusi, millega tähistatakse Nõukogude Liidu võitu Teises maailmasõjas. 

Laupäevane plahvatus toimus kella 11 paiku Nižni Novgorodi oblastis,umbes 400 kilomeetrit Moskvast idas.

09:21

ISW: Bahmuti vallutamise asemel valmistuvad venelased kaitseks

Venemaa kaitseministeerium muutis prioriteeti sõjaväljal ning Bahmuti vallutamise asemel on fookus valmistumisel Ukraina vastupealetungiks, leiab USA-s baseeruva Sõjauuringute Instituudi uus aruanne, mida vahendas UNIAN laupäeval.

ISW järgi võib see panna keerulisse olukorda eraarmee Wagner võitlejad ning Wagneri juhi Jevgeni Prigožini.

Analüütikud märgivad, et avaldatud video, kus Prigožin ähvardas Wagneri Bahmutist välja viia, kui nad laskemoona ja vajalikke varusid ei saa, näitab juhi “meeleheidet ja sügavat viha”.

ISW on seisukohal, et hoolimata Venemaa kaitseministeeriumi fookuse nihkest, mis võib tõsiselt ohustada Wagneri võimet tõhusalt tegutseda, ei ole palgasõdurid loobunud katsest Bahmut täielikult vallutada.

Sellepärast on Wagneri jätkuv järjekindlus Bahmutis vastuolus Venemaa pealetungioperatsioonide üldise aeglustumisega mujal Ukrainas.

Eksperdid ütlevad, et Wagneri kaotused Bahmutis koos Venemaa kaitseministeeriumi prioriteetide muutumisega võivad panna Prigožini ja Wagneri eriti halba olukorda.

“Veel pole teada, kas Prigožin kavatseb tõesti 10. mail Bahmutist lahkuda või tegi ta selle avalduse viimase katsena saada kaitseministeeriumilt tuge,” seisab aruandes.

Lisaks usuvad ISW analüütikud, et Vene sõjaväel puuduvad reservid, mis on vajalikud positsioonide mehitamiseks, mille Wagneri palgasõdurid võivad Bahmutis maha jätta.

“Suured kaotused, mida Wagner kandis Bahmutis taktikalise edu nimel, samuti Vene sõjaväe üldine nihkumine kaitseoperatsioonideks valmistumisel ettevaatlikumale positsioonile, näivad pakkuvat Ukraina vägedele võimalusi tulemuslikeks vasturünnakuteks erinevates piirkondades.”

05. mai

Venemaa president Vladimir Putin keskendub tõenäoliselt kontrolli tugevdamisele Ukrainas okupeeritud aladel ning tema armee ei korralda lähiajal suuremahulisi operatsioone uute hõivamiseks, vahendasid neljapäeval USA riikliku luurejuhi Avril Hainesi sõnu meediakanalid CNN ja UNIAN.

Haines tegi vastavasisulise hinnangu USA senati relvajõudude komiteele kõneledes.

Luurejuht märkis, et sel aastal ei tohiks oodata märkimisväärset Venemaa rünnakuoperatsiooni isikkoosseisu ja laskemoona puudumise tõttu.

“Tegelikult, kui Venemaa ei algata kohustuslikku mobilisatsiooni ja ei taga märkimisväärset laskemoona tarnimist kolmandalt osapoolelt lisaks sellele, mis on juba saadaval Iraanist ja mujalt, siis on sel üha raskem toetada isegi piiratud ulatusega rünnakuoperatsioone,” rääkis Haines.

“Sellegipoolest on äärmiselt ebatõenäoline, et Venemaa osaleb sel aastal vaenutegevuse peatamise kõnelustel, kui poliitilised tegurid Putini otsust ei muuda,” tõdes luurejuht.

UNIAN tõi välja, et Ukraina kaitsejõud tõrjusid viimase päeva jooksul umbes 50 vaenlase rünnakut. Vaenlane keskendub pealetungioperatsioonide läbiviimisele Lõmani ja Bahmuti suunal. Möödunud ööpäeva jooksul hävitati Donetski oblastis 133 sissetungijat ja hävitati kaheksa vaenlase laskemoonaladu.

04. mai

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kohtub neljapäeval Hollandis Haagis Vene presidendi Vladimir Putini vahistamismääruse välja andnud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) juhtidega, ütles pressiesindaja.

“Me oleme Haagis. Me kohtume Rahvusvahelise Kriminaalkohtu juhtidega,” ütles pressiesindaja Serhi Nõkõforov uudisteagentuurile AFP.

AFP korrespondent nägi, kuidas Zelenskõi saabus ennelõunal ICC kohtuhoonesse suure julgeolekukaaskonna saatel.

ICC andis märtsis välja määruse sõjakuritegudes süüdistatava Putini vahistamiseks.

11.10

Ööl vastu neljapäeva korraldas Vene okupatsioonivägi Kiievile järjekordse õhurünnaku Shahed-tüüpi kamikadze-droonide ja rakettidega, õhurünnak kestis üle kolme ja poole tunni, vahendas portaal Unian pealinna sõjaväeadministratsiooni teadet.

Administratsioon märgib, et tegemist oli kolmanda õhurünnakuga Kiievi pihta mai esimese nelja päeva jooksul.

“Nii tihedat rünnakuintensiivsust pole meie linn tundnud selle aasta algusest saadik! Täna öösel korraldas agressor taas kompleksse õhurünnaku pealinnale. Rašistid ründasid Kiievit, kasutades Shahed-tüüpi droone ja rakette, arvatavasti ballistilisi,” seisis teates.

“Ohvreid tsiviilelanikkonna hulgas ja elamute või infrastruktuuri hävinemist operatiivaruannete kohaselt ei olnud. Pealinna teatud piirkondades registreeriti rusude kukkumine, kuid see ei põhjustanud inimeste elule ja tervisele ega linna hoonetele tõsist kahju.”

Kiievi õhuruumis hävitas õhutõrje kõik vaenlase raketid ja droonid, lisas administratsioon.

03. mai

Kreml teatas kolmapäeval, et tulistas alla kaks Ukraina drooni ning süüdistas Kiievit Venemaa presidendi Vladimir Putini tapmise katses. 

“Kaks mehitamata masinat olid sihitud Kremlile… seadmed tehti kahjutuks,” teatas Kreml avalduses. Moskva nimetas operatsiooni “ettekavatsetud terroriaktiks ning Venemaa Föderatsiooni presidendi tapmise katseks”.

Ukraina võimud ei ole teadet kommenteerinud.

Kreml ei esitanud oma väite kinnituseks mingeid tõendeid ja ka avaldus ei sisaldanud kuigivõrd üksikasju.

Uudisteagentuur Tass tsiteeris avaldust, milles öeldakse, et Kreml peab seda tahtlikuks katseks tappa Putin enne 9. mai võidupüha.

Venemaa jätab endale õiguse vastava, “kui ja kus seda kohaseks peetakse”, ütles Tass.

Moskva linnapea Sergei Sobjanin kuulutas kolmapäeval välja pealinna kohal droonide lennutamise keelu.

Keeld kehtestati pärast droone Kremli kohal ja selles öeldakse, et droone võib lennutada üksnes valitsuse loal. 

Keelu eesmärk on hoida ära ilma loata droonilennud, mis takistavad õiguskaitseorganite tööd, öeldi avalduses.

Kremli kõneisik Dmitri Peskov ütles uudisteagentuurile RIA Novosti, et Putin ei viibinud Kremlis, vaid töötas Moskva lähedal Novo-Ogarjovo residentsis.

12.20

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi sõitis kolmapäeval üllatusvisiidile Soome, et võtta osa Põhjamaade liidrite kohtumisest, teatas Soome presidendi kantselei.

Lisaks tippkohtumisele saab Zelenskõi kokku hiljuti NATO-ga ühinenud Soome presidendi Sauli Niinistöga, et arutada Ukraina kaitsevõitlust.

Ukraina presidendil on kahepoolsed kõnelused ka Rootsi peaministri Ulf Kristerssoni, Norra peaministri Jonas Gahr Støre ning Taani ja Islandi valitsusjuhtide Mette Frederikseni ja Katrín Jakobsdóttiriga.

“Et olla NATO-s ja toetada liite toetuse saamiseks tuleb teha fundamentaalset diplomaatilist tööd. Ukraina seda täna teebki,” ütles Zelenskõi kommunikatsiooninõunik Daria Zarivna Telegramis.

Kõik Põhjamaad on lubanud Ukrainale võitluses Venemaaga rahalist ja sõjalist toetust.

Rootsi, Taani ja Norra on liitunud ka rahvusvahelise algatusega varustada Ukrainat raskerelvadega ja on andnud talle mõned oma Leopard 2 tankid, aga pakkunud ka rahalist abi nende soetamiseks.

Taani teatas teisipäeval, et saadab Ukraina relvajõududele 1,7 miljardi Taani krooni (228 miljoni euro) väärtuses sõjalist abi “eeloleva pealetungi toetuseks”. 

02. mai

Ukraina presidendi kantselei märgib, et sõja käigus on Venemaa tekitanud Ukrainale hiiglaslikku kahju, mille peavad hüvitama paar järgmist põlvkonda venelasi, edastas teisipäeval portaal Unian.

Presidendkantselei juht Andri Jermak rõhutas, et kui rääkida keskkonnakahjudest, mida Venemaa Ukrainat rünnates pidevalt tekitab, siis tuleb venelastele selgeks teha, et nad peavad kõige eest maksma.

“Ala mineerimise, objektidele löökide andmise eest, aga ka inimeste tapmise ja laste röövimise eest. Nüüd ulatub arve juba mitme põlvkonna peale. See  ei lähe müstilisel kombel nulli, vastupidi, suureneb,” ütles ta.

“Maksavad veel sündimata tulevased põlvkonnad ja keegi ei küsi, kas nad tahavad seda või mitte. Lisaks on neil põlvkondadel tõsine mure, sest nad lähevad ajalukku ukraina rahva genotsiidi läbi viinud vene terroristide järeltulijatena. Ja selle eest ei õnnestu varjuda ühessegi riiki maailmas,” rõhutas Jermak.

Kiievi majanduskool hindas Venemaa sissetungi tõttu Ukraina taristule aastaga tekitatud kahju suuruseks ligi 144 miljardit dollarit. Samal ajal märkis kõrgkool, et sellistes valdkondades nagu taristu, haridus, energeetika, transport, kaubandus ja tervishoid, kasvavad kahjud jätkuvalt.

Loodusvarade ministeeriumi andmetel on Ukraina maapõu saanud Venemaa kallaletungi tagajärjel kahjustada 10 triljoni grivna ulatuses.

Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov ütles äsja, et rahuläbirääkimised okupatsiooniriigiga on edaspidi võimalikud ning üheks põhiteemaks saavad olema reparatsioonid.

08:25

President Volodõmõr Zelenskõi teatas pühapäeval, et Ukraina sai sel nädalal liitlastelt ja partneritelt suure hulga sõjatehnikat, vahendas ukrainlaste uudisteagentuur UNIAN. 

“Selle nädala tulemusena tahan eriti tänada meie partnereid Taanist Caesarite eest. Sloveeniat soomukite eest ja Hispaaniat tankide eest. Saksamaad täiendavate plaanide eest soomukite ja mürskude saatmise osas ja õhutõrje eest. Tänud Ühendriikidele, mis eraldas veel miljardi ja 250 miljonit dollarit meie eelarve ja jätkusuutlikkuse toetamiseks. Aitäh Hollandile parlamendi otsuse eest anda väljaõpet Ukraina sõduritele arenenud relvasüsteemide kasutamisel. Tänud Itaaliale aktiivse tegevuse eest meie riigi kiireks taastamiseks. Aitäh Horvaatiale uue abi eest meie kaitsjate abistamisel pärast haavatasaamist,” rääkis president oma igaõhtuses pöördumises.

01. mai

23:37

CNN: Ukrainas ei teata midagi Vatikani rahumissioonist

Ukrainas ei teata midagi Vatikani rahumissioonist, mille eesmärk on sõja lõpetamine, edastas esmaspäeval telekanali CNN informatsiooni ukrainlaste uudisteagentuur UNIAN.

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi ametkonnale lähedane ametnik lükkas telekanalile CNN antud kommentaaris tagasi paavsti väited, et Vatikan osaleb nüüd mingisuguses sõja lahendamisele suunatud missioonis.

“President Zelenskõi ei ole andnud Ukraina nimel nõusolekut sellisteks aruteludeks. Kui läbirääkimised käivad, siis ilma meie teadmata ja meie õnnistuseta,” kinnitas ametnik.

06:05

Ukraina pealinnas oli kuulda plahvatusi

Ukraina pealinnas Kiievis oli esmaspäeva hommikul kuulda plahvatusi ja töötas õhutõrje, edastas ukrainlaste uudisteagentuur UNIAN.

Ukraina presidendikantselei juht Andri Jermak kinnitas, et varahommikul anti õhu õhuhoiatused suuremas osas Ukrainast.

Kiievis algas õhuhäire enne nelja hommikul ja oli uudisteagentuuri andmetel sees veel kell viis.

Jermak kutsus varem öösel kodanikke õhuhäiret tõsiselt võtma.

Mõkolajivi politsei teatas varem suhtlusvõrgustikus Telegram, et Venemaa võib üritada Ukrainat rünnata kuni saja raketiga.

02:18

Zelenskõi: Ukraina sai sel nädalal liitlastelt palju sõjatehnikat

President Volodõmõr Zelenskõi teatas pühapäeval, et Ukraina sai sel nädalal liitlastelt ja partneritelt suure hulga sõjatehnikat, vahendas ukrainlaste uudisteagentuur UNIAN. 

“Selle nädala tulemusena tahan eriti tänada meie partnereid Taanist Caesarite eest. Sloveeniat soomukite eest ja Hispaaniat tankide eest. Saksamaad täiendavate plaanide eest soomukite ja mürskude saatmise osas ja õhutõrje eest. Tänud Ühendriikidele, mis eraldas veel miljardi ja 250 miljonit dollarit meie eelarve ja jätkusuutlikkuse toetamiseks. Aitäh Hollandile parlamendi otsuse eest anda väljaõpet Ukraina sõduritele arenenud relvasüsteemide kasutamisel. Tänud Itaaliale aktiivse tegevuse eest meie riigi kiireks taastamiseks. Aitäh Horvaatiale uue abi eest meie kaitsjate abistamisel pärast haavatasaamist,” rääkis president oma igaõhtuses pöördumises.

Ukraina liider tänas ühtlasi kõiki, kes aitavad tugevdada Venemaa isolatsiooni ning peatada igasugune relvade ja selle komponentide tarnimine terroristidele. Samuti tänas Zelenskõi kõiki, kes töötavad Venemaa sõjatööstuskompleksi tõkestamise ja kogu Euroopa kaitsevõime tugevdamise nimel.

Alliansi peasekretär Jens Stoltenberg teatas varem sel nädalal, et NATO liitlased ja partnerid on andnud Ukrainale 1550 soomukit ja 230 tanki, mille abil võidelda Venemaa okupatsiooniväe vastu.

“Tarned mullu veebruarist alates moodustavad kokku enam kui 98 protsenti Ukrainale lubatud lahingusõidukitest,” ütles Stoltenberg.

“Kokku oleme välja õpetanud ja varustanud enam kui üheksa uut Ukraina soomusbrigaadi. See asetab Ukraina tugevale positsioonile, et jätkata okupeeritud alade tagasivõtmist,” sõnas peasekretär.

NATO liikmesriigid on varustanud Ukrainat ka õhutõrjesüsteemidega ja suurtükkidega, samas kui Poola ja Tšehhi on andnud ka Nõukogude Liidus toodetud hävitajaid MiG-29.

Stoltenberg tõi ühest küljest küll esile seninägematut sõjalist abi Ukrainale, ent teisalt hoiatas, et Venemaad ei tohiks kunagi alahinnata. Moskva on mobiliseerinud rohkem maavägesid ja on valmis saatma lahingusse tuhandeid sõdureid äärmiselt kõrge ohvrite hinnaga.

“Ilmselt pikemaajalise konflikti valguses peavad NATO riigid säilitama senise kursi ja jätkama Ukraina varustamist kõige sellega, mida läheb vaja võitmiseks,” ütles peasekretär.

Stoltenbergi sõnul pannakse NATO Vilniuse tippkohtumisel juulis paika mitmeaastane Ukraina toetusprogramm.

30. aprill

20:58

Ukraina andis kolm õhulööki Vene vägede koondumispiirkondade pihta

Ukraina sõjaväelased andsid pühapäeval kolm õhulööki Vene okupantide koondumispiirkondadele, kirjutas portaal Unian

Suurtüki- ja raketiväelased tabasid päeva jooksul nelja vaenlase relvastuse, varustuse ja isikkoosseisu koondumisala, vastaste logistikakeskust, laskemoonaladu ja kaht suurtükiväe koondumisala, selgub Ukraina relvajõudude peastaabi 30. aprilli õhtusest kokkuvõttest.

“Lennuvägi andis ööpäevaga kolm lööki vaenlase isikkoosseisu koondumispiirkondade pihta…”, öeldakse raportis.

16:49

Zelenskõi: peagi on oodata tähtsaid lahinguid

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul on peagi oodata kõige tähtsamaid lahinguid riigi vabastamiseks Venemaa ikkest, vahendas pühapäeval portaal Unian. 

Kõnes Ukraina piirivalvurite päeva puhul tänas president piirivalvureid, kes üleinimlike jõupingutustega kaitsevad Bahmutit, Avdijivkat, Marjiinkat ning teisi Donbassi linnu ja külasid.

Samuti tänas ta piirivalvureid sihikindluse eest, millega nad koos kõigi kaitse- ja julgeolekujõududega vabastasid okupantidest Kiievi ja Harkovi oblasti, Hersoni ja Põhja-Ukraina.

“Peamised lahingud on peagi tulemas. Peame vabastama oma maa ja oma rahva Vene ikkest. Peame taastama oma riigipiiri täies ulatuses – nii maal kui merel. Olen kindel, et meie piirivägede kangelaslikkus, usaldusväärsus ja visadus aitavad Ukrainat sel tähtsal ajaloolisel teel,” lausus Zelenskõi, andes piirivalvuritele üle riiklikud autasud.

Piirivalvurite päeva Ukrainas tähistatakse alates 2018. aastast 30. aprillil.

29. aprill

16:45

Vene saadik ähvardab koolimaja arestinud Poolat vastusammudega

Vene suursaadik Poolas hoiatas laupäeval, et Varssavi saatkonna koolimaja arestimine on ebaseaduslik ja Moskva ei jäta sellele vastamata.

“See on ebaseaduslik akt. Sissetung diplomaatilisse hoonesse,” ütles Vene saadik Sergei Andrejev uudisteagentuurile RIA Novosti.

“Loomulikult tuleb (Venemaalt) vastus.”

Poola arestis laupäeval Varssavis Vene saatkonna lähedal asuva hoone, milles tegutses Vene keskkool.

“See hoone kuulub Varssavi linnavalitsusele,” ütles välisministeeriumi pressiesindaja Łukasz Jasina ja lisas, et samm võeti ette kohtu korraldusel.

13:25

Kuberner: viis Vene küla jäi Ukraina mürsutule järel elektrita

Viis Ukraina piiri lähedal asuvat Vene küla jäi Ukraina mürsurünnakute järel elektrita, ütles laupäeval Vene Belgorodi oblasti kuberner.

“Novaja Tavolžanka küla jäi täna Ukraina mürsutule alla,” ütles Belgoradi kuberner Vjatšeslav Gladkov Telegramis.

“Elektriliinid said kannatada,” jätkas ta ja lisas, et selle ja veel nelja lähedalasuva küla elanikud on elektrita.

28. aprill

Venemaa väitel sihiti öise raketitulega Ukraina sõjaväelisi sihtmärke

Agressorriik Venemaa teatas reedel, et oli oma öise raketitule sihtmärgiks valinud Ukraina sõjaväe reservüksused; mitmel pool riigis maandunud raketid nõudsid aga enam kui kümne tsiviilisiku elu, vahendab AFP-BNS.

Vene kaitseministeerium märkis, et oli kasutanud kaugmaa täppisrakette eesmärgiga tabada “Ukraina relvajõudude reservüksuste ajutisi dislotseerumispunkte”.

Ministeeriumi kohaselt “tabati kõiki väljavalitud sihtmärke”.

15:29

ISW: Ukraina energiataristu hävitamise kampaania kukkus läbi

Venemaa raketirünnakute kampaania Ukraina energiataristu hävitamiseks on lõplikult läbi kukkunud ja Vene vägi näib olevat sellest loobunud, kuid säilitab võimaluse soovi korral seda jätkata, märgib Ameerika sõjauuringute instituut (ISW) 27. aprilli ettekandes. Uudist vahendab Interfax-BNS.

Samas teatatakse, et okupandid kasutavad uut taktikat, et raskendada Ukraina õhutõrjel Vene rakettide avastamist. Eelkõige 27. aprilli rünnaku ajal  Mõkolajivile, kui nad sihtisid rakette Kalibr, kasutades maastiku eripära, eri stardikõrgusi ja trajektoorimuutusi. Analüütikud märgivad, et venelased “võivad kasutada seda taktikat oma juhitavate täppisrakettide varu säilitamiseks juhuks, kui raketikampaaniat jätkatakse”.

Samuti teatatakse, et Vene väejuhatus korraldab ümber üksuste formeerimise, toetuse ja logistikaga seotud juhtimis- ja kontrollorganeid, kuid tõenäoliselt ei loo need muudatused tingimusi Vene väe õigeaegseks reageerimiseks Ukraina vastupealetungile. “Need muudatused võivad olla osa laiemast jõupingutusest Venemaa relvajõudude reformimiseks ja pikemas vaates reformide ametlikuks muutmiseks,” kirjutas ISW.

Analüütikud märgivad ka, et Lääne ametnikud väljendavad veendumust Ukraina suutlikkuses korraldada edukas vasturünnak.

Viidates USA luureandmetele, teatatakse, et Venemaa püüab värvata 815 000 sõdurit, tekitamata seejuures täiendavat ärevust riigiametnikes, kes on mures sõjast tingitud terava tööjõupuuduse pärast. Väidetavalt seisab Venemaa silmitsi viimase 20 aasta suurima tööjõupuudusega. Samuti jätkavad Venemaa võimud märkimisväärseid jõupingutusi vangide värbamiseks.

Vene vägi viis neljapäeval  Kupjanski suunal läbi kaitseoperatsioone ja vähendas maismaarünnakuid Kreminnas Luhanski oblastis. Samal ajal ei ole see Donetski oblastis Bahmuti kandis mingit kinnitatud edu saavutanud, kuid saadab sinna täiendavaid reserve.

Venelased jätkasid neljapäeval pealetungioperatsioone Avdijivka-Donetski joonel, samuti Zaporižžja oblastis Enerhodari linnas Zaporižžja tuumaelektrijaama militariseerimist, et kaitsta end Ukraina võimalike vasturünnakute eest.

Ukraina partisanid korraldasid 26.-27. aprillil okupeeritud aladel kolm rünnakut, teatas ISW. Jutt käib okupatsioonipolitseiniku Oleksandr Mõštšenko tapmisest Zaporižžja oblastis Melitopolis ja kahe Vene sõjaväelase tapmisest Hersoni oblastis Velõki Kopani külas.

27. aprill

Hiina saadab Ukrainasse delegatsiooni eesmärgiga leida konfliktile poliitiline lahendus, ütles Peking kolmapäeval.

“Hiina pool saadab Hiina valitsuse Euraasia asjade eriesindaja külastama Ukrainat ja teisi riike, et suhelda süvitsi kõigi Ukraina kriisi poliitilise lahenduse pooltega,” ütles välisministeerium.

Pekingi teade järgnes Hiina presidendi Xi Jinpingi ja Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenskõi telefonivestlusele.

25. aprill

Wagneri eraväe asutaja Jevgeni Prigožin alustas Ameerika sõjauuringute instituudi (ISW) andmetel teabeoperatsiooni, et õõnestada usaldust Vene riigi eravägede vastu.

Analüütikud märgivad, et Prigožin külastas Potoki ja Aleksander Nevski pataljoni positsioone, nimetades neid “mikro-eravägedeks” ja arvustas nende halba seisukorda. Potoki pataljon on üks kolmest Gazpromi vabatahtlike üksusest ja allub Venemaa kaitseministeeriumi eraväele Redut.

Prigožin ütles, et need üksused peaksid katma Wagnerit külgedelt, ja küsis, kuidas nad saavad seda ilma nõuetekohase varustatuse ja relvastuseta teha.

“Prigožin arvustas ka selliste eravägede üldist levikut, mis tõenäoliselt viitab, et Prigožin peab neid uusi organisatsioone Wagneri võistlejaiks,” märkis ISW.

Samuti väitsid Wagneriga seotud allikad, et 24. aprillil andsid Prigožini üksused Potokile ülesandeks kaitsta äsja vallutatud positsioone, kuid need taandusid, mis võimaldas Ukraina relvajõududel kaotatud ala tagasi vallutada.

Ettekandes öeldakse, et Potoki võitlejad avaldasid seejärel video, milles arvustati Gazpromi ja eraväe Redut juhtkonda, et neid ei varustatud vajalike relvadega. Nad kaebasid ka wagnerlaste üle, kes keelasid neil oma positsioonidelt lahkuda.

Lääne analüütikud märgivad ka, et sõjablogijate ja Prigožini teated osutavad, et Wagneril on võim Venemaa kaitseministeeriumile kuuluvate eravägede üle, mis omakorda viitab sellele, et Prigožin on taas Kremliga mõnevõrra heal jalal.

24. aprill

Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika juht Josep Borrell on veendunud, et otsus miljardi euro eraldamise kohta Ukrainale laskemoona ostmiseks leitakse lähipäevil.

Borrell ütles seda esmaspäeval ajakirjanike küsimusele vastates Luksemburgis enne EL-i liikmesriikide välisministrite kohtumise algust.

Pärast seda, kui EL otsustas eraldada esimesel rajal miljard eurot  kulude hüvitamiseks nendele ELi riikidele, kes on oma varudest laskemoona Ukrainale juba eraldanud, on veel teine rada – eraldada moona ostuks miljard eurot, kus arutelu jätkub mõne bloki riigi eriarvamuse tõttu. Kolmas rada näeb ette laskemoona ühisostu.

“Teise raja osas on veel erimeelsusi. Aga ma olen kindel: kõik mõistavad, et olukord on äärmiselt pakiline, ja lähipäevil jõuame kokkuleppele,” ütles Borrell.

“Aga ärge arvake, et kuni me neid otsime kokkulepped, me lihtsalt istume ja ootame – kogu töö jätkub. Kui jõuame juriidiliste kokkulepeteni, saab praktiline töö valmis,” lisas ta.

Borrelli sõnul vestles ta ka Ukraina välisministri Dmõtro Kulebaga ja “selgitas, et on kaks rada”.

“Esimene juba töötab. Meile on laekunud taotlus hüvitada (EL-i riikide kulud) 600 miljonit eurot. Ma ei saa teile rääkida laskemoona kohta, mis (tarniti) üle selle 600 miljoni euro. Aga minult juba paluti 600 miljoni euro tasumist,” ütles EL-i kõrge esindaja.

23. aprill

President Volodõmõr Zelenskõi ütles pühapäeval intervjuus telekanalile Al Arabiya, et on kindel Ukraina võimekuses tõrjuda Venemaa sissetungi ja vastupealetungi õnnestumises, vahendas ukrainlaste uudistekanal Unian.

Riigipea rõhutas, et ukrainlased on otsustanud oma maad tagastada.

“Meie armee valmistub pealetungiks ja me teeme kõik endast oleneva, et seda tugevamaks muuta,” rääkis Zelenskõi.

“Ma ei saa olukorda heaks nimetada, aga me võitleme. Oleme tugevamad kui aasta tagasi,” ütles president olukorda rindel kommenteerides.

Zelenskõi tänas ühtlasi liitlasi toetuse eest, kuid märkis, et nad toetavad Ukrainat aidates ka iseennast.

“Tõde on see, et Venemaa ei peatu Ukrainas ja see on kõigile selge,” ütles Zelenskõi ja lisas, et Vene president Vladimir Putin võitleb Ukrainas oma elu eest.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles reedel, et on kindel Ukraina võimes peatse vastupealetungiga Venemaalt alasid tagasi vallutada.

23. aprill

04:49

Zelenskõi avaldas kindlust pealetungi õnnestumise suhtes

President Volodõmõr Zelenskõi ütles pühapäeval intervjuus telekanalile Al Arabiya, et on kindel Ukraina võimekuses tõrjuda Venemaa sissetungi ja vastupealetungi õnnestumises, vahendas ukrainlaste uudistekanal Unian.

Riigipea rõhutas, et ukrainlased on otsustanud oma maad tagastada.

“Meie armee valmistub pealetungiks ja me teeme kõik endast oleneva, et seda tugevamaks muuta,” rääkis Zelenskõi.

“Ma ei saa olukorda heaks nimetada, aga me võitleme. Oleme tugevamad kui aasta tagasi,” ütles president olukorda rindel kommenteerides.

Zelenskõi tänas ühtlasi liitlasi toetuse eest, kuid märkis, et nad toetavad Ukrainat aidates ka iseennast.

“Tõde on see, et Venemaa ei peatu Ukrainas ja see on kõigile selge,” ütles Zelenskõi ja lisas, et Vene president Vladimir Putin võitleb Ukrainas oma elu eest.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles reedel, et on kindel Ukraina võimes peatse vastupealetungiga Venemaalt alasid tagasi vallutada.

“Ma olen kindel, et nad on nüüd positsioonis vabastada veel alasid,” ütles Stoltenberg ajakirjanikele Saksamaal, kui temalt küsiti, kas Ukraina suudab pealetungi edukalt läbi viia.

“Üks peamisi küsimusi täna siin on olnud vaadata üle kõik erinevad võimekused, süsteemid, varud, mida ukrainlastel on vaja, et rohkem maad tagasi võtta,” ütles Stoltenberg kümnete Kiievi toetajate kohtumisel Ramsteini õhuväebaasis.

Stoltenberg lisas, et Ukrainale on tarnitud mitu õhutõrjesüsteemi Patriot.

“Saksamaa ja USA on nüüd tarninud Patriot-süsteeme, mis on Ukrainas töösse võetud,” ütles ta, kuid keeldus täpsustamast nende arvu või muid üksikasju.

Kiiev on korduvalt nõudnud kõrgtehnoloogilisi süsteeme enda kaitsmiseks Vene raketilöökide eest. Pentagon teatas märtsi lõpus, et 65-liikmeline grupp Ukraina sõjaväelasi on läbinud Ühendriikides väljaõppe Patrioti kasutamiseks ja naasnud Euroopasse.

05:32

Ukrainas on miinid alates Venemaa kallaletungist nõudnud 124 inimelu

Ukrainas on miinid Venemaa kallaletungist alates nõudnud 124 inimese, sealhulgas kuue lapse elu, vahendas portaal Unian pühapäeval kaitseministeeriumi demineerimisosakonna juhi Ruslan Beregulja sõnu.

“Praegu on meie andmeil hukkunud 124 ukrainlast, kelle seas on kahjuks kuus last, vigastada on saanu 286 inimest, neist 33 last,” lisas ta.

Beregulja märkis, et tänapäeval peetakse potentsiaalselt “saastunuks” kõiki alasid, kus on toimunud või käib aktiivne sõjategevus, samuti okupeeritud alasid ning territooriume, mille vastu on sooritatud raketi- ja õhulööke.

“Täna on see koos merealadega umbes 174 tuhat ruutkilomeetrit,” lausus ta. Beregulja lisas, et deokupeeritud alasid pindala, kus täna uuringuid tehakse, on 45 tuhat ruutmeetrit. km, millest 17 tuhat ruutmeetrit. km on põllumaa.

Demineerimistöö käib Kiievi, Tšernihivi, Sumõ, Harkivi, Hersoni ja Mõkolajivi oblastite deokupeeritud aladel. Enim said miinide ja lõhkekehade tõttu kannatada Harkivi, Mõkolajivi ja Hersoni oblastid.

22. aprill

16:46

Moskva teatas enam kui 20 Saksa diplomaadi väljasaatmisest

Vene välisministeerium teatas laupäeval enam kui 20 Saksa diplomaadi väljasaatmisest vastusena Vene saatkonna töötajate “massilisele väljasaatmisele” Saksamaalt.

Ministeeriumi kõneisik Maria Zahharova ütles riigitelevisioonile Zvezda, et Moskva on otsustanud saata välja “üle 20” diplomaadi.

Eelnevalt oli ministeerium mõistnud hukka “Vene diplomaatiliste esinduste töötajate järjekordse massilise väljasaatmise Saksamaalt”.

05:17

Zelenskõi allkirjastas geograafiliste nimede seaduse

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi allkirjastas reedel seaduse, mis keelab anda geograafilistele objektidele ja tänavatele nimesid, mis on seotud Venemaa ja tema tegelastega.

Seadus jõustub kolm kuud pärast avaldamist.

Kohalikud omavalitsusd ja piirkondlikud sõjalised administratsioonid peavad poole aasta jooksul vabastama avaliku ruumi “vene maailma” sümbolitest, demonteerima mälestusmärgid ja monumendid, nimetama ümber tänavad ja muud objektid.

Samuti tuleb ümber nimetada asustatud punktid, mille nimed propageerivad Vene impeeriumipoliitikat ja selle tegelasi.

21. aprill

Ukraina valmistub aktiivseteks operatsioonideks rindel, mis on vältimatud, teatas president Volodõmõr Zelenskõi oma traditsioonilises õhtuses videosõnumis, mida vahendas ukrainlaste uudistekanal Unian.

“Ukraina kaitsmine – sellele olid täna Kiievis pühendatud kõnelused NATO juhi Jens Stoltenbergiga. Kogu rahvusvahelise korra kaitsmine reeglite alusel. Elu kaitsmine. Valmistume Ramsteini kohtumiseks ja härra Stoltenbergi seisukoht on oluline. Valmistume ühtlasi meie aktiivseks tegevuseks rindel. See on vältimatu,“ rõhutas riigipea.

President lisas ka, et Ukraina valmistub NATO tippkohtumiseks Vilniuses, mis toimub suvel.

“Aga selle sisu töötatakse praegu välja just sellistel kohtumistel, erinevatel tasanditel kontaktides, mis meil oma partneritega on. Enamik ukrainlasi, eurooplasi ega kogu NATO ruumi elanikke ei mõista alliansi juhte, kui sellel  Vilniuse tippkohtumisel ei kõla väljateenitud poliitiline kutse Ukrainale liituda alliansiga,” ütles Zelenskõi.

Zelenskõi sõnul tegi Ukraina kõik, et taotlus rahuldataks.

“Raske on isegi öelda, kelle panus Euroopa Euro-Atlandi julgeolekusse on suurem kui meie sõdurite. Ukrainlased ja ukrainlannad, kes kaitsevad vabadust eluga. Aitäh kõigile partneritele, kes meid selles toetavad,” lisas riigipea.

NATO peasekretär Stoltenberg ütles neljapäeval Kiievit külastades, et alliansi prioriteet on tagada Ukraina ülekaal sõjas Venemaaga.

Stoltenbergi sõnul arutatakse Ukraina NATO-ga liitumise plaani juulikuisel tippkohtumisel.

“Ukraina tulevik on euroatlandi perekonnas, Ukraina tulevik on NATO-s, kõik liitlased on sellega nõus,” ütles Stoltenberg Kiievis pressikonverentsil.

“Ukraina liikmesuse küsimus on suvise Vilniuse tippkohtumise päevakorras tähtsal kohal,” kinnitas peasekretär.

19. aprill

Saksa president Frank-Walter Steinmeier kritiseeris kolmapäeval Varssavi geto ülestõusu 80. aastapäeval Vene riigipead Vladimir Putinit kallaletungi eest Ukrainale.

“Selle ebaseadusliku rünnakuga rahumeelsele, demokraatlikule naaberriigile rikkus Vene president rahvusvahelist õigust. See sõda toob ukraina rahvale mõõtmatuid kannatusi, vägivalda, hävingut ja surma,” ütles Steinmeier.

12.45

Ukraina sai esimesed Patriotid, mida peetakse üheks USA moodsamaks õhutõrjesüsteemiks, ütles kolmapäeval Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov.

“Täna muutub meie kaunis Ukraina taevas turvalisemaks, sest Ukrainasse on saabunud õhutõrjesüsteemid Patriot,” ütles Reznikov Twitteris.

18. aprill

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi külastas teisipäeval Donetstki oblastis Avdijivkas Ukraina kaitsjate eesliini.

“Riigipea kuulas ära Donetski operatiiv-taktikalise väerühma ülema ettekande olukorrast tema vastutusalas. Zelenskõi vestles merejalaväe, dessant- ja suurtükiüksuste sõjaväelastega ning tänas neid teenistuse eest,” teatas Ukraina presidendi kantselei pressiteenistus.

“Mul on olla au täna siin, tänada teid teenistuse eest, meie maa, Ukraina ja perede kaitsmise eest. Õnnitlen teid pühade, ülestõusmispühade puhul ja soovin teile ainult võitu – seda soovin igale ukrainlasele, mis on meie kõigi jaoks väga oluline,” ütles Zelenskõi.

“Soovin teile kõigile ja teie peredele tervist ning tänan siiralt iga ukrainlast selle pika tee eest, mille te iga päev läbite.”

Langenud kaitsjate mälestust austati minutise leinaseisakuga. President andis kaitseväelastele üle ka riiklikud autasud.

17. aprill

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi väljendas veendumust, et Venemaa võetakse kõigil tasanditel vastutusele Moskva täiemahulise sõja ajal ukrainlaste vastu suunatud genotsiidi kuritegude eest, vahendas portaal Unian laupäeval.

Zelenskõi ütles õhtuses telepöördumises, et Vilniuses leidis aset vene okupantide kuritegude uurimise ühisuurimisrühma liikmesriikide kohtumine.

“Kohtumise üks tulemusi on kokkulepe – just eile allkirjastati see. Leping mitte ainult Venemaa sõjakuritegude, vaid ka genotsiidikuritegude ühiseks uurimiseks,” ütles Zelenskõi, lubades tagada koos partneritega Venemaa täieliku vastutusele võtmise kõigil tasanditel kogu Ukraina ja ukrainlaste vastu toime pandud kurja eest.

16. aprill

19:41

Putin kohtus Hiina kaitseministriga

Vene president Vladimir Putin kohtus Hiina kaitseministri Li Shangfuga, teatas pühapäeval riigipea kõneisik Dmitri Peskov.

“Putinil oli töökohtumine Hiina riiginõukogu liikme, Hiina kaitseministri Li Shangfuga,” ütles Peskov.

Ta lisas, et info kohtumise kohta avaldatakse hiljem.

Shangfu teeb Vene kaitseministri Sergei Šoigu kutsel 16.-19. aprillist ametliku visiidi Venemaale, teatas reedel Peking.

02:50

Zelenskõi: Venemaa võetakse vastutusele genotsiidi eest

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi väljendas veendumust, et Venemaa võetakse kõigil tasanditel vastutusele Moskva täiemahulise sõja ajal ukrainlaste vastu suunatud genotsiidi kuritegude eest, vahendas portaal Unian laupäeval.

Zelenskõi ütles õhtuses telepöördumises, et Vilniuses leidis aset vene okupantide kuritegude uurimise ühisuurimisrühma liikmesriikide kohtumine.

“Kohtumise üks tulemusi on kokkulepe – just eile allkirjastati see. Leping mitte ainult Venemaa sõjakuritegude, vaid ka genotsiidikuritegude ühiseks uurimiseks,” ütles Zelenskõi, lubades tagada koos partneritega Venemaa täieliku vastutusele võtmise kõigil tasanditel kogu Ukraina ja ukrainlaste vastu toime pandud kurja eest.

“Tagame kõigil tasanditel, ka õiguslikul tasandil, Venemaa täieliku vastutuse selle eest, mida ta on teinud Ukraina ja ukrainlaste vastu. Ja ma tänan kõiki partnereid, kes aitavad mõista karistusi okupantidele – Vene mõrvaritele ja terroristidele,” ütles president.

09:07

Zelenskõi põhjendas uute piiravate meetmete kehtestamist Venemaale

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi põhjendas uute piiravate meetmete kehtestamist terroristliku Venemaa vastu.

“Täna avaldati veel kaks sanktsioonimäärust isikute ja ettevõtete vastu, kes jagavad süüd selle terrori osas või aitavad sellele kaasa,” rääkis Zelenskõi laupäeva õhtul telepöördumises ukrainlaste poole. 

Ta rõhutas, et eriti puudutavad sanktsioonid IT-ettevõtteid, kes terrorit toetavad või pakuvad digitaalseid võimalusi agressiooni jätkamiseks.

Riigipea lisas, et Ukraina ühtlustab kõik riiklikud sanktsioonid ülemaailmsete sanktsioonidega, sest “see on vältimatu protsess”.

Zelenskõi tänas samuti kõiki rahvusvahelisi institutsioone ja partnerriike, kes teevad koostööd Ukrainaga, olgu see ametnike tasandil, riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukoguga, luureagentuuride või presidendi kantseleiga.

“Sanktsioonide surve kõigile, kes on selles agressioonis süüdi, nende varade ja võimaluste tõkestamine üleilmsel tasandil on maailma enesekaitse, et hoida ära igasugused muud agressioonivõimalused,” rääkis president.

Rahu ja stabiilsuse taastamisele ei ole Zelenskõi sõnul alternatiuivi.

15. aprill

17:06

Zelenskõi arutas Macroniga viimase hiljutist Hiina-visiiti

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles laupäeval, et arutas Emmanuel Macroniga viimase Hiina-visiiti pärast seda, kui Prantsuse presidendi visiidijärgne sõnavõtt pälvis Euroopa ja USA kriitika.

“Mul oli pea pooleteisttunnine vestlus Prantsuse president Emmanuel Macroniga. Arutati president Macroni hiljutise Hiina-visiidi tulemusi,” ütles Zelenskõi sotsiaalmeedias.

16:47

Moskva väitel on tema väed Bahmuti põhja- ja lõunaosas edasi liikunud

Venemaa väitis laupäeval, et tema väed on liikunud edasi Ukraina rindelinna Bahmuti põhja- ja lõunaosas.

Moskva on püüdnud Bahmutit vallutada alates mullu suvest ja sellest on saanud üle aasta tagasi alanud Vene invasiooni kõige pikem ja verisem lahing.

Kiievi teatel on lahing linna üle võtmetähtsusega, et tõrjuda Vene vägesid tervel rindejoonel. Linn on omandanud sealjuures suure sümboolse väärtuse, ehkki analüütikute sõnul on see strateegilises mõttes ebaoluline.

“Wagneri ründerühmad on edukalt edasi liikunud ja vallutanud kaks piirkonda linna äärealadel põhjas ja lõunas,” teatas laupäeval Vene kaitseministeerium.

Ministeeriumi väitel on Ukraina väed “taganedes hävitanud sihilikult linna taristut ja elumaju, et (Moskva vägede) pealetungi aeglustada”.

AFP ei saanud nendele väidetele sõltumatut kinnitust.

Nii Vene kui Ukraina väed on kandnud Bahmutis raskeid kaotusi.

Reedel teatas Venemaa, et püüab vallutada Bahmuti läänepoolseid alasid.

Neljapäeval väitis Moskva, et on Ukraina väed Bahmutis piiramisrõngasse võtnud, kuid Kiiev eitas seda.

14. aprill

Saksamaa välisminister Annalena Baerbock ärgitas reedel Pekingit nõudma, et Venemaa lõpetaks agressioonisõja Ukrainas, öeldes, et “ühelgi teisel riigil pole Venemaale suuremat mõju kui Hiinal”.

“On hea, et Hiina on andnud märku oma pühendumisest lahendusele, kuid pean ausalt ütlema, et ma imestan, miks Hiina senine seisukoht ei sisalda üleskutset agressorile Venemaale sõda peatada,” rääkis Baerbock pärast kohtumist oma Hiina ametikaaslase Qin Gangiga.

Baerbocki sõnul näitab Hiina presidendi Xi Jinpingi hiljutine visiit Moskvasse, et ühelgi teisel riigil ei ole Venemaale suuremat mõju kui Hiinal.

“Me tahaksime, et nii nagu Hiina on edukalt tegelnud rahumeelse lahendusega Iraani ja Saudi Araabia vahel, mõjutaks ta ka Venemaad lõpuks oma agressiooni lõpetama ning osalema konflikti rahumeelses lahendamises,” ütles esmakordselt Hiinat külastav Baerbock.

Nädala eest käisid Hiinas Prantsuse riigipea Emmanuel Macron ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, kes samuti püüdsid mõjutada Moskva traditsioonilist liitlast Pekingit Ukraina kriisi lahendamises suuremat rolli etendama.

Hiina on selles küsimuses seni erapooletuks jäänud ega ole Venemaa kallaletungi hukka mõistnud.

Baerbock hoiatas ka “õudusstsenaariumi” eest sõjalise eskalatsiooni korral Taiwani väinas, mille lähistel viis Peking mõne päeva eest läbi sõjalised õppused.

“Sõjaline eskalatsioon Taiwani väinas, mida, nagu juba mainitud, läbib iga päev 50 protsenti maailma kaubandusest, oleks õudusstsenaarium kogu maailmale,” ütles ta.

Saksa välisminister väljendas Pekingis muret inimõiguste ja kodanikuühiskonna tegevuse kitsendamise pärast Hiinas.

“Ma selgitasin… meie kahepoolsetel kõnelustel, et me oleme mures kodanikuühiskonna kaasamise ulatuse vähenemise ja inimõiguste piiramise pärast Hiinas,” rääkis Baerbock ajakirjanikele pärast kohtumist Qiniga.  

13. aprill

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi mõistis kolmapäeval hukka sotsiaalmeedias jagatud video, kus on väidetavalt näha ukrainlasest sõjavangi pea mahalõikamist.

“On midagi, mida keegi siin maailmas ei saa eitada: kui vabalt need elajad tapavad… me ei unusta midagi ega ei anna andeks mõrvaritele,” ütles Zelenskõi sotsiaalmeedias, lubades seada sõjast haaratud Ukrainas õiglus jalule. 

“Seda videot… ukrainlasest vangi hukkamist… maailm peab seda nägema,” ütles Zelenskõi videopöördumises.

AFP pole suutnud videomaterjali ehtsust kontrollida. 

Video, mis kestab umbes üks minut ja 40 sekundit, näitab maskis meest kamuflaažis, kes lõikab teisel sõjaväeriietes mehel pea maha.

Videos on kuulda teisi inimesi, kes julgustavad tapjat vene keeles.

Kui mehel on pea maha lõigatud, siis on kuulda arvamust, et pea “tuleks saata komandörile”. 

Videol on näha ka ohvri vesti, millel on Ukraina kolmhark. 

Moskva ja Kiiev on süüdistanud teineteist sõjavangide hukkamises alates Venemaa sissetungist Ukrainasse enam kui aasta eest. Internetis on jagatud mitmeid videoid, mis näitavad väidetavalt sõjavangide tapmist. 

11. aprill

 Ukraina probleemid vägede, laskemoona ja varustuse koondamisega võivad viia selleni, et sõjavägi “taandub oluliselt” eeldatava vastupealetungi algsetest eesmärkidest, vahendas portaal Unian teisipäeval Washington Posti.

Leht viitas seejuures Pentagoni lekkinud salajasele sõjalisele dokumendile, mis oli koostatud arvatavalt veebruari alguses.

See luurehinnang erineb drastiliselt Joe Bideni administratsiooni ametlikest avaldustest Ukraina sõjaväe lahinguvõime kohta.

“Lekkinud” dokument prognoosib Ukraina eelseisvas vastupealetungis vaid tagasihoidlikku edu.

Märgitakse, et Kiievi strateegia on võtta tagasi alad idas ja liikuda lõunasse, et murda Venemaa maismaakoridor Krimmi. USA luure ennustab aga, et Venemaa kaitserajatised koos “püsivate puudujääkidega Ukraina väljaõppes ja laskemoonaga varustamises takistavad tõenäoliselt edasiliikumist ja suurendavad pealetungis hukkunute arvu”.

Luure hinnangul ei suuda Ukraina tõenäoliselt tagasi vallutada nii palju territooriumi, kui mullu sügisel riigi ida- ja lõunaosas toimunud läbimurde ajal, väidavad allikad.

Anonüümsed USA ametnikud ütlesid, et pärast lekkinud dokumendis sisalduva teabe ülevaatamist pidasid Ühendriikide ametnikud Ukraina poolega läbirääkimisi, et tagada Kiievi ründeambitsioonide vastavus selle võimetele.

Väidetavalt toimusid need kõnelused märtsi keskel telefonivestlusena staabiülemate ühendkomitee esimehe kindral Mark A. Milley, riikliku julgeoleku nõuniku Jake Sullivani, kaitseminister Lloyd Austini ja nende Ukraina kolleegide vahel.

Allikad ütlevad, et kõik pooled on neist vestlustest väljunud tundega, et Ukraina hakkab mõistma rünnakul saavutatavaid piire. USA suhtub skeptiliselt võimalusse murda okupantide maismaakoridor Krimmi, kuid loodab, et nende logistika hävitatakse.

10. aprill

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles laupäeval, et NATO saab tagada Euroopa tõelise kaitse vaid koos Ukrainaga, vahendas ukrainlaste uudisteportaal Unian.

“Ainult koos Ukrainaga tagab allianss Euroopale tõelise kaitse igasuguse sekkumise eest rahvaste ellu, olemasolevatesse piiridesse ja reeglitel põhinevasse rahvusvahelisse korda. Ilma Ukrainata on vajaminevat tugevust raske ette kujutada,” ütles riigipea.

“Sel nädalal tehti Leedus ühtlasi väga oluline otsus Vilniuses kavandatud NATO tippkohtumise peamiste ootuste osas. Leedu parlament tunnistas vajadust leppida Vilniuse tippkohtumisel kokku Ukraina alliansi liikmeks saamise tee,” ütles president.

“Me juba töötame selle kallal,” sõnas Zelenskõi. 

09. aprill

15:38

ISW: Vene raketiterror Ukraina energiasektorile ebaõnnestus lõplikult

Venemaa raketiterror Ukraina energiataristu vastu kukkus lõplikult läbi ning tundub, et Moskva loobus nendest jõupingutustest, ütles Ameerika sõjauuringute instituut (ISW) oma ülevaates.

ISW märkis, et Venemaa seadis 2022. aasta oktoobris eesmärgiks hävitada Ukraina energiasektor enne talve tulekut.

“Mitu seeriat ulatuslikke raketirünnakuid energiataristule ei saavutanud eesmärki tuua kaasa humanitaarkatastroof, nõrgendada Ukraina sõjalist potentsiaali ja panna Ukraina minema läbirääkimistele. 1. märtsi tunnistas Vene riiklik meedia selle läbikukkumist,” ütles ISW ettekandes.

ISW analüütikud juhtisid tähelepanu ka Briti kaitseministeeriumi andmetele, mille kohaselt on ulatuslike raketirünnakute sagedus alates selle aasta märtsist vähenenud.

Samuti teatati, et Ukraina energiaminister Herman Haluštšenko ütles, et Ukraina taasalustab esimest korda alates 2022. aasta 11. oktoobrist energiaressursside eksporti.

14:40

Kiiev: Vene väed tulistasid ööpäevaga üheksas oblastis 144 asulat

Vene väed tulistasid möödunud ööpäeval Ukraina üheksas oblastis 144 asustatud punkti, teatas pühapäeval Ukraina kaitseministeerium.

Vene väed kasutasid tanke, miinipildujaid, haubitsaid, mitmikraketiheitjaid ja ka taktikalist lennuväge, edastas ministeerium, lisades, et rünnakutes sai kahjustada 64 taristuobjekti.

Rünnakutes on hukkunuid ja haavatuid, nende arv on täpsustamisel.

03:15

Zelenskõi: NATO tagab Euroopa tõelise kaitse ainult koos Ukrainaga

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles laupäeval, et NATO saab tagada Euroopa tõelise kaitse vaid koos Ukrainaga, vahendas ukrainlaste uudisteportaal Unian.

“Ainult koos Ukrainaga tagab allianss Euroopale tõelise kaitse igasuguse sekkumise eest rahvaste ellu, olemasolevatesse piiridesse ja reeglitel põhinevasse rahvusvahelisse korda. Ilma Ukrainata on vajaminevat tugevust raske ette kujutada,” ütles riigipea.

“Sel nädalal tehti Leedus ühtlasi väga oluline otsus Vilniuses kavandatud NATO tippkohtumise peamiste ootuste osas. Leedu parlament tunnistas vajadust leppida Vilniuse tippkohtumisel kokku Ukraina alliansi liikmeks saamise tee,” ütles president.

“Me juba töötame selle kallal,” sõnas Zelenskõi. 

Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis sõnas neljapäeval, et Brüsselis kolmapäeval lõppenud NATO välisministrite kohtumine annab lootust, et alliansil õnnestub leppida kokku Ukraina liikmeks saamise tee.

“Viimane NATO ministrite kohtumine andis lootust, et alliansil õnnestub  leppida kokku Ukraina alliansi liikmeks saamise tee. Ukraina tahe on selge – NATO liikmelisus siis, kui tingimused seda võimaldavad,” ütles Leedu diplomaatia juht.

Landsbergise sõnul on Lääne poliitikute kohus leida kõige sobivamad poliitilised instrumendid, et sillutada Ukrainale selge tee liikmeks saamiseni, uks selleks on 2008. aastast praokil.

NATO tippkohtumine toimub Vilniuses 11.-12. juulil. NATO liikmesriikidest ja partnerriikidest on oodata umbes 40 delegatsiooni, esialgsetel andmetel osaleb üritusel ja saadab delegatsioone umbes 5000 inimest. Kohtumisel osaleb ka Ukraina president Zelenskõi.

08. aprill

22:44

Vene okupantide tules sai Harkivis surma kaks inimest

Vene sissetungijate mürsutules sai laupäeval Harkivi oblastis surma kaks inimest, vahendas ukrainlaste uudistekanal Unian võimuesindajate informatsiooni.

“Vaenlane ründas taas Kupjanski tsiviilelanikkonda. On ohvreid ja vigastatuid. Dvuretšnaja küla tulistamise tagajärjel said surma kaks meest, kellest üks oli 65- ja teine 34-aastane,” ütles Harkivi sõjaväevalitsuse juht Oleh Sinehubov. 

“Lisaks 65-aastane naine sai õlast haavata. Arstid osutavad talle nüüd vajalikku abi,” lisas sõjaväeametnik.

19:27

Heategevusühendus: Venemaalt toodi tagasi 31 Ukraina last

Ukrainasse on tagasi toodud 31 last, kes viidi okupeeritud territooriumidelt ebaseaduslikult Venemaale, teatas laupäeval heategevusorganisatsioon.

“Tervitame täna koju 31 last, kelle venelased võtsid okupeeritud territooriumidelt ebaseaduslikult,” ütles ühenduse Save Ukraine juht Mõkola Kuleba sotsiaalmeedias.

Lapsed rööviti Harkivi ja Hersoni oblastist, teatas ühendus, mis keskendub laste ebseadusliku küüditamise vastu võitlemisele.

Lapsed ja nende sugulased saabusid Kiievi kontrollitud territooriumile reedel, teatas organisatsioon.

Kuleba kiitis “kangelaslikke emasid”, kes sõitsid omale lastele järgi ning nimetas päästemissiooni organisatsiooni seni kõige keerulisemaks.

Ta lisas, et üks vanem naine, kes pidi koju tooma kaks lastelast, suri “stressi”.

Samuti pidid sugulased taluma “13-tunnist ülekuulamist” Vene julgeolekuteenistuse FSB poolt.

Venemaale on Kiievi teatel alates invasiooni algusest toimetatud üle 16 000 Ukraina lapse.

Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) andis läinud kuul välja vahistamismääruse Vene president Vladimir Putinile seoses laste küüditamise sõjakuriteoga.

07. aprill

11:24

ISW: Venemaa valmistub Ukraina vastupealetungiks Krimmis

Venelased ajutiselt okupeeritud Krimmis on mures Ukraina relvajõudude oodatava vastupealetungi pärast, vallutatud poolsaarel jätkuvad logistilised ja kaitsealased ettevalmistused, kirjutab UNIAN, vahendab BNS.

Ameerika sõjauuringute instituudi (ISW) analüütikud juhtisid tähelepanu satelliidipiltidele, mis avaldati 1. aprillil. Neilt on selgelt näha, et Vene vägi on rajanud mööda maismaaliine kaitseliinid ja logistikakeskused.

Vene sissetungijad Krimmis valmistuvad kaitseks, muu hulgas ehitab vaenlane kindlustusi ja sunnib inimesi kaevama Išuni ja Voinka asula vahele kaevikuid.

Lisaks ehitavad sissetungijad ajutiselt okupeeritud poolsaarele uut sõjaväeosa. Partisaniliikumise Ateš teatel käib Venemaa sõjaväebaasi ehitus täie hooga Jevpatorias.

Samuti ilmus teave, et Krimmi venelased teevad ajateenijate seas kampaaniat, et need sõlmiksid lepingud osalemaks Venemaa relvajõududes Ukraina-vastases sõjas.

10:31

Zelenskõi: Venemaa on hävitanud või kahjustanud üle tuhande mälestise

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi sõnul on Venemaa hävitanud või kahjustanud Ukraina-vastase sõja käigu umbes 1190 kultuuriobjekti. Ukraina meediakanali Unian teisipäevast teadet vahendab BNS.

Presidendikantselei teatel kõneles riigipea esmaspäeval Tšernihivi oblastis Ukrainat külastava UNESCO peadirektori Audrey Azoulayga.

President märkis Venemaa UNESCO-sse kuulumise vastuvõetamatust ning organisatsiooni ja selle organite selge ning jõulise reaktsiooni tähtsust Venemaa agressioonisõjale Ukraina vastu.

Zelenskõi teavitas Azoulayd Venemaa hävitatud ja kahjustatud Ukraina kultuuriobjektidest, märkides, et nende koguarv on umbes 1190, samuti Ukraina kultuuriväärtuste vargustest ja ebaseaduslikust väljaveost ajutiselt okupeeritud aladelt.

Samas rõhutas president selles kontekstis UNESCO juhtrolli tähtsust välispartnerite kaasamisel kahjustatud Ukraina  kultuuripärandi taastamiseks.

03. aprill

Vastutusest ei pääse ükski terroristide abistaja, lubas Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi laupäeval pärast seda, kui oli allkirjastanud kaks määrust uute sanktsioonide kehtestamisest.

“Allkirjastasin kaks määrust sanktsioonidest nende vastu, kes teevad tööd Vene agressiooni heaks. Need on agressor-riigi ametnikud, tema sõjatööstuskompleks – sajad ettevõtted. Ja kaasajooksikud. Jutt käib rohkem kui 650 uuest sanktsioneeritust,” ütles ta laupäeva õhtul videopöördumises, lubades, et töö jätkub.

“Mitte ükski neist, kes aitavad terroriste, teeb nende heaks tööd, terrori jaoks relvi tarnivad või toodavad, ükski neist ei pääse vastutusest,” lubas ta.

02. aprill

19:47

Meedia: Peterburi kohvikus kärgatanud plahvatuses hukkus sõjablogija

Venemaa üks tuntumaid sõjablogijaid Vladlen Tatarski hukkus pühapäeval arvatavas pommiplahvatuses, mis kärgatas Peterburi ühes kohvikus, vahendasid Vene uudisteagentuurid ametnike sõnu.

“Üks inimene sai vahejuhtumis surma. Ta oli sõjaväekorrespondent Vladlen Tatarski. Kuusteist inimest sai vigastada,” vahendas Interfax siseministeeriumi teadet.

10:46

ISW: Venemaa võib teha relvajõudude juhtkonnas muudatusi

Venemaa võib teha lähemal ajal relvajõudude juhtkonnas muudatusi, sest kindralstaabi ülem ja Ukraina sõja üldjuht Valeri Gerassimov ei ole eesmärke saavutanud, seisab USA-s baseeruva Rahvusvaheline Sõjauuringute Instituudi (ISW) värskes raportis.

ISW andmetel oli Venemaal eesmärk vallutada märtsi lõpuks kogu Donetski ja Luhanski oblast.

Ka Briti luure laupäevases raportis tõdetakse, et Gerassimov ei ole täitnud Venemaa ootusi.

Mõjukad Vene sõjabogijad on seda meelt, et Vene vägedel tuleb teha võimalikult kiiresti otsustav ründeoperatsioon Bahmutis ja Avdijivkas, et oleks võimalik alustada laiemat pealetungi, vahendab ISW.

Blogijad on veendunud, et Ukraina alustab pärast aprilli keskpaika vastupealetungi. 

Gerassimov vahetas jaanuaris välja Ukrainas Vene vägesid juhtinud armeekindral Sergei Surovikini, kes jõudis ametis olla vaid neli kuud.

01:46

Zelenskõi: vastutusest ei pääse ükski terroristide abistaja

Vastutusest ei pääse ükski terroristide abistaja, lubas Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi laupäeval pärast seda, kui oli allkirjastanud kaks määrust uute sanktsioonide kehtestamisest.

“Allkirjastasin kaks määrust sanktsioonidest nende vastu, kes teevad tööd Vene agressiooni heaks. Need on agressor-riigi ametnikud, tema sõjatööstuskompleks – sajad ettevõtted. Ja kaasajooksikud. Jutt käib rohkem kui 650 uuest sanktsioneeritust,” ütles ta laupäeva õhtul videopöördumises, lubades, et töö jätkub.

“Mitte ükski neist, kes aitavad terroriste, teeb nende heaks tööd, terrori jaoks relvi tarnivad või toodavad, ükski neist ei pääse vastutusest,” lubas ta.

Zelenskõi lisas, et isoleerimine ja kohtuasjad ootavad kõiki, kes alustasid ja peavad sõda Ukraina ja rahvusvahelise korra vastu.

Ukraina president tõstis esile ka Šveitsi ühinemise Euroopa Liidu 10. sanktsioonide paketiga Venemaa vastu.

“On tähtis, kui neutraalsed riigid ikkagi võtavad suhtumises Vene terrorisse selge moraalse positsiooni,” lisas ta.

01. aprill

17:37

Ukraina välisminister: Venemaa eesistumine ÜRO JN-s on hoop näkku

Venemaa aprillikuine eesistumine ÜRO Julgeolekunõukogus on “rahvusvahelisele kogukonnale hoop näkku”, ütles laupäeval Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba.

“Ärgitan ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeid nurjama Venemaa mis tahes katseid oma eesistumist kuritarvitada,” ütles Kuleba Twitteris Venemaa eesistumise esimesel päeval.

Varem on Kuleba nimetanud Venemaa eesistumist ka halvaks naljaks.

Moskva teatel plaanib välisminister Sergei Lavrov juhata hiljem sel kuul ÜRO Julgeolekunõukogu istungit “tõhusa multilateraalsuse” teemal.

Vene välisministeeriumi kõneisiku Maria Zahharova sõnul juhatab Lavrov 25. aprillil ka Lähis-Ida teemalist arutelu.

Ühendriigid on Venemaa tegevust ja alalist liikmesust julgeolekunõukogus kritiseerinud.

“Riigile, mis rikub räigelt ÜRO hartat ja tungib kallale oma naabrile, ei ole ÜRO Julgeolekunõukogus kohta,” ütles Valge Maja kõneisik Karine Jean-Pierre.

“Kahjuks on Venemaa Julgeolekunõukogu alaline liige ja ei ole teostatavat rahvusvahelist õiguslikku varianti, mis lubaks seda reaalsust muuta,” lisas ta, märkides, et eesistumine on “suuresti tseremoniaalne”.

Julgeolekunõukogu eesistumine roteerub nii, et iga kuu juhatab seda üks 15 liikmesriigist. Viimati oli Moskva selle eesistuja veebruaris 2022.

Venemaa ei saa nõukogu otsuseid kuigivõrd mõjutada, kuid tema on see, kes määrab selle päevakorra.

02:28

Zelenskõi Venemaale: ilma relvade mahapanekuta rääkida ei saa

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi sõnul ei ole venelastega millestki rääkida, kui agressorriik Venemaa sissetungijad ei vii oma okupatsiooniväge Ukrainast välja võitluseta, vahendas portaal Unian reedel.

Zelenskõi rääkis seda pressikonverentsil Butša tippkohtumise raames, millest võttis osa 47 riiki ja organisatsiooni.

Riigipea meenutas, et Ukraina pakutud rahuvalem peegeldab konkreetset tegevuste jada, mis “viib üheselt sõja lõpuni”, sest Ukraina püüdleb rahu poole.

Zelenskõi sõnul on “diplomaatiline formaat” Vene Föderatsiooni ja Ukraina vahel võimalik vaid “vaenlase vägede täieliku vabatahtliku väljaviimise korral meie territooriumilt, sest Kiiev on valmis läbirääkimiste laua taha istuma vaid korralike riikidega”.

“Ja kui me nad kõik jõuga lõpuni peksame, siis selliste inimestega pole üldiselt millestki rääkida. Sest, et me kaotame inimesi. Ohvreid tuleb palju. Millest peaksime nende inimestega rääkima? Nad peaksid olema eraldatud, mitte käesurumiskõlbulikud,” sõnas Zelenskõi.

31. märts

11:08

ISW: Venemaa tugevdab meetmeid okupeeritud Ukraina alade lõimimiseks

Venemaa tugevdab meetmeid okupeeritud Ukraina alade lõimimiseks Venemaa majandus-, haldus-, õigus- ja kultuuri- ja kihutustöö süsteemi, selgub Ameerika sõjauuringute instituudi (ISW) 29. märtsi ettekandest, vahendab Interfax-BNS.

Vene okupatsioonivõim jätkab meetmete rakendamist okupeeritud alade lõimimiseks Venemaa haldus- ja õigussüsteemi ning kultuuriruumi.

Nii teatas Ukraina Luhanski oblasti sõjaväeadministratsioon 29. märtsil, et “Luhanski rahvavabariigi prokuratuur” meelitab  prokuröriametikohtadele kohalike elanike asemel venelasi, märkides, et venelased on vabastatud ametikoha saamiseks vajalike eksamite sooritamisest.

Vene allikas avaldas nn Luhanski vabariigi 29. märtsi ametliku määruse rahvavabariigi riigiasutuste likvideerimise kohta seoses edasise lõimumisega Venemaa õigussüsteemi.

Instituudi analüütikud märgivad, et Venemaa okupatsioonivõimud jätkavad okupeeritud Ukraina ala lõimimist Venemaa majandusega. Nende järelduste toetuseks toob ISW järgmised tõigad: Hersoni oblasti okupatsioonivalitsus märkis 29. märtsil, et oblasti okupeeritud alal loodud vabamajandustsoonis osalejad vabastatakse teatud kohalike maksude tasumisest.

Hersoni oblasti okupatsioonivõimud väitsid ka, et vabamajandustsoonis vähenevad kindlustusmaksed 7,6 protsenti. Samuti täiendati Venemaa maksuameti 29. märtsi avaldust, et riikliku registreerimise läbinud majandusüksused ja ettevõtted ei pea riigilõivu tasuma, rõhutades, et see reegel kehtib vaid  31. detsembrini 2023.

ISW rõhutas, et Venemaa okupatsioonivõimud püüavad jätkuvalt juurida välja Ukraina kultuuri ja ajalugu, asendades Ukraina vaatamisväärsusi Vene mälestusmärkidega.

Nii anti 29. märtsil välja määrus Suure Isamaasõja (Teise maailmasõja) monumentide rajamise kohta Hersoni oblastis kuni 9. maini (Venemaa võidupüha ja Moskva sõjaväeparaadi päev). Samas märgiti, et monumentide rajamisel osalevad linnaosade ja ministeeriumide juhid, noorteliikumised ja vabakond, ettevõtted ja koolid.

10:12

Milley sõnul tekitavad maailmale probleeme kolm riiki

USA staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Mark Milley ütles kolmapäeval, et kolm riiki tekitavad maailma julgeolekule probleeme veel paljudeks aastateks, vahendas meediakanali Ameerika Hääle informatsiooni uudistekanal Unian ja BNS.

Milley sõnul käib jutt Venemaast, Hiinast ja Iraanist.

Ameerika Hääl andmetel avaldas kindral sellist arvamust USA esindajatekoja relvajõudude komitees 2024. eelarveaasta kaitse-eelarvet käsitleval kuulamisel.

Kindral rõhutas ühtlasi, et on mures Venemaa ja Hiina sidemete pärast.

“Me näeme neid üksteisele lähenemas. Ma ei nimetaks seda tõeliseks liiduks selle sõna otseses mõttes, kuid me näeme nende suhete tihenemist ja Iraan on kolmas. Ma arvan, et need kolm riiki koos tekitavad probleeme paljude aastate jooksul. Eriti Venemaa ja Hiina nende võimekuse tõttu,” selgitas Milley.

Kindrali hinnangul on Hiinal ja Venemaal vahendid USA huvide ohustamiseks. 

“Viimase 80 aasta jooksul pole suurriikide vahel sõda olnud peamiselt Teise maailmasõja järgsete reeglite ja Ühendriikide relvajõudude ning meie liitlaste ja partnerite võimekuse tõttu, mis seda silmas pidades on vajalik säilitada ka edaspidi,” jätkas Milley.

USA staabiülemate ühendkomitee esimehe sõnul on USA jaoks pikas perspektiivis geostrateegiline väljakutse number üks Hiina. Samuti väljendas Milley muret Pekingi tuumaprogrammi pärast.

“Tõenäoliselt ei saa me midagi teha, et peatada, aeglustada, häirida, keelata või hävitada Hiina tuumaarenguprogrammi, mille nad on järgmiseks 10–20 aastaks kavandanud. Nad teevad seda omal jõul. Väga vähe on väliseid hoobi selle ärahoidmiseks. Võib olla mingi majanduslik hoob või luuremaailma teema,” sõnas kindral.

Milley täpsustas, et Hiina eesmärk on Ühendriikidele järele jõuda ja neid sõjaliselt edestada ning see on “tõeliselt murettekitav”.

Kindrali sõnul ei pea USA mitte ainult sammu pidama, vaid ka edaspidi eespool püsima ja see tagab rahu.

Lisaks on kindrali sõnul ohuks maailma julgeoleku stabiilsusele muidugi Venemaa.

“Toetame Ukrainat oma suveräänsuse kaitsmisel ja toetame NATO idatiiva riike Ühendriikide sõjalise kohaloleku näol. See võitlus ei ole mitte ainult Ukraina, vaid ka Ühendriikide huvides,et kaitsta süsteemi, mis hoidis ära suure võimusõja viimase kaheksa aastakümne jooksul,” lisas Milley.

Kindral mainis ka Iraani ja märkis, et riik suudaks vähem kui kahe nädalaga toota piisavalt materjali tuumarelva jaoks. Milley sõnul kuluks Iraanil tõelise tuumarelva tootmiseks vaid paar kuud.

Samas rõhutas Milley, et liitlasriigid on välja töötanud mitu võimalust, mida nad võivad kaaluda, kui Iraan siiski otsustab tuumarelvi arendada.

30. märts

09:46

Zelenskõi: Ukraina armee võib lähikuudel rindel aktiivsemalt tegutseda

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles kolmapäevaõhtuses videosõnumis, et lähikuudel võib Ukraina armee olla rindel aktiivsem. Ukrainlaste uudistekanalit Unian vahendab BNS.

President märkis seda rääkides vestlusest Itaalia peaministri Giorgia Meloniga.

“Arutasime nii kahepoolseid suhteid ja ka üldist olukorda meie kaitses Venemaa agressiooni vastu. Andsin teada olukorrast lahinguväljal ja meie vajadustest. Lähikuudel saame olla rindel aktiivsemad. Teeme kõik, et toetus Ukraina sammudele rahu sunnas oleks võimalikult tõhusam,” rõhutas president.

Zelenskõi tänas taaskord Ukraina võitlejaid, kes seisavad okupantidele vastu Bahmuti suunal.

“Täna on taas vaja tänada neid vapraid inimesi, kes võitlevad vankumatult ja tõhusalt Bahmuti suunal,” sõnas president.

“Tänan neid, kes teevad seal kõik, et vaenlase kaotusi suurendada!” lisas Zelesnkõi.

Zelenskõi ja Itaalia peaminister Meloni arutasid kolmapäeval riikide kahepoolseid suhteid ja rahvusvahelisi algatusi.

Ukraina riigipea nimetas vestlust Itaalia valitsusjuhiga produktiivseks.

“Rääkisime oma kahepoolsetest ja rahvusvahelistest algatustest. Rahutee Ukrainas on Vene vägede täielik väljaviimine Ukraina territooriumilt ja meie rahuvalemi elluviimine,” rõhutas Zelenskõi ja tänas Itaaliat toetuse eest.

Itaalia valitsuse pressiteenistuse teatel tänas president Zelenskõi vestluses Meloniga ühtlasi eelseisva Ukraina ülesehitamise konverentsi korraldamise eest, mis toimub 26. aprillil Roomas.

Riigipea nimetas seda oluliseks võimaluseks tugevdada suhteid Itaalia ettevõtete ja Ukraina vahel.

29. märts

Amnesty: Lääne reaktsioon Ukraina sõjale toob ilmsiks topeltstandardid

Lääne pahameel Venemaa kallaletungi üle Ukrainale on toonud ilmsiks topeltstandardid, mida rakendatakse inimõigusrikkumiste suhtes maailma eri paigus, ütles teisipäeval inimõigusorganisatsioon Amnesty International, vahendab AFP-BNS.

Amnesty 2022. aasta ülevaates juhitakse tähelepanu Lääne vaikimisele seoses Saudi Araabia inimõigusolukorra, Egiptuse repressioonide ja palestiinlaste kohtlemisega Iisraelis.

“Lääne muljetavaldav vastus Venemaa Ukrainasse tungimisele kriipsutab alla topeltstandardid, toob ilmsiks, kui ebajärjekindel on nende reaktsioon olnud nii paljudele teistele ÜRO harta rikkumistele,” ütles Amnesty peasekretär Agnès Callamard Pariisis aastaraportit tutvustades.

Eelmise aasta 24. veebruaril alanud Venemaa täiemahuline peaeltung “andis meie kõigile liiga harvaesineva pildi sellest, mis on võimalik, kui on poliitiline tahe tegutseda”, lisas Callamard, pidades silmas seda, kuidas Lääs koondas read Ukraina toetuseks.

Paljud riigid kehtestasid Moskvale sanktsioonid ja avasid oma piirid Ukraina põgenikele. Rahvusvaheline Kriminaalkohus algatas Ukrainas toime pandud sõjakuritegude uurimise.

Amnesty sõnul tõi Ukraina sõda aga ilmsiks ka vajakajäämised reageerimises inimõigusrikkumistele teistes maailma piirkondades.

Callamard tõi välja Lääne “kurdistava vaikuse Saudi Araabia inimõigusolukorra puhul, tegevusetuse Egiptuse asjus ning keeldumise astuda vastu Iisraeli apartheidisüsteemile palestiinlaste suhtes”.

Amnesty, Human Rights Watch ja ÜRO eriraportöör on jõudnud järeldusele, et palestiinlaste kohtlemine Iisraelis on apartheid ja segregatsioon rassi alusel, mida Iisraeli riik eitab.

Eelmisel aastal kehtestasid eri Iisraeli valitused meetmeid, millega sunniti palestiinlased kodudest lahkuma, laiendati ebaseaduslikke asundusi, seadustati olemasolevaid asundusi ja eelposte okupeeritud Läänekaldal, ütles Amnesty.

Aga hoolimata sellest ja hoolimata Iisraeli julgeolekujõudude tapetud 153 palestiina tsiviilisikust Läänekaldal ei ole Lääs nõudnud rõhumissüsteemi lõpetamist, lisas inimõigusorganisatsioon.

Saudi Araabias istuvad inimõigusaktivistid trellide taga, inimesi pannakse vangi nende arvamuste tõttu, üheainsa päeva jooksul hukati 81 meest, ja migrandid surevad vahi all.

Ka Egiptuses on vangis tuhanded inimõiguslased, ajakirjanikud, meeleavaldajad ja väidetavad teisitimõtlejad. Piinamine on laialt levinud.

Euroopa riigid võtsid vastu Ukraina põgenikud, kuid ei ole ilmutanud samavõrd lahkust Süüriast, Afganistanist ja Liibüast põgenenud inimeste vastu, lisas Amnesty.

Ukrainlasi võttis vastu ka USA, kuid ajavahemikus 2021. aasta septembrist 2022. aasta maini saadeti välja üle 25 000 haitilase ning paljudele sai osaks piinamine ja muu väärkohtlemine.

13:35

Valgevene on Lääne surve tõttu “sunnitud” lubama riiki Vene tuumarelva

Valgevene teatas teisipäeval, et on “sunnitud” lubama oma riiki Venemaa tuumarelvi, kuna Lääs avaldab “pretsedenditut” survet, väites samas, et relvade paigutamine nende juures ei riku rahvusvahelisi leppeid, vahendab AFP-BNS.

Agressorriigi Venemaa autoritaarne president Vladimir Putin teatas nädalavahetusel plaanist paigutada Valgevenesse taktikalisi tuumarelvi, mis pälvis Lääne hukkamõistu.

“Valgevene on sunnitud astuma vastusamme, et tugevdada omaenda julgeolekut ja kaitsevõimekust,” märkis välisministeerium avalduses.

Ministeeriumi kohaselt on Minskit tabanud “pretsedenditu” poliitiline ja majanduslik surve nii USA-lt kui selle liitlastelt.

Valgevene teatel ei oleks tal relvade üle kontrolli ja nende paigutamine “ei oleks mingilgi moel vastuolus” tuumarelvade leviku tõkestamise lepinguga.

Minsk lubas läinud aastal Venemaal kasutada oma territooriumi täiemahulise invasioon korraldamiseks Ukrainasse.

Kaks riiki on sestsaati korraldanud Valgevene territooriumil ühismanöövreid ja suurendanud oma relvajõudude koostööd.

“Valgevene ja Venemaa sõjalist koostööd viiakse läbi ranges vastavuses rahvusvahelise õigusega,” teatas välisministeerium.

Putini plaan paigutada Euroopa Liidu ukselävele tuumarelvi on viinud üleskutseteni kehtestada Moskvale veel sanktsioone.

Hirm tuumasõja ees on alates Putini Ukraina invasioonist kasvanud ja eksperdid usuvad, et Venemaa kasutaks tõenäolisemalt väiksemaid “taktikalisi” tuumarelvi, mitte võimsaid strateegilisi tuumarelvi.

Valgevene autoritaarne liider Aleksandr Lukašenko on võimul olnud alates 1994. aastast. Lääs on kehtestanud tema režiimile hulganisti sanktsioone seoses teisitimõtlemise mahasurumise ja Moskva invasiooni toetamisega.

27. märts

10:53

Ukraina muutus viimase nädalaga tugevamaks, vaenlane aga veelgi rohkem isoleeritumaks, ütles laupäeva õhtul president Volodõmõr Zelenskõi.

“Veel üks kaitsenädal on peaaegu läbi saanud, veel üks nädal, mil Ukraina muutus tugevamaks. Ja mil vaenlane muutus veelgi rohkem isoleeritumaks, veelgi lootusetumaks,” ütles ta.

“Sel nädalal olid otsused uutest kaitseabi pakettidest – USA-lt, Leedult, Soomelt, Saksamaalt. Rootsi parlament kinnitas juba 11. kaitseabi paketi Ukrainale,” ütles Ukraina president.

26. märts

16:04

Kiiev taotleb ÜRO JN-i istungit seoses Vene tuumarelvadega Valgevenes

Ukraina kutsus pühapäeval kokku ÜRO Julgeolekunõukogu erakorralise istungi seoses Venemaa teatega taktikaliste tuumarelvade paigutamisest Valgevenesse.

“Ukraina ootab Ühendkuningriigilt, Hiinalt, USA-lt ja Prantsusmaalt tõhusaid samme Kremli tuumaväljapressimise vastu võitlemiseks… Nõuame, et selleks kutsutaks viivitamatult kokku ÜRO Julgeolekunõukogu erakorraline istung,” teatas Ukraina välisministeerium. 

Kiievi sõnul hoiab Venemaa Minskit “tuumapantvangis”

Putin ütles laupäeval eetrisse antud intervjuus, et taktikaliste tuumarelvade paigutamises Valgevenesse ei ole midagi ebatavalist.

“USA on seda teinud aastakümneid. Nad on pikka aega paigutanud oma taktikalisi tuumarelvi liitlaste territooriumile,” ütles Putin.

Putin ütles, et rääkis Lukašenkoga ja “leppis kokku teha sama”.

Venemaa alustab meeskondade väljaõpet 3. aprillil ja plaanib 1. juuliks lõpetada taktikaliste tuumarelvade erihoidla ehitamise.

Putin on varem öelnud, et tuumapinged “tõusevad” üleilmselt, kuid Moskva ei kasuta oma tuumaarsenali esimesena.

12:25

Venemaa püüab uue meelituskampaaniaga mehi Ukraina vastu sõdima saata

Kogu Venemaal on käivitumas uus kampaania, et värvata mehi vägede täiendamiseks Ukraina sõja jaoks, vahendab Associated Press.

Reklaamid lubavad rahalisi boonuseid ja ahvatlevaid hüvesid ning värbajad helistavad sobivaid mehi läbi. Tööhõivebürood teevad koostööd ülikoolide ja sotsiaalametitega, et meelitada tudengeid ja töötuid.

Mullu septembris välja kuulutatud 300 000 reservväelase mobilisatsioon, mida nimetati “osaliseks”, tekitas Venemaal paanika ning kümned tuhanded mehed pagesid riigist.

Kreml ise eitab uue mobilisatsiooni läbiviimist.

Ühendriikides baseeruv sõjauuringute instituut (ISW) on öelnud, et kuna eelmine mobilisatsioonilaine oli väga ebapopulaarne, siis teise avalikku väljakuulutamist pigem välditakse. Sellepärast meelitab valitsus mehi vabatahtlikuks kas erinevates piirkondades avatud ajutiste värbamiskeskuste kaudu või värbamisametnike telefonikõnede abil.

Üks moskvalane rääkis Associated Pressile, et tema tööandja, riigi rahastatav organisatsioon, kogus kokku kõigi võitlusealiste meestöötajate sõjaväeregistri kaardid ja ütles, et see annab neile edasilükkamise. Ta märkis, et selline samm tekitas hoopiski hirmu. 

Vene meedia teadete kohaselt saavad mehed kogu riigis värbamisbüroodest kutseid. Enamikul juhtudel paluti neil lihtsalt oma andmeid uuendada; teistel juhtudel anti korraldus osaleda sõjalises väljaõppes.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles eelmisel nädalal, et kutsete edastamine värbamisbüroodesse andmete uuendamiseks on “tavaline praktika” ja “jätkuv ettevõtmine”.

Meedias levivad ka kinnitamata väited, et võimud on palunud piirkonnavalitsustel värvata teatud arv vabatahtlikke.

Reklaamid on ilmunud valitsusasutuste veebisaitidel ning riigiasutuste ja organisatsioonide, sealhulgas raamatukogude ja gümnaasiumide sotsiaalmeedia kontodel.

Ühe sellise üleskutse postitas Jaroslavli oblastivalitsus, lubades registreerumisel maksta umbes 3800 dollari suurust ühekordset lisatasu ja Ukrainasse saatmise korral kuni 2500 dollari suurust kuupalka, millele lisandus veel võimalikke “boonuseid”.

Turvalisuse huvides anonüümseks jääda soovinud moskvalane ütles, et sai värbamiskõne ja oli üllatunud, kui viisakas see oli. Ta märkis, et pärast “ei”-vastust ei järgnenud mingeid katseid teda ümber veenda.

On olnud vaid üksikuid juhtumeid, kus värbamisametnikud on mehi tõesti survestanud registreeruma, ütles Grigori Sverdlin, grupi “Mine metsa” asutaja, mis aitab meestel mobilisatsiooni vältida.

Ta toob näite Vologda piirkonna kohta, kus mehed, kes pärast kutse saamist värbamisbüroosse lähevad, “on sunnitud allkirjastama paberi, mis keelab neil piirkonnast lahkuda”.

Sverdlini sõnul saavad nad nüüd päevas kuni 100 sõnumit meestelt, kes otsivad nõu kohtukutse või värbamise puhul, samal ajal kui viimastel kuudel oli selliseid pöördumisi vaid kümnetes.

Advokaat Aleksei Tabalov, kes juhib õigusabirühma “Ajateenija Kool”, usub, et ametivõimude praegu väljastavates kutsetes pole midagi ebatavalist. Osa teateid antakse traditsiooniliselt kätte enne Venemaa kevadist ajateenistusse kutsumist, mis algab kohustuslikus korras 1. aprillil.

Kõik 18–27-aastased Vene mehed peavad läbima aastase ajateenistuse, kuid suur osa neist väldib seda tervislikel põhjustel või saab ajapikendust üliõpilasena.

Tabalov sõnul saab aga tema rühm jätkuvalt sõnumeid sõduritelt, kes soovivad oma lepinguid lõpetada, kuid see pole õiguslikult võimalik enne, kui president Vladimir Putin septembris alanud osalise mobilisatsiooni uue dekreediga lõpetab.

01:07

Zelenskõi: Ukraina muutus nädalaga tugevamaks, vaenlane isoleeritumaks

Ukraina muutus viimase nädalaga tugevamaks, vaenlane aga veelgi rohkem isoleeritumaks, ütles laupäeva õhtul president Volodõmõr Zelenskõi.

“Veel üks kaitsenädal on peaaegu läbi saanud, veel üks nädal, mil Ukraina muutus tugevamaks. Ja mil vaenlane muutus veelgi rohkem isoleeritumaks, veelgi lootusetumaks,” ütles ta.

“Sel nädalal olid otsused uutest kaitseabi pakettidest – USA-lt, Leedult, Soomelt, Saksamaalt. Rootsi parlament kinnitas juba 11. kaitseabi paketi Ukrainale,” ütles Ukraina president.

“On julgeolekupakett ja tugevad kokkulepped Jaapaniga – veel kord tahan tänada peaminister (Fumio) Kishidat viljaka visiidi eest. Saime poolteist miljardit eurot makrofinantse Euroopa Liidult – rahad on juba keskpanga arvetel!” märkis ta.

Zelenskõi tõstis esile ka Horvaatia valitsuse otsuse kiita heaks programm Ukraina haavatud sõjaväelaste raviks ja taastumiseks.

Kreeka ühines rühma partnerriikidega, kes teevad tööd eritribunali loomisega, lisas ta.

“Liigume edasi ka ukrainlaste ajaloolise õigluse kaitsmisel. Hispaania tunnistas holodomori ukraina rahva genotsiidiks,” ütles Zelenskõi.

“Samm-sammult teeme kõik võimaliku ja kõikjal, et Vene revanšism kaotaks igas oma Ukraina-vastase agressiooni elemendis,” ütles Ukraina riigipea.

25. märts

21:18

Putin: Venemaa paigutab Valgevenesse taktikalised tuumarelvad

Venemaa president Vladimir Putin ütles laupäeval, et paigutab oma liitlasriiki Valgevenesse taktikalised tuumarelvad.

“Selles ei ole midagi ebatavalist: Ühendriigid on seda juba aastakümneid teinud. Nad on juba kaua paigutanud oma taktikalisi tuumarelvi oma liitlaste territooriumile,” lausus Putin.

Putini sõnutsi vestles ta Valgevene liidri Aleksandr Lukašenkoga ja nad “leppisid kokku, et teevad samamoodi”.

Ta märkis, et Venemaa säilitab kontrolli Valgevenesse paigutatavate taktikaliste tuumarelvade üle ning nende hoidmispaikade ehitamine viiakse lõpule 1. juuliks.

Putin ütles, et Venemaa aitas eelmisel aastal moderniseerida Valgevene sõjalennukeid ning praegu olevat Minskil 10 lennukit, mis on suutelised kandma tuumalõhkepäid.

Lisaks saab tuumalõhkepeadega varustada lühimaaraketid Iskander, mida Venemaa tarnis Valgevenele eelmisel aastal.

24. märts

Vene väe öises rünnakus sai surma üheksa Ukraina tsiviilisikut

Vene väe öise rünnaku tagajärjel oli reedel kella 9.00 seisuga hukkunud üheksa Ukraina tsiviilisikut, vigastada sai 26, teatas Ukraina meediaplatvorm Military Media Center, vahendab Interfax-BNS.

Esialgsetel andmetel hukkus “venelaste tules üheksa tsiviilisikut, 26 sai vigastada – olukord 24. märtsil kell 09.00”, teatas Military Media Center Telegramis.

Platvorm teatas, et viimase ööpäeva jooksul tulistas Vene vägi kaheksat Ukraina oblastit.

Kokku pommitati eri tüüpi relvadest (miinipildujad, tankid, suurtükid, raketiheitjad, õhutõrjesüsteemid S-300, droonid Lancet ja Shahed-136, taktikalised õhujõud) 122 asulat ning 90 taristurajatist.

12:08

Ukraina võttis reetmises süüdistatud saadiku tagaselja vahi alla

Kohus võttis tagaselja vahi alla Ukraina endise rahvasaadiku Renat Kuzmini, edastas reedel riikliku juurdlusbüroo veebileht, vahendab Interfax-BNS.

“Teda kahtlustatakse riigireetmises. Kohtueelse uurimise raames tuvastasid juurdlusbüroo ohvitserid, et raadasaadik postitas Venemaa sissetungi eelõhtul ja pärast selle algust meediasse Ukrainat kahjustavaid propagandamaterjale. Muu hulgas edastas Kuzmin alates 2021. aasta märtsist ja isegi pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse oma kõnedes, suhtlusvõrgustikes ja oma veebilehel propagandistlikku teavet, mille eesmärk oli luua ühiskonnas Ukraina-vastane meeleolu ja kahjustada riigi iseseisvust, terviklikkust, puutumatust ja julgeolekut,” seisis teates.

Kuzmini tegevus kvalifitseeriti Ukraina kriminaalkoodeksi artikli 111 1. osa järgi (riigireetmine), mille eest karistatakse kuni 15-aastase vangistusega koos vara võõrandamisega, teatas ametkond.

11:28

Nausėda: sanktsioonidest ei tohi väsida

Leedu president Gitanas Nausėda kutsus neljapäeval Euroopa Liitu üles karmistama veelgi Venemaa-vastaseid sanktsioone seoses sissetungiga Ukrainasse ja ütles, et jutt piirangute võimalikust leevendamisest on vastuvõetamatu, vahendab BNS.

“Sanktsiooniväsimust ei tohi olla. On täiesti lubamatu rääkida sanktsioonide leevendamisest ühel või teisel kujul. Kuni venelased valavad ukrainlaste verd, peame jätkama EL-i Venemaa-vastaste sanktsioonide poliitika järjekindlat karmistamist,” tsiteeriti pressiteates Brüsselis EL ülemkogul viibivat presidenti.

Nausėda rõhutas ka koostöövajadust kolmandate riikidega, et vältida sanktsioonidest kõrvalehoidmist, ning kutsus üles valmistama võimalikult kiiresti ette 11. Venemaa-vastaste sanktsioonide pakett.

Leedu tegi ettepaneku lisada sellesse paketti sanktsioonid Venemaa tuumaenergiahiiu Rosatomi vastu ning on vastu algatusele leevendada Valgevenest väetiste ekspordipiiranguid.

Jaanuaris alustas Euroopa Komisjon konsultatsioone Valgevene-vastaste sanktsioonide kohandamiseks, tehes erandi väetistele, teatasid allikad BNS-ile.

Kõneledes EL-i riigijuhtidele Euroopa ülemkogul, millest võttis veebitsi osa ka Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, tervitas Nausėda EL otsust osta Ukrainale ühiselt laskemoona ning kutsus üles tegema kõik endast oleneva, et luua erikohus, mis uuriks Venemaa agressioonikuritegusid Ukrainas.

Leedu president rõhutas ka, et EL peaks hindama seda, et Ukraina teeb vaatamata sõjale edusamme Euroopa Komisjoni reformisoovituste elluviimisel. Leedu riigipea sõnul peaksid läbirääkimised Ukraina EL-i liikmelisuse üle algama sel aastal.

23. märts

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi külastas neljapäeval Ukraina lõunaosas asuvat Hersoni oblastit, mis on veel osaliselt Venemaa okupatsiooniväe kontrolli all, vahendab AFP-BNS.

Läinud aasta novembris vallutasid Kiievi väed venelastelt tagasi oblasti samanimelise keskuse. Oblast ise on veel osaliselt Vene vägede käes, kes on kindlustanud end Dnepri jõe idakaldal ja teevad alatasa suurtükirünnakuid Hersoni linnale, tappes tsiviilelanikke.

“Tööreis Hersoni oblastisse. Possad Pokrovske küla, kus said kahjustada majad ja tsiviiltaristu hooned Venemaa täiemahulise sissetungi tulemusena. Ma rääkisin kohalikega nende muredest ja vajadustest,” ütles Zelenskõi sotsiaalmeediasse tehtud postituses.

President lisas, et kohalikud võimud on asunud küla elektrivõrku ja veevärki taastama ning ehitavad uuesti üles meditsiinikeskust.

“Inimesed pöörduvad tagasi,” ütles Zelenskõi postituses.

Vene väed vallutasid Hersoni oblasti, mis annab juurdepääsu nii Mustale kui Aasovi merele, eelmise aasta veebruaris sõja esimestel päevadel kerge vaevaga.

Vene president Vladimir Putin teatas oblasti vallutamisest ja annekteeris selle eelmise aasta septembris, ehkki sõjalist kontrolli Venemaal selle üle ei ole.

Zelenskõi ütles sotsiaalmeedias ka, et pidas Hersoni ametnikega koordinatsioonikohtumise ning arutas tagasivõetud ala demineerimist ja taastamist.

Hersoni oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Oleksandr Prokudin teatas aga neljapäeval, et viimase ööpäeva jooksul sai Vene vägede rünnakutes üks inimene surma ja kaks vigastada.

12:26

Ukraina kavatseb juba õige pea kasutada ära Vene väe väsimust Bahmutis

Ukraina kõrge sõjaväejuht viitas neljapäeval peatsele vastupealetungile Ida-Ukrainas Bahmuti lähistel paikneva Venemaa okupatsiooniväe vastu, kellega on piirkonnas peetud Kremli täiemahulise agressioonisõja kõige ägedamaid lahinguid, vahendab AFP-BNS.

“Agressor ei ole minetanud lootust võtta Bahmut iga hinnaga, seda vaatamata kaotustele inimjõus ja tehnikas. Venemaa peamine lahingüksus sel rindel on Wagneri palgasõdurite grupp,” ütles Ukraina maavägede ülemjuhataja Oleksandr Sõrski.

“Mitte midagi säästes kaotavad nad märkimisväärset jõudu ja muutuvad kurnatuks. Õige pea kasutame ära selle võimaluse, nii nagu me tegime seda Kiievi, Harkivi, Balaklija ja Kupjanski lähistel,” ütles Sõrski viitega Ukraina edukatele vastupealetungidele.

Bahmut, milles varem elas umbes 70 000 inimest, on sisuliselt inimtühi pärast kuid kestnud ägedaid lahinguid Vene okupatsiooniväe ja Ukraina kaitsjate vahel.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi külastas kolmapäeval Bahmuti lähistel Ukraina väeüksuseid ning jagas tunnustust, sealhulgas ka autasude näol.

Kiievi kohaselt on Bahmut oluline punkt Venemaa väe tagasihoidmiseks piki kogu idarinnet.

Mõlemad vaenupooled on panustanud kõvasti ressurssi sealsetesse lahingutesse, isegi vaatamata asjaolule, et analüütikute sõnul ei ole linnal suurt strateegilist väärtust.

Kui mõned sõjanduseksperdid ei pea Bahmuti kaitsmist eriti otstarbekaks, siis Sõrski on vastupidisel seisukohal. 

“Tõelised kangelased on praegu kaitsjad, kes hoiavad idarinnet oma õlul ja tekitavad võimalikult suuri kaotusi, säästmata ennast ega vaenlast,” ütles Sõrski üle-eelmisel laupäeval tehtud avalduses. “Tuleb võita aega reservide loomiseks ja vasturünnaku alustamiseks, mis pole enam kaugel.”

Venemaa erasõjaväe Wagner juht Jevgeni Prigožin ütles varem sel nädalal, et tema väed kontrollivad 70 protsenti Bahmuti linnast. Donetski oblasti Kremli-meelsete võimude nõunik ütles samas, et linn on “praktiliselt ümber piiratud”.

11:16

Medvedev: Putini vahistamine välismaal võrduks sõja kuulutamisega

Venemaa endine marionettpresident Dmitri Medvedev hoiatas, et Moskva võtab igasugust katset vahistada tema riigi autoritaarset riigipead Vladimir Putinit välismaal seoses Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) vastava vahistamismääruse alusel kui “sõja kuulutamist”, vahendab AFP-BNS.

Riigipea ametis aastatel 2008 kuni 2012 kätt proovinud Medvedev on asunud üha teravamalt rääkima sestsaadik, kui Putin saatis oma okupatsiooniväe Ukrainasse mullu veebruaris, ning on esinenud ka tuumaähvardustega.

Kolmapäeva õhtul ütles ta, et Venemaa relvad võivad tabada ükskõik millist riiki, kui selline peaks julgema Putinit vahistada.

Hollandis Haagis paiknev ICC väljastas läinud nädalal vahistamismääruse Vene autoritaarsele liidrile, keda süüdistatakse Ukraina laste küüditamises.

“Kujutame ette – ehkki on selge, et sellist olukorda ei juhtu iialgi –, aga sellele vaatamata, kujutame ette, et nii läheb,” ütles Putini liitlane. “Tuumariigi praegune juht saabub, ütleme, et Saksamaa territooriumile ja ta vahistatakse. Mis asi see on? See on sõja kuulutamine Venemaa Föderatsiooni vastu.”

Medvedev lisas, et kui selline asi peaks juhtuma, siis “lendaksid kõik meie vahendid, raketid ja muu, bundestagi, liidukantsleri büroo ja nii edasi peale”.

Venemaa riikliku julgeolekunõukogu aseesimees Medvedev ütles, et ICC otsus saadab niigi kohutavad suhted Läänega uutesse sügavustesse.

Mõne päeva eest alustas Venemaa omanäolist vastujuurdlust ICC prokuröri Karim Khani ja mitme teise kohtuniku suhtes, öeldes, et nende langetatud otsus on “ebaseaduslik”.

Haagis paiknev kohus väljastas ühtlasi tagaotsimismääruse ka Maria Lvova-Belova suhtes, kes on küüniliselt öeldes laste õiguste erivolinik Venemaa presidendi juures.

ICC seadusandlik koda teatas kolmapäeval, et peab määrusega seotud ähvardusi tribunali vastu “kahetsusväärseteks”.

10:02

ISW: Vene vägi muutis rünnakusuuna Bahmutilt Avdijivkale

Ameerika sõjauuringute instituut (ISW) kirjutab oma ettekandes, et Vene okupatsioonivägi aeglustas oluliselt pealetungi Bahmuti juures ja koondas pingutused manöövrite korraldamisele hoopis teistes suundades, eelkõige Avdijivka kandis. Ukraina meediakanalit Unian vahendab BNS.

Teadete kohaselt edenesid Vene üksused teisipäeval ja kolmapäeval veidi Bahmuti lõunaosas, kuna Ukraina relvajõud korraldasid vasturünnakuid linna edela- ja loodeservas.

Samas märkis ISW, et venelaste uus võimaliks sihtmärk on Avdijivka, kus vaenlane võib tingliku “pausi” tõttu Bahmuti lähistel tõenäoliselt pealetungi ägedust suurendada.

“Vene vägi suurendab praegu Avdijivka ümbruses rünnakuoperatsioonide tempot, et küla ümber piirata. Võimalik, et Vene üksused teevad seda seiskunud Bahmuti ja Vuhledari pealetungi operatsioonide arvelt,” öeldi ISW ettekandes.

Instituut viitab Vene 58. üldarmee 136. kaardiväe üksikmootorlaskurbrigaadi sõdurite teadetele. Varem rääkisid nad, et Vene sõjaväe juhtkond kavatseb paigutada need üksused ümber Vuhledari lähedale, kuid teisipäevase seisuga teatas üks Vene sõjaväeblogija, et see üksus juba võitleb Avdijivka lähedal.

“See ilmselge ümberpaigutamine, kui see teade ei ole mitte Venemaa tõsiasjade väänamise tagajärg, viitab tõenäoliselt asjaolule, et Vene vägi eelistas elavdada operatsioone Avdijivka ümbruses, selle asemel et jätkata pealetungi Vuhledarile,” teatas ISW.

Samuti märkisid analüütikud, et Vene väe elavdamine uutes suundades ei avalda tõenäoliselt lahinguväljal suurt mõju, sest üldiselt on Venemaa pealetung Ida-Ukrainas lähenemas oma haripunktile.

22. märts

16:02

Moskva: uraaniga laskemoona andmine Kiievile oleks tõsine eskalatsioon

Venemaa hoiatas kolmapäeval, et kui Suurbritannia peaks tarnima Ukrainale soomust läbistavat laskemoona, mis sisaldab vaesestatud uraani, oleks tegemist tõsise eskalatsiooniga, vahendab AFP-BNS.

“See on samm edasise eskalatsiooni suunas ning sealjuures väga tõsine samm,” ütles välisminister Sergei Lavrov.

Ta lisas, et sellise laskemoona kasutamine “vähendaks järsult” Ukraina võimet “toota kõrgkvaliteetset, saastumata toitu”.

Vene president Vladimir Putin ütles teisipäeval, et Moskva oleks “sunnitud reageerima”, kui Suurbritannia sellist laskemoona tarnib.

Putin reageeris Briti kaitseministri Annabel Goldie kirjalikule vastusele küsimusele, kas “mis tahes praegu Ukrainale tarnitav laskemoon sisaldab vaesestatud uraani”.

Minister vastas esmaspäeval, et “me pakume Ukrainale laskemoona, sealhulgas soomust läbistavat laskemoona, mis sisaldab vaesestatud uraani”.

Vaesestatud uraan on tuumakütuseks või -relvadeks mõeldud uraani rikastamisprotsessi jääkprodukt. See on umbes 60 protsenti sama radioaktiivne kui looduslik uraan.

Aine raskuse tõttu kasutatakse seda soomust läbistavas laskemoonas, kuna see laseb moonal terasest lihtsasti läbi tungida.

ÜRO Keskkonnaprogramm on kirjeldanud seda kui “keemiliselt ja radioloogiliselt mürgist raskemetalli”.

09:59

Ukraina õhutõrje hävitas 21 Shahedi droonist 16

Ukraina relvajõud hävitasid ööl vastu kolmapäeva riiki rünnanud 21 Shahedi droonist 16, teatas peastaap, vahendab Interfax-BNS.

“Täna, 22. märtsi öösel, andis vaenlane droonidega Shahed-136 järjekordse massilise õhulöögi. Esialgse teabe kohaselt hävitasid meie kaitsjad 21-st vaenlase lendu lastud droonist 16,” öeldakse teates.

Samuti andsid Ukraina õhujõud möödunud ööpäeva jooksul sissetungijate koondumisaladele kuus lööki. Samal ajal tulistasid kaitsjad alla 15 eri tüüpi vaenlase drooni ja kaks juhitavat lennukiraketti X-59.

Raketi- ja suurtükiväe üksused tabasid laskemoonarongi, kaht õhutõrjeraketisüsteemi, radarijaama ja veel üht olulist vaenlase objekti.

Samal ajal andsid sissetungijad viimase päeva jooksul kümme raketi- ja 32 õhulööki, samuti tulistasid 90 korda raketiheitjatest, eriti tsiviilsihtmärke.

09:11

Kiievi oblastis sai Vene droonirünnakus surma kolm inimest

Ukrainas Kiievi oblastis sai Vene droonirünnakus surma kolm ja kannatada seitse inimest, teatasid kolmapäeval kohalikud võimud, vahendab AFP-BNS.

“Kiievi oblastis sai öises droonirünnakus kahjustada tsiviilobjekt”, mis süttis põlema, ütles oblasti sõjaline administratsioon Telegramis, kuid ei täpsustanud, kus rünnak aset leidis.

21. märts

12:24

Ukraina teatas Venemaa tiibrakettide hävimisest Krimmis

Ukraina teatas teisipäeval, et Venemaa tiibraketid hävisid plahvatuses Krimmi poolsaarel, mille Moskva annekteeris 2014. aastal, ent samas eitas vastutust “salapärase” vahejuhtumi osas, vahendab AFP-BNS.

“Plahvatus Džankoi linnas ajutiselt okupeeritud Krimmi põhjaosas hävitas Vene Kalibr-NK tiibraketid, kui neid transporditi raudteel,” teatas Ukraina sõjaväeluure sotsiaalmeedia postituses.

Vene uurijad ütlesid varem, et õhutõrje lõi tagasi droonirünnaku Džankois ning et vahejuhtumi tõttu tekkinud tükid kahjustasid üht poodi ja kodu, tuues kaasa ka vigastusi ühele inimesele.

“Kõigi allalastud droonide sihtmärgid olid tsiviilobjektid,” lisas juurdluskomisjon avalduses.

Džankoi on logistikakeskus Vene okupatsiooniväe kontrolli all oleva Krimmi ja Lõuna-Ukraina vahelisel alal, mis läks samuti Kremli väeüksuste kontrolli alla pärast sissetungi mullu veebruaris.

Venemaa poolt ametisse pandud Krimmi valitseja nõunik Oleg Krjutškov ütles, et rünnak oli ilmselgelt “kättemaks” annekteerimise eest. Mitu päeva varem tähistas Moskva Krimmi poolsaare ülevõtmise üheksandat aastapäeva.

Agressorriigi Venemaa autoritaarne president Vladimir Putin külastas nädalavahetusel Krimmi, märkides sellega oma esimest visiiti poolsaarele pärast 2022. aasta 24. veebruari, mil Moskva alustas täiemahulist sissetungi Ukrainasse.

11:16

Jaapani peaminister Kishida on teel Ukrainasse

Jaapani peaminister Fumio Kishida on teel Ukrainasse üllatusvisiidile, teatasid teisipäeval kohalik rahvusringhääling NHK ja uudisteagentuur Kyodo, viidates tundmatuks jääda soovinud valitsusallikatele, vahendab AFP-AP-BNS.

Täpselt samal ajal on Ukrainaga sõjas oleva Venemaa pealinnas Jaapani suure naaberriigi Hiina president Xi Jinping, kes saabus esmaspäeval Moskvasse kolmepäevasele visiidile. Külaskäikude omamoodi duelli võib näha Jaapani ja Hiina pikaajaliste rivaalide taaskord teine teisel pool rindejoont seismises.

NHK teatas ühtlasi, et nende ajakirjanikud Poolas filmisid Jaapani peaministrit vedavat autot Przemyśli linnas, kust välisriikide juhid on sageli rongiga Ukrainasse sõitnud.

“Konvoi sisenes Przemyśli jaama ja parkis perrooni ette, mida kasutavad Ukraina poole suunduvad rahvusvahelised rongid. Peaminister Kishida väljus konvoi esimesest masinast ja astus rongi viimasesse vagunisse,” edastati uudises.

Jaapani välisministeerium tegi kohe pärast seda ametliku avalduse, milles kinnitas, et Kishida kohtub üllatusvisiidi käigus teisipäeval Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga.

“Kishida avaldab otse president Zelenskõile austust Ukraina rahva julguse ja visaduse eest, kes seisab tema juhtimisel oma kodumaad kaitsmas. Ühtlasi väljendab peaminister Jaapani ja maailma juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 solidaarsust ja vankumatut toetust Ukrainale,” lisati teadaandes.

Kõnelustel näitab Kishida oma täielikku taunivat hoiakut Venemaa ühepoolsele status quo muutmisele, mis sisaldas sissetungi naaberriiki ja jõu kasutamist, ning et kinnitada oma pühendumust kaitsta reeglitele tuginevat rahvusvahelist korda, seisis ministeeriumi avalduses.

Agressorriigi Venemaa autoritaarne president Vladimir Putin tervitas soojalt Xid Kremlis, kui mõlemad riigid kirjeldasid kohtumist võimalusena süvendada oma “piiramatut sõprust”.

Kishida kohtus äsja India peaministri Narendra Modiga New Delhis ja nädal varem pidas murrangulise tippkohtumise Lõuna-Korea presidendi Yoon Suk-yoeliga.

Jaapan, mil on territoriaalsed vaidlusküsimused saarte pärast nii Hiina kui Venemaaga, tunneb erilist muret Pekingi ja Moskva lähedaste suhete üle. Venemaa ja Hiina on korraldanud ühiseid sõjalisi õppusi Jaapani rannikuvete lähistel.

Kishida, kes juhib G7 tippkohtumist mais, on ainus ühenduse liider, kes polnud veel Ukrainat külastanud ning talle avaldati Jaapanis sellekohast survet.

Kishida on Jaapani esimene sõjajärgne valitsusjuht, kes on sisenenud sõjatsooni.

Jaapan on astunud USA ja Euroopa riikide ühte jalga Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide puhul ning andnud Ukrainale nii humanitaar- kui majandustuge.

Jaapani patsifistlikele põhimõtetele tugineva põhiseaduse tõttu on olnud Tokyo abi Ukrainale piiratud sõjalise tehnika andmise puhul, jäädes mitte-lahingualaseks. Selline abi sisaldab endas kiivreid, kuulikindlaid veste, droone, aga ka elektrigeneraatoreid.

Jaapan on andnud Ukrainale abi enam kui seitsme miljardi dollari ulatuses ning võtnud vastu enam kui 2000 sõja eest põgenenud ukrainlast. Samuti on antud ukrainlastele abi majutuse leidmisel ning töökoha ja hariduse alal. Tegu on haruldase sammuga riigilt, mis on tuntud oma jäiga immigratsioonipoliitika poolest.

10:15

Putini ja Xi kõnelused jätkuvad Ukraina osas

Venemaa ja Hiina juhid Vladimir Putin ning Xi Jinping peavad teisipäeval Moskvas teist päeva kõnelusi, mille keskmes on Putini sõnul Hiina ettepanekud Ukraina konflikti osas, vahendab AFP-BNS.

Kõnelusi peegeldab samal ajal Kiiev, kuhu on ootamatult teel Jaapani peaminister Fumio Kishida, kes kohtub Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga. 

Xi Moskva-visiiti peetakse oluliseks toetusavalduseks oma strateegilisele partnerile Putinile, kelle suhtes on välja antud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) määrus seoses süüdistusega Ukraina laste ebaseaduslikus küüditamises.

XI ja Putin nimetasid esmaspäeval teineteist “kalliks sõbraks” ning Putin saatis pärast kõnelust Xi harvanähtava žestina tema autoni. 

USA välisministri Antony Blinkeni sõnul näitab visiit seda, et Hiina ei näita üles vastutust Venemaa presidendi vastutusele võtmise osas Ukrainale toime pandud julmuste pärast.

“Ja selle asemel, et hukka mõista, pakub ta pigem Venemaale diplomaatiliste katet nende suurte kuritegude toimepaneku jätkamiseks,” rääkis Blinken. 

Kiievisse teel olev Jaapani peaminister Kishida ütles, et pakub kohtumisel Zelenskõiga oma “solidaarsust ja toetust”.

Jaapan ja Hiina on naabrid ning lähedased kaubanduspartnerid, kuid Tokyo on üha enam mures Pekingi kasvava piirkondliku enesekehtestamise pärast.

Pekingi seisukoht Ukraina suhtes on pälvinud kriitikat lääneriikidelt, kes ütlevad, et Hiina toetab vaikimisi Moskva relvastatud sekkumist Ukrainas.

20. märts

Euroopa Liidu välisministrid jõudsid esmaspäeval kokkuleppele kahe miljardi euro suuruses plaanis saata Ukrainale täiendavalt laskemoona ja korraldada suurtükimürskude ostmiseks ühishange, teatasid diplomaadid.

Diplomaatide sõnul on bloki eesmärk saata Ukrainale järgmise 12 kuu jooksul miljon suurtükimürsku. 

14.27

Ukraina välisministeerium avaldas esmaspäeval lootust, et Hiina president Xi Jinping kasutab Moskva-visiidi ajal oma mõju Venemaale, et sõda lõpetada. 

“Ukraina jälgib tähelepanelikult Hiina presidendi visiiti Venemaale. Ootame, et Peking kasutab oma mõju Moskvale, et lõpetada agressioonisõda Ukraina vastu,” ütles Ukraina välisministeeriumi kõneisik Oleh Nikolenko.

08.01

Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak kritiseeris pühapäeval Vene presidendi Vladimir Putini üllatuslikku visiiti okupeeritud Mariupolisse, mille Vene väed hõivasid eelmisel aastal.

“Kurjategija naaseb alati kuriteopaika. Tuhandete Mariupoli perekondade tapja tuli imetlema linna rususid ja selle haudu. Küünilisus ja süümepiinade puudumine,” kirjutas Podoljak Twitteris.

19. märts

22:47

Putin tervitas Hiina valmisolekut aidata Ukraina konflikti lahendada

Venemaa president Vladimir Putin tervitas pühapäeval Hiina valmisolekut mängida “konstruktiivset rolli” Ukraina konflikti lõpetamisel ja tõi välja, et Moskva ja Pekingi suhted on “ajaloo kõrgeimas punktis”.

Putini Hiina kolleeg Xi Jinping suundub esmaspäeval Venemaale lootes saavutada Ukrainas läbimurre. Peking püüab positsioneerida end rahusobitajana.

“Moskva ja Pekingi vaheliste sidemete kvaliteet on parem, kui külma sõja ajastu poliitiliste ja sõjaliste liitude ajal,” sõnas Putin Hiina ajalehele kirjutatud artiklis, mille Kreml avaldas Xi visiidi eelõhtul.

14:30

Podoljak Putini Mariupoli-visiidist: kurjategija naaseb kuriteopaika

Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak kritiseeris pühapäeval Vene presidendi Vladimir Putini üllatuslikku visiiti okupeeritud Mariupolisse, mille Vene väed hõivasid eelmisel aastal.

“Kurjategija naaseb alati kuriteopaika. Tuhandete Mariupoli perekondade tapja tuli imetlema linna rususid ja selle haudu. Küünilisus ja süümepiinade puudumine,” kirjutas Podoljak Twitteris.

07:38

Kreml: Putin külastas pärast Krimmi Mariupolit

Vene president Vladimir Putin külastas okupeeritud Mariupolit Ukraina lõunaosas, teatas Kremli pressitalitus pühapäeval. 

Vene väed vallutasid Mariupoli sadamalinna pärast pikka piiramist. Putin külastas laupäeval Krimmi, et tähistada poolsaare annekteerimise üheksandat aastapäeva. 

02:22

Zelenskõi: lahingud Donbassis toovad Ukrainale julgeoleku

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi sõnul võimaldavad Donbassis peetavad lahingud Vuhledari, Bahmuti, Marjinka, Belohorivka, Avdjivka ja Kamenka pärast julgeoleku naasmist Ukrainasse ja kogu Euroopasse, vahendas portaal Unian.

Laupäevaõhtuses videopöördumises märkis riigipea ära Donetski oblasti sõdurid, kes põhjustavad vaenlasele kõige rohkem kaotusi.

“Ma tänan eriti kõiki, kes kaitsevad iga päev Bahmutit. Lahingud seal, nendes Donbassi osades – Vuhledar, Bahmut, Marjinka, Belohorivka, Avdjivka, Kamenka – võimaldavad meil taastada julgeoleku Ukrainale, kogu Euroopale, igale rahvale, kes väärtustab oma vabadust ja oma maa puutumatust,” rõhutas president.

Zelenskõi tänas õhujõudude sõdureid, kõiki piloote, õhutõrjeväelasi, kes tulistavad alla surmavaid droone ja rakette, mille Venemaa välja laseb.

“Tänan kõiki meie kaitse- ja julgeolekujõudude üksusi, kes reageerivad okupantide rünnakutele meie linnadele. Dnipropetrovski oblast, Harkivi oblast, Donetski oblast, Luhanski oblast, Hersoni, Zaporižžja, Sumõ oblast ja Tšernihivi oblast – iga meie piirkonna eest, mis kannatab Vene terrori all, maksab okupant oma kaotustega kallilt,” ütles ta.

18. märts

05:23

Keskus: venelased varastavad Hersoni oblastis kõikvõimalikke sõidukeid

Vene sissetungijad jätkavad rüüstamist ajutiselt okupeeritud Hersoni oblasti territooriumil, kust varastatakse autosid, järelhaagiseid, paate ja skuutreid, vahendas Ukraina portaal Unian laupäeval rahvusliku vastupanu keskuse teateid.

“Vaenlane teeb küladesse haaranguid ja võtab väidetavalt armee tarbeks vara. Enamasti aga viiakse auto minema ja seejärel müüakse maha Vene Föderatsioonis. Rüüsteretkedel otsivad venelased ka jahirelvi jm. väärisesemeid, mis samuti “konfiskeeritakse”,” märkis keskus, lisades, et eeskätt on olukord teravnenud Skadovski rajoonis.

Keskuse hinnangul võib okupantide selline käitumine viidata asjaolule, et venelased ei usu enda pikemasse kohalolusse piirkonnas ja rüüstavad seda igal võimalusel.

02:45

Venemaa ründas Ukrainat taaskord droonidega

Reede hilisõhtul ründasid Venemaa okupatsiooniväed oma droonidega erinevaid sihtmärke Ukrainas ning mitmel pool anti õhuhäiret, vahendas portaal Unian.

Rünnaku alla sattus muude piirkondade seas ka Kiievi oblast, märkis kohalik sõjaväeringkond.

Kiievi linna sõjaväelise administratsiooni juht Serhi Polko ütles, et õhutõrjel õnnestus alla tulistada kõik Iraani Shaheed-tüüpi droonid.

Dnipro sõjaväeringkonna juht Serhi Lõsak ütles, et kaks vaenlase lennumasinat jõudsid Novomoskovskis sihtmärgini, tabades elutähtsat taristuobjekti ning tekitades tõsiseid purustusi.

17. märts

Slovakkia annetab Ukrainale 13 MiG-29 hävituslennukit, teatas reedel peaminister Eduard Heger.

“Me anname Ukrainale üle 13 meie MiG-29 sõjalennukit,” ütles Heger ajakirjanikele, lisades, et Bratislava tarnib Kiievile ka õhutõrjesüsteemi Kub.

Slovakkia lõpetas Nõukogude Liidu päritolu MiG-29 lennukite kasutamise eelmisel aastal.

“Lubadustest tuleb kinni pidada ja kui @ZelenskyyUa palus rohkem relvi, seal hulgas hävituslennukeid, ütlesin ma, et me anname endast parima,” säutsus Heger Twitteris pärast Slovakkia valitsuse otsust.

Slovakkia on teine NATO liikmesriik, mis otsustas tarnida Ukrainale sõjalennukeid. Neljapäeval teatas Poola president Andrzej Duda, et Ukrainale antaks lähipäevil üle neli MiG-29 hävituslennukit ning hiljem veel mitu, kuid need vajavad veel hooldust.

“Meie sammud on täielikult koordineeritud Poola ja Ukrainaga,” ütles Heger ja lisas, et Slovakkia valitsus “seisab ajaloo õigel poolel”.

Kreml lubas reedel vastuseks hävitada lennukid, mida Ukraina Poolalt ja Slovakkialt saab, ning kinnitas, et sellised tarned ei muuda “sõjalise erioperatsiooni” käiku.

Slovakkia kaitseminister Jaroslav Nad ütles, et lennukite üleandmine Ukrainale võtab aega “paar nädalat”.

Bratislava annab 10 töökorras MiG-29 hävituslennukit ja veel kolm, mida pole kasutatud alates 2008. aastast.

Slovakkial on küll veel üks MiG-29, kuid see antakse kohalikule sõjamuuseumile.

Slovakkia plaanib vahetada oma MiG-id USA F-16 sõjalennukite vastu, seda hiljemalt 2024. aasta jaanuariks.

16. märts

Poola president Andrzej Duda ütles neljapäeval, et Varssavi tarnib Ukrainale peagi esimese partii neljast Nõukogude Liidus konstrueeritud hävitajast MiG-29.

“Lähipäevil anname esmalt Ukrainasse üle neli täiesti töökorras lennukit, kui ma õigesti mäletan,” ütles Duda ajakirjanikele.

12.11

Vene vägi on Ukrainas kaotanud 15 tanki T-90M Prorõv, mida nad nimetavad “võitmatuiks”, nende tankide masstootmine on muutunud sanktsioonide tõttu tükktootmiseks, ütles Ukraina relvajõudude peastaabi trofeerelvade uurimise keskuse esindaja vanemleitnant Andri Rudõk.

“Sanktsioonid on muutnud T-90M valmistamise sarjaviisilisest tükktootmiseks. Avalike allikate andmetel oli Venemaal Ukrainale kallaletungimise eel kasutuses vaid 100 ühikut sellist tehnikat,” ütles Rudõk neljapäeval Military Media Center’is toimunud teabetunnis.

Tema sõnul on välismaiste komponentideta “seda tanki mitte ainult võimatu masstoota, vaid sellest saab Nõukogude T-72B kehvem versioon”.

“Ukraina relvajõudud purustasid müüdid T-90M nn võitmatusest ja täiuslikkusest ning kõrgtehnoloogilisest Vene tankiehitusest. Tänaseks on Vene relvajõud Ukrainas kaotanud 15 T-90M-i ja see puudutab ainult  fotole või videole jäädvustatud juhtumeid,“ rõhutas Rudõk.

Ukraina relvajõudude peastaap ei välista, et okupandid on kõnealust tehnikat  kaotanud märksa rohkem. Praegu T-90M-i lahingutegevuses peaaegu ei kasuta.

Samal ajal otsib Venemaa jätkuvalt võimalusi sanktsioonidest kõrvalehiilimiseks uute T-90M tootmiseks ja vanade remontimiseks, lisas peastaap.

Ukraina relvajõud märkisid, et vaenlane oli sunnitud taas kasutusele võtma vanad tankid T-62 ja T-72, millel puudub isegi dünaamiline kaitse. Moskval on aga märkimisväärne nende vanade Nõukogude tankide varu.

“Venemaa püüab korvata kvaliteeti kvantiteediga, kuigi vanad Nõukogude tankid on meie kaitsjatele lihtne sihtmärk,” rääkis Rudõk.

Peastaap ütles, et T-90M on “kõrgeim piir, mida Venemaa sõjatööstuskompleks suutis NSV Liidu arendustest välja pigistada”.

T-90M Prorõv on põhilahingu tank, mille Venemaa relvajõud võtsid kasutusele 2020. aastal.

15. märts

10:27

Venemaa kutsus USA-d kokkupõrke järel “vaenulikest” lendudest loobuma

Venemaa suursaadik Washingtonis kutsus kolmapäeval Ühendriike üles loobuma “vaenulikest” lendudest tema riigi piiride lähistel, vahendab AFP-BNS.

Päev varem tekitas vastasseisu Musta mere kohal lennanud USA luuredrooni allakukkumine, milles USA süüdistab Vene hävitajaid.

“Eeldame, et USA hoidub edasistest spekulatsioonidest meedias ja lõpetab lennud Venemaa piiride lähedal,” kirjutas suursaadik Anatoli Antonov Telegramis. “Peame kõiki USA relvade kasutamisega seotud tegevusi avalikult vaenulikuks.”

Vene hävitaja paiskas teisipäeval Musta mere kohal kütust Ameerika droonile ja põrkas sellega kokku, põhjustades drooni allakukkumise, ütles USA sõjavägi, nimetades seda manöövrit hoolimatuks.

USA Euroopa väejuhatuse teatel püüdsid kaks Venemaa hävitajat Su-27 rahvusvaheliste vete kohal kinni mehitamata MQ-9 Reaperi ja üks purustas selle propelleri.

Enne kokkupõrget paiskasid hävitajad droonile kütust ja lendasid selle ette, kinnitas USA sõjavägi.

Pentagoni kinnitusel oli droon oma tavapärasel vaatlusmissioonil.

Vene kaitseministeerium möönis teisipäeval, et saatis hävituslennukid välja pärast USA drooni avastamist Musta mere kohal, kuid tõrjus Washingtoni süüdistusi, et põhjustas selle allakukkumise.

“Järsu manöövri tagajärjel kaotas mehitamata lennumasin MQ-9 juhitavuse koos kõrguse kaotusega ning põrkas kokku veepinnaga,” ütles Vene ministeerium avalduses, väites, et hävituslennukid “ei kasutanud oma pardarelvi ega puutunud kokku mehitamata lennumasinaga”.

USA välisministeerium teatas, et kutsus välja Venemaa saadiku. 

Venemaa tegevus Musta mere kohal on tavapärane, väitis Pentagoni pressiesindaja John Kirby Washingtonis ajakirjanikele, kuid rõhutas, et seekordne oli tähelepanuväärne oma ebaturvalisuse ja ebaprofessionaalsuse poolest.

NATO diplomaadid Brüsselis kinnitasid vahejuhtumit, kuid ütlesid, et nad ei oota selle kohest arenemist edasiseks vastasseisuks.

09:21

Ukraina õhujõud selgitasid alla lastud USA luuredrooni tegevust

USA luuredroon MQ-9 Reaper, mille Vene hävitaja Su-27 teisipäeval Musta mere kohal Maosaarest kagus rahvusvahelistes vetes alla lasi, oli juba varem püsivalt Ukraina õhuruumis, vahendasid Ukrainska Pravda ja Unian õhujõudude kõneisiku polkovnik Juri Ignati kommentaari.

Ignati sõnul jälgisid USA luuredroonid Donbassi ja Musta mere demarkatsioonijoont ammu enne Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse.

MQ-9 Reaper viibis varem Kiievi kokkuleppel pidevalt meie riigi õhuruumis, et jälgida olukorda, eelkõige seda, kas Ida-Ukrainas rikuti relvarahu, märkis Ignat. 

Venemaa eitas teisipäeval, et põhjustas USA luuredrooni allakukkumise.

09:12

AFP: Vene väed tulistasid Ida-Ukrainas valge fosforiga laskemoona

Vene väed tulistasid teisipäeval Ukraina idaosas valget fosforit sisaldavat laskemoona, nägid uudisteagentuuri AFP ajakirjanikud, vahendab AFP-BNS.

Kaks lendkeha tulistati viieminutise intervalliga kell 16.45 Bahmuti lähedal Tšasiv Jari lõunaservas ühel teel.

Plahvatamisel paiskasid lendkehad laiali valge fosfori põlevaid pallikesi, mis aeglaselt maapinnale langesid.

AFP ajakirjanikud ei saanud kinnitada, et sihtmärgiks oli Ukraina üksuste positsioon, kuid põlema süttinud ala juures seisis roheline sõjaväeveok valge ristiga.

Lähimad majapidamised asusid kannatada saanud alast paarisaja meetri kaugusel.

Fosforit sisaldava laskemoona kasutamine tsiviilisikute vastu on keelatud, kuid seda võib kasutada sõjaliste sihtmärkide vastu.

Kiiev on süüdistanud Moskvat sellise laskemoona kasutamises mitmel korral, ka tsiviilisikute vastu. Vene relvajõud eitavad seda kategooriliselt.

14. märts

16:02

Peaminister: Poola võib lähinädalatel oma MiG-29-d Ukrainale anda

Poola peaminister Mateusz Morawiecki teatas teisipäeval võimalusest anda lähinädalatel Poola hävitajad MiG-29 üle Ukrainale, vahendab Interfax-BNS.

“See võib juhtuda 4-6 nädala jooksul,” tsiteeris teda Poola ajakirjandus.

Varem teatas Poola kaitseministeerium Varssavi valmisolekust varustada Ukraina hävitajatega MiG-29, kui need tarned kulgevad rahvusvahelise koalitsiooni raames.

Samuti teatati, et Varssavi andis Ukrainale üle 14 tanki Leopard 2.

15:02

Vene riigiduuma kiitis heaks palgasõdurite kritiseerijate vangistamise

Vene seadusandjad võtsid teisipäeval vastu eelnõu, mis näeb ette kuni 15-aastast vanglakaristust palgasõdurite kritiseerimise eest, vahendab AFP-BNS.

Uus seadus täiendab vahetult pärast Ukrainale kallaletungimist jõustunud reegleid, mis vastaste sõnul on mõeldud kriminaliseerima konflikti kritiseerimist.

Teisipäeval riigiduumas vastuvõetud eelnõu näeb ette kuni 15-aastast vanglakaristust “vabatahtlike ühenduste”, nende seas erasõjafirma Wagner kritiseerimise eest.

Wagner, mis väidab, et juhib pealetungi Ukraina Bahmuti linnale, ja teised palgasõdurite ühendused on viimastel kuudel aina enam avalikku tähelepanu saanud.

“Alates tänasest on inimesed, kes seavad oma elu meie riigi ja kodanike kaitsmiseks ohtu, kaitstud provokatsioonide ja valede eest,” ütles riigiduuma spiiker Vjatšeslav Volodin.

“Selline tegevus on vastuvõetamatu,” lausus ta avalduses.

Eeldatavasti kiidab eelnõu heaks ka parlamendi ülemkoda, misjärel saab see president Vladimir Putini allkirja.

Lisaks karmistati karistusi seoses teiste invasiooni järel vastuvõetud seadustega.

Vene sõjaväelaste või vabatahtlike “diskrediteerimine” tehti karistatavaks kuni seitsmeaastase vangistusega, võrreldes varasema viiega.

“Valeinfo” levitamine Vene relvajõudude kohta on karistatav 15-aastase vangistusega.

Eelnõu võeti vastu, ehkki palgasõdurina teenimine on Venemaal ebaseaduslik.

13. märts

Ukraina partisanid teatasid pühapäeval, et õhkisid raudtee Hersoni oblasti ajutiselt okupeeritud alal, mille kaudu varustati Vene okupatsioonivägesid rindel, vahendas ukrainlaste uudistekanal Unian.

“Partisaniliikumine Ateš teatab, et takistamaks rašistide vägede varustamist Hersoni ja Zaporižžja oblastis, viisid meie võitlejad ajutiselt okupeeritud territooriumil läbi eduka sabotaažioperatsiooni,” edastati teadaandes.

Partisanid korraldasid rünnaku laupäeval Radenski ja Abrikosovka asula vahelisel raudteelõigul.

“Meie võitlejad teevad pidevalt selliste tõhusate operatsioonide teostamiseks luuret. Töötame ööpäevaringselt okupatsioonivägede hävitamise ja Ukraina vabastamise nimel,” lisasid partisanid.

Uniani andmetel on tegemist sissiliikumisega, mis tekkis pärast täiemahulise sõja algust. 

12. märts

23:40

Vene vägede parimad üksused koonduvad Lõmani ja Kupjanski suunal

KIIEV, 12. märts, BNS – Lõmani ja Kupjanski suunal kasutavad Vene okupandid kõige intensiivsemalt suurtükiväge ja mitmikraketisüsteeme ning samasse paika koondasid venelased ka oma armee kõige professionaalseimad üksused, teatas pühapäeval ukrainlaste uudistekanal Unian.

Ukraina relvajõudude idarinde vägede eestkõneleja Serhi Tšerevatõ ütles üleriigilise telesaate eetris, et juba mitu nädalat on selles suunas täheldatud vaenlase rünnakute ja pommitamiste arvu suurenemist.

“Mitu nädalat järjest on selles suunas koondunud suurtükiväe- ja raketituli. Viimase ööpäeva jooksul tulistati piirkonda 414 mürsku, leidis aset 12 relvakokkupõrget ning vaenlane kaotas 70 võitlejat, tanki ja viis jalaväe lahingumasinat,” rääkis Tšerevatõ.

Tšerevatõ sõnul hävitavad Ukraina sõdurid sel suunal edukalt vaenlase tanke ja soomusmasinaid, mille seas eelkõige tanke T-72 ja T-90.

“Okupandid koondasid sinna Vene armee elukutselised üksused, kelle seas eelkõige õhudessantväed, aga ka mehhaniseeritud tankiüksused,” lisas sõjaväeametnik

Venemaa edasitung Bahmuti vallutamiseks Ida-Ukrainas paistab olevat takerdunud, hindas Washingtonis baseeruv Sõjauuringute Instituut (ISW) laupäeval avaldatud aruandes.

Aruandes on samuti tsiteeritud Tšerevatõid, kelle hinnangul olid lahingud Bahmuti piirkonnas sel nädalal intensiivsemad kui eelmisel. 

Venemaa kasvav sõjaohvrite arv peegeldab ISW hinnangul seda, et Kreml on kaotanud kontrolli riigi inforuumi üle.

USA mõttekoda viitas Venemaa välisministeeriumi pressiesindajale Maria Zahharovale, kes on kinnitanud “sisevõitlusi Kremli siseringis”.

ISW peab Zahharova kommentaare Moskvas toimunud foorumil, mis käsitles “info- ja kognitiivse sõja praktilisi ja tehnoloogilisi aspekte kaasaegses reaalsuses”, tähelepanuväärseteks. Ühtlasi on need kooskõlas ISW pikka aega antud hinnangutega, mille järgi kaotab Kremli režiim kontrolli inforuumi üle.

16:54

Šveitsi president kaitses riigi neutraalsust, relvakeeldu Ukrainale

Šveitsi neutraalsus on tähtsam kui kunagi varem, ütles president Alain Berset pühapäeval avaldatud intervjuus, kaitstes vastuolulist keeldu Šveitsi päritolu relvade Ukrainale tarnimisele.

“Šveitsi relvi ei tohi kasutada sõdades,” ütles ta nädalaväljaandele NZZ am Sonntag.

Euroopa Liitu mittekuuluv Šveits on järginud EL-i sanktsioone Moskvale, kuid on näidanud vähem paindlikkust oma sõjalise neutraalsuse osas.

Kiievi ja tema liitlaste survele vaatamata ei ole Šveits nõustunud andma luba oma relvade reekspordiks Ukrainasse.

Nii on Genf tagasi lükanud Saksamaa, Hispaania ja Taani taotlused.

Berset ütles intervjuus, et Šveitsi poliitika baseerub “panustamisele rahule, humanitaarseadusele ja vahendamisele, kus see on võimalik”.

Šveitsi roll Rahvusvahelise Punase Risti Komitee, Genfi konventsioonide ja ÜRO Euroopa peakorteri asukohana “peegeldub meie seadustes, seal hulgas nendes, mis puudutavad relvade eksporti”, rõhutas ta.

Berseti sõnul usub ta, et Ukraina sõja lõpetamiseks on vaja läbirääkimisi Venemaaga, “mida varem, seda parem”.

President rõhutas samas, et tegemist ei ole ükskõiksusega, nagu näitavad ka “enneolematud sanktsioonid”, mida Šveits on kehtestanud Venemaale seoses Ukraina sõjaga.

Parlamendis on käimas mitmed algatused leevendamaks reekspordi reegleid, et muuta kolmandatele riikidele võimalikuks reeksportida Šveitsis toodetud relvastust Ukrainasse.

Berset rõhutas, et Šveitsi valitsuse seisukoht on “selge”.

“See vastab ka minu isiklikule seisukohale. Šveitsi relvi ei tohi kasutada sõdades,” lausus ta.

12:57

ISW: Venemaa edusammud Bahmutis on takerdunud

Venemaa edasitung Bahmuti vallutamiseks Ida-Ukrainas paistab olevat takerdunud, leiab Washingtonis baseeruv Sõjauuringute Instituut (ISW) laupäeval avaldatud aruandes.

Aruandes on tsiteeritud Ukraina relvajõudude idarühma pressiesindajat Serhi Tšerevatõid, kelle järgi olid lahingud Bahmuti piirkonnas sel nädalal intensiivsemad kui eelmisel. Tšerevatõi sõnul toimus linnas viimase 24 tunni jooksul 23 kokkupõrget.

Venemaa kasvav sõjaohvrite arv peegeldab ISW hinnangul seda, et Kreml on kaotanud kontrolli riigi inforuumi üle.

USA mõttekoda viitas Venemaa välisministeeriumi pressiesindajale Maria Zahharovale, kes on kinnitanud “sisevõitlusi Kremli siseringis”.

ISW peab Zahharova kommentaare Moskvas toimunud foorumil, mis käsitles “info- ja kognitiivse sõja praktilisi ja tehnoloogilisi aspekte kaasaegses reaalsuses”, tähelepanuväärseteks. Ühtlasi on need kooskõlas ISW pikka aega antud hinnangutega, mille järgi kaotab Kremli režiim kontrolli inforuumi üle. 

11. märts

14:46

Ametnikud: Hersonis sai Vene mürsurünnakus surma kolm inimest

Vene rünnakus Lõuna-Ukraina Hersoni linnale sai laupäeval surma kolm ja viga kaks inimest, teatasid võimud.

“Vene terroristid pommitasid taas Hersoni,” ütles Ukraina presidendi kantselei ülem Andri Jermak sõnumirakenduses Telegram.

Hersoni sõjalise administratsiooni juht Oleksandr Prokudin ütles, et ohvrid olid mürsutabamuse saanud autos.

Kaks päeva varem hukkus Hersonis Vene suurtükitules veel kolm inimest, teatas Ukraina presidendi kantselei.

Venemaa väitis läinud aastal, et on Hersoni, Donetski, Luhanski ja Zaporižžja oblasti annekteerinud. Vene väed taganesid Hersoni linnast novembris, kuid on jätkanud selle sagedast ründamist.

01:15

Zelenskõi sanktsioonide nimekirjast lõviosa on seotud Venemaaga

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kuulutas reedel välja riikliku julgeoleku ja kaitse nõukogu otsuse, mille kohaselt kehtestatakse sanktsioonid 120 füüsilise ja 287 juriidilise isiku vastu, kellest valdav osa on seotud Venemaaga, vahendas portaal Unian laupäeval.

Presidendi kantselei andis teada, et kõigil sanktsioonide alla langenud ettevõtetel tõkestatakse nende vara kasutamine Ukrainas, täielikult keelustatakse kauplemistoimingud, aga samuti kapitali väljaviimine Ukrainast ning ühtlasi tühistatakse või peatatakse litsentsid.

Sanktsioonide kehtivusaeg on 50 aastat.

Ukraina valitsuskabinet peab koos julgeolekuteenistuse ja keskpangaga tagama sanktsioonide rakendamise ja nende tõhususe järelevalve.

Ukraina välisministeeriumile tehti ülesandeks teavitada sanktsioonide kohaldamisest Euroopa Liidu, Ühendriikide ja teiste riikide vastavaid asutusi ning tõstatada sanktsioneeritutele sarnaste piiravate meetmete kehtestamise küsimus.

10. märts

13:12

Paavst: olen valmis Putiniga Ukraina olukorra lahendamisest rääkima

Paavst Franciscus ütles, et on endiselt valmis suhtlema Venemaa juhtkonnaga Ukraina kriisi lahendamiseks, vahendab Interfax-BNS.

“Ma räägiksin temaga selgelt, sõnastades mõtteid selgelt, nagu teen seda avalikkuse ees. Ta on haritud inimene,” vastas ta usutluses ajalehele Corriere della Sera ja muule Itaalia meediale küsimusele, kuidas paavst räägiks Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, kui praegu peetaks läbirääkimisi.

“Sõjategevuse teisel päeval külastasin Venemaa saatkonda Vatikanis, teatamaks, et olen valmis külastama Moskvat eeldusel, et Putin jätab mulle kokkuleppekõnelusteks “akna”. Vastuseks kirjutas Lavrov mulle, tänades, kuid selgitades, et läbirääkimiste hetk ei ole veel saabunud. Putin teab, et olen (läbirääkimisprotsessis osalemiseks – IF) tema käsutuses,“ lisas Franciscus.

Samas rõhutas paavst, et näeb Ukrainas tüli, mida võib teatud mõttes pidada üleilmseks. “Sellega on seotud kõik suurriigid. Ukraina on lahinguväli. Kõik pooled võitlevad seal,” ütles ta.

Paavst usub, et Ukrainas on “kokku põrganud imperiaalsed huvid ja mitte ainult Venemaa, vaid ka teiste osapoolte omad”.

Franciscus märkis, et ta on mures relvatülide pärast kogu maailmas, eriti Süürias ja Jeemenis.

“Miks nad kannatavad? Sõjad teevad haiget. Neis ei ole Jumala vaimu ja ma ei usu pühasõdadesse,” lõpetas ta.

12:15

ISW: 9. märtsi raketirünnak teenis tõenäoliselt vaid propaganda huve

Vene okupantide 2023. aasta suurim raketirünnak Ukraina pihta, mis toimus 9. märtsil, teenis suure tõenäosusega ainult Vene riigi propaganda eesmärke, selgub Ameerika sõjauuringute instituudi (ISW) 9. märtsi aruandest, vahendab Interfax-BNS.

“Tõenäoliselt tulistas Kreml teadlikult rakette, mida Ukraina õhutõrje tabada ei suuda, et saavutada menu vene teaberuumis, hoolimata selliste rakettide varu vähenemisest… Venemaa president Vladimir Putin kasutas neid nappe rakette tõenäoliselt tulutuks rünnakuks, et rahustada Venemaa sõjaväelasi ja rahvusäärmuslaste kogukondi, kes kutsusid teda üles reageerima 2. märtsil Brjanski oblastis toimunud vahejuhtumile… Tõenäoliselt üritas Putin rahuldada neid narratiive järjekordse raketirünnakuga, mis sarnanes 2022. aasta sügisestega,” ütlevad analüütikud.

Samuti teatati, et sissetungijad jätkasid neljapäeval pealetungioperatsioone Bahmutis ja selle ümbruses, kuid linna ümber piirata neil ei õnnestunud. Analüütikute hinnangul on Wagneri eraväe pealetung linna idaosas jõudnud ajutisse taktikalisse pausi ning jääb selgusetuks, kas Wagneri võitlejad säilitavad oma operatiivse eelise ka tulevastes Venemaa pealetungioperatsioonides.

“Vene tavaväe saabumine piirkonda võib viidata sellele, et Venemaa kavatseb Wagneri pealetungioperatsioonide võimaliku kulminatsiooni Bahmutis korvata uute tavaväe üksustega. Võimalik, et Wagneri võitlejad teevad ka ajutise taktikalise pausi, et oodata Vene tavaväelt abiväge ja täiendada oma jõude, valmistudes kulukateks operatsioonideks Bahmuti kesklinnas,” öeldakse ettekandes.

ISW teatel jätkasid sissetungijad neljapäeval maaväe rünnakuid kogu Kupjansk-Svatove-Kreminna liinil Harkivi ja Luhanski oblastis ning pealetungioperatsioone ka Donetski linna äärealadel ja Vuhledari piirkonnas.

11:23

Ukraina teatas 102 Vene rünnaku tagasi löömisest

Ukraina relvajõud tõrjusid neljapäeval 102 rünnakut Kupjanski, Lõmani, Bahmuti, Avdijivka ja Šahtarski suunal, kuhu Vene sissetungijad koondasid oma põhijõud, teatab peastaap. Uudist vahendab Interfax-BNS.

“Vaenlane ei jäta katseid piirata sisse Bahmuti linna. Peamised jõupingutused on suunatud ründeoperatsioonidele Kupjanski, Lõmani, Bahmuti, Avdijivka ja Šahtarski suunal. Viimase ööpäeva jooksul tõrjusid meie sõdurid 102 rünnakut nende vastu,” öeldakse teates.

09. märts

15:46

Prantsusmaa: Zaporižžja tuumajaama elektrikatkestused on lubamatu oht

Ukraina Zaporižžja tuumaelektrijaama voolukatkestused on vastuvõetamatu oht tuumajulgeolekule, hoiatas Prantsusmaa neljapäeval, kui Vene vägede raketirünnak oli jätnud tuumajaama töötama vaid diiselgeneraatorite varal, vahendab AFP-BNS.

“Prantsusmaale teeb muret teave ühenduse uuest katkemisest Zaporižžja jaamas,” ütles välisministeeriumi pressiesindaja Anne-Claire Legendre.

Ukraina riiklik tuumaenergiaoperaator Enerhoatom teatas neljapäeva hommikul, et riigi lõunaosas asuv Zaporižžja tuumajaam jäi Vene okupatsiooniväe raketirünnaku tagajärjel elektrita ning töötab hetkel diiselgeneraatorite pealt.

Operaatori sõnul on tegemist kuuenda korraga Venemaa täiemahulise invasiooni ajal, mil tuumajaam on olnud elektrivõrgust välja lülitatud.

Hetkel suudavad diiselgeneraatorid tagada jaama elektrivajaduse kümneks päevaks, lisas Enerhoatom.

Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) juht Rafael Grossi hoiatas ohu eest, mida kujutavad endast korduvad elektrikatkestused Zaporižžja tuumaelektrijaamas. 

Grossi on pidanud mitu kuud Kiievi ja Moskvaga konsultatsioone, et luua tuumajaama ümber kaitsetsoon, kuid kõnelused on takerdunud.

Prantsusmaa “toetab jätkuvalt IAEA tegevust tuumaohutuse ja Ukraina ohutuse tagamiseks ning selle peadirektori püüdeid luua jaama ümber kaitsetsoon”, ütles Legendre.

15:14

Moskva: raketilöök oli vastus “terrorirünnakule” Brjanski oblastis

Venemaa kinnitas neljapäeval uusi massiivseid raketilööke Ukraina vastu, öeldes, et rünnakud muu hulgas hüperheliraketiga Kinžal olevat korraldatud vastuseks kuu algul väidetavalt toimunud piiriülesele rünnakule, vahendab AFP-BNS.

“Vene relvajõud andsid vastuseks Kiievi režiimi poolt 2. märtsil Brjanski oblastis korraldatud terroriaktidele ulatusliku vastulöögi,” seisis kaitseministeeriumi avalduses.

Moskva väitel tulid “Ukraina natsionalistid” Brajnski oblastis üle piiri ja tapsid kaks tsiviilelanikku. Kiiev lükkas süüdistuse tagasi, nimetades seda sihilikuks provokatsiooniks.

“Õhus, merel ja maal paiknevad kaugmaa täppisrelvad, seal hulgas hüperheliraketisüsteemid Kinžal, andsid löögi Ukraina sõjalisele taristule, sõjatööstuskompleksi ettevõtetele ja neid toetavatele energiarajatistele,” ütles kaitseministeerium.

“Kõik määratud sihtmärgid said tabamuse.”

Kiievi sõnul võttis Venemaa viimaste nädalate suurimas rünnakus rakettidega sihikule mitu Ukraina piirkonda.

15:01

Ukraina eitab kavatsust Moldovat rünnata

Ukraina julgeolekuteenistus SBU eitab seotust Moldova separatistlikus Transnistrias väidetavalt kavandatud rünnakuga, milles Moskva-meelsed võimud teda süüdistavad, vahendab AFP-BNS.

Ukrainaga piirneva Transnistria Moskva-meelsed jõud väitsid neljapäeval, et nurjasid Kiievi korraldatud rünnaku piirkonna ametnike vastu.

“Nn Transnistria Rahvavabariigi esindajate mis tahes avaldusi SBU osalemisest terrorirünnaku ettevalmistamises tuleb pidada eranditult Kremli orkestreeritud provokatsiooniks,” ütles julgeolekuteenistus.

08. märts

13:30

EL-i kohus tühistas sanktsioonid Wagneri juhi emale

Euroopa Liidu kohus tühistas kolmapäeval sanktsioonid erasõjafirma Wagner juhi Jevgeni Prigožini emale Violetta Prigožinale, sest Brüssel ei suutnud tõestada tema seotust poja tegevusega Ukrainas, vahendab APF-BNS.

EL-i üldkohus ütles, et isegi kui Prigožin on süüdi ebaseaduslikus tegevuses Ukrainas, siis tema ema kohta sanktsioonide rakendamise ajal esitatud tõendid on ebapiisavad.

13:28

Jermak: Ukraina sai vahetusega tagasi 130 sõjavangi

Ukraina sai vahetuse raames Venemaalt sõjavangist tagasi 130 sõjaväelast, sealhulgas 71 Azovstali kaitsjat, ütles Ukraina presidendi kantselei ülem Andri Jermak, vahendab Interfax-BNS.

“Järjekordne vangide vahetus – meil õnnestus koju tagasi tuua 130 oma inimest – 126 kaitsjat ja 4 kaitsjannat. Need on Ukraina relvajõudude, rahvuskaardi, piirivalve, riigi eritransporditeenistuse sõdalased. Nende hulgas on 87 Mariupoli kaitsjat, neist 71 – Azovstalist. Samuti saime tagasi Bahmuti ja Soledari piirkonnas vangi langenud, kokku 35 inimest Donetski suunalt,” kirjutas Jermak teisipäeval Telegramis.

Tema sõnul on enamik Vene sõjavangist vabanenutest raskelt vigastatud. “Nagu president Volodõmõr Zelenskõi ütleb, peab riik neist igaühe eest hoolt kandma. Iga meie kangelane peab tundma, et riik hoolitseb tema eest,” kirjutas presidendi kantselei ülem.

Jermak tänas sõjavangide vahetust koordineerivat staapi “suurepärase töö eest”.

Teisipäeval teatas Venemaa kaitseministeerium, et 90 Ukrainas sõjavangis viibinud Vene sõjaväelast toodi tagasi Venemaale.

13:27

Zelenskõi: Bahmuti vallutamine avaks Moskvale tee teistesse linnadesse

Kui Vene vägi võtab Bahmuti oma kontrolli alla, on sel “avatud tee” Ida-Ukraina võtmelinnade vallutamiseks, hoiatas Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi usutluses CNN-ile, kaitstes oma otsust jätta Ukraina üksused ümberpiiratud linna, vahendab Interfax-BNS

“See on meie jaoks taktika,” ütles Zelenskõi, kinnitades, et pärast seda, kui nädalaid kestnud Venemaa rünnakud on viinud Bahmuti Vene väe kätte langemise äärele, on Kiievi sõjaline juhtkond linna kaitsmisele pühendumises ühtne.

“Me mõistame, et pärast Bahmuti võivad nad minna kaugemale. Nad võivad minna Kramatorskisse, nad võivad minna Slovjanskisse, pärast Bahmuti oleks venelastele Donetski suunal avatud tee teistesse Ukraina linnadesse,” selgitas ta CNN-i saatejuhile Wolf Blitzerile Kiievist antud usutluses.

Telekanal märgib, et “viimastel päevadel hoogu saanud Wagneri palgasõdurite terve nädala kestnud tormijooks sundis tuhandeid inimesi linnast lahkuma ja hävitas selle taristu. Kuid Ukraina vägi korraldas piirkonna visa kaitse, tõkestades Venemaa edasitungi.

Zelenskõi sõnul “erineb” tema motivatsioon linna hoida Venemaa eesmärkidest. “Me mõistame, mida Venemaa seal saavutada tahab. Venemaa vajab vähemalt mingit võitu – väikestki võitu – lammutades Bahmutis kõik ära, lihtsalt tappes kõik sealsed tsiviilisikud,” ütles Zelenskõi.

Ta selgitas, et kui Venemaa saaks “riputada oma väikese lipu” Bahmuti kohale, aitaks see “mobiliseerida nende ühiskonda, luua mulje, et nad on nii võimas sõjavägi”.

07. märts

15:21

Kiievi teatel on tehtud kindlaks hukkamisvideos näidatud sõduri isik

Ukraina teatas teisipäeval, et on teinud kindlaks sotsiaalmeedias levinud hukkamisvideos tapetud sõduri isiku, vahendab AFP-BNS.

“Esialgsete andmete põhjal oli hukkunu 30. mehhaniseeritud brigaadi sõdur Tõmofi Mõkolajovõtš Šadura,” teatas Ukraina maavägi Telegramis, lisades, et ta jäi kadunuks 3. veebruaril riigi idaosas Bahmuti linna lähedal.

Sotsiaalmeedias levinud videos on näha ukrainlasest sõjavangi madalas kaevikus suitsetamas ja maha lastamas pärast seda, kui ta hõikab: “Au Ukrainale!”

Kiiev on süüdistanud tapmises Vene vägesid ja nõudnud selle eest õiglust.

“Lõplik kinnitus tema isiku kohta on võimalik, kui surnukeha tagastatakse,” öeldi maavägede teates.

Kiievi teatel on tapetud sõduri säilmed hetkel Vene vägede kontrolli all oleval alal.

AFP ei ole saanud sõltumatut kinnitust sellele, kus või millal video filmiti ning kas seal näidati, nagu Ukraina ametnikud ja sotsiaalmeedia kasutajad väidavad, ukrainlasest sõjavangi.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles esmaspäeval pöördumises rahvale, et videos on näha Vene vägesid Ukraina sõdurit “jõhkralt tapmas”.

“Me leiame need mõrvarid üles,” lubas ta.

Välisminister Dmõtro Kuleba oli varem teinud Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule (ICC) üleskutse videot uurida.

Moskva ja Kiiev on korduvalt süüdistanud teineteist vangide hukkamises.

15:06

ÜRO peasekretär on teel Kiievisse Zelenskõiga kohtuma

ÜRO juht António Guterres sõitis teisipäeval Ukrainasse, et kohtuda Kiievis president Volodõmõr Zelenskõiga; tegemist on tema kolmanda külaskäiguga pärast Venemaa täiemahulist sissetungi, ütles tema pressiesindaja, vahendab AFP-BNS.

“Peasekretär saabus just Poolasse teel Ukrainasse,” seisis Stéphane Dujarrici avalduses.

14:54

Prigožin otsib kahuriliha psühhiaatriahaiglatest

Wagneri erasõjaväe juht Jevgeni Prigožin asus otsima “kahuriliha” psühhoneuroloogia dispanseritest, väidetavalt selleks, et “vältida tarbetut bürokraatiat”, nekrutitelt mingeid tõendeid ei nõuta, kirjutas teisipäeval portaal Unian, vahendab BNS.

Ajalehe The Moscow Times andmetel ei nõua Wagneri värbajad psühhiaatri ega narkoloogi tõendit, samuti fluorogrammi. Neid ei morjenda asjaolu, et tulevane võitleja võis olla vaimuhaiglas ravil. Neile saadetakse vormiline juhend, milles on nõuded nekrutile ja tehakse ettepanek end selle alusel hinnata.

Nn värbamisjuhised osutavad, et koostööd inimestega, kes “põevad rasket haigust, mis segab ülesannete täitmist,  on uimastisõltuvuses ja  põdenud B- ja C-hepatiiti” ei tehta, kuid mingeid tõendeid ei nõuta. Tulevase võitleja kohale jõudes tehakse talle vere ekspressanalüüs ja uriinianalüüs narkootikumide suhtes. Väidetavalt võimaldab selline lahendus “vabaneda tarbetust bürokraatiast”.

06. märts

Venemaa okupatsioonivägi jätkab Ukraina idaosas asuva Bahmuti linna ümberpiiramise katseid, kuid kaitsjad löövad rünnakud tagasi, teatas Kiiev pühapäeval.

Ukraina on tõotanud “Bahmuti kindlust” kaitsta, kuid Vene väeüksused on selle vallutamisel täis otsustavust, sest võidul oleks sümboolne ja poliitiline tähendus, mis ületab linna strateegilise tähtsuse.

Heitlus Bahmuti pärast on Venemaa juba aasta väldanud agressiooni pikim. See on muutnud linna rusuhunnikuks ja toonud kaasa suuri kaotusi mõlemal poolel.

Ukraina kindralstaabi teatel on viimase päeva jooksul tagasi löödud üle 130 vaenlase rünnaku Kupjanskis, Lõmanis, Bahmutis ja Avdijivkas.

“Vaenlane jätkab katseid Bahmuti linn sisse piirata,” edastas kindralstaap pühapäeva hommikul.

05. märts

22:19

Zelenskõi avaldas austust Donbassis võitlevatele sõduritele

President Volodõmõr Zelenskõi ütles pühapäeval, et Ukraina väed on Donbassi idaosas valusas ja raskes lahingus, vahendasid uudistekanalid AFP ja Unian.

“Tahaksin avaldada erilist austust Donbassis sõdivate sõdurite vaprusele, jõule ja vastupidavusele,” ütles Zelenskõi oma igapäevases pöördumises.

“See on üks raskemaid lahinguid. Valus ja raske,” tõdes president.

Riigipea märkis, et kevade esimene nädal oli järjekordne nädal, mil Ukraina sõdurid tõid võidu veelgi lähemale.

“Tänan meie vägesid, kes tõrjusid rünnakuid, hävitasid okupante, õõnestasid vaenlase positsioone ja logistikat ning kaitsesid meie piire ja linnu,” jätkas riigipea.

“Tänan kõiki, kes kaitsevad meie riiki Bahmuti, Vuhledari, Avdijivka, Siverski, Svatove, Lõmani ja Zaporižžja suunal,” ütles Zelenskõi.

President märkis, et nüüd valmistutakse juba uueks nädalaks, mil tulevad Ukraina jaoks uued tulemused ja saavutused.

14:48

Vene okupatsioonivägi jätkab Bahmuti sissepiiramise katseid

Venemaa okupatsioonivägi jätkab Ukraina idaosas asuva Bahmuti linna ümberpiiramise katseid, kuid kaitsjad löövad rünnakud tagasi, teatas Kiiev pühapäeval.

Ukraina on tõotanud “Bahmuti kindlust” kaitsta, kuid Vene väeüksused on selle vallutamisel täis otsustavust, sest võidul oleks sümboolne ja poliitiline tähendus, mis ületab linna strateegilise tähtsuse.

Heitlus Bahmuti pärast on Venemaa juba aasta väldanud agressiooni pikim. See on muutnud linna rusuhunnikuks ja toonud kaasa suuri kaotusi mõlemal poolel.

Ukraina kindralstaabi teatel on viimase päeva jooksul tagasi löödud üle 130 vaenlase rünnaku Kupjanskis, Lõmanis, Bahmutis ja Avdijivkas.

“Vaenlane jätkab katseid Bahmuti linn sisse piirata,” edastas kindralstaap pühapäeva hommikul.

Ukraina idarinde vägede eestkõneleja Serhi Tšerevatõ ütles laupäeval, et olukord on raske, aga kontrolli all. Tema sõnul on Bahmut vaenlase peamine sihtmärk.

Washingtonis paiknev USA Sõjauuringute Instituut (ISW) hoiatab, et Ukraina varustusteed hakkavad sulguma.

“Venelased võivad kavatseda Ukraina väeüksused Bahmutis sisse piirata, aga Ukraina väejuhatus on andnud märku, et nad pigem taanduvad, kui riskivad sissepiiramisega,” ütles ISW laupäeval.

Venemaa avaldas laupäeval video Ida-Ukraina rindejoont inspekteerivast kaitseminister Sergei Šoigust.

ISW sõnul läks ta sinna ilmselt selleks, et saada ülevaade Venemaa kaotustest Vugledari ümbruses ja võimalusest selles suunas edasi tungida.

10:02

Vene riigiduuma spiiker: USA rahastab Kiievit eurooplaste heaolu arvel

Euroopa Liidu liikmesriikide liidrid kahjustavad Ukrainat relvadega varustades oma kodanike huve, ütles Vene riigiduuma spiiker Vjatšeslav Volodin pühapäeval.

“EL-i liidrid toimivad Kiievile relvatarneid jätkates oma riiklike huvide vastaselt ja Euroopa kodanike arvel,” kirjutas Volodin Telegramis.

“Ühendriigid sunnivad Euroopa riike rahastama Kiievi režiimi oma kodanike heaolu arvel,” lisas ta.

Samal ajal moodustab Kiievi rahastamine vaid 0,37 protsenti USA sisemajanduse kogutoodangust ja ta on Ukraina toetajate reas alles 12. kohal, seletas spiiker.

“See on 5,7 korda väiksem kui Poola kulutus.”

Volodini sõnul kulutavad Ukraina toetuseks Ühendriikidest rohkem ka Eesti, Läti, Tšehhi, Leedu, Slovakkia, Bulgaaria, Malta, Norra, Rumeenia ja Küpros.

“Lisaks kannavad EL-i riigid lisakulutusi Venemaa-vastaste sanktsioonide tõttu, mis tabavad bumerangina nende endi majandusi,” ütles Volodin.

04. märts

10:02

Vene ministeerium: kaitseminister Šoigu kontrollib Ukraina rindejoont

Vene kaitseminister Sergei Šoigu kontrollis Ida-Ukraina rindejoont, teatas Venemaa kaitseministeerium laupäeval, kui lahingud käivad Ida-Ukraina Bahmuti linna ümber.

Ministeerium ei nimetanud täpset aega ja kohta, kuid kinnitas, et Šoigu on “kontrollinud komandopunkti rindel” Donetski oblasti lõunasuunal.

02:47

Zaporižžja korterelamus hukkunute arv kerkis seitsme inimeseni

Varem sel nädalal Venemaa korraldatud raketirünnakus Ukraina idaosas asuva Zaporižžja korterelamule sai surma vähemalt seitse inimest, vahendas ööl vastu laupäeva portaal Unian.

Reede hilisõhtul jätkusid raketirünnaku rusude eemaldamise tööd, aga ka otsingud võimalike ellujäänute leidmiseks.

Kommunaalteenusepakkujad on koristanud sündmuskohalt juba 333 tonni rususid.

Plahvatuse järel päästeti 11 inimest, sealhulgas lapseootel naine, ning naabertrepikojast evakueeriti 20 elanikku.

Rusude alt on välja toodud seitse hukkunut. Viga sai umbes kümmekond elanikku, endiselt on veel paar inimest teadmata kadunud, nende seas üks laps.

Zaporižžja sõjaväeringkonna ametnikud ütlesid kolmapäeval, et Vene sõjaväelased tulistasid seekord rakettidega S-300.

03. märts

Venemaa sõjameelsed eeldasid Lõuna-Venemaal Brjanski oblastis aset leidnud sündmuste järel, et see kujuneb Kremlile ajendiks kuulutada Ukrainale sõda, kuid nn sõjalise erioperatsiooni staatust ei ole muudetud, vahendab Ukraina agentuur Unian Washingtonis baseeruva USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) värsket aruannet.

Neljapäeval saabusid teated kokkupõrgetest Brjanski oblastis ning Ukrainas võitlev Vene vabatahtlike korpus teatas oma sisenemisest sinna “andmaks kaasmaalastele lootust, et vabad vene inimesed saavad relv käes režiimi vastu võidelda”

Vene Föderatsioon väitis, et Ukraina diversandid võtsid Brjanski oblastis pantvange. 

ISW järgi sai seejärel küllalt kiirelt selgeks, et “sõjalise erioperatsiooni” staatust pole Kremlil kavas muuta. Ühena esimestest reageeris sellele Wagneri eraarmee asutaja Jevgeni Prigožin, kes leidis sarkastiliselt, et Venemaa lubas Ukrainal üle astuda oma “punastest joontest”.

Krimmi okupatsiooniadministratsiooni juht Sergei Aksjonov, Tšetšeenia valitseja Ramzan Kadõrov ja Vene sõjablogijad kutsusid Kremlit üles tugevdama julgeolekumeetmeid ning võtma ette vastuoperatsioone.

Üks sõjablogijaist süüdistas Vene vabatahtlike korpust Darja Dugina tapmises ning muus terroristlikus tegevuses Venemaal.  

Samuti pooldasid mõned blogijad täiendavate ressursside eraldamist piiriüksustele ja riigipiiri tugevdamist Ukrainaga. Leidus ka täiesti ebarealistlikke üleskutseid moodustada atendaadirühmitusi Ukraina ametiisikute tapmiseks. 

“Need vastused näitavad, et marurahvuslaste kogukond ei ole suures osas rahul Kremli võimetuse paljude aspektidega, mis ei luba täiel määral toetada omaenda valeretoorikat, mille kohaselt Venemaa peab Ukrainas eksistentsiaalset sõda,” leiab ISW aruanne.

ISW järgi pole Kreml suuteline sõjameelsete marurahvuslaste nõudmisi täitma. 

02. märts

USA välisminister Antony Blinken kohtus neljapäeval New Delhis põgusalt oma Vene kolleegi Sergei Lavroviga, tegemist oli nende esimese sellise kohtumisega pärast Ukraina sõja algust, ütles USA ametnik.

G20 kõneluste kuluaarides rääkis Blinken Lavrovile USA pühendumusest Ukraina toetamisele, survestas Venemaad tühistama otsust peatada osalus tuumaleppes Uus START ja kutsus üles vabastama vangist endist USA merejalaväelast Paul Whelanit, ütles anonüümsust palunud ametnik.

10.30

Venemaa autoritaarne president Vladimir Putin ei ole hetkel avatud läbirääkimistele lõpetada relvakonflikt Ukrainas, mis sai täiemahulise sõja mõõtmed enam kui aasta eest Moskva okupatsiooniväe sissetungiga oma naaberriigi territooriumile, ütles Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz neljapäeval.

“Kas Putin on üldse valmis pidama läbirääkimisi õiglase rahu nimel? Miski ei viita sellele praegusel hetkel,” ütles Scholz Saksa parlamendile peetud kõnes.

Scholz kutsus ühtlasi üles Pekingit hoiduma Venemaale relvastuse tarnimisest ja seeläbi sõjategevuse eskaleerimisest. Aluse selleks on andnud hiljutine USA luure väide, et Hiina kaalub vastavat käiku.

“Minu sõnum Pekingile on selge: kasutage oma mõju Moskvas, et survestada Vene sõjaväelaste tagasitõmbamist,” ütles ta. “Ja ärge tarnige relvi agressorile Venemaale.”

Scholz lisas, et Saksamaa ja liitlasriigid peavad Kiieviga kõnelusi julgeolekugarantiide üle, mis tagaksid kestva rahu Ukrainas.

“Sellised julgeolekugarantiid tulevad siiski eeldusega, et Ukraina kaitseb end selles sõjas edukalt,” ütles kantsler.

01. märts

Ameerika sõjauuringute instituudi (ISW) 28. veebruari ettekande kohaselt üritab Venemaa juhtkond tõenäoliselt taaskäivitada teabeoperatsiooni, mille eesmärk on tekitada eksiarvamus, justkui oleks Venemaa avatud rahukõnelusteks Ukrainaga.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles 28. veebruaril, et Venemaa ametiisikud on avatud läbirääkimisteks Ukraina sõja lõpetamiseks, kuid Ukraina ja Lääs peavad tunnistama uut “territoriaalset tegelikkust”, mis seondub Venemaa püüdega annekteerida ebaseaduslikult okupeeritud Ukraina ala, öeldi ettekandes.

Märgiti, et Kreml näib teabeoperatsiooni taaskäivitamiseks kasutavat Aleksandr Lukašenkot, et kaubelda Venemaale soodsamate tingimuste üle ja  lükata Lääne kriitiliste relvasüsteemide tarneid Ukrainale edasi.

Samas märkisid analüütikud, et Venemaa juhtkond võib teabeoperatsiooni jätkata, püüdes vähendada tulevaste Ukraina vasturünnakute tõhusust, viivitada Lääne Kiievile vajaliku abi osutamist ja püüda saavutada järeleandmisi enne võimalikkke edasisi tagasilööke Ukrainas.

Analüütikud märkisid, et Moskva on tõhustanud ka muid teabeoperatsioone, eelkõige neid, mis seonduvad olukorra pingestamisega Transnistrias, mille Venemaa on ajutiselt okupeerinud, ja venelaste sõjategevusega selles piirkonnas võõra lipu all (et süüdistada pingestamises teisi riike), samuti tuuma- ja keemiajulgeolekuga.

Rääkides olukorrast lahinguväljal, teatasid analüütikud, et Vene vägi üritab jätkuvalt tungida peale Svatove ja Kreminna, aga ka Bahmuti piirkonnas.

Ukraina vägi tõrjub seevastu sissetungijate rünnakud ja annab lööke nende tagalapositsioonidele.

28. veebruar

Venemaa kaotas Ukrainas ööpäevaga ligi 550 sõdurit, kolm tanki ja üheksa soomukit, edastas teisipäeval Ukraina relvajõudude peastaap. 

“Kokku on Venemaa sissetungi algusest kaotanud üle 149 240 (+550) sõduri, 3388 (+3) tanki, 6630 (+9) soomuki, 2383 (+3) suurtüki, 471 raketiheitja, 247 (+0) õhutõrjesüsteemi, 5252 (+4) masinat ja paakautot, 230 eritehnikaühikut ja 18 laeva.

Hävitatud on 300 lennukit ja 288 helikopterit, alla tulistatud 2051 (+3) drooni ja 873 tiibraketti” edastas staap Facebookis.

09:47

Kuleba sõnul kasvab toetus Venemaa kuritegude eritribunalile

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles, et rahvusvaheline koalitsioon Ukraina-vastase agressiooni kuritegude eritribunali loomiseks ning Venemaa sõjalise ja poliitilise juhtkonna vastutusele võtmiseks kasvab jätkuvalt. Ukrainlaste uudistekanalit Unian vahendab BNS.

Ministeeriumi pressiteenistuse teatel kutsus Kuleba eritribunali toetama, kui avas ÜRO Inimõiguste Nõukogu 52. istungjärgu raames ministrite eriürituse “Agressioon Ukraina vastu: mõju inimõigustele ja humanitaarolukorrale Ukrainas ja maailmas”.

Kokku osales üritusel 55 riiki ja välisministrite tasandil: Belgia, Taani, Island, Costa Rica, Liechtenstein, Marshalli saared, Sloveenia, Prantsusmaa ja Rootsi.

“Me ei lõpeta hetkekski tööd eritribunali loomise kallal, et panna Venemaa poliitilist ja sõjalist juhtkonda ja nende käsilasi vastutama Ukraina-vastase agressioonikuriteo eest. Kõik venelaste julmused on selle tulemused. Vaja on kõrvaldada põhjused ja mitte ainult sümptomid,” ütles Kuleba.

Samuti juhtis Ukraina välisministeeriumi juht tähelepanu venelaste arvukatele rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste rikkumistele, sõjakuritegudele, inimsusevastastele kuritegudele ja genotsiidile, mille seas eelkõige Ukraina laste röövimisele ja sunniviisilisele lapsendamisele venelaste peredesse.

“Venemaa kehastab võib-olla tänapäeva ajaloo suurimat lapseröövioperatsiooni. Genotsiidi tõkestamise konventsioon määratleb selle selgelt genotsiidikuriteona. Need lapsed vajavad viivitamatut kaitset ja koju tagasi pääsemist. Kõik selle operatsiooniga seotud Vene kurjategijad tuleb kohtu ette tuua,” rõhutas minister.

Ühtlasi kutsus Kuleba nõukogu liikmesriike üles pikendama rahvusvahelise sõltumatu ÜRO komisjoni mandaati Ukrainas Venemaa kuritegude uurimiseks.

“ÜRO rahvusvaheline sõltumatu komisjon dokumenteerib tõendeid laiaulatuslike ja süsteemsete inimõiguste rikkumiste kohta Venemaa pool. Sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude kohta, mida kasutatakse tulevastel rahvusvahelistel kohtuprotsessidel. Mandaadi pikendamine aitab oluliselt kaasa õigluse tagamisele,” rääkis Kuleba. 

09:23

USA loodab araabiamaade toetuse suurenemisele Ukrainale

USA usub, et Ukraina ja Saudi Araabia suhete areng võib kaasa tuua teiste regiooni riikide toetuse suurenemise Ukrainale, edastasid teisipäeval uudistekanalid Unian ja Ukrinform, uudist vahendab BNS.

Valge Maja riikliku julgeolekunõukogu eestkõneleja John Kirby märkis muu hulgas ära Saudi Araabia delegatsiooni visiiti Kiievisse ja pressikonverentsil Ukrainale lubatud abi.

Saudi Araabia välisminister Faisal bin Farhan al Saud tegi pühapäeval visiidi Kiievisse, kus kohtus ka Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga.

Zelenskõi märkis hiljem oma Telegrami kanalis, et tegemist oli Saudi Araabia välisministri esimese visiidiga pärast diplomaatiliste suhete loomist kahe riigi vahel.

“Tänan maailma toetuse eest Ukrainale, meie suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele! See on väga tähtis meie ja ühiskonna jaoks,” ütles president.

Saudi välisminister arutas Kiievis ka oma riigi osalemist Ukraina sõjajärgses taastamises, samuti võimalikke tulevasi investeeringuid ning koostööd põllumajanduse ja energeetika valdkonnas.

Kirby informatsiooni kohaselt hakkab Saudi Araabialt Ukrainale lubatud abi saabuma juba järgmisel nädalal. Kirby hinnangul on tegemist “positiivseks edasiminekuga” Lähis-Ida piirkonnas.

“Loodame lähikuudel oma partneritelt veelgi rohkem näha,” sõnas Kirby.

09:12

Venemaa suurendab Mustal merel oma laevade arvu

Lõuna-Ukraina kaitseväe ühise pressikeskuse juht Natalja Gumenjuk ütles, et vaenlase laevade arvu kasv Mustal merel viitab sellele, et Venemaa püüab leida uut taktikat tõhusamaks rünnakuks Ukraina vastu, edastas ukrainlaste uudistekanal Unian, vahendab BNS.

Eestkõneleja sõnul võib osaliselt olla tegu jõu näitamisega lastes merre suuri dessantlaevu ja osaliselt sellega, et venelased ei tunne ennast oma baasideks peetavates lahtedes turvaliselt.

“Aga fakt, et raketikandjate arv on kasvanud võib viidata väga uuele taktikale, mida okupandid raketirünnakute tõhusamaks muutmiseks otsivad,” rääkis Gumenjuk.

27. veebruar

Valge Maja riiklik julgeolekunõunik Jake Sullivan ütles pühapäeval, et Hiina oleks pidanud kaasama Ukraina oma rahualgatuse väljatöötamisse, vahendas ukrainlaste uudistekanal Unian.

Sullivan sõnas NBC Newsile antud intervjuus, et talle meeldis Hiina rahuplaanist vaid esimene punkt, mis puudutab kõigi riikide suveräänsuse austamist.

“Plaan võiks sellega lõppeda, sest Venemaa saab selle sõja lõpetada vaid Ukraina suveräänsust austades ja vägede väljaviimisega,” ütles Sullivan.

Samuti tõi nõunik välja, et Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi avaldas soovi selles osas suhelda Hiina riigipea Xi Jinpingiga.

24. veebruar

10:01

Zelenskõi: 24. veebruar oli meie elu pikim päev

KIIEV, 24. veebruar, AP-BNS — Ukraina tähistab reedel aasta möödumist Venemaa täiemahulise sõja algusest, mis president Volodõmõr Zelenskõi sõnul oli “meie elu pikim päev”.

Zelenskõi meenutas võitluslikus videoläkituses aasta eest Venemaa kallaletungiga vallandatud Euroopa suurimat ja ohvriterohkeimat sõda Teist maailmasõja järel.

“Me elasime üle täiemahulise sõja esimese päeva. Me ei teadnud, mida toob homne, aga me saime selgelt aru, et igal homsel tuleb võidelda. Ja me võitlesime.”

Ukrainlased on selle valu, kurbuse, usu ja ühtsuse aastaga tõestanud, et on võitmatud, ütles Zelenskõi.

“Selle peamine tulemus on, et me pidasime vastu. Me ei andnud alla. Ja me teeme kõik, et sel aastal võit saavutada.”

“Me teame, et 2023. aasta on meie võidu aasta!”

Ukrainlased mälestavad reedel kümneid tuhandeid sõjas hukkunuid küünalde, leinatalituste ja vaikuseminutitega, kuid samal ajal jätkuvad riigi idaosas ägedad lahingud ja kardetakse Venemaa uusi raketirünnakuid linnadele.

Kiievis möödus öö siiski õhuhäireteta ja hommik algas rahulikult.

Valitsus on soovitanud koolidel tunnid internetti viia ja kontoriametnikel kodunt töötada.

Zelenskõi sõnul oli 24. veebruar 2022 päev, mil “miljonid meist tegid valiku”.

Ukrainlased ei valinud valget alistumislippu, vaid “sinikollase. Mitte põgenemist, vaid vastuhaku ja võitluse”, ütles president Twitteris.

“Ukraina on innustanud maailma. Ukraina on maailma ühendanud,” ütles Zelenskõi ja meenutas Venemaa sõjakuritegude võrdkujuks saanud Butšat, Irpini ja Mariupolit kui “võitmatuse pealinnu”.

“Me ei puhka enne, kui Vene mõrtsukad saavad teenitud karistuse,” tõotas ta.

05:30

Zelenskõi sõnul lõppeb võitlus kurjusega Ukraina võiduga

Kurjus on endiselt lähedal, kuid võitlus sellega lõppeb Ukraina võiduga, teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi neljapäeval suhtlusvõrgustikus Telegram avaldatud igaõhtuses sõnumis, mida vahendasid uudistekanalid Unian ja STT.

Zelenskõi toonitas, et tänu Ukraina sõduritele elab ja seisab Ukraina endiselt tugevana.

“Ukraina sõjaväelased, kes kaitsevad meid kõiki rindel, on esmatähtsad. Tänu meie kaitsjatele on Ukraina tugev, võitleb ja elab. Tänu kõigile meie sõduritele – elus ja neile, kes kahjuks pole enam meiega – nende julguse eest,” sõnas Zelenskõi.

President tõdes, et olukord Ukrainas on keeruline idas ja paiguti lõunas. Ukraina sõjaväeluure juht hoiatas varem, et Venemaa kavandab sissetungi aastapäeval raketirünnakuid.

“Me pole kokku vajunud, oleme üle elanud palju katsumusi ja võidame. Me võtame vastutusele need, kes selle kurjuse ja selle sõja meie riiki tõid, rääkis Zelenskõi.

Riigipea lisas, et märkimisväärne osa neljapäevast kulus reedeste diplomaatiliste sündmuste ettevalmistamisele.

“Me peame tegema kõik, et muuta need Ukraina jaoks viljakaks,” toonitas Zelenskõi.

23. veebruar

10:10

Ukraina luurejuht ennustas kevadeks tähtsaid sündmusi

Ukraina luurejuht Kõrõlo Budanov ennustas usutluses Ukrainska Pravdale kevadeks palju sündmusi, mis osutuvad selles sõjas tõenäoliselt silmapaistvaks, luurejuhi sõnul püüab Venemaa sel ajal täita “ülesannet number 1”, vahendab BNS.

“See tähendab jõuda 31. märtsiks 2023 – see on nende järgmine tärmin – Donetski ja Luhanski oblasti halduspiirini,» selgitas Budanov.

Bahmuti keerulist olukorda kommenteerides lisas ta, et iga millimeeter Ukrainat on ukrainlaste jaoks strateegiliselt oluline ja seda tuleb mõista, vahendas portaal Unian.

“Olen korduvalt öelnud ja kordan teile: iga kaotatud meeter päästab tõenäoliselt ühe või kahe võitleja elu. Aga selle meetri tagasivõitmine võtab kümne võitleja elu,” ütles Ukraina luurejuht.

Lisaks lükkas Budanov ümber väited, et Venemaa üritab sõda venitada. Tema sõnul on asi vastupidi, Venemaa tahab selle võimalikult kiiresti lõpetada.

“Venemaa üritab igal võimalikul viisil lõpetada sõda võimalikult kiiresti. Kuid nende sõjaline blokk üritab endiselt tõestada, et me suudame, piirdugem Donetski ja Luhanski oblastiga, seda me suudame kindlasti ja lõpetame selle,” ütles ta.

09:56

Hispaania peaminister saabus enne sõja aastapäeva Kiievisse

Hispaania peaminister Pedro Sánchez sõitis neljapäeval Kiievisse, et päev enne aasta möödumist Venemaa sisseungist Ukrainasse oma toetust avaldada, vahendab AFP-BNS.

“Naasen täna Kiievisse, üks aasta sõja algusest,” kirjutas Sánchez Twitteris, lisades video, kuidas ta Ukraina pealinnas rongilt maha astus.

“Seisame Ukraina ja selle rahvaga, kuni rahu saabub Euroopasse,” säutsus ta hispaania ja ukraina keeles.

Sánchez kohtub hiljem päeval Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga. Tegemist on tema teise külaskäiguga Kiievisse pärast täiemahulise sõja algust mullu 24. veebruaril, teatas tema büroo.

Nädala alguses tegi Kiievisse üllatusvisiidi USA president Joe Biden ning päev hiljem väisas Ukraina pealinna Itaalia peaminister Giorgia Meloni.

Kolmapäeval kinnitas Hispaania kaitseminister Margarita Robles, et Madrid annab Kiievile kuus Saksamaal valmistatud lahingtanki Leopard, mis aitavad Ukraina relvajõududel tõrjuda Venemaa agressiooni.

Aasta eest sisenesid Ukrainasse Vene tankid ja muu rasketehnika, kui Kreml alustas nende endi sõnul sõjalist erioperatsiooni, millest Moskva ootas kerget võitu.

Selle asemel aga hakkas Ukraina vastu ning koondas enda taha pea kõigi lääneriikide liitlased. Tänaseks on sõda sumbunud kurnamislahinguteks ning toonud kaasa hinnanguliselt 150 000 ohvrit mõlemal poolel, selgub erinevatest lääne allikate hinnangutest.

09:24

Kirilenko sõnul on Bahmut ja Avdijivka pea täielikult puruks pommitatud

Ukrainas asuva Donetski oblasti sõjaväevalitsuse juht Pavel Kirilenko ütles kolmapäeval telesaate eetris, et Avdijivka ja Bahmuti linnad on Venemaa mürskude tagajärjel peaaegu täielikult hävitatud. Ukrainlaste uudistekanalit Unian vahendab BNS.

“Mis puutub rindealadesse, siis hävitamine on seal lihtsalt uskumatu. Kui me võtame Avdijivka, siis linn on tegelikult täielikult hävinenud. Meie kindlustatud Bahmut on hävitatud üle 80 protsendi,” rääkis ametnik.

Kirilenko märkis, et vaenlane kasutab tegelikult kogu rindejoonel põletatud maa taktikat. Okupandid üritavad hävitada kogu taristut, kust nad läbi ei pääse.

22. veebruar

16:24

Hispaania annab kuus oma Saksamaal toodetud tanki Leopard Ukrainale, et aidata teda sõjas Venemaaga, ütles kaitseminister Margarita Robles kolmapäeval parlamendis.

Tankid on praegu remondis, aga Madrid on valmis saatma Ukrainale veel rohkem Leoparde, kuid neid peaks vaja minema ja kui liitlased seda paluvad, lisas ta.

“Me koordineerime oma tegevust täielikult liitlastega,” ütles minister, kuid ei rääkinud tankide Ukrainasse saatmise ajast.

Robles ütles jaanuaris, et Hispaania on valmis andma mõned oma Leopardid Ukrainale.

Saksa kantsler Olaf Scholz ütles reedel, et liitlased, kel on vabu lahingtanke, peaksid need nüüd Ukrainale saatma.

Esialgu ei tahtnud Scholz sugugi, et Saksa tanke Ukrainasse saadetakse, ja liitlased pidid teda tublisti veenma. Nüüd näib tema seisukoht olevat muutunud.

Saksamaa ise on lubanud saata Ukrainale 14 Leopard 2 A6-te.

Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi (IISS) hiljutise analüüsi põhjal peaks Kiiev saama umbes sada moodsat tanki, et see sõjas Venemaaga tunda oleks.

14.05

Vene sõjaväe võimud jätkavad Hersoni oblasti okupeeritud alal elanikele Vene passide pealesundimist, teatas Ukraina relvajõudude peastaap.

“Hersoni oblasti ajutiselt okupeeritud osas jätkab vaenlane elanikele passide sundväljaandmist. Vene okupatsioonivägi on koos politseiga tõhustanud kontrollpunktides kontrolli ja ähvardavad märtsi algusest kõiki kodanikke, kel ei ole Venemaa passi, väljatõstmisega,” seisis kolmapäevases teates.

Viimase ööpäeva jooksul sooritas vaenlane raketiheitjatega 59 rünnakut, mille tulemusel hävisid ja kahjustati eluhooneid, samuti hukkus ja haavati tsiviilisikuid. Vaenlane keskendub jätkuvalt ründeoperatsioonide läbiviimisele Kupjanski, Lõmani, Bahmuti, Avdijvka ja Šahtarski suunal, teatas Ukraina.

Viimase 24 tunni jooksul on Ukraina õhujõud andnud kaheksa lööki Vene väe ja sõjatehnika koondumisaladele ning kaks lööki õhutõrje raketisüsteemidele.

Raketi- ja suurtükiväe üksused tabasid kaht vaenlase elavjõu koondamispiirkonda.

13.20

Otsustavad lahingud toimuvad kevade keskpaigast hiliskevadeni, sellest saab sõja pöördepunkt, ütles Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsuse juht Kirõlo Budanov.

Budanov ütles usutluses ajakirjale Forbes Ukraine, et kui rakendada sõja-aastale jalgpalli analoogiat, on “seis praegu 1:1 ja käsil mängu 70. minut. See on subjektiivne nägemus.”

Ta ütles ka, et Venemaa “suur pealetung” juba käib.

“Aga see läheb nii hästi, et kõik isegi ei näe seda – see on sellise kvaliteediga rünnak. Neil on strateegiline ülesanne – jõuda 31. märtsiks Donetski ja Luhanski oblasti halduspiirini,” lisas Budanov.

21. veebruar

Hersonis sai Vene rünnakutes surma vähemalt kuus inimest

Ukraina lõunaosas Hersonis sai teisipäeval Vene vägede rünnakutes surma vähemalt kuus ja haavata 12 inimest, teatas Ukraina Lõuna väejuhatuse kõneisik, vahendab AFP-Interfax-BNS.

“Verise diktaatori Putini kõne ajal said rahumeelsed Hersoni elanikud kannatada ja surma keset tänavat, oma koduds ja töökohal. Praegu on meil teada kuus hukkunut ja 12 haavatut,” ütles Vladislav Nazarov.

Meedia andmetel said tabamuse ühistranspordi peatus, üks kauplus ja kaks mitmekorruselist elumaja.

15:42

NATO kahetseb Venemaa otsust peatada osalus relvastuskontrolli leppes

NATO peasekretär Jens Stoltenberg kritiseeris teisipäeval Venemaa otsust peatada osalus tuumarelvade vähendamise leppes, öeldes, et see tähistab Euroopa külma sõja järgse relvastuskontrolli arhitektuuri lõppu, vahendab AFP-BNS

“Kahetsen tänast Venemaa otsust peatada osalemine Uues START leppes,” ütles Stoltenberg pressikonverentsil, reageerides Vene presidendi Vladimir Putini teatele aastakõnes föderaalkogule.

“Venemaa on viimaste aastate jooksul rikkunud ja öelnud üles mitu olulist relvastuskontrolli lepet. Tänase otsusega leppe Uus START osas on kogu relvastuskontrolli arhitektuur lammutatud.”

15:23

Putin: Venemaa peatab osaluse uues START leppes, kuid ei lahku sellest

Venemaa peatab oma osaluse strateegiliste ründerelvade vähendamise uues leppes, kuid ei lahku sellest, teatas teisipäeval president Vladimir Putin, vahendab Interfax-AP-BNS.

Putin ütles aastakõnes, et Venemaa peaks olema valmis taasalustama tuumakatsetusi, kuid seda teevad Ühendriigid. See võib tähendada lõppu alates külmast sõjast kehtinud üleilmsele tuumakatsetuste keelule.

Leppes osalemise peatamise põhjenduseks ütles Putin, et USA ja selle liitlased NATO-s on avalikult seadnud eesmärgiks Venemaa alistamise Ukrainas.

“Nad tahavad kutsuda esile meie strateegilise kaotuse ja proovida jõuda samal ajal meie tuumarajatisteni,” lausus ta.

Putin rääkis, et USA on nõudnud Vene tuumarajatiste inspekteerimist vastavalt leppele, samal ajal kui NATO liitlased on aidanud Ukrainal korraldada droonirünnakuid õhuväebaasidele, kus on tuumavõimekusega strateegilised pommitajad.

“Selleks kasutatud droone varustati ja kaasajastati NATO ekspertide abiga,” lausus Putin. “Ja nüüd nad tahavad inspekteerida meie kaitserajatisi? Tänase konflikti tingimustes kõlab see nagu puhas lollus.”

Ta rõhutas, et Venemaa peatab oma osaluse leppes ega lahku sellest veel täielikult.

Aastal 2010 sõlmitud lepe nägi ette kahe riigi kasutusvalmis tuumalõhkepeade arvu vähendamise 1550-ni ja  strateegiliste tuumalaengu kandjate arvu kärpimist 700-ni kummalgi poolel.

15:03

Moskva nõudis USA-lt sõjaväelaste ja varustuse äraviimist Ukrainast

Vene välisministeerium kutsus teisipäeval välja USA suursaadiku Lynne Tracy, et esitada talle noot, milles nõuti Ühendriikidelt “sõjaväelaste ja varustuse” äraviimist Ukrainast, vahendab AFP-Interfax-BNS

Tegemist oli viitega lääne sõjalisele abile Ukrainale.

“Eriti tõsteti esile, et olukorra deeskaleerimiseks peaks Washington astuma samme, mis tagaksid USA-NATO sõjaväelaste ja varustuse väljaviimise ning Venemaa-vastase tegevuse lõpetamise,” ütles välisministeerium avalduses.

Venemaa välisministeerium märkis, et “saadikule üle antud protestinoodis rõhutatakse, et Ukraina relvajõudude varustamine relvadega, samuti Venemaa sõjalise ja tsiviiltaristu ründamiseks sihtmärkide andmine tõestab selgelt Ameerika väidete, et USA ei ole konflikti osaline, vastuolulisust ja valelikkust”.

“Samuti osutatakse, et Kiievile tarnitud relvad ja neid teenindav personal, sealhulgas Ameerika kodanikud, on seaduspärane sihtmärk,” öeldakse avalduses.

Samas “rõhutas Venemaa sedagi, et USA peaks andma selgitusi gaasijuhtmetel Nord Stream 1 ja Nord Stream 2 toimunud plahvatuste kohta ning mitte segama objektiivset uurimist süüdlaste väljaselgitamiseks”, seisab teates.

20. veebruar

USA president Joe Biden saabus esmaspäeval, Venemaa kallaletungi esimese aastapäeva eel üllatusvisiidile Ukrainasse, vahendas portaal Unian.

Biden rõhutas oma esimeses avaldustes ukrainlaste vastupidavust. “Aasta hiljem Kiiev püsib. Ja Ukraina püsib. Demokraatia püsib,” ütles Biden.

USA riigipea kohtus presidendipalees president Volodõmõr Zelenskõi ja esileedi Olena Zelenskaga.

Ilmunud on ka kaadrid Bidenist Kiievis Mihhailovskaja väljakul koos Zelenskõiga. Taustal oli kuulda õhuhäiret. 

“Biden on Kiievis. Linn, mis pidi olema 360 päeva Venemaa kontrolli all. Milline tugev märk diktaator Putinile,” säutsus Bildi ajakirjanik Julian Röpcke.

USA president teatas Kiievis poole miljardi dollari suurusest täiendavast abist Ukrainale, edastas CNN. Bideni sõnul kuulub paketti suurtükimoona, Javeline ja haubitsaid. 

Zelenskõi sõnul räägiti kohtumisel Bideniga ka “kaugmaarelvadest ja muust relvastusest, mille tarnimine Ukrainale on võimalik, kuigi seda ei ole varem tehtud”. 

Biden sõidab Kiievist edasi Varssavisse. Visiitide eesmärk on rõhutada, et USA toetab Ukrainat “nii kaua kui vaja”, et Venemaa rünnakud tagasi lüüa, kuigi arvamusuuringud näitavad, et USA ja liitlaste toetus relvade ja otsese majandusabi andmisele on hakanud vaibuma. 

USA president sai ka aimu hirmust, milles ukrainlased on ligi aasta elanud, kuna õhuhäire hakkas tööle samal hetkel, kui Biden ja Zelenskõi väljusid koos Kiievi katedraalist. 

Kuigi lääne pind-õhk tüüpi raketid on Ukraina kaitset tugevdanud, on Bideni külaskäik Kiievisse üks väga harvadest kordadest, kus mõni USA riigipea on sõitnud konfliktitsooni, kus Ühendriigid või liitlased ei kontrolli õhuruumi.

Ei ole teada, kas USA eelteavitas Moskvat visiidist, et vältida valearvestusi, mis võiksid viia kaks tuumariiki otsesesse konflikti. 

USA relvajõududel puudub Ukrainas kohalolek, kui välja arvata Kiievi USA saatkonda kaitsev merejalaväe üksus, mistõttu Bideni visiit oli keerulisem kui teised Ühendriikide liidrite külaskäigud sõjatsoonidesse. 

19. veebruar

Ukrainasse võitlema värvatud Vene kodanikele lubatud rahaliste preemiate maksmata jätmine suurendab usaldamatust relvajõudude suhtes, arvab mõttekoda Ameerika sõjauuringute instituut (ISW).

Venemaa ei maksa endiselt kõigile lepingu alusel sõtta saadetutele lubatud tasu, öeldakse ISW värskes ettekandes.

See vähendab Venemaa suutlikkust pikema aja jooksul relvajõude suurendada. Kodanike usaldamatus kahandab venelaste indu lasta end sõja ajal või pärast seda relvajõududesse värvata, see aga suurendab omakorda sõltuvust mobilisatsioonist, leiab ISW.

19. veebruar

17:55

USA: Hiina kaalub Venemaale relvade andmist Ukraina vastu

USA välisminister Antony Blinken ütles pühapäeval, et Hiina kaalub Venemaale relvade andmist sõjas Ukraina vastu, hoiatades Pekingit, et igasugune tarne “põhjustab tõsise probleemi”.

“Praegune mure põhineb meie käsutuses oleval teabel, mille kohaselt nad kaaluvad surmava toe pakkumist,” ütles Blinken CBS-i saatele Face The Nation.

Küsimusele, mida surmav toetus hõlmaks, vastas ta, et “kõike alates laskemoonast kuni relvade endini.”

Blinken tegi sarnaseid avaldusi terves reas USA telekanalitele antud intervjuudes Saksamaalt, kus ta osales laupäeval Müncheni julgeolekukonverentsil ja kohtus oma Hiina kolleegi Wang Yiga.

Ta ütles Wangile, et “kui Hiina pakub Venemaale ainelist toetust või abi süsteemsetest sanktsioonidest kõrvalehoidmisel”, on sellel tagajärjed, ütles välisministeeriumi ametnik.

Kokkuvõttes näib, et Hiina võib olla valmis minema Venemaa retoorilisest, poliitilisest või diplomaatilisest toetamisest kaugemale ja aitama teda pea aasta kestnud sõjas Ukraina vastu relvastada.

Pühapäeval ABC-s esinedes rõhutas Blinken, et USA president Joe Biden hoiatas oma Hiina kolleegi Xi Jinpingi juba mullu märtsis Venemaale relvade saatmise eest.

Sestsaati on “Hiina olnud ettevaatlik, et mitte seda piiri ületada, sealhulgas hoidunud müümast surmavaid relvasüsteeme lahinguväljal kasutamiseks”, ütles probleemiga tuttav allikas.

Müncheni konverentsil osalenud vabariiklasest senaator Lindsey Graham ütles, et Hiina poolt oleks tõsine viga anda Venemaale relvi.

Tema sõnul võrduks see praegu sarnane piletite ostmisega juba uppuvale Titanicule.

Hästi informeeritud välispoliitika pistrikuna tuntud Graham ütles samuti, et tal on kindlaid viiteid sellele, et USA teatab peagi plaanist koolitada välja Ukraina hävitajapiloote.

11:34

ISW: lubatud tasu maksmata jätmine kahandab venelaste usku armeesse

Ukrainasse võitlema värvatud Vene kodanikele lubatud rahaliste preemiate maksmata jätmine suurendab usaldamatust relvajõudude suhtes, arvab mõttekoda Ameerika sõjauuringute instituut (ISW).

Venemaa ei maksa endiselt kõigile lepingu alusel sõtta saadetutele lubatud tasu, öeldakse ISW värskes ettekandes.

See vähendab Venemaa suutlikkust pikema aja jooksul relvajõude suurendada. Kodanike usaldamatus kahandab venelaste indu lasta end sõja ajal või pärast seda relvajõududesse värvata, see aga suurendab omakorda sõltuvust mobilisatsioonist, leiab ISW.

Briti sõjaväeluure andmetel on Venemaa võtnud uue taktika, lennutades Ukraina kohal õhupalle, mille abil loodetakse saada andmeid sealsete õhutõrjesüsteemide kohta ja sundida ukrainlasi hinnalist laskemoona raiskama.

Briti luure peab tõenäoliseks, et sel nädalal Kiievi kohal lennanud õhupallid olid Venemaa omad, nagu ka eelmisel nädalavahetusel Dnipropetrovski piirkonnas märgatud pallid.

Kiievi kohal tuvastati kolmapäeval kuus luureõhupalli. Linnas anti õhuhäire ja enamik õhupallidest tulistati alla. 

Ukraina väitel on Venemaa kasutanud õhupalle kogu sõja jooksul. Teisipäeval sulges Moldova tõenäoliselt Vene õhupalli pärast lühikeseks ajaks oma õhuruumi.

18. veebruar

22:19

Macron tahab Venemaa lüüasaamist Ukraina sõjas, kuid mitte purustamist

Prantsuse president Emmanuel Macron ütles laupäeval avaldatud intervjuus, et tahab Venemaa lüüasaamist Ukraina sõjas, kuid ei soovi näha seda riiki “purustatuna”.

Ta ütles seda pärast naasmist Müncheni julgeolekukonverentsilt, kus ta kutsus liitlasi hoogustama oma toetust Ukrainale ning ütles, et Prantsusmaa on valmis pikalevenivaks konfliktiks.

“Ma tahan, et Venemaa saaks Ukrainas lüüa, ja ma tahan, et Ukraina oleks suuteline kaitsma oma positsiooni,” ütles Macron kahele Prantsuse ajalehele ja ringhäälingule France Inter.

“Ma olen veendunud, et lõpuks, see ei lõpe sõjaliselt,” ütles ta, prognoosides, et kumbki pool ei saavuta konfliktis täielikku ülekaalu.

Macroni sõnul ei taha ta erinevalt mõnest teisest võitluse viimist Venemaa pinnale. Sellised inimesed soovivad ennekõike “purustada” Venemaa.

“See ei ole kunagi olnud Prantsusmaa seisukoht ja ei saa ka kunagi olema,” rõhutas ta.

15:08

USA: Venemaa on Ukrainas pannud toime inimsusvastaseid kuritegusid

Venemaa on pannud Ukrainas toime inimsusvastaseid kuritegusid, ütles USA asepresident Kamala Harris laupäeval, viidates okupatsiooniväe laiaulatuslikele ja süsteemsetele rünnakutele riigi tsiviilelanikkonna vastu.

“USA on ametlikult määratlenud, et Venemaa on pannud toime inimsusvastaseid kuritegusid,” ütles Müncheni julgeolekukonverentsil esinenud Harris.

See on esimene kord, mil USA määratleb Venemaa tegusid Ukrainas ametlikult inimsusvastaste kuritegudena.

“Nende teod on kallaletung meie ühistele väärtustele ja ühisele inimsusele. Vene väed on viinud läbi laiaulatusliku ja süsteemse rünnaku tsiviilelanikkonna vastu,” lisas Harris.

Asepresident loetles sõjaroimadena üles jõhkraid mõrvu, tapmisi, piinamisi, vägistamisi, küüditamisi, hukkamisi, peksmisi ja elektrišoki kasutamist.

“Ütlen kõigile neile, kes on pannud toime neid kuritegusid, ja nende ülemustele, kes on kaasosalised neis roimades, et teid võetakse vastutusele. Õiglus peab võidutsema,” ütles endine prokurör Harris.

Kolmepäevasel konverentsil osalevad maailmaliidrid, kelle hulgas on Prantsuse, Saksamaa ja Suurbritannia liidrid, aga ka Hiina välisminister Wang Yi.

Harris kiitis ühtlasi ka Ukraina edusamme Venemaa sissetungile vastu seismisel.

“Kiiev püsib endiselt, Venemaa on nõrgestatud, atlandiülene allianss on tugevam kui ei eales varem ning, mis kõige tähtsam, Ukraina rahva vaim püsib,” sõnas ta.

Laupäeval peetaval konverentsi teisel päeval kostis taas üleskutseid anda Ukrainale senisest veelgi rohkem sõjalist abi.

Liitlased eesotsas Ühendriikidega on saatnud Kiievile miljarditesse dollaritesse ulatuvat abi, alates suurtükkidest ja laskemoonast kuni õhutõrjesüsteemideni, ent Ukraina võimude sõnul vajavad nad edukaks vastupealetungiks veelgi rohkem ja tõhusamat relvastust.

“Me peame andma Ukrainale, mida ta vajab, et võita ning jääda kestma suveräänse ja sõltumatu Euroopa riigina,” ütleb Stoltenberg maailma liidrite kohtumisel.

Venemaa kallaletungist Ukrainale möödub 24. veebruaril aasta. 

Liitlased eesotsas USA-ga on andnud Kiievile miljardite dollarite eest relvi, kuid Ukraina ütleb, et edukaks vastupealetungiks on neid vaja veel rohkem.

Stoltenberg toetas Kiievi palvet ja ütles, et lääneriigid peavad toetust Ukrainale jätkama ja suurendama.

“Putin ei kavanda rahu, ta kavandab rohkem sõda,” lausus ta viitega Venemaa autoritaarsele presidendile Vladimir Putinile. “Suurim oht kõigist on see, kui Putin võidab. Kui Putin võidab Ukrainas, siis selle sõnum talle ja teistele autoritaarsetele liidritele on, et nad võivad kasutada jõudu, saamaks seda, mida nad tahavad.”

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kannustas liitlasi kahekordistama sõjalist toetust Ukrainale.

“Me peame kahekoristama ja jätkama tõeliselt tugevat toetust, mida on vaja, et need Putini imperialistlikud plaanid lõplikult läbi kukuksid,” rõhutas ta laupäeval.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi palus reedel konverentsi avades liitlastel abi kiirendada, Euroopa riigid andsid lubaduse toetust suurendada.

Vaatamata üleskutsetele tarnida üha rohkem ja tõhusamaid relvi, on liitlaste seas kõhklusi teatud relvastuse andmisest Ukrainale.

Ehkki Berliin nõustus jaanuaris Saksamaal toodetud kaasaegsete lahingtankide Leopard 2 andmisega Kiievile, olles pikki nädalaid luba edasi lükanud, on pidanud omakorda jääma lubaduste ootele liitlastelt.

Zelenskõi palve lääneriikide liidritele anda Kiievile hävituslennukeid on saanud seni jaheda vastuvõtu osaliseks ning liitlased ei pea tõenäoliseks nende andmist lähiajal.

Lahinguväljal väitis Moskva reedel, et nende takerdunud ja suurte ohvritega pealetungis on aset leidnud väike edasiminek, kui Wagneri erasõjavägi andis teada Bahmuti lähistel asuva küla hõivamisest.

12:20

Von der Leyen kannustab liitlasi kahekordistama sõjalist abi Ukrainale

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kannustas laupäeval Müncheni julgeolekukonverentsil liitlasi kahekordistama sõjalist toetust Vene vägede pealetungiga võitlevale Ukrainale.

“Me peame kahekoristama ja jätkama tõeliselt tugevat toetust, mida on vaja, et need (Vene presidendi Vladimir) Putini imperialistlikud plaanid lõplikult läbi kukuksid,” rõhutas ta.

17. veebruar

Prantsuse president Emmanuel Macron ütles reedel, et praegu pole aeg küps dialoogiks Venemaaga, seda ajal, mil Moskva hoogustab rünnakuid Ukraina vastu.

“Praegu pole aeg dialoogiks, kuna meil on Venemaa, mis on valinud sõja, mis on valinud sõja hoogustamise ja mis on valinud minna nii kaugele nagu sõjakuritegude sooritamine ja tsiviiltaristu ründamine,” ütles Macron Müncheni julgeolekukonverentsil.

Ta kutsus liitlasid tugevdama toetust Ukrainale vasturünnakuks Venemaale ning ütles, Prantsusmaa on valmis konflikti venimiseks.

“Me peame intensiivistama meie toetust ja meie jõupingutusi aitamaks (Ukrainat) ja võimaldamaks vastupealetungi,” ütles Macron.

“Me oleme valmis pikalevenivaks konfliktiks,” lausus ta ja rõhutas samas: “Seda öeldes, ma ei taha seda.”

16.15

Saksa kantsler Olaf Scholz tõotas reedel Ukrainale kestvat toetust võitluses Venemaaga ning kutsus.

“Meie toetus on algusest peale mõeldud kestma,” ütles Scholz Müncheni julgeolekukonverentsil.

Liitlased, kel on lahingtanke, peaksid need nüüd Ukrainale saatma, ärgitas ta.

“Kes saab selliseid lahingtanke saata, peaks seda tõesti kohe tegema,” ütles Scholz ja lisas, et püüab liitlasi mõjutada seda sammu astuma.

Scholzi üleskutse on kannapöördeline rollimuutus, sest mitme kuu jooksul avaldasid liitlased temale survet lubada Saksamaal valmistatud lahingtankide Leopard andmist Ukrainale.

Saksamaa andis viimaks jaanuaris järele survele ning ütles, et saadab ise Ukrainale kompanii jagu ehk 14 Leopard 2 A6 tanki, eesmärgiga panna koos liitlastega Ukrainas kokku kaks tankipataljoni.

Ent järgnenud kõnelused NATO partneritega ei suutnud tuua piisavat arvu tanke, millest saaks moodustada kaasaegsemate A6 versiooniga tankide pataljoni.

Alles kolmapäeval tunnistas Saksa kaitseminister Boris Pistorius, et liitlastel on õnnestunud kokku panna vaid “pool pataljoni” A6 tanke, sealhulgas 14 Saksamaalt endalt ja kolm Portugalilt.

Ülejäänud pataljon pannakse kokku vanematest A4 mudelitest, mille põhiline varustaja on Poola.

Scholz ütles Münchenis, et Saksamaa aitab partneritel langetada seda otsust, näiteks väljaõppe korraldamisega ukraina sõduritele Saksamaal või logistika ja varuosade andmisega.

Kõnelused Hollandiga kestavad, ent Berliin seisab vastu mõttele, et hollandlased annaksid ukrainlastele 14 A6 mudelit, kuna see “nõrgestaks operatsioonilist valmisolekut” nende ühises Saksamaa-Hollandi brigaadis, kus nimetatud lahingtanke kasutatakse.

13.11

Ukraina alustab tööd Müncheni julgeolekukonverentsil, Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi peab veebi vahendusel kõne ja annab tooni aruteludele, ütles Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba.

“Täna õhtul alustame innukat tööd Müncheni julgeolekukonverentsil. Aasta tagasi pidas president Zelenskõi sel konverentsil avameelse ja võimsa hoiatuskõne. Tänavu esineb president videolingi vahendusel ja annab tooni aruteludele,” kirjutas minister reedel Instagramis.

Ta märkis ka, et esimest korda paljude aastate jooksul ei osale Müncheni konverentsil Venemaa ja “see on selle aasta kõnekas tulemus”.

“See on poliitiline hügieen. Sel ajal kui terroririik tapab, kasutades rahvusvahelise poliitika argumendina pomme, rakette ja tanke, ei tohiks Venemaad ega selle kodanikke lubada läbirääkimiste laua taha, auväärsetele rahvusvahelistele foorumitele, spordivõistlustele, mõjuvõimsatele kultuurifestivalidele,“ rõhutas välisminister taas.

Kuleba ise osaleb Münchenis lisaks konverentsi üritustele kümnetel läbirääkimisel, eelkõige NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi, USA välisministri Antony Blinkeniga, Brasiilia välisministri ja Hiina Kommunistliku Partei Keskkomitee välisasjade büroo juhi ja teistega.

“Prioriteetideks on Ukrainale juba lubatud relvade ja moona tarnimise kiirendamine ning edaspidiste poliitiliste otsuste langetamine Ukraina sõjalennukitega varustamiseks, meie riigile NATO liikmelisuse saavutamiseks, president Zelenskõi rahuvalemi elluviimiseks ja Venemaa tulevik, õigemini Euroopa ja maailma tulevik ilma agressiivse Venemaata,” nentis ta.

Vene delegaate, seal hulgas varem alati Müncheni konverentsidel käinud välisminister Sergei Lavrovi kutsutud ei ole.

Zelenskõi esineb konverentsi avamisel videosilla kaudu. Sõna saavad ka Saksa kantsler Olaf Scholz ja Prantsuse president Emmanuel Macron.

16. veebruar

NATO peab olema valmis pikaks vastasseisuks Venemaaga, mis ulatuks palju kaugemale kui praegune täiemahuline sõda Ukrainas, mille vallandas aasta eest Vladimir Putini korraldusel läbi viidud sissetung, ütles alliansi peasekretär Jens Stoltenberg neljapäeval AFP-le.

“President Putin tahab teistsugust Euroopat, ta tahab Euroopat, kus ta saaks naabreid kontrollida, kus ta saaks otsustada, mida riigid võivad teha,” ütles Stoltenberg sissetungi esimese aastapäeva eel.

“Me peame olema valmis pikaks ajaks, see võib kesta palju, palju, palju, palju aastaid,” lisas Stoltenberg usutluses.

NATO juht ei soovinud ennustada, kui pikaks Venemaa ja Lääne vastasseis kujuneb, sest tema sõnul võib muutus tulla ootamatult.

“Me nägime Berliini müüri langemist ja 9/11,” ütles ta viitega 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakute kohta.

Stoltenbergi sõnul otsib NATO alati võimalusi leida olukord, kus oleks ruumi parematele suhetele, aga praeguse Venemaa režiimi puhul selleks võimalust ei ole.

13.20

Valgevene režiimi juht Aleksandr Lukašenko ütles neljapäeval, et tema riik astub Venemaa poolel sõtta Kiievi vastu ainult siis, kui Ukraina relvajõud esimesena ründavad.

“Ma olen valmis võitlema koos Venemaaga Valgevene territooriumilt ainult ühel juhul – kui kasvõi ainult üks sõdur tuleb (Ukrainast) meie territooriumile relvaga tapma minu inimesi,” ütles Lukašenko Minskis välisajakirjanikele korraldatud pressikonverentsil.

“See kehtib ka meie teiste naabrite kohta,” ütles Lukašenko. “Kui nad sooritavad agressiooni Valgevene vastu, saab meie vastus olema ülimalt julm. Ülimalt julm!”

Minsk lubas Kremlil kasutada Valgevene territooriumi sõja alustamiseks Ukraina vastu mullu veebruaris.

Valgevenes viibib praegu teadmata arv Vene sõjaväelasi, kuid Lukašenko on lubanud, et ei saada oma vägesid, kuhu kuulub hinnanguliselt 60 000 – 70 000 sõjaväelast – üle oma lõunapiiri Ukrainasse.

Lukašenko korduvatele lubadustele vaatamata on kasvanud kartus, et ka Valgevene väed võivad sekkuda.

Vene president Vladimir Putin ütles eelmisel kuul, et ta toetab plaani luua koos Valgevenega ühised sõjaväe väljaõppekeskused.

Sellele eelnes mullu oktoobris teade ühiste piirkondlike vägede loomisest ning mitu tuhat Vene sõjaväelast saabus Valgevenesse.

Lukašenko ütles, et kohtub reedel Putiniga.

09.15

Venemaa korraldas ööl vastu neljapäeva ulatusliku raketirünnakute laine Ukraina vastu, tabades sihtmärke idast lääneni.

Ukraina võimude teatel sai ühes raketilöögis surma üks 79-aastane naine ja viga veel vähemalt seitse inimest.

Ukraina relvajõudude juhataja Valeri Zalužnõi ütles, et Vene väed kasutasid kaks tundi kestnud rünnakutes eri tüüpi rakette, tulistades neid ühtekokku 36. Tema sõnul tulistas Ukraina õhutõrje alla 16 raketti.

Raketid tabasid sihtmärke Ukraina põhja-, lõuna-, lääne-, ida- ja keskosas.

Presidendikantselei ülem Andri Jermak ütles, et Vene väed muutsid raketilöökide andmisel oma senist taktikat ning rakendasid aktiivset luuret ja “valesihtmärke”. Ta ei täpsustanud öeldut.

Vene väed püüavad ilmselt oma raketilöökidega vältida Ukraina õhutõrjet, mida on tugevdanud lääneriikidest hangitud süsteemid. Varasemates Vene raketirünnakutes on hävitatud rakettide osakaal olnud suurem kui neljapäeval.

Üks raketirünnak tabas Pavlohradi linna, purustades seitse ja kahjustades 30 hoonet. Kuberner Serhi Lõsaki sõnul sai surma üks 79-aastane naine ja haavata veel vähemalt seitse inimest, neist kaks toimetati haiglasse.

Rünnaku tagajärjel puhkes tulekahju ühes tehases, mis aga mõne tunniga kustutati, lisas kuberner.

Lääne-Ukrainas Lvivis puhkes raketilöögi tagajärjel tulekahju ühel elutähtsa taristu objektil, ütles kuberner Maksõm Kozitskõi.

15. veebruar

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles teisipäeva õhtul, et olukord rindel on äärmiselt keeruline, seda eriti riigi idaosas, mida Venemaa tahab täielikult enda kontrolli alla võtta.

“Olukord rindel, eriti Donetski ja Luhanski oblasteis, on jätkuvalt äärmiselt keeruline. Tegu on sõna otseses mõttes lahinguga Ukraina maa iga meetri pärast,” ütles Zelenskõi oma igaõhtuses pöördumises.

Riigipea sõnul suhtleb ta sõjaväe juhtkonnaga igapäevaselt, vahendas Ukraina portaal Unian.

“Peame mõistma nende võitluste tähendust. Iga seal võidetud meeter on kogu meie riigi kaitse. Iga päev, mida meie kangelased Bahmutis, Vuhledaris, Marijnkas ning teistes Donbassi linnades ja kogukondades talusid, on Venemaa agressiooni vähenemine nädalateks,” ütles Zelenskõi.

President tõi esile, et just seal leiab aset praegu Venemaa potentsiaali enneolematu hävitamine.

“Kõike, mida vaenlane meie Donbassis kaotab, ei suuda ta taastada. Ja just see on Venemaa agressiooni potentsiaal, millelt terroririigi juhtkond ootas kogu meie Ukraina hävitamist,” sõnas Zelenskõi.

Ta lisas, et teeb nüüd kõik, et anda Ukraina sõduritele rohkem relvi.

“Rohkem kaugmaa relvi ja suuremat jõudu pealetungiks, mida me ette valmistame,” ütles Zelenskõi.

14. veebruar

Vene relvajõud kaotasid Ukrainas ööpäevaga ligi 740 sõdurit, kolm tanki ja kaheksa soomukit, vahendas Unian teisipäeval Ukraina relvajõudude peastaapi. 

“Kokku on Venemaa sissetungi algusest kaotanud üle 139 080 (+740) sõduri, 3286 (+3) tanki, 6500 (+8) soomukit, 2 299 (+9) suurtükki, 466 (+1) raketiheitjat, 234 õhutõrjesüsteemi ja 18 laeva. Hävitatud on 298 (+2) lennukit ja 286 helikopterit, alla tulistatud 2 011 (+4) drooni,” edastati Facebooki teates.

13. veebruar

Soome pole veel langetanud otsust oma tankide Leopard 2 üleandmise kohta Ukrainale vaatamata Saksamaalt “rohelise tule” saamisele, vahendas pühapäeval ukrainlaste uudistekanal Unian.

Teemal rääkis Soome peaminister Sanna Marin intervjuus rahvusringhäälingu Yle ajakirjanikele.

Marini sõnul on Soome strateegiline olukord “natuke erinev” teistest riikidest ühise piiri olemasolu tõttu Venemaaga.

“Me ei räägi nendest asjadest avalikkusele ette, kuid kui otsused on tehtud,” sõnas peaminister.

Peaminister meenutas, et Soome ei ole ka varem avalikustanud üksikasju selle kohta, milliseid relvi Ukrainale üle andis. Seda tehti just Vene faktori olemasolu tõttu.

“Soome on varustanud Ukrainat paljude asjadega ja me oleme valmis seda ka edaspidi tegema,” rõhutas Marin.

Mõne päeva eest kirjutas väljaanne Wall Street Journal, et suure tõenäosusega loovutab Soome teatud arvu enda tanke Leopard 2 Ukrainale alles pärast NATO-sse astumist. Samas on Soome astumine NATO-sse küsimärgi all Türgi seisukoha tõttu.

12. veebruar

Venemaa valmistub lähinädalail tugevdama rünnakuid Ukraina idaosas, kuid suuremõõtmelise ründeoperatsiooniks ei jätku tal ressursse, vahendab Unian Washingtonis baseeruva Sõjauuringute Instituudi (ISW) ülevaadet.

ISW analüütikute järgi on sõjablogijad demoraliseeritud ega näe võimalusi, et Kreml suudaks suurpealetungi läbi viia. Nad süüdistavad ka president Vladimir Putini administratsiooni ametnikke ebarealistlike ootuste tekitamises.

“Teave sissetungijate taktikalistest ebaõnnestumistest Ugledari ümbruses Donetski oblastis nõrgendas veelgi venelaste usku, et nende väed on võimelised alustama otsustavat pealetungioperatsiooni,” ütlevad ISW analüütikud.

Näiteks väitis üks Kremlile lähedal seisev sõjablogija, et venelastel ei õnnestunud Ugledari lähistel esimestel päevadel kiirelt edasi liikuda. Lisaks kaotasid okupandid tänu Ukraina vägede kiirele täiendamisele reservidega seal initsiatiivi. 

14:01

Zelenskõi kehtestas sanktsioonid 200 Venemaaga seotud isikule

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi allkirjastas pühapäeval määruse, millega kehtestatakse sanktsioonid 200 Venemaaga seotud füüsilisele isikule.

Sanktsioonid kehtestatakse Ukraina julgeoleku- ja kaitsenõukogu otsuste alusel.

01:57

Ukrainlased alustavad Leopard 2 väljaõpet Saksamaal järgmisel nädalal

Ukraina sõjaväelased alustavad Saksamaal Leopard 2 tankidel väljaõpet juba järgmise nädala keskel, vahendas portaal Unian laupäeval väljaannet Der Spiegel. 

Spiegeli allikate sõnul on esimesed Ukraina tankistide rühmad juba saabunud väljaõppele, mis toimub Münsteri linna lähistel sõjaväepolügoonil, kus algas juba varem Ukraina ekipaažide väljaõpe jalaväe lahingumasinate Marder tarvis.

“Kursused toimuvad kiirendatud korras ja kestavad vaid 6-8 nädalat. Tavaliselt võtab ettevalmistus mitu aastat,” märgib väljaanne.

Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis lähevad esimesed ukrainlastest meeskonnad Leopard 2 tankidel rindele märtsi lõpus.

11. veebruar

09:40

Valge Maja: Venemaa kavandab uut pealetungi Ukrainas kevadel

Tõenäoliselt on Venemaa valinud talvel Ukraina vastu kurnamistaktika ning pärast relvastuse ja varustuse suurendamist alustatakse suuremat pealetungi kevadel, vahendavad Ukraininform ning Unian USA julgeolekunõukogu strateegilise kommunikatsiooni koordinaatori John Kirby hinnangut.

Kirby tõi briifingul esile ägedad lahingud Donbassis, eriti Bahmuti ümbruses ning tuletas meelde, et Venemaa president Vladimir Putin tahab ukrainlaste elu keeruliseks teha rünnakutega Ukraina tsiviiltaristu vastu.

Samuti põhjendas Kirby vajadust Ukraina sõjalist abi suurendada eeskätt sellega, et Venemaa püüab valmistuda pealetungiks. 

Washingtonis baseeruv Sõjauuringute Instituut (ISW) teatas neljapäeval, et Venemaa on alustanud pealetungi Luhanski piirkonnas, otsides Ukraina kaitses nõrku kohti, kust läbi murda. 

Ukraina luureasutused peavad tõenäoliseks Venemaa uut pealetungi Donetski ja Luhanski oblastites, aga rünnata võidakse samuti Harkivi ja Zaporižžja oblastites.

02:59

USA annab Ukraina eelarvepuudujäägi katmiseks kuus miljardit dollarit

Ukraina valitsuskabinet kiitis heaks otsuse võtta vastu Ühendriikidelt kuue miljardi dollari suurune toetus riigieelarve puudujäägi katmiseks, kirjutas portaal Unian reedel.

“Need on vahendid, mida eraldame ka sotsiaalprogrammidele, haridusele, meditsiinile. Vastav toetus tuleb doonorfondi kaudu, mida haldavad Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ning Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon,” ütles peaminister Denõss Šmõhal valitsuse istungil.

Tema sõnul antakse fondi kaudu 165 miljoni dollari suurune toetus, mis tuleb mitmelt Euroopa riigilt.

“Kinnitame vastavad otsused ja volitame rahandusministrit allkirjastama nende toetuste lepinguid,” sõnas Šmõhal.

Peaministri sõnul on aasta algusest saadik lääneliitlased eraldanud Ukrainale 4,2 miljardit dollarit.

10. veebruar

10.05

Vene okupandid sooritasid ööl vastu reedet Zaporižžja linnale suurima rünnaku alates täiemõõdulise sissetungi algusest Ukrainasse, teatas Unian.

Linnavolikogu sekretäri Anatoli Kurtevi väitel fikseeriti tunni jooksul 17 vaenlase rünnakut.  

Vene väed ründasid ka energiataristu rajatisi ning andmed purustuste ja kannatuste osas on täpsustamisel.

Ukrainas töötasid reede hommikul õhutõrjesignaalid ning lisaks Zaporižžjale tuli teateid plahvatuste kohta ka Harkivist ning Dniprost. 

08.15

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi avaldas neljapäeval väljaandele Spiegel antud intervjuus arvamust, et enamik riike on Vene presidendi Vladimir Putini ja Venemaa juhtkonna juba maha kandnud, vahendas ukrainlaste uudistekanal Unian.

Zelenskõi sõnul käitub Putin nagu Teise maailmasõja ajal Natsi-Saksamaa liider Adolf Hitler.

“Ukrainlased Putinile andeks ei anna. Ja enamik maailma riike on praeguse Venemaa juhtkonna juba ammu maha kandnud. See meenutab mulle Hitleri lõppu. Kui ta maailmasõja kaotas, siis jätkas ta ikkagi Londoni pommitamist. Ta tegi seda, kuigi ei olnud loll. Putin peaks aru saama, et meie vahel on tohutu lõhe ning seda nii poliitiline ja ka ajalooline. See on maailmavaate küsimus. Ja tema maailmavaate tulemuseks on hävitatud territooriumid, rahvusvahelise õiguse rikkumine ja inimõiguste eiramine. Hoolimatus kõige elava suhtes,” rääkis president.

Zelenskõi sõnul on Putin nagu draakon, kes peab oma isu rahuldamiseks sööma ja nii jätkab ta riikide või nende osade anastamist, kuni tal seda teha lastakse.

Ukraina president märkis, et tänapäeva maailmas ei hoia venelasi agressiooniteel tagasi piirid ega ookeanid. President meenutas, kuidas ta pärast Venemaa sissetungi vestles iga päev Euroopa kolleegidega ja ärgitas neid Putinile helistama ja teda peatama.

“Kutsusin koheselt üles kasutama ennetava meetmena relvi ja sanktsioone. Kui kõik teadsid, et Putin kavatseb meie riiki tungida, siis miks nad kohe sanktsioone ei kehtestanud? See on lihtsalt naeruväärne, kui räägitakse avalikult meie kaitseks ja ikka tahetakse sanktsioonidest mööda hiilida või oma relvi hoida,” manitses Zelenskõi.

“Ma näen seda räpase poliitikana. Ja see on just see, mis mulle poliitikas ei meeldi: väärtustest rääkimine ja nende siis oma tegudega devalveerimine,” seletas Ukraina riigipea.

09. jaanuar

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kutsus neljapäeval Brüsseli tippkohtumisel Euroopa Liidu liidreid kiirendama Ukraina relvastamist, enne kui Venemaa jõuab oma vägesid koguda. 

“Me peame tõhustama oma koostöö dünaamikat, me peame tegema seda kiiremini kui agressor,” ütles Zelenskõi.

Zelenskõi tänas ühenduse liidreid Kiievi vankumatu toetuse eest ligi aasta kestnud võitluses Vene vägede vastu.

“Ma tahan teid isiklikult tänada teie vankumatu toetuse eest meie riigile ja meie püüdlustele, meie püüdlustele elada ühtses, vabas Euroopas,” ütles Zelenskõi.

Zelenskõi ütles neljapäeval Brüsselis Euroopa Parlamendis esinedes, et Vene vägede vastu võitlevad Ukraina üksused “kaitsevad teid”.

“Me kaitseme teid kaasaja maailma kõige Euroopa-vastasemate jõudude vastu – me kaitseme ennast, meie, ukrainlased lahinguväljal, koos teiega,” ütles Zelenskõi eurosaadikutele.

Ukraina liider on oma esimesel Euroopa ringsõidul alates Vene vägede sissetungist mullu 24. veebruaril. Detsembris külastas ta USA-d.

Zelenskõi väisas kolmapäeval Londonit ja Pariisi, et veenda Suurbritanniat, Prantsusmaad ja Saksamaad andma Ukrainale kaugmaarakette ja kaasaegseid sõjalennukeid võitluseks Vene vägede vastu.

Euroopa Parlament võttis Zelenskõi vastu ovatsioonidega.

“Ukraina on Euroopa ja teie rahva tulevik on Euroopa Liidus,” rõhutas europarlamendi president Roberta Metsola.

“Riigid peavad kaaluma, kiiresti, järgmise sammuna, kaugmaasüsteemide ja lennukite andmist, mida te vajate kaitsmaks vabadust, mida liiga paljud on pidanud enesestmõistetavaks.”

08. veebruar

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tegi kolmapäeval liitlastele üleskutse varustada tema riiki lahinglennukitega Venemaa sissetungi tõrjumiseks.

“Teen teile ja maailmale üleskutse anda Ukrainale lahinglennukeid, vabaduse tiivad,” ütles ta pöördumises Briti parlamendi alam- ja ülemkoja seadusandjatele.

14.20

Volodõmõr Zelenskõi külastab kolmapäeval esimest korda Ühendkuningriiki pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse, teatas London. 

Zelenskõi kohtub Briti peaministri Rishi Sunakiga ja pöördub parlamendi poole, teatas Sunaki büroo. ÜK teatas ka kavatsusest anda väljaõpet Ukraina pilootidele ja merejalaväelastele.

“Liidrid arutavad kaheharulist lähenemist Ukraina toetamisel ÜK poolt. See algab sõjavarustuse suurendamisest kiiremas korras riigis, et aidata tõrjuda Venemaa kevadpealetungi ning pikaajalist toetust,” seisis Sunaki büroo avalduses. 

“Peaminister pakub Ukraina sõdurite väljaõppe suurendamist ÜK poolt, sealjuures laiendades seda hävituslennukite pilootidele, et tagada, et Ukraina suudab tulevikus oma õhuruumi kaitsta,” lisati. 

Praeguse programmi raames on õpetatud välja 10 000 Ukraina sõdurit ning sel aastal kavatsetakse õpetada välja veel 20 000. 

Uus treeningpakkumine tagab selle, et pilootidel on võimalik tulevikus lennata “keerukate NATO-standardi hävituslennukitega”, seisis avalduses. Sunak pakub ka väljaõpet merejalaväelastele, lisati. 

08.15

USA president Joe Biden lubas teisipäeval kõnes olukorrast riigis, et Ühendriigid toetavad Ukrainat nii kaua kui vaja, aidates tõrjuda Venemaa invasiooni.

“Me seisame koos teiega nii kaua kui vaja. Meie riik teeb tööd suurema vabaduse, suurema väärikuse, suurema rahu nimel – mitte ainult Euroopas, vaid kõikjal,” ütles Biden, pöördudes Ukraina suursaadiku Oksana Markarova poole, kes osales külalisena presidendi kõne ajal kongressi ühisistungil.

07. veebruar

Ukrainal on Venemaal sihtmärkide tabamiseks oma relvad ja miski ei takista tal seda tegemast, ütles Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Oleksi Danilov CNN-ile, märkides Ukraina võimekust Venemaad tabada.

“Mis puudutab Venemaa territooriumi, siis keegi ei keela meil hävitada sihtmärke Ukrainas toodetud relvadega. Kas meil on selliseid relvi? Jah, on,” ütles Danilov.

CNN märkis, et lääneriigid ei julgusta Ukrainat talle üleantud relvadega Venemaa ala pihta lööke andma. Kuigi täiemahulise sissetungi ajal on Venemaal strateegilistel objektidel pidevalt toimunud seletamatuid plahvatusi, ei ole Ukraina kunagi vastutust nende löökide eest ametlikult tunnistanud.

UNIAN kirjutas, et detsembris kostis Venemaa sõjaväelennuväljadel korrapäraselt plahvatusi. Venemaa kaitseministeerium süüdistas nendes rünnakutes Ukrainat. Engelsi lennuväli sai päris tugevasti kannatada, misjärel hakkasid venelased oma pommitajaid Ukraina piirist veelgi kaugemale peitma.

Ukraina ei ole oma osalust üheski “plahvatuses” Venemaal ega okupeeritud Krimmis ametlikult tunnistanud.

Venemaa pealinnas on hakatud hoonete katustele ja vabadele aladele paigutama õhutõrjesüsteeme. 22. jaanuari seisuga oli teada, et venelased olid hoonete katustele paigutanud juba kolm õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1: Venemaa siseministeeriumi, kaitseministeeriumi ja Teterinski ärikeskuse katusele.

10.18

Tänavu 7. veebruari hommiku seisuga oli Ukrainas Venemaa relvastatud kallaletungi tagajärjel saanud kannatada üle 1380 lapse: alaealiste asjade prokuröride ametlikel andmetel oli hukkunud 461 last ja üle 919 saanud  erineva raskusastmega vigastusi, teatas peaprokuratuur.

Need arvud ei ole lõplikud. Jätkub töö nende tuvastamiseks lahingu-, ajutiselt okupeeritud ja vabastatud aladel.

Kõige rohkem lapsi on saanud kannatada Donetski (443), Harkivi (270), Kiievi (123), Hersoni (86), Zaporižžja (84), Mõkolajivi (83), Tšernihivi (68), Luhanski (66) ja Dnipropetrovski oblastis (63).

Vene väe pommitamise tagajärjel on saanud kannatada 3126 õppeasutust, neist 337 hävis täielikult.

08.15

Ukraina sõdurid astuvad vapralt vastu Vene sissetungijate katsetele Bahmuti linna ümber piirata ja sealset kaitset murda, rääkis esmaspäevases videopöördumises president Volodõmõr Zelenskõi, kelle sõnu vahendas ukrainlaste uudistekanal Unian.

“Võtmeküsimus on tegevus rindel Donetski oblastis ja teistes piirkondades. Erilist tähelepanu pööratakse Bahmutile. Meie sõdurid on kangelaslikult tõrjunud okupantide katsed linn ümber piirata ja lõhkuda seal kaitset,” ütles ta.

Ukraina president tänas iga sõdurit, kes oma kindlameelsusega vaenlasele vastupanu osutab.

Zelenskõi lisas, et esmaspäeval arutati staabis ka sõjaväele laskemoona hankimise küsimust, sest “suurtükivägi on üks võtmetegureid”.

President märkis, et okupantide praegustest plaanidest raporteerisid ülemjuhataja, väerühmade ülemad ja luurejuht.

Zelenskõi kinnitas, et oma positsioone tugevdatakse mitmetes piirkondades ning seda nii piiri- ja rindejoonel. Ühtlasi nimetatakse ametisse sõjalise kogemusega juhte.

“Need, kes suudavad end kõige tõhusamalt tõestada kaitses praegu olemasolevate ohtude vastu. Ühendatakse Ukraina kaitsmisel omandatud kogemused. Annan igast sellisest otsusest teada,” lubas riigipea.

06. jaanuar

Ukraina kaitseministri väljavahetamine, millest teatati nädalavahetusel pärast korruptsiooniskandaale, ei leia aset sel nädalal, teatasid esmaspäeval parlamendiliikmed. 

“Ootame siseministeeriumi ja julgeolekuameti juhtide ametissenimetamist. Muudatused kaitsesektoris ei toimu sel nädalal,” ütles president Volodõmõr Zelenskõi erakonna parlamendifraktsiooni juht David Arahhamia sotsiaalmeedias. 

Pühapäeva õhtul teatas Arahhamia, et Oleksi Reznikovi asemel saab kaitseministriks sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov ning Reznikov nimetatakse strateegilise tööstuse ministriks.

Teine presidendipartei parlamendiliige Mariana Bezugla kirjutas Facebookis, et sel nädalal valitsuses muudatusi ei tehta, kuna valitsus hindab enne oodatavat Venemaa pealetungi riske. 

Reznikov, Budanov ega Zelenskõi ei ole muudatusi valitsuses kinnitanud.

05. veebruar

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on nõustunud mitte kasutama lääne tarnitud relvi Venemaa pinnal, ütles Saksa liidukantsler pühapäeval antud usutluses.

“Selles küsimuses valitseb üksmeel,” lausus kantsler Olaf Scholz intervjuus nädalalehele Bild am Sonntag.

Ukraina liitlased läänes on lubanud relvastada Kiievit Venemaa agressiooni tõrjumiseks täppisrakettide, raketisüsteemide ja tankidega.

Vene president Vladimir Putin on võrrelnud riikide nagu Saksamaa sekkumist oma rahva võitlusega Teise maailmasõja ajal.

5. veebruar

22:23

Ukraina kaitseminister Reznikov vahetatakse välja

Ukraina kaitseminister OIeksi Reznikovi vahetab välja kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse juht Kõrõlo Budanov, teatas pühapäeval kõrge seadusandja David Arakhamia.

“Sõda dikteerib personalipoliitikat,” teatas seadusandja.

“Aeg ja asjaolud nõuavad tugevdamist ja ümberkorraldusi. See toimub praegu ja seda juhtub ka tulevikus,” lisas Arakhamia, kes ei täpsustanud plaanitava ümberpaigutamise ajakava.

Ukriana meedia teatas juba varem päeval, et Reznikov võidakse järgmisel nädalal välja vahetada.

Väljaanne Ukrainskaja Pravda kirjutas viitega presidendikantselei ja valitsuse allikatele, et Reznikov jääb pärast kaitseministri ametist lahkumist president Volodõmõr Zelenskõi meeskonda.

“Kellelgi pole presidendikantseleis kahtlust, et ta peab jääma meeskonda,” ütlesid allikad.

18:32

Bennett: Putin lubas mulle sõja alguses, et ei tapa Zelenskõid

Ukraina sõja alguses Moskva ja Kiievi vahel lühiajaliselt vahendaja rolli mänginud Iisraeli ekspeaminister Naftali Bennett rääkis intervjuus, et Vene president Vladimir Putin oli talle lubanud jätta oma Ukraina ametivend Volodõmõr Zelenskõi tapmata.

Kuigi Benneti vahendamispüüdlused ei suutnud viia seniajani kestva verevalamise lõpetamiseni, heidab tema laupäeva õhtul veebi postitatud intervjuu valgust tagatoa diplomaatiale ja pakilistele jõupingutustele, mida tehti konflikti kiireks lõpetamiseks sõja alguses.

Bennett ütles viietunnises intervjuus, milles käsitleti ka arvukalt teisi teemasid, et ta küsis märtsis Moskvat väisates Putinilt, kas ta kavatseb Zelenskõid tappa.

“Ma küsisin, kuidas sellega on? Kas te plaanite Zelenskõid tappa? Ta vastas: ma ei tapa Zelenskõid. Ma ütlesin siis talle: kas ma olen õigesti aru saanud, et te annate mulle oma sõna, et te ei tapa Zelenskõid. Ta ütles, et “ma ei tapa Zelenskõid”.”

Bennetti sõnul helistas ta siis Zelenskõile, et teavitada teda Putini lubadusest.

“Kuulge, ma tulin kohtumiselt, ta ei kavatse teid tappa. Ta küsis – olete kindel? Ma ütlesin, et 100 protsenti ta ei tapa teid.”

Bennett väitis, et vahendustegevuse käigus loobus Putin lubadusest taotleda Ukraina relvitustamist ja Zelenskõi lubas mitte ühineda NATO-ga.

Pühapäeval reageerisid sellele uudisele mitmed Ukraina poliitikud ja ametnikud, teiste seas ka välisminister Dmõtro Kuleba ja presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak, vahendas portaal Unian.

Vastuseks sellistele “paljastustele” tuletas Ukraina peadiplomaat Kuleba meelde, et partnerid ei tohiks uskuda ühtegi Putini lubadust, sest ta on väga kogenud valetaja. Juba varem oli ta korduvalt rikkunud antud lubadusi Krimmi puutumatuse kohta.

“Ärge petke ennast: ta on kogenud valetaja. Iga kord, kui ta lubas jätta midagi tegemata, oli see osa tema plaanist,” kirjutas Kuleba Twitteris viitega Venemaa autoritaarsele riigipeale.

Iisraeli poliitiku usutlus tekitas Kiievi ametnike seas tugeva vastureaktsiooni, milles muuhulgas seati kahtluse alla ka ta avalduse õigsus.

Podoljaki sõnul on Iisraeli ekspeaministri sõnad, et Putin andis Bennetile justkui lubaduse Zelenskõid mitte tappa, “kummaline siseringi” informatsioon.

Ametnik usub, et tegu on pigem väljamõeldisega, mille eesmärk on süüdistada Läänt Putiniga peetavate läbirääkimiste katkestamises.

16:06

Ukraina kaitseminister: Lääne uued kaugmaarelvad ei sihi Venemaad

Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov ütles pühapäeval, et Kiiev ei kavatse kasutada Läänelt saadud uusi kaugmaarelvi rünnakute korraldamiseks Venemaa territooriumile.

“Reedel otsustasid meie partnerid varustada meid relvadega, mis on suutelised tulistama 150 kilomeetri kaugusele,” ütles Reznikov pressikonverentsil.

“Me ütleme alati oma partnereile, et me võtame kohustuse mitte kasutada välispartnerite relvi Venemaa territooriumi vastu, vaid ainult nende üksuste vastu, mis on ajutiselt okupeeritud Ukraina maa-aladel eesmärgiga deokupeerida meie maa,” ütles ta.

01:36

Scholz üksmeelest Zelenskõiga: lääne relvi Venemaa pinnal ei kasutata

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on nõustunud mitte kasutama lääne tarnitud relvi Venemaa pinnal, ütles Saksa liidukantsler pühapäeval antud usutluses.

“Selles küsimuses valitseb üksmeel,” lausus kantsler Olaf Scholz intervjuus nädalalehele Bild am Sonntag.

Ukraina liitlased läänes on lubanud relvastada Kiievit Venemaa agressiooni tõrjumiseks täppisrakettide, raketisüsteemide ja tankidega.

Vene president Vladimir Putin on võrrelnud riikide nagu Saksamaa sekkumist oma rahva võitlusega Teise maailmasõja ajal.

“Ikka ja jälle oleme sunnitud tõrjuma kollektiivse lääne agressiooni,” kuulutas ta neljapäeval üritusel, millega tähistati 80. aasta möödumist Nõukogude Liidu võidust Stalingradi lahingus.

Kuid Scholz lükkas võrdluse tagasi.

“Tema sõnad on osa absurdsetest ajaloolistest võrdlustest, mida ta kasutab õigustamaks oma rünnakut Ukraina vastu,” ütles ta, lisades, et seda “sõda ei õigusta miski”.

“Koos oma liitlastega tarnime Ukrainale lahingutanke, et see saaks end kaitsta. Oleme iga relvatarnet tihedas koostöös liitlastega, alates Ameerikast, hoolikalt kaalunud.”

Tema sõnul väldib selline konsensusel põhinev lähenemine “eskaleerumist”.

4. veebruar

11:58

Charles Michel lubab Ukrainale toetust EL-i astumisel

Euroopa ülemkogu eesistuja Charles Michel saabus reedel Kiievisse tippkohtumisele Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga ja lubas Ukrainale toetust Euroopa Liiduga ühinemisel, vahendab AFP-BNS

“Tagasi Kiievis Ukraina-EL-i tippkohtumiseks Zelenskõi, (Euroopa Komisjoni presidendi) Ursula von der Leyeni ja (EL-i välispoliitikajuhi) Josep Borrelliga. Meie otsustavus ei ole kahanenud. Me toetame teid igal sammul teel EL-i,” kirjutas Michel Twitteris.

09:31

Ukraina tahab alustada liitumisläbirääkimisi ELiga juba tänavu

Ukraina tippkohtumine Euroopa Liiduga toimub Kiievis reedel ning president Volodõmõr Zelenskõi on öelnud, et tahab pidada liitumisläbirääkimisi ühendusega juba sel aastal, vahendab AFP-BNS.

EL andis Ukrainale kandidaatriiki staatuse mullu juunis, mõni kuu pärast seda, kui Venemaa alustas sissetungi Ukrainasse. 

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen saabus Kiievisse neljapäeval koos hulga eurovolinike ning ELi välispoliitikajuhi Josep Borrelliga. 

“Usun, et Ukraina väärib läbirääkimiste alustamist EL-i liikmesuse üle sel aastal,” ütles Zelenskõi neljapäeval peetud kohtumise järel von der Leyeniga.

“Ainult koos suudavad tugev Ukraina ja tugev Euroopa Liit kaitsta elu, mida me peame väärtuslikuks,” rääkis Zelenskõi. 

Kohtumise eel on Ukraina hoogustanud jõupingutusi võitluses korruptsiooniga. 

Von der Leyen säutsus Twitteris, et “Ukraina on astunud meie soovituste täitmiseks märkimisväärseid samme, võideldes samal ajal sissetungi vastu”.

Ukraina peaminister Denõss Šmõhal nimetas Ukraina pealinnas toimuvat kohtumist “tugevaks signaaliks” nii Ukraina partnerite kui ka vaenlaste jaoks.

Samal ajal kui von der Leyen koos teiste eurovolinikega Kiievisse jõudis, tähistas Venemaa president Vladimir Putin 80 aasta möödumist Nõukogude armee võidust Natsi-Saksamaa üle Teise maailmasõja Stalingradi lahingus.

“See on uskumatu, kuid tõsi. Meid ähvardavad taas Saksa Leopard-tankid,” rääkis Putin Lõuna-Venemaal Volgogradis.

3. veebruar

15:18

Venemaa on asunud vägesid ümber paigutama, et Euroopale ja Ukrainale kätte maksta, ütles neljapäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi.

Kiiev püüab mõjutada liitlasi andma talle Venemaa pealetungi tagasilöömiseks suurema laskeulatusega relvi.

“Venemaa koondab nüüd vägesid. Me kõik teame seda. Ta valmistub katseks kätte maksta, ja mitte ainult Ukrainale, vaid ka vabale Euroopale ja vabale maailmale,” ütles Zelenskõi pressikonverentsil, millest võttis osa ka Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

13.17

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kannustas neljapäeval Euroopa Liitu kehtestama Venemaale kiiresti veel sanktsioone.

“Me näeme täna, et Euroopa sanktsioonide tempo on pisut aeglustunud,” ütles Zelenskõi ühisel pressikonverentsil Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga.

“Terroristlik riik kasvatab seevastu sanktsioonidega kohanemise tempot. See tuleb lahendada. Me usume, et suudame seda üheskoos.”

01. veebruar

Ukraina laiendas kolmapäeval oma tegevust korruptsioonivastase võitluse raames, korraldades koordineeritud läbiotsimisi eluasemetes, mis on seotud mõjuka oligarhi ja endise siseministriga, aga ka maksuameti pealinna erinevates büroodes, ütles kõrge ametnik.

President Volodõmõr Zelenskõi erakonna Rahva Teener parlamendifraktsiooni juht David Arahhamia ütles sotsiaalmeedias, et läbi otsiti poliitiliste sidemetega oligarhi Ihor Komomoiskõi maja ja ka endise siseministri Arsen Avakovi eramu.

Ta lisas, et läbiotsimisi korraldati ka maksuameti büroodes ning rida maksuametnikke leidis end tööta.

12.55

Lääneriikidest Ukrainasse saabuvad kaugmaarelvad ei muuda Venemaa sõjalisi eesmärke Ukrainas, ütles kolmapäeval Kreml.

Kiiev on hakanud küsima liitlastelt moodsaid hävituslennukeid ja pikema lennuulatusega rakette, et tabada sihtmärke sügavamal Venemaa kontrolli alla läinud territooriumil.

“See on otsene pingete üleskruvimise ja (võitluse) taseme eskaleerimise kurss. Aga see ei muuda sündmuste kulgu,” ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov vastuseks küsimusele USA võimalike kaugmaaraketi tarnete kohta Ukrainale.

Küsimuse esitanud ajakirjanikud tuginesid kinnitamata andmetele, et Washington kavatseb anda Ukrainale rakette lennuulatusega kuni 150 kilomeetrit.

Seni on Ukraina liitlased keeldunud selliseid relvi tarnimast, sest nad kardavad, et neid võidakse kasutada Venemaal asuvate objektide ründamiseks, mis eskaleeriks konflikti.

Peskov ütles ka, et Kremlil ei ole plaanis president Vladimir Putini kõnelusi USA riigipea Joe Bideniga.

Biden ütles teisipäeval, et arutab Ukraina uusi relvasoove president Volodõmõr Zelenskõiga.

31. jaanuar

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kommenteeris Venemaa sissetungijate uue rünnaku võimalust lähiajal ja märkis, et venelased poole revanšist loobunud.

„Revanšilootus, see on arusaadav. Ja see intensiivistub pidevalt, see intensiivistub iga päevaga. Iga päev on neil kas uued sõjaväelaste rühmad või me näeme “wagnerlaste” arvu suurenemist,” rääkis Zelenskõi vastuseks ajakirjanike küsimustele ühisel pressikonverentsil Taani peaministri Mette Frederikseniga Odessas.

Zelenskõi sõnul on Ukraina taotlus partneritele toetuse suurendamiseks seotud Venemaa tegevusega ja väga oluline on, et toetus ei viibiks.

President rõhutas ka, et kogu saabuv luureinfo edastatakse koheselt partneritele.

Ukrainale relvade tarnnimisel tuleb ületada punased jooned, leiab Leedu president Gitanas Nausėda.

„Teate, ma olen näinud palju punaseid jooni, mis on tõmmatud, mõnikord jääb isegi mulje, et neid punaseid jooni ei tõmba mitte meie, lääneriigid, demokraatlikud riigid, vaid terroririik Venemaa, mis püüab neid joonistada hirmu ja ähvarduste abil ja üritab neid peale suruda,” ütles ta esmaspäeval ringhäälingule.

Leedu juht rõhutas ka, et selles piirkonnas on ületatud juba rohkem kui üks punane joon.

„Lubage mul meenutada mitte ainult tankide lugu, vaid kunagi oli ka Euroopa Liidu kandidaadi staatus Ukraina jaoks tabu, samuti punane joon, ma mäletan seda väga hästi. Isegi siis, kui näiteks sõda algas, teatas Saksamaa alguses otsustavalt, et saadab kuuliveste, kiivreid jms varustust, aga mitte mingil juhul relvi. See punane joon, see Rubico on aga ammu ületatud,” märkis Nausėda.

„See Rubico on sedavõrd ületatud, et ma väga loodan: see punane joon – kui see on tõesti olemas, siis ma arvan, et see on olemas ainult peas –, et see ka ületatakse. Sest hävitajad, kaugmaa raketid on sõjaliselt hädavajalik abi ja praegu, mil sõda on nii otsustavas järgus, kui saabumas on pöördepunkt, on äärmiselt oluline, et me ei kõhkleks, et me ei hilineks. Seetõttu minu vastus teie küsimusele on: need punased jooned tuleks ületada,” ütles riigipea.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles, et Ukraina vajab NATO liitlastelt rohkem raskerelvi, sealhulgas hävitajaid ja kaugmaarakette.

30. jaanuar

USA mõttekoda Sõjauuringute Instituut (ISW) oletab oma laupäevases raportis, et Venemaa valmistub uueks ulatuslikuks rünnakuks Ukraina idaosas eesmärgiga haarata sõjas initsiatiiv. 

Rünnak peaks algama lähikuudel. ISW on varem prgnoosinud, et rünnak võib olla suunatud Luhanski oblastile. Teine võimalik variant võiks olla Donetski oblasti lääneosas Vuhledaris.

“See võib olla ulatuslik rünnak või Venemaa “kaitseoperatsioon” Ukraina vasturünnaku tõrjumiseks,” seisab aruandes.

Samuti usub ISW, et Venemaa hiljutised rünnakud Zaporižžja oblastis on mõeldud Ukraina vägede hajutamiseks, et seeläbi avada tee Luhanski ründamiseks.

Kremlile lähedased allikad seevastu ütlesid uudisteagentuurile Bloomberg anonüümselt, et Venemaa plaanib uut rünnakut juba veebruaris või märtsis.

29. jaanuar

22:05

Ukrainasse jõuavad Abrams tankid umbes järgmise aasta lõpus

USA Abramsi tankid tarnitakse Ukrainasse 2023. aasta lõpus või 2024. aasta alguses, sest need ostetakse niiöelda konveierilt, vahendas pühapäeval väljaande Washington Posti artiklit ukrainlaste uudistekanal Unian.

Väljaande autorid vestlesid suure hulga ametnikega, kes olid ühel või teisel viisil seotud läbirääkimistega Lääne tankide tarnimise üle Ukrainale. Ametnikud tunnistasid, et USA teatas Abramside tarnimisest ainult seetõttu, et muidu keeldub Berliin oma Leoparde saatmast.

Washington Posti andmetel otsustas Valge Maja teatada 31 tanki M1A2 Abrams tarnimisest Kiievisse Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi vastuseisu murdmiseks. Lahingumasinaid aga USA sõjaväeladudest ei võeta, vaid tellitakse tootjalt uued, millel pole viimast kõige kaasaegsemat soomust, sest see on salatehnoloogia ja Pentagon ei taha, et see Venemaa kätte satuks.

14:22

Õhuvägi: Ukraina vajab vähemalt viit F-16 lennubrigaadi

Ukrainal tuleb enda kaitseks välja vahetada kogu oma nõukogudeaegne lennukipark ja asendada see USA hävitajatega F-16, millest tuleb luua vähemalt viis lennubrigaadi, vahendas portaal Unian pühapäeval relvajõudude õhuväe staabi pressiesindaja Juri Ihnati sõnu.

Ihnat ütles infomaratoni eetris, et lennukite andmisest Ukrainale on räägitud Venemaa täiemahulise sissetungi algusest peale.

“Tahame välja vahetada kogu nõukogudeaegse lennukipargi, mis on juba moraalselt ja füüsiliselt vananenud, mis täna võitleb oma võimete piiril tänu meie pilootidele, inimestele. Ent meil on vaja läänes toodetud lennukit. Räägime F-16-st ja muud tüüpi lennukeist Venemaa sissetungi esimestest päevadest saadik,” ütles ta.

Ihnati sõnul ei oota õhuvägi koheselt sedavõrd suurt arvu lennukeid, mis aitaksid Ukrainal oma riigi kaitsmise teema täielikult lõpetada.

“Keegi ei anna meile kohe viit brigaadi, millest piisaks tulevikus riigi kaitsmiseks. Selge on see, et alustame samamoodi nagu IRIS-T või NASAMS-süsteemidega, kui üks-kaks patareid on ette nähtud ja Ukraina võib F-16 lennukeid käivitada mitme eskadrilliga, kuid tingimusel, et seda tüüpi lennukite ja seda tüüpi hävitajate hankimise osas tehakse lõplik otsus,” ütles ta.

03:52

ISW: Venemaa valmistub lähikuudel ulatuslikuks rünnakuks Ukrainas

USA mõttekoda Sõjauuringute Instituut (ISW) oletab oma laupäevases raportis, et Venemaa valmistub uueks ulatuslikuks rünnakuks Ukraina idaosas eesmärgiga haarata sõjas initsiatiiv. 

Rünnak peaks algama lähikuudel. ISW on varem prgnoosinud, et rünnak võib olla suunatud Luhanski oblastile. Teine võimalik variant võiks olla Donetski oblasti lääneosas Vuhledaris.

“See võib olla ulatuslik rünnak või Venemaa “kaitseoperatsioon” Ukraina vasturünnaku tõrjumiseks,” seisab aruandes.

Samuti usub ISW, et Venemaa hiljutised rünnakud Zaporižžja oblastis on mõeldud Ukraina vägede hajutamiseks, et seeläbi avada tee Luhanski ründamiseks.

Kremlile lähedased allikad seevastu ütlesid uudisteagentuurile Bloomberg anonüümselt, et Venemaa plaanib uut rünnakut juba veebruaris või märtsis.

Allikate sõnul on eesmärk näidata, et Vene vägedel on endiselt olemas ründevõime pärast kuude jooksul lahinguväljal kantud olulisi kaotusi. Samuti tahetakse survestada Ukrainat ja tema liitlasi ning panna nad leppima mingisuguse relvarahuga, mis jätaks okupeeritud alad Venemaa kontrolli alla.

ISW peab äärmiselt ebatõenäoliseks, et Venemaa üritab Ukrainat läbi Valgevene põhjast rünnata.

“Puuduvad viited sellele, et Vene väed moodustaksid Valgevenes löögijõude,” öeldakse raportis, mille kohaselt kasutab Venemaa praegu Valgevene territooriumi peamiselt vägede väljaõppeks.

ISW teatel on Vene sõjablogijad pidanud kuulujutte uuest ulatuslikust rünnakust Kiievile tõenäoliselt “infooperatsiooniks”. Samuti usuvad sõjablogijad, et Venemaa üritab rünnakut Ida-Ukrainas või Harkivi oblastis.

Veebilehe Kyiv Independent andmetel ütles Ukraina julgeolekunõukogu sekretär Oleksi Danilov reedel, et Venemaa kavandab 24. veebruari paiku uut rünnakulainet Ukraina vastu.

Sel ajal möödub aasta Venemaa agressioonisõja algusest. Tema sõnul on Vene vägedele antud käsk tungida üle Donetski ja Luhanski oblasti piiride.

Danilovi sõnul seisavad Ukrainal ees rasked kuud, sest riik ootab endiselt uute relvatarnete saabumist läänest. “Venemaa mõistab samas, et tema võimalused sõda võita on null,” ütles Danilov.

Ukraina relvajõudude Ida väekoondise esindaja Serhi Tšerevatõi hinnangul pole praegu Vene Föderatsioonil sellist armeed, nagu mullu 24. veebruaril Ukrainasse tungides. Ta meenutas, et toona ennustasid paljud, et Ukraina peab vastu kolm päeva.

“Nüüd on pea aasta möödas, kui oleme end kaitsnud ja tapnud üle 120 000 vaenlase, hävitanud selle parima tehnika, soomusmasinad, lennukid,” vahendas Tšerevatõi sõnu portaal Unian.

“Ja veel üks aspekt. Vaenlase okupatsioonivägi oli umbes 170 000. Peastaabi andmete juurde naastes on neist hävitatud juba üle 120 000. Ja kui me haavatute arvu väljaselgitamiseks korrutame selle arvu veel kolmega, siis mõistame, et see ongi grupeering, mis oli kõige professionaalsem, kõige parem, invasiooniks ette valmistatud. Seda ei ole,” tõdes ta.

“Millega vaenlane ründab? Tõenäoliselt püüab ta rünnata nende mobiliseeritutega, kes on nüüd värvatud,” selgitas Tšerevatõi telekanali FREEДОМ eetris. 

Tema sõnul ei ole mobiliseeritud venelased kutselised sõdurid, isegi kui nad on saanud mingi väljaõppe. Tšerevatõi rõhutas, et tegemist on inimestega, kes on rahulikust elust välja tiritud.

“Seetõttu saab olema raske, ilmselt tehakse ka mingeid katseid peale tungida. Aga mulle tundub, et Ukraina relvajõud on juba näidanud, milleks nad võimelised on,” lisas ta. 

28. jaanuar

22:50

Ohvitser: Ukrainal on vaja täisväärtuslikku reservi

TALLINN, 29. jaanuar, BNS – Ukraina relvajõudude ohvitser Miroslav Hai leiab, et Ukrainal on vaja moodustada uus täisväärtuslik reserv, kuna rindel jätkuvad ägedad lahingud, inimesed surevad, haigestuvad ja saavad haavata, vahendas laupäeva portaal Unian.

“Kogu reservi, mis meil oli, oleme juba lahingutes ära kasutanud. Nüüd, niipalju kui mina aru saan, moodustatakse uued reservid vastavalt Ukraina presidendi korraldusele ja vastavalt kaitseväe juhtkonna vastavatele sammudele,” ütles Hai.

“Peame mõistma, et Vene Föderatsioonil on tohutu mobilisatsiooniressurss, isegi kui seda kaks korda alahinnata, siis miljoneid ja miljoneid inimesi. Esiteks on Ukraina mobilisatsiooniressurss väiksem ning palju inimesi on kaotatud rände tõttu riigi sees ja sellest välja. Sellest lähtuvalt on vaja täiendada oma lahingbrigaade, isikkoosseisu, et meil oleks võimalus seista vastu Vene agressioonile,” selgitas Hai telekanalile Espresso.

Tema sõnul kestab Venemaa agressioon veel kaua. Näiteks USA-s suurendavad nad Ukraina jaoks 155 mm lahingmoona tootmist, kuid alles kahe aasta pärast tahavad nad tootmist suurendada 90 tuhandeni kuus. Sellest lähtuvalt eeldavad Ameerika analüütikud, et sõda kestab kaks aastat.

“Ma ei taha oletada, aga selliste avalduste taga tõsine kalkulatsioon. Seetõttu leian, et meie sõda saab olema pikk ja Ukrainal on vaja moodustada professionaalne ja väljaõpetatud reserv. Nüüd peavad kõik eelnevalt väljaõppe läbima, lahingbrigaadidesse saatmine võtab aega, kuid inimestel on olemas vähemalt minimaalne ettevalmistus lahingutegevuseks,” rõhutas ohvitser.

Ukraina maavägede staabi personaliülem Roman Horbatš ütles, et ennekõike mobiliseeritakse Ukrainas neid, kes suudavad töötada lääne partnerite pakutavate uut tüüpi relvadega. Isikkoosseis, kes pole varem teenistuses olnud, kutsutakse väljaõppekeskustesse, kus toimub koolitus teatud erialadel.

17:13

Moskva väitel hukkus Donetskis Ukraina rünnakus haiglale 14 inimest

Vene kaitseministeerium väitis laupäeval, et Ukraina armee raketirünnakus haiglale Luhanski oblastis hukkus 14 ja sai viga veel 24 inimest.

“Ukraina väed ründasid laupäeva hommikul sihilikult haiglahoonet USA-s toodetud HIMARS mitmikraketiheitjaga,” väitis ministeerium.

Avalduses lisati, et Novoaidari linnas aset leidnud rünnakus olevat surnud 14 ja saanud viga 24 inimest, nende seas patsiendid ja tervishoiutöötajad.

09:42

Kiiev: Vene väed andsid ööpäevaga 10 raketi- ja 26 õhulööki

Vene väed andsid reedel Ukraina sihtmärkidele 10 raketi- ja 26 õhulööki, teatas laupäeval Ukraina relvajõudude kindralstaap.

Vene väed tegid ka 81 lasku mitmikraketiheitjatest, lisati teates.

Rünnakutes sai surma ja haavata mitu tsiviilisikut.

Raketi- ja õhurünnakute oht püsib endiselt kogu Ukrainas, hoiatas kindralstaap.

27. jaanuar

Venemaa agressiooni saab ja tuleb peatada ainult vastavate relvadega, sest terroririik ei saa millestki muust aru, vahendas Ukraina portaal Unian neljapäeval president Volodõmõr Zelenskõi sõnu.

“Täna pidasime vastu järjekordsele terroristide massiivsele raketirünnakule. Rünnakule, mis kinnitab täielikult kõike seda, millest rääkisime partneritega nii eile kui ka meie diplomaatilise maratoni algusest saadik. Seda kurjust, seda Venemaa agressiooni saab ja tuleb peatada ainult vastava relvastuse abil. Mitte millestki muust see terroririik aru ei saa,” ütles Zelenskõi oma igaõhtuses telepöördumises.

“Relvadega lahinguväljal. Relvadega, mis kaitsevad meie taevast. Uute sanktsioonidega Venemaa vastu, see tähendab poliitiliste ja majanduslike relvadega. Ja seaduslike relvadega – peame veelgi aktiivsemalt töötama, et luua tribunal Venemaa agressioonikuriteo jaoks Ukraina vastu ning kompenseerida kõik selle sõjaga tekitatud kahjud Venemaa varade arvelt,” sõnas ta.

Zelenskõi sõnul on iga Venemaa rakett Ukraina linnade vastu, iga Iraani droon, mida terroristid kasutavad, argumendid, miks on vaja rohkem relvi.

“Ainult relvad neutraliseerivad terroriste. Ja ma olen tänulik kõigile maailmas, kes meiega koos tegelikult terrorile vastu astuvad. Kes kiirendab vajaliku kaitsevarustuse tarnimist Ukrainasse ja kes on valmis suurendama sanktsioonide survet terroririigile. Eelkõige laiendame oma “tankikoalitsiooni” – on Kanada vastav otsus, tänan teid selle eest. Meie “tankikoalitsioonis” on juba 12 riiki,” ütles Zelenskõi.

26. jaanuar

Ukraina sõjavägi teatas neljapäeval, et tulistas alla 47 raketti Venemaa poolt uue massiivse rünnaku käigus välja lastud 55 raketist.

Relvajõudude ülema Valeri Zalužnõi sõnul tulistas Venemaa Ukraina pihta 55 õhus ja merel baseeruvat raketti. “Ukraina relvajõud hävitasid 47 tiibraketti, neist 20 pealinna piirkonnas,” lisas ta Telegramis.

12.17

Saksamaa lubatud Leopard 2 lahingutankid jõuavad Ukrainasse märtsi lõpus või aprilli alguses, ütles neljapäeval kaitseminister Boris Pistorius.

Lähipäevil alustatakse väljaõppe andmist Ukraina sõduritele Saksa Marder soomukite kasutamiseks, ütles ta ja lisas, et “veidi hiljem” algab väljaõpe Leopardide kasutamiseks.

Berliin andis kolmapäeval järele Kiievi ja lääneliitlaste survele varustada Ukrainat võimsate Leopard tankidega.

Saksamaa saadab Ukrainale Bundeswehri varudest 14 Leopard 2 A6 tanki, ütles kantsler Olaf Scholz parlamendile.

Samuti annab Berliin loa tarnida Ukrainale Saksamaal toodetud tanke teistele Euroopa riikidele, eesmärgiga panna “Ukraina jaoks kokku kaks Leopard 2 tankidega pataljoni”, ütles Scholz.

Leopard 2 peetakse üheks parimaks tankimudeliks maailmas ja see on Euroopas laialdaselt kasutusel, mistõttu on selle varuosad ja laskemoon kergesti kättesaadavad.

USA teatas samal ajal, et saadab Ukrainale 31 Abramsi tanki, mis on USA armee üks võimsamaid relvi.

Ehkki lääneriigid on saatnud Ukrainale juba kõike alates suurtükkidest kuni Patrioti õhutõrjesüsteemideni, peeti tankide tarnimist pikalt ohtlikuks, kuna see võib pälvida Venemaa vastulöögi.

Kremli pressisekretär Dmitri Peskov hoiatas neljapäeval, et Venemaa peab tankide andmist “otseseks sekkumiseks konflikti”.

25. jaanuar

Saksamaa kiitis kolmapäeval heaks tankide Leopard 2 andmise Ukrainale pärast nädalaid kestnud survet Kiievilt ja teistelt liitlastelt. 

Berliin saadab Bundeswehri varudest 14 Leopard 2 A6 tanki, ütles valitsuse pressiesindaja Steffen Hebestreit.

Berliin kiidab heaks ka nende Saksa tankide saatmise teiste Euroopa riikide varudest, et panna Ukraina jaoks kiiresti kokku kaks Leopard 2 tankipataljoni, lisas ta.

Ukrainale on relvaabi saatnud ja lubanud paljud riigid, kuid Kiiev ihkab vaenlasest jagusaamiseks moodsamaid ja võimsamaid Leoparde.

Kantsler Olaf Scholzi nõusoleku saanud paketis pakutakse Ukraina sõduritele ka tankiväljaõpet Saksamaal ning abi logistika, laskemoona ja lahingutankide hooldusega.

Mitu Euroopa riiki, nende hulgas Poola ja Soome, on teatanud valmidusest saata oma varudest Ukrainale Saksa Leoparde.

Ajalehe Wall Street Journal andmetel kaldub Washington nõustuma Ukrainale Abrams M1 tankide saatmisega.

Kreml hoiatas kolmapäeval, et Lääne tankid hävitatakse Ukrainas lahinguväljal.

09.10

Saksa kantsler Olaf Scholz teeb pärast liitlased kannatamatuks muutnud nädalatepikkust kõhklemist kolmapäeval parlamendis eeldatavasti teatavaks, et valitsus on nõus andma Ukrainale Leopard 2 tanke.

Kauaoodatud otsus sündis pärast esialgset kokkulepet USA-ga, et nemad annavad Ukraina abistamiseks M1 Abrams tanke.

Scholz on rõhutanud, et võimsate Leopardide Ukrainale andmine tuleb Saksamaa liitlastega, eeskätt Ühendriikidega kooskõlastada.

Saksamaa loodab, et Washingtoni lubadus anda Ukrainale oma tanke hajutab Venemaa pahameele ja sellest tuleneva reaktsiooni ohtu.

08.15

Kõik riiki segavad siseprobleemid eemaldatakse, ütles teisipäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, kommenteerides varem päeval tehtud kaadrimuudatusi.

“Täna nägi ühiskond järjekordseid kaadriotsuseid, mis langetati. Ma rõhutan seda sõna, “järjekordseid”. Samasuguseid samme astutakse ka tulevikus – igaüht neist ühiskond näeb, ja ma olen kindel, toetab. Igasugune sisemine probleem, mis riiki segab, eemaldatakse,” ütles ta.

“See on õiglane, seda on vaja meie kaitseks, ja see aitab kaasa meie lähenemisele Euroopa institutsioonidega,” ütles Zelenskõi videopöördumises. “Me vajame tugevat riiki ja Ukraina saab just selliseks.”

Presidendi abi Mõhhailo Podoljak ütles, et Zelenskõi keskendus kõrgeid ametnikke ametist vabastades “riigi tähtsaimatele prioriteetidele”.

“Sõja ajal peab igaüks mõistma oma vastutust,” ütles Podoljak.

Ametist vabastati Dnipropetrovski, Sumõ, Zaporižžja, Hersoni ja Kiievi piirkonna kuberner, samuti asekaitseminister, kaks regionaalarengu aseministrit ja sotsiaalministri asetäitja.

Teisipäeval teatas oma tagasiastumisest ka presidendi abi Kõrõlo Tõmošenko, kes oli töötanud koos Zelenskõiga alates 2019. aasta valimistest.

Ameti pani maha ka peaprokuröri asetäitja Oleksi Sõmonenko.

24. jaanuar

Saksa ettevõte Rheinmetall on valmis tarnima Ukrainale 139 tanki Leopard, kui valitsus selleks loa annab, vahendas portaal Unian teisipäeval kontserni esindaja sõnu Saksa meediale, vahendab BNS.  

Tema sõnul on neil praegu 22 tanki Leopard 2A4, mida nad saavad kasutamiseks ette valmistada ja Ukrainasse toimetada. Nende masinate remont võtab aega pea aasta, tarnimine on võimalik 2023. aasta lõpus või 2024. aasta alguses.

Veel 29 tanki Leopard 2A4, mis on mõeldud nõndanimetatud ringvahetuseks, valmivad tänavu aprillis-mais. Samuti saab Ukrainale üle anda 88 Leopard 1 tanki.

Saksa uus kaitseminister Boris Pistorius ütles läinud nädalal, et lääneliitlastel ei ole Ukrainale moodsate tankide tarnimise küsimuses üksmeelt.

Ta andis ametnikele positiivse otsuse puhuks korralduse vaadata üle riigi Leopard 2 tankide varud.

09:08

Zelenskõi: Ukraina teab, kuidas vaenlasele vastata

President Volodõmõr Zelenskõi sõnul lahing Donbassi ja Lõuna-Ukraina pärast jätkub, lisades, et riik teab, kuidas vaenlasele vastata. Ukrainlaste meediaportaali Unian vahendab BNS.

Riigipea ütles esmaspäevaõhtuses videosõnumis, et tal oli komandöridega mitu üksikasjalikku vestlust seoses olukorraga erinevates rindelõikudes. 

“Mõnikord tundub, et osa inimesi on tagalalinnades sõja sootuks unustanud ja hakanud reaalsust eirama, lootes meie kangelaste kaitsele. Sõjaga mittearvestamine on selline luksus, mida keegi endale lubada ei saa,” rõhutas Zelenskõi.

Ta märkis, et jätkuvad ägedad lahingud peamistes operatiivsuundades, eriti Donbassis.

“Vaenlaste tuli ja rünnakud käivad ööpäevaringselt. Aga lahing Donbassi pärast jätkub. Lahing lõuna eest jätkub. Näeme, milliseid jõude Venemaa kogub ja teame, kuidas reageerida. Muidugi vastatakse vaenlasele ka meie piirialade – Sumõ ja Harkivi oblasti terroristliku tulistamise eest. Ukraina ei ilmuta nõrkust. Riik ei ilmuta nõrkust,” rõhutas riigipea. 

08:46

USA esindajatekoja väliskomitee juht: mõned ei mõista, mis kaalul on

USA esindajatekoja väliskomitee vabariiklasest esimees püüdis pühapäeval maandada spekulatsioone, et tema erakonnas on vähem soovi rahastada abi Ukrainale sõjas Venemaa vastu, kuigi oletas, et mõned parteikaaslased võivad vajada veenmist, vahendab BNS.

Texasest esindajatekotta valitud Michael McCaul avaldas usutluses CNN-ile veendumust, et nii vabariiklaste kui demokraatide seas on Ukrainat toetada soovijaid piisavalt, kuid lisas: “Me peame oma liikmeid harima. Ma arvan, et nad ei saa päris hästi aru, mis kaalul on.”

“Kui Ukraina kukub, tungib Hiina esimees Xi (Jinping) Taiwani. See tähendab ühelt poolt Venemaa, teiselt poolt Hiina. Iraan tarnib Krimmi droone ja Põhja-Korea Venemaale suurtükke. Nad peavad asjast aru saama,” leidis McCaul.

Enne esindajatekoja spiikriks saamist ütles Kevin McCarthy oktoobris, et vabariiklased võivad kojas enamuse saavutamise korral Ukraina rahastamist koomale tõmmata. Ta väitis hiljem, et ei soovi Ukraina abistamisest loobuda ja soovib lihtsalt suuremat järelevalvet föderaalvahendite kulutamise üle.

Kuid McCarthy töötab uskumatult väikese enamusega ja Ukraina jõulist rahastamist toetavad kongressi vabariiklased jälgivad ettevaatlikult, kuidas isolatsionistlikumad kolleegid on viimastel nädalatel aina häälekamalt kuulutanud vajadust põhjalikumalt kontrollida kui mitte lausa vastustada USA raha eraldamist Ukrainale.

23. jaanuar

16:13

Oblastiametnik: Hersoni on jäänud umbes 60 000 tsiviilisikut

Hersoni linna Ukrainas on jäänud umbes 60 000 tsiviilisikut, ütles esmaspäeval Hersoni oblastinõukogu esimehe esimene asetäitja Juri Sobolevskõi, vahendab Interfax-BNS.

“Võib rääkida 55 000 – 60 000 inimesest, kui me räägime Hersonist. Enne sõda (kuni 24. veebruarini 2022 – IF-U) oli 320 000 – 330 000,” ütles ta teabetunnis Ukrinformi meediakeskuses.

Samas rõhutas oblastinõukogu aseesimees, et tsiviilisikute evakueerimine jätkub pidevalt. Sobolevskõi sõnul lahkub Hersonist iga päev 50–100 inimest.

15:56

Wagneri desertöör võeti Norras vahi alla

Kümmekond päeva tagasi Norrasse põgenenud mees, kes on enda sõnul Vene erasõjafirma Wagner endine liige, võeti immigratsiooniseaduse rikkumise eest vahi alla, teatas Norra politsei esmaspäeval, vahendab AFP-BNS.

26-aastane Andrei Medvedev ületas 13. jaanuari varahommikul kaugpõhjas Vene-Norra piiri ja palus asüüli.

Medvedevi advokaat ütles eelmisel nädalal, et mees on valmis rääkima oma kogemustest “inimestega, kes uurivad sõjakuritegusid”.

Mehe sõnul võitles ta Wagneri grupi koosseisus neli kuud Ukrainas ja põgenes novembris, kui erasõjafirma tema lepingut väidetavalt vastu tema tahtmist pikendas. 

Wagneri grupp ei ole eitanud, et Medvedev on nende endine võitleja. 

Politsei ei täpsustanud Medvedevi vahistamise põhjust. Ekspertide arvates ei oleks Medvedev ilma abita saanud piiri ületada. 

15:37

Poola palub Berliini luba Leopard tankide Ukrainale saatmiseks

Poola palub Saksamaalt luba tankide Leopard saatmiseks Ukrainale, ütles esmaspäeval Poola peaminister Mateusz Morawiecki, vahendab AP-BNS.

Morawiecki ei täpsustanud, millal taotlus esitatakse ja ütles, et Poola on loomas riikide koalitsiooni, kes on valmis saatma Ukrainale tanke Leopard.

Isegi kui Saksamaalt luba ei saada, langetab Varssavi oma otsused ise, lisas peaminister.

“Me küsime Saksamaalt luba, kuid see on teisejärguline küsimus. Isegi kui me luba ei saa, anname me oma väikese koalitsiooniga, isegi kui Saksamaa sellesse ei kuulu, koos teistega oma tankid Ukrainale.”

Saksa välisminister Annalena Baerbock ütles pühapäeval Prantsuse telekanalile LCI, et Poola ei ole esitanud Berliinile ametlikku taotlust Saksamaal valmistatud tankide Leopard saatmiseks Ukrainale, kuid ütles, et taotluse saamisel “Saksamaa seda ei takista”. 

Poolast on saanud Euroopa Liidus juhtiv Ukrainale sõjalise abi andmise toetaja. Saksamaa kõhklemine on põhjustanud kriitikat eeskätt Poolas ja Balti riikides, kes tunnevad end Venemaa agressiooni tõttu iseäranis ohustatutena.

Kuigi Berliin on andnud Ukrainale märkimisväärset sõjalist abi, kritiseeritakse Saksamaad raskerelvastuse andmisega venitamise eest. 

Saksa valitsuse kõneisik Steffen Hebestreit ütles esmaspäeval, et Saksamaa jaoks on oluline mitte astuda järelemõtlematut sammu, mida võidaks hiljem kahetseda, ning otsusega ei rutata. 

“Tegemist on raskete küsimustega, mis puudutavad elu ja surma,” ütles kõneisik. “Me peame endalt küsima, mida see tähendab meie oma riigi kaitsmise seisukohast.”

Poola ametiisikud on andnud varem mõista, et Varssaviga võivad tankide Leopard Ukrainale saatmisel ühineda Soome ja Taani. Suurbritannia on lubanud saata Ukrainale tanke Challenger. 

22. jaanuar

20:25

Ukrainasse jõudis veel üks helikopter Westland WS-61 Sea King. mille Suurbritannia Ukraina mereväele üle andis, teatas laupäeval kaitseminister Oleksi Reznikov.

“Sea King saabus Suurbritanniast oma uude kuningriiki Mustal merel Ukrainas! See on võimas tugevdus Ukraina mereväele. Meie koostöö laieneb,” kirjutas Reznikov Twitteris.

“Tänu minister Wallace’ile. Üheskoos kaitseme merd ja maad kogu Euroopas!” lisas ta viitega Briti kaitseministrile Ben Wallace’ile.

19:56

Macron ei välistanud Ukrainale lahingutankide saatmist

Prantsuse president Emmanuel Macron ütles pühapäeval, et tema riik uurib endiselt võimalust saata Ukrainale Vene invasiooni tõrjumiseks lahingutanke Leclerc.

“Mis puudutab Leclerc’e, siis olen palunud kaitseministeerium selle kallal tööd teha. Midagi ei ole välistatud,” ütles ta, kuid rõhutas, et otsus Kiievile saadetava relvastuse kohta tuleb langetada koos liitlastega, nende seas Saksamaaga.

Küsimusele, kas Saksamaa kiidab heaks Leopard 2 lahingutankide saatmise Ukrainale, vastas kantsler Olaf Scholz, et tema riik on tegutsenud alati “tihedas koostöös sõprade ja liitlastega”.

12:19

Venemeelne ametnik: Vene väed pürivad Zaporižžjas kahe linna suunas

Vene väed liiguvad kahe Ukraina Zaporižžja oblasti linna suunas, teatas Venemaa riiklik ajakirjandus pühapäeval. 

Moskva ametisse pandud kohalik ametnik Vladimir Rogov väitis, et venelaste ründetegevus keskendub kahele linnale: Zaporižžja oblasti samanimelisest keskusest, mida kontrollivad ukrainlased, umbes 50 kilomeetri kaugusele lõunasse jäävale Orihhivile ning Huljaipolele, mis asub kaugemal idas.

Rinne on liikuv, eriti Orihhivi ja Huljaipole suundades, ütles Rogov RIA Novostile, lisades, et initsiatiiv kuulub venelastele. 

Ukraina revajõud teatasid pühapäeval päevaraporis, et Zaporižžja oblastis jäi suurtükitule alla 15 asustatud punkti.

Varem sel nädalal väitis Rogov, et Zaporižžja suunal on sõjategevuse intensiivsus järsult kasvanud.

Lõunarinne on olnud Ukrainas pärast venelaste taandumist Hersonist mullu novembris tunduvalt vaiksem kui idarinne.

01:58

Reznikov: ÜK andis Ukraina mereväele üle veel ühe Sea King kopteri

Ukrainasse jõudis veel üks helikopter Westland WS-61 Sea King. mille Suurbritannia Ukraina mereväele üle andis, teatas laupäeval kaitseminister Oleksi Reznikov.

“Sea King saabus Suurbritanniast oma uude kuningriiki Mustal merel Ukrainas! See on võimas tugevdus Ukraina mereväele. Meie koostöö laieneb,” kirjutas Reznikov Twitteris.

“Tänu minister Wallace’ile. Üheskoos kaitseme merd ja maad kogu Euroopas!” lisas ta viitega Briti kaitseministrile Ben Wallace’ile.

Varem teatati, et Suurbritannia plaanib anda Ukrainale kolm Sea Kingi kopterit, neist üks saabus sihtkohta mullu novembris. Väljaõppe on saanud juba 10 kopterimeeskonda.

Transpordikopter Sea King on kasutusel rohkem kui 20 riigis, nende seas USA-s, Austraalias, Jaapanis, Norras ja mujal.

Suurbritannias kasutasid neid koptereid õhujõud ja merevägi, kuid need võeti teenistusest 2018. aastal.

21. jaanuar

15:07

Vene armee teatas ründeoperatsioonidest Zaporižžja obastis

Vene armee teatas laupäeval, et nende sõjaväelased alustasid pealetungi Ukraina annekteeritud Zaporižžja oblastis, kus sel nädalal on peaaegu külmutatud olnud rindel alanud taaskord ägedam lahingutegevus.

Oma igapäevases ülevaates teatas Moskva okupatsioonivägi, et oblastis viidi läbi “ründeoperatsioone” ning nende väitel on Vene üksused “saavutanud märksa soodsamad liinid ja positsioonid”.

14:53

Ukrainat kurvastab liitlaste otsustamatus tankide andmise küsimuses

Ukraina mõistis laupäeval hukka oma liitlaste “üleilmse otsustamatuse” küsimuses, kas anda Kiievile moodsaid lahingtanke Leopard võitluseks Venemaa vastu ning märkis, et “tänane otsustamatus tapab rohkem meie rahvast”.

“Iga viivitatud päev tähendab ukrainlaste surma. Mõelge kiiremini,” ütles presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak Twitteris.

10:32

Ukraina relvajõud lõid tagasi Vene vägede rünnakud

Viimase ööpäeva jooksul lõid Ukraina relvajõud tagasi Vene okupatsioonivägede rünnakukatsed enam kui kümne asustatud punktis, vahendas Ukraina agentuur Unian laupäeval. 

Ukraina kindralstaabi teatel sooritati ööpäeva jooksul seitse raketirünnakut, sealhulgas Kramatorski ja Huljaipole linnadele; 15 lennurünnakut ning 68 rünnakut raketisüsteemidest, sealhulgas tsiviiltaristule Nikopolis.

Okupatsioonivägede rünnakud löödi tagasi Luhanski ja Donetski oblastites, sealhulgas Bahmutis.

20. jaanuar

11:03

Ukraina tänas USA-d 2,5 miljardi dollarise kaitseabi eest

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tänas reedel USA-d uue suure relva- ja laskemoonapaketi eest, vahendab AFP-BNS.

“Tänan teid, USA president Joe Biden, et annate Ukrainale veel ühe jõulise kaitsetoetuspaketi väärtuses 2,5 miljardit dollarit,” kirjutas Zelenskõi Twitteris.

President tervitas Ukraina toetuseks lubatud soomustransportööre Stryker, jalaväe lahingumasinaid Bradley ja õhutõrjesüsteeme Avenger kui “tähtsat abi meie võitluses agressoriga”.

09:26

Washington Post: CIA juht käis eelmisel nädalal Kiievis

USA Luure Keskagentuuri (CIA) peadirektor William Burns käis eelmise nädala lõpus salaja Kiievis, teatas Washington Post neljapäeval viitega allikatele. Uudist vahendab BNS.

“Burns sõitis Kiievisse, kus ta kohtus Ukraina luurekolleegidega, aga ka president Volodõmõr Zelenskõiga ning kinnitas meie vankumatut toetust Ukrainale,” kinnitaks anonüümne USA ametnik ajalehele.

Väljaande järgi informeeris Burns Zelenskõid sellest, millised on Venemaa sõjalised plaanid lähematel nädalatel ja kuudel.

Samuti tunnistas Burns kohtumisel, et pärast USA esindajatekoja minekut vabariiklaste kontrolli alla võib olla Ukrainal USA-lt sõjalist abi saada raskem kui seni.

09:16

ISW: oht Venemaa pealetungiks Valgevene kaudu on tänavu septembris

USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) analüütikud ei välista Venemaa valmistumist uueks rünnakuks Ukrainale Valgevene kaudu, kuid see ei toimu lähematel nädalatel. Ukraina agentuuri Unian vahendab BNS.

ISW hinnangu järgi võib selline pealetung alata 2023. aasta lõpus. Praegu jätkavad Kremli ametnikud kõrgetasemelisi kohtumisi Valgevene juhtkonnaga, luues ilmselt selleks tingimusi, leiab Washingtonis baseeruv ISW.

Lähematel nädalatel ISW analüütikud sellist rünnakut tõenäoliseks ei pea.

“Puuduvad jälgitavad märgid selle kohta, et Vene vägedel Valgevenes oleks 2023. aasta talvel või kevadel Ukraina ründamiseks vajalikud juhtimis- ja kontrollistruktuurid, mille eest ukrainlased hoiatasid 2022. aasta lõpus,” ütleb ISW.

Samal ajal peab ISW Ukraina luureandmetele viidates võimalikuks, et selline rünnak võib aset leida näiteks tänavu septembris, kuna selleks ajaks planeerivad Venemaa ja Valgevene ühisõppusi (Zapad 2023 ja Liitlaskilp 2023). 

Samuti võib selleks ajaks ISW hinnangul toimuda mitu lainet reservistide sõjaväkke kutsumiseks, ning Venemaa sõjatööstuskompleks saab piisavalt aega, et rünnakut uute varudega ette valmistada.

09:11

Zelenskõi sõnul jätkuvad tankide osas läbirääkimised partneritega

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles neljapäeval rääkides tankide tarnimisest Ukrainale, et läbirääkimised liitlastega selles osas jätkuvad. Ukrainlaste uudistekanalit Unian vahendab BNS.

“Nüüd on meie riigi, meie kõigi ja meie partnerite põhiülesanne tugevdada igapäevaselt Vene terroririigis tunnet, et see ei suuda Ukrainas midagi saavutada,” ütles president õhtuses videosõnumis. 

Zelenskõi tõi välja, et selle ülesande täitmine koosneb erinevatest elementidest, mille seas nii poliitilistest ja ka kaitsealastest, kuid üheks olulisemaks elemendiks on kaasaegsed lääne tankid, mille tarnimise üle peab Ukraina jätkuvalt läbirääkimisi partneritega.

“Ja ma tänan kõiki liitlasi, kes on juba vastavad otsused langetanud. Tänan Euroopa Ülemkogu presidenti Charles Micheli, kes viibis neljapäeval Kiievis ja kes väga selgelt kutsub Euroopat üles langetama tankide osas otsust. Nüüd ootame praktiliselt ühest Euroopa pealinnast otsust, mis aktiveerib ettevalmistatud koostööahelad tankide osas. Usun, et Saksamaa juhtkonna tugevus jääb muutumatuks,” sõnas Zelenskõi.

Peaaegu kohe pärast Zelenskõi sõnavõttu tegi USA teatavaks Ukrainale uue tohutu 2,5 miljardi dollari ehk umbes 2,3 miljardi euro suuruse relva- ja laskemoonaabipaketi andmisest.

Pakett ei sisalda Kiievi soovitud lahingutanke, kuid sisaldab Pentagoni avalduse kohaselt 59 jalaväe lahingumasinat Bradley, 90 soomustransportööri Stryker, Avengeri õhutõrjesüsteeme ja suurel hulgal mitmesugust laskemoona.

Zelenskõi tõi ühtlasi välja, et neljapäeval said teatavaks mitmete liitlaste jõulised otsused Ukraina kaitse tugevdamisel, mille seas eelkõige suurtükiväe tugevdamisel.

“Aitäh Eestile järjekordse ja suurima relvaabipaketi eest sellelt riigilt. Haubitsate ja laskemoona eest. Aitäh Rootsile uue sõjalise abipaketi eest. Soomusmasinad 50 CV-90, tankitõrjeraketid NLAW ja haubitsasüsteem Archer. Tänan Taanit otsuse eest, mis annab haubitsad Caesar meie sõduritele. Tänan Leedut uue sõjalise abipaketi, õhutõrjerelvade, laskemoona ja helikopterite eest,” loetles riigipea.

19. jaanuar

10:39

Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja on teel Kiievisse

Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Charles Michel ütles neljapäeval, et on teel Kiievisse, kus plaanib arutada president Volodõmõr Zelenskõiga, milliseid “konkreetseid meetmeid” saab Euroopa ette võtta Ukraina toetamiseks, vahendab AFP-BNS.

“Olen teel Kiievisse,” ütles Michel oma Twitteri kontole postitatud videolõigus.

Michel ütles, et kohtub lisaks Zelenskõile veel ka peaminister Denõss Šmõhali ja parlamendiliikmetega.

Lisaks märkis ta, et “arutab president Zelenskõi ja tema meeskonnaga, millised on konkreetsed meetmed, mida me saame arendada, tagamaks, et nad oleksid tugevamad ja palju võimsamad”.

Zelenskõi on kutsunud lääneriike üles andma Kiievile moodsaid lahingtanke, samas kui mitu riiki on teatanud oma kavast suurendada sõjalist toetust Ukrainale juba jaanuaris.

Michel kiitis ukrainlaste südikust võitluses oma maa eest.

“Nad võitlevad oma tuleviku ja oma laste tuleviku eest,” sõnas ta. “Ent me teame, et nad võitlevad ka meie ühiste Euroopa väärtuste ja põhimõtete eest ning samuti lubaduse eest Euroopa Liidu rahu ja õitsengu heaks. Nad vajavad ja nad väärivad meie toetust.”

10:35

Pariis uurib võimalusi saata Ukrainale tanke Leclerc

Prantsusmaa valitsus kaalub võimalust saata Ukrainasse põhilahingutankid AMX-56 Leclerc, kirjutas neljapäeval Politico, viidates ühele nimetule Prantsuse ametnikule, vahendab Interfax-BNS.

“See on keeruline küsimus ja Pariis ei ole seda veel otsustanud. Aga me mõtleme sellele,” ütles allikas.

Ta märkis, et pühapäevale kavandatud Prantsusmaa ja Saksamaa valitsuskabineti ühisistung võib olukorda selgitada.

Varem teatas Élysée palee, et Prantsusmaa president Emmanuel Macron on lubanud varustada Kiievi “Prantsusmaal valmistatud tankidega”. Prantsuse meedia selgitas, et jutt on sõidukitest AMX-10 RC – raskesoomukitest, mis liigitatakse ka ratastankide alla.

Lääne meedia täpsustas, et kuigi Poola ja Soome avaldasid soovi saata Ukrainale Saksamaal toodetud tanke Leopard 2, peavad nad Saksamaa relvaekspordi piirangute tõttu saama selleks Berliinist loa.

Sel nädalal ütles Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz, et peab tankide võimaliku Ukrainasse saatmise üle liitlastega nõu, kõik teadaanded selles vallas tuleks partneritega kokku leppida.

Asekantsler Robert Habeck märkis omakorda, et Berliinil oleks tankide tarnimise otsust lihtsam langetada, kui USA saadaks oma tankid esimesena.

Politico teatas allikatele viidates, et järgmisesse Ukrainale antava sõjalise abi paketti, mille USA võimud kavatsevad reedel välja kuulutada, tankid M1 Abrams ei kuulu.

10:27

Zelenskõi: Ukraina võtab tagasi oma maa Krimmis

Lääneriike suurematele relvatarnetele üles kutsunud president Volodõmõr Zelenskõi ütles neljapäeval, et Ukraina püüab tagasi võita Krimmi, mille Venemaa annekteeris 2014. aastal, vahendab AFP-BNS.

“Meie eesmärk on vabastada kõik oma territooriumid,” ütles ta Šveitsis Davosis Maailma Majandusfoorumil, kus ta kõneles ukraina keeles veebiüleselt. “Krimm on meie maa, meie territoorium, meie meri ja meie mäed. Andke meile oma relvi ja me toome oma maa tagasi.”

18. jaanuar

11:03

Brovarõs hukkus kopteriõnnetuses Ukraina siseminister

Ukraina pealinna Kiievi lähedal Brovarõs kukkus kolmapäeval alla helikopter, hukkus 16 inimest, nende seas siseminister Denõss Monastõrski ja mitu kõrget ametnikku, teatas politsei, vahendavad AFP-AP-BNS.

“Praegu on teada 16 inimese hukkumine,” ütles Ukraina politseijuht Ihor Klõmenko. Ta ütles, et surma sai ka asesiseminister Jevheni Jenin. Ohvrite seas on kaks last.

Haiglasse toimetati 22 inimest, nende seas 10 last.

Kiievi oblasti kuberner Oleksi Kuleba ütles varem Telegrami kanalis, et kopter kukkus alla lasteaia ja elumaja lähedal ning on ohvreid.

Sündmuskohal tegutsevad meedikud, päästetöötajad ja politsei.

42-aastane Monastõrski määrati Ukraina siseministriks 2021. aastal.

Brovarõ asub Kiievist 20 kilomeetrit kirdes. Ukraina väed pidasid eelmisel aastal sõja alguses seal ägedaid lahinguid ründavate Vene üksustega, kuni need aprilli alguses taandusid.

09:53

VIDEO: Vangi langenud Wagneri palgasõdur tunnistas, miks ta soostus ukrainlasi tapma

Tema sõnul oli vabadus ja raha parim motivatsioon, vahendab ukrainlaste meediakanal Unian.

Taga-Karpaatia 128. eraldiseisva mägibrigaadi sõdurid võtsid vangi kurikuulsasse Wagner gruppi kuuluva palgasõduri. Ülekuulamise käigus tunnistas ta, et tuli ukrainlasi tapma vastutasuks oma vabaduse eest.

Okupandi ülekuulamisvideo avaldas Ukraina ajakirjanik Andrei Tsaplienko. Palgasõdur rääkis, et istus kuni viimase ajani mõrva eest Venemaa vanglas. Seal värvati ta Wagnerisse.

Ukraina sõdur küsis, mis on nende palgasõdurite motivatsioon, kes nõustuvad võitlema. Venelane ütles, et võitleb oma vabaduse eest. „Meile lubati täielikku vabadust poole aasta töö eest ja 200 000 rubla kuus,“ tunnistas ta.

09:38

Zelenskõi: rahuks Ukrainas on vaja vaba maailma ühist jõupingutust

Rahu taastamine Ukrainas ilma territooriume kaotamata on võimalik ainult kõigi vabade riikide ühiste jõupingutustega, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teisipäeval Saksa üliõpilastega suheldes, vahendab Interfax-BNS

Pöördudes tudengite poole rääkis Ukraina riigipea Dnipro tragöödiast, kus Venemaa tabamuse tõttu elumajale hukkus vähemalt 45 inimest.

“Ukraina linnad ja külad kogevad selliseid lööke iga päev. Herson, Donbass, piiriäärsed kogukonnad, millel on õnnetus asuda Vene Föderatsiooni kõrval. Tahame selle igapäevase sõja lõpetada ja taastada rahu. Seda saab teha ainult sõja võitmisega. Muud võimalust ei ole. Terroriga koos ei saa eksisteerida,” kõneles ta.

Zelenskõi märkis, et Saksamaa on saamas üheks liidriks, kes aitab Ukrainal Venemaa agressioonile vastu seista ning Ukraina hindab seda, kuidas Saksamaa aitab kaitsta nende taevast ja tagab inimeste jaoks sotsiaalse stabiilsuse.

“Hindame ka seda, et Saksa poliitika vabaneb Venemaa vaatekohast Ukraina ja teiste Venemaa naaberriikide suhtes. Kuid see Euroopa ajaloo lehekülg, millel põhineb Venemaa usk Euroopa nõrkusesse, pole veel läbi. Moskvas valitseb ikka veel tunne, et ähvarduste või altkäemaksuga on võimalik EL-i riike kallutada nende otsuste suunas, mida Venemaa ootab.”

Ukraina president lisas, et Venemaa usk Euroopa nõrkusesse lõpeb alles siis, kui Ukraina saab vabastada oma linnad ja külad Saksa Leopardide, Marderit ja Gepardite abil. 

“Ukraina reaalsus on praegu see, et me suudame selle sõja võita. Me saame taastada rahu kogu oma territooriumil, ilma et jätaksime Kremlile mingeid maatükke nende järgmiste katsete jaoks inimeste ja ajalooga,” ütles Zelenskõi, rõhutades, et selle ärahoidmiseks peavad Ukraina, Saksamaa ja kogu vaba maailm koos tegutsema.

09:24

ISW: Putin võib kolmapäeval kuulutada välja mobilisatsiooni

Venemaa diktaator võib kolmapäeval välja kuulutada uue mobilisatsioonilaine ja ka sõja Ukrainale, leiab Washingtonis baseeruv Sõjauuringute Instituut (ISW), vahendab BNS.

Putin võib lähipäevil välja kuulutada mobilisatsiooni teise laine oma armee laiendamiseks, võib-olla toimub see juba 18. jaanuaril, tsiteerib Ukraina agentuur Unian ISW-d.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas 17. jaanuaril, et Putin peab 18. jaanuaril Peterburis kõne, millega tähistatakse Putini kodulinnas Leningradi blokaadi purustamise 80. aastapäeva.

“Putin armastab kasutada vene rahva poole pöördumiseks sümboolseid kuupäevi ja mõned Venemaa sõjameelsed blogijad on märkinud, et ta kasutab seda võimalust Ukrainale kas mobilisatsiooni või sõja väljakuulutamiseks;”

17. jaanuar

13:41

Ukrainas on Dniprole antud raketilöögi järel kadunud veel 25 inimest

Ukraina teatas teisipäeval, et Dnipros kortermaja tabanud ja vähemalt 44 inimest tapnud Vene raketilöögi järel on endiselt kadunud 25 inimest, vahendab AFP-BNS.

Laupäevane rünnak oli üks ohvriterohkemaid alates Vene invasiooni algusest pea aasta tagasi. Kreml on Vene vägede süüd eitanud.

“Praegu otsitakse umbes 25 inimest,” teatas päästeteenistus.

“Neljandalt korruselt leiti rusude alt lapse surnukeha,” ütles presidendi kantselei asejuht Kõrõlo Tõmošenko.

Päästeteenistuse teatel on alates päästetööde algusest laupäeval koristatud üle 9000 tonni rususid.

Dnipro linnapea Boriss Filatovi sõnul on kõrghoone rusudest leitud 44 laipa. “Juba 44 surnut,” kirjutas Filatov teisipäeval kell 10.54 Facebookis.

Varem teatati, et 14. jaanuaril Dnipros korterelamut tabanud raketi tagajärjel sai surma 40 inimest, sealhulgas kolm last. Vigastada sai 79 inimest, teiste seas 16 last. Haiglasse viidi 28 kannatanut, neist 10 raskes seisundis. 

Majas hävis täielikult 72 korterit, kannatada sai 236, samuti hävis 25 autot.

Ukraina julgeolekuteenistus tegi kindlaks Dnipro elumajale suunatud raketirünnakus osalenud Vene sissetungijate isikud.

09:20

USA asevälisminister kinnitas Zelenskõile Kiievis vankumatut toetust

USA asevälisminister Wendy Sherman sõitis esmaspäeval Kiievisse, kus kohtus president Volodõmõr Zelenskõiga ja kinnitas riigipeale Washingtoni “vankumatut pühendumust” Ukrainale, teatas Ühendriikide välisministeerium, vahendab AFP-BNS.

Ministeeriumi teadaande kohaselt juhti Sherman delegatsiooni Ukraina pealinna, et arutada abi Ukraina julgeolekupositsiooni tugevdamiseks ja riigi majanduse parandamiseks ning viise, kuidas arendada püsivat kahepoolset kaubanduspartnerlust Ühendriikidega.

USA delegatsiooni kohtus president Zelenskõiga, presidendikantselei liikmetega, kaitseminister Oleksi Reznikoviga ja teiste Ukraina kõrgete ametnikega.

“Visiidi eesmärk on taaskinnitada USA tugevat ja vankumatut pühendumust Ukrainale ja kaitset Venemaa provotseerimata agressiooni vastu,” ütles välisministeeriumi pressiesindaja Ned Price avalduses. 

“Delegatsioon kuulas ka noori ukrainlasi, kes on kohandanud äritegevuse kaaskodanike toetamiseks kes ootavad Ukraina ülesehitustööd ja taastamist,” lisas Price.

Eelmisel kuul külastas Zelenskõi president Joe Bidenit Valges Majas, kus ta taotles umbes 45 miljardi dollari suurust sõjalist ja majanduslikku hädaabi Ukrainale.

09:07

Zelenskõi sõnul võetakse Dnipro sõjakuriteo toimepanijad vastutusele

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas esmaspäeval, et kõik Dnipro sõjakuriteos süüüdiolevad isikud tuvastatakse ja antakse kohtu ette, edastas ukrainlaste uudistekanal Unian, vahendab BNS.

Riigipea märkis ühtlasi, et Vene raketi poolt purustatud maja rusud Dnipros on endiselt koristamisel.

Zelenskõi tänas kõiki, kes selles päästeoperatsioonis osalesid.

President märkis, et esmaspäevaõhtuse seisuga oli rusude alt päästetud 39 inimest, kelle seas kuus last. Viimastel andmetel sai rünnakus surma 40 inimest, kelle seas kolm last.

“Ukraina julgeolekuteenistus on juba asunud koguma teavet nende Vene sõjaväelaste kohta, kes selle õhulöögi ette valmistasid ja läbi viisid. Pole kahtlust, et kõik, kes on selles sõjakuriteos süüdi, tuvastatakse ja võetakse vastutusele,” rõhutas president.

Zelenskõi lisas, et kõnealune rünnak, nagu ka teised sarnased metsistunud rünnakud tsiviilisikute vastu, kuuluvad eelkõige Rahvusvahelise Kriminaalkohtu jurisdiktsiooni alla.

“Ja me kasutame kõiki olemasolevaid võimalusi – nii riiklikke ja ka rahvusvahelisi -, et kõik Vene mõrtsukad, kes annavad ja täidavad korraldusi raketiterroriks meie rahva vastu, saaksid seadusliku ja teenitud karistuse. Ja et nad kannaksid oma karistust,” toonitas Zelenskõi.

Riigipea kordas, et see on Ukraina ja tema partnerite jaoks fundamentaalne ülesanne.

16. jaanuar

14:52

Dombrovskis: Ukraina saab sel nädalal EL-ilt esimesed kolm miljardit

Ukraina saab sel nädalal Euroopa Liidult 2023. aasta 18 miljardi euro suuruse makromajandusliku rahaabi paketi esimese osamakse, mille maht on 3 miljardit eurot, ütles esmaspäeval Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis, vahendab Interfax-BNS.

“Mul on au allkirjastada EL-i vastastikuse mõistmise memorandum Ukraina rahastamiseks laenudena 2023. aastal kuni 18 miljardi euro ulatuses. Esimene 3 miljardi suurune osamakse järgneb hiljem sel nädalal. See võimaldab Ukrainal katta kõige pakilisemad vajadused, omades  aasta jooksul stabiilset rahavoogu,” säutsus ta Twitteris.

EL-i Ukraina delegatsiooni juht Matti Maasikas märkis omakorda, et selle nädala makse on 2023. aasta esimene rahvusvaheline rahaline toetus Ukrainale.

“Selle aasta 18 miljardi dollari suurune toetusleping pakub Ukraina riigieelarvele väga vajalikku ennustatavust ja abi,” kirjutas suursaadik.

14:35

Dnipro elumajarünnaku ohvrite arv tõusis 40-ni

Venemaa laupäevases raketirünnakus Dnipro elumajale surma saanute arv tõusis 40 inimeseni, nende hulgas on kolm last, ütles esmaspäeval Dnipropetrovski oblasti territoriaalkaitse juht Hennadi Korban viidates päästeteenistusele, vahendab Interfax-BNS.

“Kiirabi peavalitsusest: 16.01.2023 kella 12:20  seisuga oli hukkunud 40 inimest, neist 37 on rusudest välja kaevatud (sh kolm last) ja leiti kolm inimkeha osa (antud tuvastamiseks üle kohtumeditsiiniteenistusele),” kirjutas Korban Telegramis.

Ta märkis, et vigastada on saanud 75 inimest, nende hulgas 14 last. Hetkel otsitakse veel 30 inimest.

14:29

Kreml lubas Ukrainale saadetavad Briti tankid lahingutes maha põletada

Tankid, mida Suurbritannia on lubanud Ukrainale saata, “põlevad lahinguväljal”, teatas Kreml esmaspäeval, vahendab AFP-BNS.

“Sõjaline erioperatsioon jätkub. Need tankid põlevad,” ütles Kremli kõneisik Dmitri Peskov ajakirjanikele, kasutades Moskva väljendit sõja kohta Ukrainas.

Peskov lisas, et mõnede lääneriikide nagu Ühendkuningriik ja Poola plaanid saata Ukrainale tanke, “ei muuda olukorda kohapeal, vaid ainult pikendab seda lugu”.

Briti peaminister Rishi Sunak lubas eelmisel kuul, et ÜK saadab Kiievile tankid Challenger 2.

Varem sel kuul lubas ka Prantsusmaa saata Ukrainale tanke AMX-10 RC.

Varssavi  plaanib saata naaberriigile Leopard tanke.

15. jaanuar

Zelenskõi: Dnipro kortermajas hukkunute arv kerkis 25 inimeseni

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles pühapäeva pärastlõunal, et Vene okupantide laupäevases raketirünnakus Dnipro kortermajale hukkus vähemalt 25 ja on teadmata kadunud 43 inimest, vahendas portaal Unian.

“Hetkel on päästetud 39 inimest, nende seas kuus last. Hukkus 25 inimest, nende seas üks laps. Vigastatuid on 73 inimest, nende seas 13 last. Teadmata kadunud on 43 inimest,” seisis presidendi Telegram-kontol.

Esialgsetel andmetel hävis 72 ja sai kannatada üle 230 korteri.

Teate kohaselt on sündmuskohal püstitatud neli päästeteenistuse telki ja kaks vabatahtlike telki. Ohvreid nõustavad kohapeal psühholoogid.

“Otsingu- ja päästeoperatsioonid ning ohtlike konstruktsioonielementide demonteerimine jätkuvad ööpäevaringselt. Jätkame võitlust iga elu eest. Minu kaastunne kõigile hukkunute perekondadele ja sõpradele,” kirjutas Zelenskõi.

18:30

Stoltenberg: Ukraina saab lähiajal rohkem raskerelvi

Ukraina saab lähiajal rohkem raskerelvi lääneriikidelt, ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg pühapäeval antud usutluses Saksa meediale.

Kiiev on pikka aega palunud liitlastelt raskerelvastust, sealhulgas tanke, ent lääneriigid on olnud tõrksad, viidates kartusele saada kistud sõtta Venemaa provotseerimise eest. 

“Hiljutised lubadused raskele sõjapidamistehnikale on olulised, ja ma eeldan rohkem (lubadusi – BNS) lähimas tulevikus,” ütles Stoltenberg päevalehele Handelsblatt Saksamaa Ramsteini õhuväebaasis.

Stoltenberg võtab algaval nädalal osa kohtumisest Ukraina kaitse kontaktgrupiga, mis koordineerib relvatarneid Kiievile.

“Oleme sõja otsustavas faasis,” ütles Stoltenberg. “Seetõttu on oluline, et me varustame Ukrainat relvadega, mida sel läheb vaja võitmiseks.”

Alates sissetungist on ukrainlased kogunud hoogu ja lääneriigid on laiendanud Kiievile antava relvaabi sortimenti.

Jaanuari alguses lubasid Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendriigid vastavalt AMX-10 RC kergetanke, 40 Marderi jalaväe lahingmasinat ja 50 Bradley lahingmasinat.

Kuid surve liitlastele on jätkuvalt kõrge anda senisest veelgi enam raskerelvastust ning anda nõusolek lahingtankide tarneks.

Briti peaminister Rishi Sunak lubas laupäeval Ukrainale 14 Challenger 2 tanki, olles seeläbi esimene lääneriik, mis Kiievile soovitud rasketanke pakub.

Stoltenbergi sõnul tegi Venemaa autoritaarne president Vladimir Putin vea Ukrainale kallale tungimisega.

“Ta ülehindas omaenda relvajõudude tugevust. Me näeme nende eksisamme, nende moraalitust, juhtimisprobleeme, nigelat tehnikat,” ütles ta.

Ent venelased on tema sõnul näidanud, et on valmis kandma raskeid kaotusi oma eesmärkide poole püüeldes.

17:09

Zelenskõi: Dnipro kortermajas hukkunute arv kerkis 25 inimeseni

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles pühapäeva pärastlõunal, et Vene okupantide laupäevases raketirünnakus Dnipro kortermajale hukkus vähemalt 25 ja on teadmata kadunud 43 inimest, vahendas portaal Unian.

“Hetkel on päästetud 39 inimest, nende seas kuus last. Hukkus 25 inimest, nende seas üks laps. Vigastatuid on 73 inimest, nende seas 13 last. Teadmata kadunud on 43 inimest,” seisis presidendi Telegram-kontol.

Esialgsetel andmetel hävis 72 ja sai kannatada üle 230 korteri.

Teate kohaselt on sündmuskohal püstitatud neli päästeteenistuse telki ja kaks vabatahtlike telki. Ohvreid nõustavad kohapeal psühholoogid.

“Otsingu- ja päästeoperatsioonid ning ohtlike konstruktsioonielementide demonteerimine jätkuvad ööpäevaringselt. Jätkame võitlust iga elu eest. Minu kaastunne kõigile hukkunute perekondadele ja sõpradele,” kirjutas Zelenskõi.

Ukraina armee teatel tabas elamut Vene rakett H-22 ja relvajõududel puudus võimekus selle allatulistamiseks.

04:15

Venemaa tühistas laupäeval vangide vahetuse Ukrainaga

Venemaa tühistas laupäeval selleks päevaks kavandatud vangide vahetuse Ukrainaga, vahendas portaal Unian sõjavangide kohtlemise koordinatsioonikeskuse teadet.

Samal päeval andis Venemaa Ukraina pihta massiivse raketilöögi, mille tagajärjel hukkus Dnipro linnas vähemalt 14 inimest.

“Laupäeval, 14. jaanuaril oli plaanis järjekordne vangide vahetus Vene poolega. Viimasel hetkel jäi see aga venelaste algatusel ära. Sellise otsuse tagamaid pole raske arvata,” seisab keskuse teates.

Märgitakse, et vaenlane jätkab jõupingutusi Ukraina ühiskonna õõnestamiseks seestpoolt. Selleks kasutavad okupandid perekondade leina, mille nad on ise tekitanud.

“Jätkub jõhker ja verine sõda, mida alustas Putini Venemaa. Ükskõik kuidas vaenlane ka ei näitaks, et kaotused teda ei kahjusta, on need talle ülimalt valusad,” tõdes keskus. 

Viimane edukas vangide vahetus Ukraina ja Venemaa vahel leidis aset 8. jaanuaril, kui Ukrainal õnnestus koju tuua 50 sõdurit. 31. detsembril 2022 saadi Vene vangistusest tagasi 140 inimest.

14. jaanuar

18:57

Ukraina idaosas hukkus rünnakus elumajale viis inimest

Ukraina idaosas Dnipro linnas hukkus laupäeval rünnakus elumajale vähemalt viis ja sai viga 27 inimest, ütlesid ametnikud, samas kui president Volodõmõr Zelenskõi sarjas Vene terrorit.

“On juba viis surnut,” ütles Dnipropetrovski kuberner Valentõn Riznõtšenko sõnumirakenduses Telegram, kus jagas pilti rusudes kortermajast.

Ta lisas, et 27 inimest said haavata, nende seas kuus last.

Löök tabas üheksakorruselise maja sissepääsu ja purustas mitu korrust.

“Mäletagem igavesti elusid, mille on võtnud Vene terror! Maailm peab selle kurjuse peatama,” ütles Zelenskõi sotsiaalmeedias.

“Rusude puhastamine Dnipros jätkub, võitleme iga inimese, iga elu eest,” lisas ta.

Ukrainlased tähistasid laupäeval vana-uusaastat.

“Pühade laupäev ja Vene terror jätkub. Kui Ukraina lapsed naudivad eile saadud maiustusi, ründab Venemaa elumajasid,” ütles Ukraina esileedi Olena Zelenska.

“Moskva tõestab, et tema küünilisusel ei ole piire,” lisas presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak. “Venemaa tuleb ÜRO Julgeolekunõukogust kohe välja visata.”

15:05

Zelenskõi: Briti otsus tanke saata annab liitlastele õige signaali

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tervitas laupäeval Suurbritannia otsust saata tema riigile tanke, öeldes, et see annab õige signaali ka teistele liitlastele.

“Tänasin vestluses peaminister Rishi Sunakiga teda otsuste eest, mis ei tugevda meid ainult lahinguväljal, vaid annavad ka õige signaali teistele partneritele,” ütles Zelenskõi Twitteris.

10:56

Venemaa korraldas Kiievile raketirünnaku

Venemaa korraldas laupäeva hommikul taas Kiievile raketirünnaku, teatasid Ukraina ametiisikud. 

Kiievi sõjaväeline administratsioon kutsus Kiievi elanikke õhuhäire järel varjuma ja teatas, et Vene raketirünnak on suunatud linna energiataristu vastu. 

“Käimas on raketirünnak Kiievi elutähtsate taristuobjektide vastu,” kirjutas presidendikantselei asejuht Kõrõlo Tõmošenko Telegramis. 

Kiievi linnapea Vitali Klõtško ütles uudisteagentuuri Unian teatel, et plahvatused toimusid Kiievi Dniprovskii rajoonis ja kutsus elanikke jääma varjenditesse. Klõtško lisas, et Kiievi Holosiivski rajoonis kukkusid alla raketitükid, inimesed kannatada ei saanud. 

Linnavalitsuse teatel sai üks taristuobjekt tabamuse. 

Kiievi oblastis sai rünnakus tabamuse elumaja Kopõlivi külas, ümberkaudsetel hoonetel purunesid aknad. 

Laupäeva hommikul tabas kaks Vene raketti Ukraina suuruselt teist linna Harkivit, Harkivi oblasti kuberner Oleh Sõniehubov ütles, et tabamuse sai tööstuspiirkond.

13. jaanuar

10:27

Suurbritannia kaitseministeerium näitas Ukrainale antud soomukite tööd

Briti kaitseministeerium avaldas video soomukite Stormer tööst, millele on paigaldatud õhutõrjeraketid Starstreak, edastas neljapäeval ukrainlaste uudistekanal Unian, vahendab BNS. 

Varem anti soomukid ühe sõjalise abipaketi raames Ukrainale üle.

“Tutvuge Stormeriga, mis on relvastatud Starstreaki rakettidega, mis on osa 200 soomusmasinast, mille Ühendkuningriik on Ukrainale tarninud. Meie pühendumus Ukrainale jääb vankumatuks ja me saavutame või ületame eelmise aasta sõjalise toetuse 2023. aastal,” seisis Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi kontol suhtlusvõrgustikus Twitter.

Esimesed Suurbritannia õhutõrjesüsteemid Stormer HVM jõudsid juba juulis Ukrainasse.

10:15

USA teatel pole informatsiooni venelaste edu kohta Soledaris

USA kaitseminister Lloyd Austin ütles, et kolmapäevaõhtuse seisuga ei ole Pentagonil mingeid tõendeid venelaste poolt  levitatavate väidete kohta Donetski oblastis asuva Soledari väidetava vallutamise kohta sissetungijate poolt, edastasid ukrainlaste uudistekanalid Unian ja Ukrinform, vahendab BNS.

Austin tegi vastavasisulise avalduse USA ja Jaapani julgeolekuküsimuste nõuandekomitee koosolekule järgnenud pressikonverentsil Washingtonis.

“Esmalt lubage mul alustada Soledari küsimusest ja sellest, kas venelased said selle kätte. Meil sellist informatsiooni pole,” rõhutas USA kaitseminister.

Pentagoni juhi sõnul käivad Soledaris väga rasked lahingud ning kontroll alade üle käib ägedas võitluses pidevalt ühe käest teise kätte.

“Oleme keskendunud sellele, et teha omaltpoolt kõik võimalik ja tagada, et ukrainlastel oleks oma suveräänse territooriumi edukaks kaitsmiseks vajalikud võimekused,” ütles kaitseminister.

Austin lisas, et suhtleb regulaarselt oma Ukraina kolleegiga.

Kaitseminister meenutas ta, et järgmisel nädalal toimub Saksamaal Ramsteini formaadis Ukraina kaitse kontaktrühma koosolek, millest võtab osa umbes 50 riiki. Kõigepealt räägitakse sellest, mida Ukraina praegu kõige enam vajab ja mida vajab, et saavutada edu tulevikus.

“Me toetame Ukrainat nii kaua, kuni seda vajatakse. Ja kõigest, mida ma näen meie liitlaste ja partnerite puhul kinnitab, et nemad tunnevad samamoodi. Seetõttu oleme oma jõupingutustes ühtsed,” toonitas Pentagoni juht.

Lahingud Ukraina Soledari linna ümbruses jätkuvad, hoolimata Vene erasõjafirma Wagner väidetest, et see on nende kätte langenud, kinnitas Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi. 

“Terroririik ja selle propagandistid üritavad teeselda,” et on saavutanud teatud edu Soledaris, ütles Zelenskõi oma igapäevases pöördumises.

“Lahingud aga jätkuvad,” kinnitas president. 

“Donetski rinne peab ning me teeme kõik, et tugevdada Ukraina kaitset ilma katkestusteta, isegi üheks päevaks,” sõnas Zelenskõi. 

“Vene agressioon ammendub alles siis, kui Venemaa ambitsioonidel sõjarindel, poliitikas, majanduses ja juriidilises plaanis pole muud alternatiivi kui kaotada,” lisas riigipea.

Lahingud Soledari ja Bahmuti pärast Ida-Ukrainas on sõja veriseimad, kinnitas varem päeval Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak.

“Sündmused, mis praegu toimuvad Bahmuti ja Soledari ümbruses, on selle sõja veriseimad,” ütles Podoljak intervjuus. 

Ukraina asekaitseminister Hanna Maljar lükkas samuti Wagneri valed ümber.

“Soledaris jätkuvad ägedad lahingud,” sõnas Maljar suhtlusteenuses Telegram.

“Pärast kaotuste kandmist on Venemaa taas oma üksused välja vahetanud, suurendanud wagnerlaste arvu ja üritab tungida läbi meie sõdurite kaitse ning linna täielikult hõivata, kuid see pole õnnestunud,” rääkis minister.

12. jaanuar

10:02

Zelenskõi: Ukraina jaoks ei piisa NATO retoorikast “avatud uste” kohta

President Volodõmõr Zelenskõi ootab sel suvel Vilniuses toimuval alliansi tippkohtumisel konkreetseid otsuseid seoses Ukraina väljavaadetega saada NATO liikmeks. Ukrainlaste uudistekanalit Unian vahendab BNS.

“Mis puudutab Vilniust. Tänapäeval ei piisa ainult Ukraina toetamisest retoorika näol avatud uste kohta. Sellest ei piisa meie riigi motiveerimiseks ja täpsemalt meie sõdurite motiveerimiseks,” ütles Zelenskõi Lvivis ühisel pressikonverentsil Poola ja Leedu riigipeadega.

Zelenskõi tõi välja, et Euroopa Liidu (EL) kandidaadistaatuse saamine on hea näide konkreetsest Ukrainat motiveerivast otsusest.

“Me vajame konkreetseid samme edasi. Otsus tehakse Vilniuses. Ootame sel teemal väga jõulisi samme. Ootame midagi enamat, kui avatud uks. Sellised asjad näiteks on motiveerivad nagu Euroopa Liidu kandidaadistaatus. Et kõik see on tõsi, et meid ei toideta lubadustega, vaid meid nähakse võrdsena võrdsete seas. Euroopa Liiduga liitumise dialoogi avamine sel aastal motiveerib meid võitlema. Just nagu motiveeriksid edasiminekud Vilniuse tippkohtumisel,” seletas president.

Poola president Andrzej Duda, Leedu president Nausėda ja Ukraina president Zelenskõi arutasid kolmapäeval Lvivis Poola ja Leedu koostööd Ukrainaga.

Duda kinnitas muu hulgas, et Poola on valmis saatma tankid Leopard Ukrainasse vastavalt Kiievi palvele.

“Nagu te teate, eksisteerib rida formaalseid tingimusi, mis tuleb esmalt täita, ent üle kõige tahame me, et tegu oleks rahvusvahelise koalitsiooniga,” ütles Duda, lisades, et ta loodab teiste riikide panusele.

Samal pressikonverentsil ütles Leedu president Gitanas Nausėda, et tema riik annab Ukrainale õhutõrjesüsteeme ja laskemoona.

Leedu kaitseministeeriumi eelarves on selleks eraldatud juba 40 miljonit eurot. Leedu panustab ka Ukraina sõdurite väljaõppesse ning Ukraina sõjatehnika taastamisse ja remonti.

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles teisipäeval, et Saksamaa keeldumine saata oma riigi lahingtanke läheb igapäevaselt maksma inimelusid.

“Mida kauem läheb aega otsustamiseks, seda rohkem inimesi sureb,” ütles ta oma Saksa kolleegi Annalena Baerbocki visiidi ajal Harkivis.

11. jaanuar

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas teisipäeval, et võttis Vene presidendi Vladimir Putini liitlaselt Viktor Medvedtšukilt Ukraina kodakondsuse.

Lisaks Ukraina endisele raadasaadikule, keda peeti kunagi Putini tähtsaimaks liitlaseks Kiievis ja kes anti mullu septembris vangivahetuse käigus Venemaale üle, jäi kodakondsusest ilma veel kolm isikut, ütles Zelenskõi igaõhtuses videopöördumises.

Ukraina julgeoleku- ja migratsiooniteenistuste koostatud materjalide põhjal ning kooskõlas põhiseadusega “otsustasin ma tühistada nelja isiku kodakondsuse”, ütles president.

Zelenskõi sõnul oli selline samm kohane isikute suhtes, kes “otsustasid teenida mitte ukraina rahvast, vaid tapjaid, kes tulid Ukrainasse”.

Ta hoiatas, et need ei jää “viimasteks sellisteks otsusteks”.

Medvedtšuk oli üks rohkem kui 50 vangist, kes anti Venemaale septembris üle vastutasuks 215 vangistatud Ukraina sõjaväelase vabastamisele.

Tegemist oli suurima vangivahetusega Venemaa ja Ukraina vahel alates sõja algusest veebruaris.

Ukraina magnaat Medvedtšuk võeti kinni aprillis, kui ta pages koduarestist. Teda süüdistati riigireetmises ja katses varastada loodusvarasid okupeeritud Krimmis, samuti Ukraina sõjaliste saladuste edastamises Moskvale.

Ülejäänud kolme seas oli Andri Derkatš – väidetav Vene agent ja endine rikas raadasaadik.

Juunis süüdistasid Ukraina võimud Derkatši Venemaa invasiooni toetamises ning andsid välja vahistamismääruse.

USA justiitsministeerium on öelnud, et Derkatš osales ka jõupingutustes mustata president Joe Bidenit seoses tema poja Hunteri Ukraina-sidemetega.

Kodakondsusest jäi ilma ka Tarass Kozak, keda USA süüdistab osalemises Venemaa luureteenistuse FSB tegevuses Ukraina valitsuse ja majanduse õõnestamises.

Neljas isik oli Renat Kuzmin, Ukraina poliitik, keda kahtlustati sidemetes Venemaaga.

10. jaanuar

NATO ja Euroopa Liit lubasid teisipäeval tugevdada oma toetust Ukrainale võitluses Venemaa sissetungi vastu ning hoogustada koostööd Euroopa ja USA juhitud alliansi vahel.

“Me peame jätkama partnerluse tugevdamist NATO ja Euroopa Liidu vahel. Ja me peame veelgi tugevdama oma toetust Ukrainale,” ütles alliansi juht Jens Stoltenberg pärast ühisdeklraratsiooni allkirjastamist EL-i tippametnikega.

NATO ja EL-i riigid, millel on ühised 21 liiget, on suunanud Kiievisse miljardeid dollareid relvi, mis on aidanud Moskva vägesid tagasi tõrjuda.

USA, Saksamaa ja Prantsusmaa on teatanud, et tarnivad nüüd Ukrainale ka soomustatud lahingumasinaid, kuid Kiiev on palunud saata ka kaasaegseid rasketanke.

“Ma arvan, et Ukraina peaks saama oma kodumaa kaitsmiseks kogu sõjatehnika, mida nad vajavad ja oskavad käsitseda,” ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

“See tähendab loomulikult täiustatud õhutõrjesüsteeme, aga ka muud tüüpi kaasaegset  sõjatehnikat, kui see on vajalik Ukraina kaitsmiseks.”

Stoltenberg ütles, et Kiievi lääneriikidest toetajad kohtuvad järgmisel nädalal Ukraina kaitseministriga, “et arutada täpselt, millist tüüpi relvi on vaja ja kuidas saavad liitlased neid relvi pakkuda”.

“See ei tähenda üksnes täiendavaid süsteeme, platvorme ja relvi, vaid ka selle tagamist, et need platvormid, meie juba pakutud relvad töötaksid nii, nagu vaja,” ütles ta.

Moskva rünnak Ukrainale on muutnud Euroopa julgeolekukorda ning sundinud EL-i ja NATO-t tegema maailmajao kaitsmiseks tihedamat koostööd.

Kaks organisatsiooni leppisid kokku, et allianss, mida toetab USA sõjaline jõud, jääb Euroopa julgeoleku alustalaks, hoolimata EL-i katsetest tugevdada oma rolli Euroopa kaitses.

“Meie deklaratsioon teeb selgeks, et NATO jääb kollektiivkaitse vundamendiks ja on jätkuvalt oluline Euro-Atlandi julgeoleku jaoks,” ütles Stoltenberg.

“Samuti tunnistab see võimekama Euroopa kaitse väärtust, mis aitab positiivselt kaasa meie julgeolekule, täiendab NATO-t ja on sellega koostoimevõimeline.”

09.16

President Volodõmõr Zelenski ütles esmaspäeval, et Ukraina väed peavad vastu “uutele ja veelgi karmimatele rünnakutele”, mida okupandid korraldavad Soledarile ja Bahmutile.

“Ma tänan kõiki meie sõdureid, kes kaitsevad meie Bahmuti ja Soledari võitlejaid, kes peavad vastu sissetungijate uutele ja veelgi karmimatele rünnakutele,” sõnas president.

“Kõik on täielikult hävitatud ja kogu Soledari ümbrus on kaetud sissetungijate laipade ja mürsuaukudega,” ütles Ukraina liider.

Varem esmaspäeval teatasid Ukraina relvajõud, et tõrjusid Soledari vallutamise katse, kuid ägedad lahingud jätkuvad.

“Pärast vaenlase ebaõnnestunud katset Soledar vallutada koondasid venelased täiendavaid ründeüksusi, muutsid taktikat ja alustasid uuesti rünnakuid,” ütles asekaitseminister Ganna Maljar.

8.08

Donetski oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Pavel Kirilenko ütles esmaspäeval, et Soledari infrastruktuurist pole peaaegu enam midagi järel, edastas ukrainlaste uudistekanal Unian.

“Vene okupandid on koondanud tohutud jõupingutused Soledari ründamisele Donetski oblastis, kuid linn hoiab end tänu Ukraina kaitsjatele. Soledari infrastruktuurist ei ole jäänud aga peaaegu midagi alles,” tõdes Kirilenko.

Kirilenko sõnul algasid päeva teisel poolel Bahmuti suunal veelgi ägedamad lahingud.

“Soledar on siiski praegu kõige kuumem koht. Nagu teate, koondas vaenlane oma jõupingutused väga oluliselt Soledari linnale. Okupantide ründerühmade arv on alates reedest alates väga märgatavalt kasvanud. Palgasõdurid üritavad linna pääseda. Kuid kõige äge võitlus jätkub ja sissetungijad tõrjutakse tagasi. See toimub tänu meie kaitsjatele,” rääkis sõjaväeametnik.

9. jaanuar

Venemaa avas ööpäeva jooksul Bahmuti suunas tule 281 korral, toimus 43 kokkupõrget, olukord on endiselt Ukraina väe kontrolli all, ütles Ukraina idaväerühma kõneisik Serhi Tšerevatõi.

“Ööpäeva jooksul tulistati kogu Bahmuti rindesuunal positsioone ja taristut 281 korda, toimus 43 kokkupõrget,  hukkus 107 meest ja 123 sai haavata,” ütles ta esmaspäeval teleeetris.

Kõneisik nimetas seda lõiku rinde kõige kuumemaks, kus vaenlane ründab kõige ägedamalt ja kuhu on koondanud kõige lahingukõlblikumad üksused, sealhulgas kuritegeliku rühmituse Wagner.

“Seal on tõesti raske, aga kõik on Ukraina relvajõudude kontrolli all,” lisas ta.

Donetski separatistid väitsid esmaspäeval, et nad hõivasid Bahmutske küla Bahmuti lähedal, kuid seda väidet ei ole sõltumatud allikad kinnitanud.

Tšerevatõi märkis ka, et Soledar on sama hästi kui hävitatud, kuid seal on endiselt elanikke.

“Luhanski oblastis vaenlane rühmitub ümber, üksused vahetuvas, eelkõige nn osalise mobilisatsiooni käigus mobiliseeritutega. Vaenlane üritab mõnikord meie positsioone vasturünnata, selle ööpäeva jooksul eriti  Stelmahhivka ja Tšervonopopivka asula piirkonnas, kuid sai vastutuld ja löödi kaotustega tagasi,” teatasid relvajõud.

Kõneisiku sõnul on vaenutegevus Luhanski suunal veidi vähem äge kui Donetski oblastis, kuid ka seal käivad pidevad  lahingud.

“Kui  ei toimu otsest kokkupõrget vaenlasega, ründab teda järjekindlalt meie raketi- ja suurtükivägi,” lisas ta.

Vene erasõjafirma Wagner asutaja Jevgeni Prigožin väitis sotsiaalmeedias, et Soledari ründavad ainult tema võitlejad.

8.15

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi märkis pühapäeval oma igaõhtuses videopöördumises hetkeolukorrast rindel rääkides, et rasked lahingud jätkuvad Luhanski ja Donetski oblastis, edastas ukrainlaste uudistekanal Unian.

“Olukord eesliinil ei ole aasta esimesel nädalal oluliselt muutunud. Luhanski ja Donetski oblastis jätkuvad rasked lahingud – kõik kuumad kohad nendes piirkondades on hästi teada. Bahmut peab vastu igasugusele survele,” rääkis riigipea.

“Kuigi enamiku linnast on okupantide rünnakud hävitanud, siis meie sõdurid tõrjuvad vapralt venelaste pidevaid rünnakukatseid. Soledar hoiab samuti rinnet. Kuigi hävingut on veelgi rohkem ja see on väga raske. Sellist maatükki nende kahe linna lähedal pole, kus okupandid ei annaks oma elusid Vene režiimi liidrite pööraste ideede eest,” jätkas Zelenskõi.

Presidendi sõnul on see üks verisemaid kohti rindel.

Zelenskõi sõnul tegi Ukraina relvajõudude maavägede ülem kindralpolkovnik Oleksandr Sõrski ringkäigu Bakhmuti ja Soledari eeslinnades positsioonidel olevate vägede positsioonidel ja autasustas sõdureid vastupidavuse ja vapruse eest autasudega.

“Kohapeal korraldas kindral ühtlasi meie kaitse tugevdamiseks vajalikud sammud. Eelkõige lisaüksuste toomine. Ja tulejõu suurendamine okupantide pihta. Peame mõistma, et kõik meie positsioonid ja kõik meie tegevused kaitses on omavahel seotud ning tegevuse stabiilsus ja efektiivsus igas rindepunktis sõltub tegevuse stabiilsusest ja efektiivsusest rindel tervikuna,” seletas president.

6. jaanuar

Ukrainas peaks kella 11-st hommikul olema jõustunud ajutine relvarahu, mille Vene president Vladimir Putin õigeusu jõulude puhul ühepoolselt välja kuulutas.

Relvarahu, mida Ukraina peab tühjaks žestiks, millega Vene pool loodab võita aega vägede ümbergrupeerimiseks, peaks olema jõus pühapäeval kella 23.00-ni.

Putin kuulutas neljapäeval Vene Õigeusu Kiriku patriarh Kirilli palvel Ukrainas pühade puhul välja ajutise relvarahu 6.-7. jaanuarini, teatas Kreml. 

See oleks esimene täielik vaheaeg eelmise aasta 24. veebruaril alanud sõjategevuses. 

Relvarahu kuulutati välja ajal, mil Venemaa on teatanud suurimast langenute hulgast ja liitlased on lubanud saata Ukrainale soomusmasinaid ja teise Patriot õhutõrjepatarei.

Ukraina presidendi kantselei juhataja asetäitja Kõrõlo Tõmošenko ütles natuke aega pärast relvarahu väljakuulutatud algust, et Vene väed tegid rünnaku Hersonile, milles sai mitu inimest surma ja vigastada.

“Oli vähemalt neli plahvatust… Ja nad räägivad relvarahust. Sellistega oleme me sõjas,” ütles Tõmošenko.

Ta ei täpsustanud, kas rünnakud tehti enne või pärast relvarahu algusaega.

08.01

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles neljapäeval, et Venemaa ei saa väidetava relvarahu väljakuulutamise “vaikuses” varjata oma ettevalmistusi uueks agressioonilaineks Ukraina ja kogu Euroopa vastu, vahendas portaal Unian.

“Täna oli järjekordne aktiivne diplomaatiline päev – veel neli partnerriigi liidrit on täielikult informeeritud Ukraina kaitsevajadustest ja terroririigi lähiaja plaanidest. Venemaa ei saa vaikuses varjata oma ettevalmistusi uueks agressioonilaineks Ukraina ja kogu Euroopa vastu. Maailm saab teada kõigist üksikasjadest – kuidas ja millal valmistab agressor ette selles sõjas uut eskalatsiooni,” ütles president oma igaõhtuses videopöördumises.

Zelenskõi rõhutas, et iga uus Vene mobilisatsioonisamm on maailmale teada juba enne, kui Venemaa selle astub.

“Me tagame selle,” ütles riigipea.

Venemaa autoritaarne president Vladimir Putin kuulutas varem päeval Ukrainas pühade puhul välja ajutise relvarahu 6.-7. jaanuarini pärast Vene Õigeusu Kiriku patriarh Kirilli vastavat palvet. 

Ajutine relvarahu kuulutati välja õigeusu jõuludeks, mida tähistatakse sel nädalal nii Venemaal kui Ukrainas, ütles Kreml.

Venemaa relvarahu kuulutus õigeusu jõulude ajaks on silmakirjalikkus, ütles seepeale Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak. 

Venemaa “peab lahkuma okupeeritud territooriumidelt, ainult nii saab sel olla “ajutine relvarahu”. Hoidke silmakirjalikkus endale”, kirjutas Podoljak Twitteris pärast Kremli teadaannet. 

05. jaanuar

Vene president Vladimir Putin ütles oma Türgi ametikaaslasele Recep Tayyip Erdoğanile, et on avatud dialoogile Ukrainaga, kui Kiiev tunnistab Moskva poolt okupeeritud alasid Vene omadena, teatas neljapäeval Kreml.

“Putin kinnitas taaskord Vene valmidust pidada tõsist dialoogi tingimusel, et Kiievi võimud täidavad teada-tuntud ja korduvalt välja toodud nõuet võtta arvesse uusi territoriaalseid realiteete,” teatas Kreml avalduses.

Putin saatis Vene väed Ukrainasse 24. veebruaril.

Venemaa kuulutas hiljem Ukraina Donetski, Luhanski, Zaporižžja ja Hersoni oblasti annekteerituks, kuigi ei kontrolli täielikult nende territooriumi.

Kremli teatel rõhutas Putin taaskord lääneriikide “destruktiivset rolli”, toetades Kiievit relvade ja sõjavarustusega ning andes talle operatiivinfot ja teavet sihtmärkide kohta.

Putin ja Erdoğan arutasid ka Musta mere viljaleppe olukorda.

10.18

President Volodõmõr Zelenskõi rääkis Ukraina sõjaväe edusammudest riigi idaosas ja rõhutas, et iga päev vaenlase ebaõnnestumistest Bahmuti suunal ja üldiselt Donbassis toob kaasa Venemaa märkimisväärse nõrgenemise, vahendas neljapäeval ukrainlaste uudistekanal Unian.

President tunnustas taaskord uhkusega võitlejaid, kes hoiavad kangelaslikult kaitset ja seisavad vastu vaenlase rünnakutele Bahmuti suunal.

“Eriväed ja samuti Luhanski üksuse piirivalvurid, kes koos Ukraina rahvusvahelise kaitseleegioni võitlejatega tekitavad vaenlasele arvukalt kaotusi ja löövad sissetungijaid välja positsioonidelt Bahmuti äärelinnas,” rääkis riigipea.

Zelenskõi hinnangul on see hea tulemus. President meenutas, et okupandid on kogu Donbassi eeldatava hõivamise kuupäeva taas edasi lükanud.

“Iga selline tulemus ja iga vaenlase ebaõnnestumiste päev Bahmuti suunal ja Donbassis tervikuna on agressorriigi märkimisväärne nõrgenemine. Okupandid on kuus kuud edasi lükanud kuupäeva, millal nad ootasid kogu Donbassi hõivamist. Nad ootasid seda uueks aastaks ja meie kaitsjad näitasid siin taas edu,” ütles Zelenskõi.

08.00

Venemaa lähikuudeks kavandatav agressioonilaine peab jääma viimaseks, toonitas kolmapäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, kelle sõnu vahendas ukrainlaste uudistekanal Unian.

“Tahan täna tänada ka Taanit pärast vestlust peaminister Mette Frederikseniga. Teavitasin teda praegusest olukorrast rindel, et Venemaa plaanib nüüd lähikuudel uut agressioonilainet. Peame tegema nii, et see laine jääks viimaseks. Terroristidele ei tohi jätta ainsatki võimalust revanšiks,” rääkis Zelenskõi.

President lisas, et kuulis täna Taanilt kindlat toetust Ukrainale ja valmisolekut ühiselt tugevdada positsioone agressioonivastases võitluses.

Zelenskõi tõi välja, et tal oli vestlus ka Rumeenia presidendi Klaus Iohannisega.

“See oli sisukas ja mitmekülgne vestlus. Tänasin presidenti eelmisel aastal saavutatud koostöötaseme eest. See puudutab ka poliitilist koostööd ning sõjalist ja majanduslikku koostööd. Oleme Musta mere piirkonna kaitsmiseks palju ära teinud. Olen kindel, et selles osas teeme sel aastal veelgi rohkem,” ütles riigipea.

04. jaanuar

Kanada peaminister Justin Trudeau lubas, et Ukrainat varustatakse kõige vajalikuga talve üleelamiseks, seda soovitud mahtudes.

“Meie toetus Ukrainale ja ukrainlastele püsib vankumatuna. Ma andsin seda Ukraina presidendile (Volodõmõr) Zelenskõile täna selgelt mõista, kui me rääkisime telefoni teel,” kirjutas Trudeau ööl vastu kolmapäeva Twitteris.

“Ma ütlesin talle, et me hoolitseme selle eest, et neil oleks talveks kõik vajalik ja nii palju kui vaja,” lisas ta.

Zelenskõi teatas teisipäeva õhtul, et pidas telefonivestluse Kanada valitsusjuhiga.

“Tänasin Kanadat muutumatu kaitse-, sanktsioonide ja finantstoetuse eest. Arutasin täna Trudeau’ga, kuidas veelgi tugevdada survet Venemaale,” ütles ta.

08.12

Wagnerlaste juht Jevgeni Prigožin loob informatsioonilisi eeldusi, et süüdistada läbikukkumises Bahmuti all Vene kaitseministeeriumi eesotsas Sergei Šoiguga ning Venemaa sõjatööstuskompleksi, leiab USA mõttekoda Sõjauuringute Instituut (ISW).

ISW seostab Wagneri palgaarmee avaldusi laskemoona vähesuse ja muude raskuste kohta, mis ei võimalda Bahmuti all Ukraina relvajõudude kaitseliinist läbi murda, sooviga vabastada wagnerlaste juht Prigožin läbikukkumisel vastutusest.

See on vastavuses ekspertide hinnanguga, mille järgi on wagnerlaste rünnakud Ukraina relvajõudude positsioonidele Bahmuti all jõudnud oma kulminatsioonini.

Seejuures viidatakse Prigožini hiljutisele intervjuule RIA Novostile, mille järgi paiknevad Ukraina sõjaväe kaitseliinid iga 10 meetri järel.

“See on Prigožini jaoks märkimisväärne ebaõnnestumine ning esimest korda möönis ta, et Wagneri armee ei ole saavutanud Bahmutis praktiliselt mingit edu,” leiavad ISW analüütikud ülevaates.

Seni on wagnerlased püüdnud näidata Venemaa sõda toetavale auditooriumile, et Bahmuti suunal edu saavutamise eest vastutavad jus nemad, mitte Venemaa kaadrisõjaväelased. 

03. jaanuar

Ukraina legendaarse Azovi polgu endine komandör Maksõm Žorin usub, et Venemaa alustab teist suurpealetungi Ukrainale ja ründab kolmest suunast, vahendas portaal Unian teisipäeval.

Žorin ütles ringhäälinguusutluses, et Moskva võtab selle pealetungi ette, arvestades nende üksuste hulka, mille nad mobiliseeritust kogusid. Need ei ole üliasjatundlikud üksused, kuid neid on palju.

“Kuni me naersime videote üle, kus nad purjuspäi lebavad, kaklevad ja nendega midagi toimus, koolitati neid mobiliseerituid, neist moodustati uusi üksusi ja nad relvastati,” rääkis ta.

Azovi polgu endise juhi sõnul õnnestus Venemaal mobiliseerida palju rohkem kui 300 000 sõdurit. Nad relvastatakse ja pannakse uueks pealetungiks tehnika peale, sõnas ta.

Žorini hinnangul valivad Vene sissetungijad rünnakuks ühe suuna – kas Harkivi või Kiievi oblasti või koguni Lääne-Ukraina.

10.15

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul on Venemaa taktikaks ukrainlaste kurnamine, edastasid meediakanalid STT ja Unian.

“Ukrainale laekunud teabe kohaselt kavandab Venemaa pikaajalist rünnakut Iraanis toodetud droonidega Shaheed,” sõnas Zelenskõi esmaspäeva hilisõhtul tehtud pöördumises.

“Selle Venemaa rünnaku eesmärk on kurnamine. Kurnatakse meie inimesi, meie õhutõrjet ja energiasektorit,” rääkis riigipea.

Zelenskõi sõnul on Ukraina aasta esimese kahe päeva jooksul alla tulistanud juba üle 80 Iraanis valmistatud drooni. Riigipea lisas, et lähiajal ilmselt rünnakute arv kasvab. Riigipea hoiatas ühtlasi, et ööd võivad lähinädalatel olla rahutud.

Venemaa ründab Ukrainat droonidega reeglina Aasovi mere idarannikult, ütles esmaspäeval õhujõudude väejuhatuse pressiesindaja Juri Ignat.

“Eelmine kord ei erinenud millegi poolest, nii et riigi eri piirkondades hävitati nii siis kui ka praegu kõik droonid sajaprotsendiliselt. Ma mõtlen üldiselt. Nii Kiievi oblastis kui ka lõunas ja idas see sõjamoon hävitati,” ütles Ignat teleeetris.

Ta märkis, et droonid tulevad reeglina Aasovi mere idarannikult. Ignat rääkis ka, et idasuunal hävitati üks taktikalistelt lennukitelt väljalastav juhitav rakett H-59.

02. jaanuar

Ukraina võitleb Venemaa sissetungi vastu kuni võiduni, ütles president Volodõmõr Zelenskõi laupäeval oma uusaastakõnes, kus avaldas erilist austust kõigile sõjategevuses osalenutele, edastasid uudistekanalid Unian ja AFP.

“Me võitleme ja jätkame võitlust. Peamise sõna võidu nimel,” toonitas riigipea.

Mõni tund pärast seda, kui Ukrainat tabas järjekordne Venemaa raketirünnakute laine, jäi Zelenskõi trotslikuks emotsionaalses kõnes, milles president kiitis kõiki Ukraina kaitsmisega seotud inimesi.

19:01

Kiiev võttis omaks rünnaku Vene sõdurite pihta Makijivkas

KIIEV, 2. jaanuar, AFP–BNS – Kiiev võttis esmaspäeval vastutuse surmava rünnaku eest Vene vägedele Ida-Ukrainas pärast seda, kui Moskva teatas 63 sõduri kaotamisest Makijivkas. 

“3. detsembril hävitati ja kahjustati kuni kümmet ühikut vaenlase sõjatehnikat” Makijivkas Donetski oblastis, teatas Ukraina relvajõudude peastaap avalduses. Inimkaotuste kohta informatsiooni veel kogutakse. 

18:25

Zalužnõi: vabastatud on 40 protsenti pärast 24.02 okupeeritud aladest

Ukraina on vabastanud 40 protsenti pärast eelmise aasta 24. veebruari Venemaa poolt okupeeritud aladest, ütles esmaspäeval relvajõudude juhataja Valeri Zalužnõi.

“Hersoni oblasti paremkalda vabastamisega kasvas deokupeeritud ala üldsuurus ligi 40 000 ruutkilomeetrini,” ütles ta.

Praegu jätkab Ukraina vaenlase tagasihoidmist maismaajoonel üldpikkusega 3786 kilomeetrit, sellest 1500 kilomeetrit on aktiivne rindejoon.

01:59

Kiievis anti õhurünnaku järel korraldus püsida varjendeis

Kiievis kehtestati esmaspäeva esimestel tundidel õhuhäire pärast “õhurünnakut”, teatas oblasti sõjaväeline juhatus Telegramis, ning Ukraina pealinna meer viitas plahvatustele ühes linnaosas.

“Püsige varjendites!” kirjutas Kiievi oblasti sõjaväelise juhatuse ülem Serhi Popko sotsiaalmeedia platvormil.

Kiievi linnapea Vitali Klõtško ütles: “Kõik päästeteenistused on väljas.”

01. jaanuar 2023

23:28

Zelenskõi: Venemaal valitseb hirm, sest nad kaotavad sõja

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles pühapäeval, et Venemaal valitseb hirm, sest nad kaotavad Ukraina rahva ja riikluse vastu algatatud sõja, vahendas portaal Unian.

Riigipea sõnul ei aita Venemaad ei droonid ega raketid, sest Ukraina ei anna midagi käest.

“Vene terroristid, nii nagu nad olid õnnetud, alustasid nad seda aastat samasugusena. Meie kaitsjad, nii nagu nad olid tublid, näitasid end ka 1. jaanuaril väga heast küljest. Teate, nendel päevadel oli selge, kui kaugele me vaimselt, lihtsalt inimlikult, oleme jõudnud sellest, missuguses mahlas keeb Venemaa. Meie suhtumine ühtsusesse, ehedusse, ellu endasse – kõik see vastandub nii suurel määral Venemaal valitsevale hirmule,” ütles Zelenskõi oma õhtuses pöördumises ukrainlastele.

“Seda on tunda. Ja õige, et kardavad. Sest nad kaotavad. Droonid, raketid, kõik muu ei aita neid. Sest me oleme koos. Ja nemad on koos ainult hirmuga. Ja mitte ühekski aastaks ei võta nad Ukrainalt ära meie iseseisvust. Mitte midagi me neile ära ei anna,” ütles Zelenskõi.

Riigipea tänas kõiki, kes ööl ja päeval rindel vaenlast “peksavad”.

Zelenskõi märkis, et “on väga oluline, kuidas kõik ukrainlased sel aastavahetusel oma sisemist energiat toitsid”.

“Kuidas me tänasime oma sõdureid. Kuidas me tänasime oma lähedasi. Ja kuidas miljoneid kordi üle kogu Ukraina, üle vaba maailma on kõlanud ja kõlab siiani meie soov – võidusoov. Teeme kõik, et see nii oleks!”.

15:40

Moskva: uue aasta öö rünnak oli suunatud Ukraina drooniehituse vastu

Ukraina vastu uue aasta ööl korraldatud rünnakud võtsid sihikule riigi droonitootmise, väitis pühapäeval Moskva. 

Venemaa kaitseministeeriumi teatel korraldati rünnak Ukraina sõjatööstuskompleksi rajatiste vastu, mis osalevad droonide ehituses. Sellega tõrjuti Kiievi režiimi plaanid viia lähitulevikus Venemaa vastu läbi terrorirünnakuid, lisati. 

Venemaa ründas Ukrainat, sealjuures pealinna Kiievit, rakettide ja Iraanis toodetud droonidega. 

Võimude sõnul hukkus Ukrainas kolm inimest ja 50 said viga. 

Vene kaitseministeeriumi avalduse järgi hävitati droonide laod ja stardipunktid. 

Rünnaku eesmärk saavutati, lisati. 

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi kantselei asejuht Kõrõlo Tõmošenko ütles, et Kiievis ja Hersoni oblastis hukkus kokku kaks inimest ja 50 sai viga. 

Hmelnõtskõi linnas suri vigastustesse üks 22-aastane naine, ütles pühapäeval kuberner Serhi Hamali. 

Rünnakud leidsid aset, mil Venemaa sõda Ukrainas jätkub 11. kuud.

02:05

Zelenskõi: Ukraina võitleb Venemaa sissetungi vastu kuni võiduni

Ukraina võitleb Venemaa sissetungi vastu kuni võiduni, ütles president Volodõmõr Zelenskõi laupäeval oma uusaastakõnes, kus avaldas erilist austust kõigile sõjategevuses osalenutele, edastasid uudistekanalid Unian ja AFP.

“Me võitleme ja jätkame võitlust. Peamise sõna võidu nimel,” toonitas riigipea.

Mõni tund pärast seda, kui Ukrainat tabas järjekordne Venemaa raketirünnakute laine, jäi Zelenskõi trotslikuks emotsionaalses kõnes, milles president kiitis kõiki Ukraina kaitsmisega seotud inimesi.

“Ma tahan teile kõigile öelda: ukrainlased, te olete uskumatud! Vaadake, mida me oleme teinud ja mida me teeme!” rääkis riigipea.

“Kuidas meie sõdurid on seda “maailma teist armeed” esimestest päevadest saati purustanud. Kuidas meie inimesed peatasid nende tanki- ja jalaväekolonnid,” jätkas president.

President kirjeldas oma kõnes lõppevat aastat, mis algas tegelikult 24. veebruari hommikul, mil Venemaa alustas Ukrainas agressioonisõda. Vaatamata raskustele rõhutas riigipea, et möödunud aasta oli Ukraina ja ukrainlaste aasta.

“Suures sõjas pole pisiasju. Ei ole mittevajalikke. Igaüks meist on võitleja. Igaüks meist on rinne. Igaüks meist on kaitse alus. Me võitleme ühe meeskonnana – kogu riik, kõik meie oblastid. Imetlen teid kõiki. Tahan tänada kõiki võitmatuid Ukraina regioone,” rääkis Zelenskõi.

President avaldas ühtlasi lootust, et tulevast aastast saab tagasituleku aasta. Zelenskõi sõnul loodab ta muuhulgas, et ukrainlased saaksid naasta tavaellu ning neilt Vene okupantide poolt ära võetud territooriumid võidetakse tagasi ja saavad taas vabaks.

31. detsember

19:10

Zelenskõi pärast Venemaa uusi rünnakuid: Ukraina ei andesta

Ukraina ei andesta Venemaale, ütles president Volodõmõr Zelenskõi laupäeval pärast seda, kui Moskva korraldas vaid loetud tunnid enne uue aasta saabumist uue raketirünnakute laine.

“Mitu raketirünnakute lainet vana aasta viimasel päeval. Raketid inimeste vastu. Mitte keegi ei anna teile seda andeks. Ukraina ei anna andeks,” ütles Zelenskõi sotsiaalmeedias.

“Terroristlikule riigile ei andestata. Ja need, kes andsid korralduse sellisteks rünnakuteks, ja need, kes neid korda saatsid, ei saa armu,” rõhutas ta.

Kiievi linnapea Vitali Klõtško ütles, et laupäeval sai rünnakutes surma üks ja viga 20 inimest.

Ukraina teatel tulistasid Vene väed 20 tiibraketti, millest 12 lasi Ukraina õhutõrje alla.

“Sõjakurjategija Putin tähistab uut aastat inimeste tapmisega,” ütles Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba Twitteris.

Vene president Vladimir Putin külastas laupäeval Lõuna sõjaväeringkonna staapi, kus ta kohtus ringkonna juhtkonnaga, autasustas sõjaväelasi ja tegi sealt ka aastavahetuse pöördumise.

Autasustatute hulgas oli ka Vene vägede komandör Ukrainas kindral Sergei Surovikin, edastasid Vene uudisteagentuurid.

Laupäeval teatasid Moskva ja Kiiev ka järjekordsest vangivahetusest.

16:31

Kiiev: Ukraina õhutõrje tulistas alla 12 vene raketti 20-st

Ukraina õhutõrje tulistas alla 12 raketti 20-st, mida Vene väed laupäeva pärastlõunal uutes löökides kasutasid, teatasid Ukraina relvajõud.

Venemaa “tulistas rohkem kui 20 tiibraketti. Meie õhutõrje hävitas 12 tiibraketti”, ütles relvajõudude juhataja Valeri Zalužnõi sotsiaalmeedias, lisades, et kuus raketti lasti alla pealinnas Kiievis.

02:01

Zelenskõi lubas järgmisel aastal jõudsalt tugevdada Ukraina õhutõrjet

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi lubas järgmisel aastal jõudsalt tugevdada Ukraina õhutõrjet, edastas ukrainlaste uudistekanal Unian.

“Sel aastal suutis Ukraina mitte ainult päästa oma õhukaitse hävitamist okupantide poolt, vaid seda ka tugevdada. Õhutõrje on muutunud riigi ajaloo võimsaimaks ja 2023. aastal jätkub töö selles suunas jõuliselt. Ukraina taevakaitse võib saada Euroopa tugevaimaks. See ei ole mitte ainult meie riigi, vaid ka kontinendi julgeoleku tagatis.” rääkis Zelenskõi.

“Sel aastal oleme mitte ainult säilitanud oma õhutõrje, vaid muutnud selle tugevamaks kui kunagi varem. Kuid uuel aastal muutub Ukraina õhutõrje veelgi tugevamaks, veelgi tõhusamaks,” kordas president oma igaõhtuses pöördumises rahva poole.

Zelenskõi sõnul arutati teemat reedel korraldatud kõrgeima ülemjuhataja peakorteri koosolekul.

30. detsember

Ukraina väed võivad sattuda Venemaa territooriumile, kui see on vajalik riigi kaitsmiseks, ütles neljapäeval Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Oleksi Danõlov.

“Kui meie riigi kaitsmiseks on vaja olla seal, kus me peame seda vajalikuks, siis me seal ka oleme. Ja me ei hakka kellegi käest küsima. Ja kõik need jutud, et pole vaja kedagi ärritada, see on jama,” ütles ta intervjuus Kyiv Postile, vastates küsimusele, kas Ukraina üksused võivad riigi kaitsmiseks sattuda Venemaa territooriumile.

Ta rõhutas ka seda, et Ukraina reageerib juhul, kui Valgevene suunalt algab sõjategevus.

“Valgevene on Venemaa Föderatsiooni poolt okupeeritud. Vene sõjaväelased käituvad seal nagu oma kodus. Kui langetatakse otsus, hoidku jumal, et valgevenelased alustavad sõjategevust, siis me reageerime,” lausus Danõlov ja lisas, et siiani ei ole tuvastatud ühtegi juhtumit valgevenelaste osalemisest sõjas Ukraina vastu.

Danõlovi sõnul võib aga Venemaa jätkata Valgevene režiimi juhile Aleksandr Lukašenkole surve avaldamist eesmärgiga tõmmata Valgevene sõtta Ukraina vastu.

“Tegevused näitavad, et praegu ei ole lõplikku kokkulepet. Kuid see ei tähenda, et Putin ei püüaks edaspidi Lukašenkole survet avaldada,” ütles ta viitega Vene presidendile Vladimir Putinile.

Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretäri sõnul ei oleks see Vene presidendi esimene katse tõmmata Lukašenkot sellesse “verisesse hakklihamasinasse”, mida Venemaa alustas 24. veebruaril.

“Veel kord rõhutan, et Lukašenko mõistab, et kui ta seda teeb, siis tuleb tal lähiajal elule punkt panna. Mitte keegi maailmas, Ukrainas, Valgevenes ei andesta talle seda,” võttis Danõlov jutu kokku.

Zelenskõi: enamik piirkondi on pärast Vene raketirünnakuid elektrita

Enamik Ukraina piirkondi on pärast Venemaa järjekordset raketirünnakute lainet elektrita, ütles neljapäeval president Volodõmõr Zelenskõi.

“Täna õhtu seisuga on elektrikatkestused enamikus Ukraina piirkondades,” ütles ta. “Eriti raske on Kiievi oblastis ja pealinnas, Lvivi oblastis, Odessas ja oblastis, Hersonis ja oblastis, Vinnõtsja oblastis ja Taga-Karpaatias.”

Zelenskõi sõnul tulistas Ukraina õhutõrje neljapäeval alla 54 vaenlase raketti ja 11 drooni, kuid mõned siiski jõudsid sihtmärkideni.

Ta rõhutas samas, et iga sellise rünnakuga jääb Venemaal rakette aina vähemaks.

“Maailma suurima terroristi staatusel on tagajärjed Venemaale ja tema kodanikele pikaks ajaks. Ja iga rakett ainult kinnitab seda, et kõik see peab lõppema tribunaliga. Nii ka juhtub,” ütles Zelenskõi traditsioonilises õhtuses videopöördumises.

29. detsember

Mitut Ukraina piirkonda, sealhulgas pealinna Kiievit, tabas neljapäeva hommikul massiivne Vene raketirünnak, teatasid võimud.

“29. detsember. Massiivne raketirünnak… Vaenlane ründab Ukrainat eri suundadest õhust ja merelt tulistatavate tiibrakettidega,” teatasid Ukraina õhujõud sotsiaalmeedias.

Presidendi nõuniku Mõhhailo Podoljaki sõnul tulistati välja üle 120 raketi.

Kiievi oblastivalitsus teatas, et taristu vastu suunatud raketirünnaku tõrjumiseks käivitati õhutõrjesüsteemid.

Pealinnas oli kuulda plahvatusi. Linnapea Vitali Klõtško hoiatas võimalike elektrikatkestuste eest ja kutsus elanikke vett varuma. Kiievis sai haavata vähemalt kolm inimest, sealhulgas 14-aastane tüdruk, kes kõik on linnapea sõnul haiglas.

Kaht eramaja tabasid Kiievi idaosas allatulistatud rakettide tükid; edelas said kannatada “tööstusettevõte” ja mänguväljak. 

Rakettide allatulistamisest teatas ka mitu teist Ukraina piirkonda.

Riigi suuruselt teises linnas Harkivis kostus “rida plahvatusi”, ütles linnapea Ihor Terehhov.

Plahvatustest anti teada ka Lvivis, ütles linnapea Andri Sadovõi.

Lvivi kuberner Maksim Kozõtski ütles, et õhutõrjesüsteemid töötavad ja palus elanikel varjuda. Suurem osa linnast jäi rünnakute järel elektrita. Trammid ja trollid ei sõida.

Tegemist on järjekordse Vene rünnakuga Ukraina elutähtsa taristu vastu. Moskva on selliseid rünnakuid korraldanud alates oktoobrist pärast häbistavaid kaotusi lahingutandril.

Dnipro, Odessa ja Krõvõi Rihi võimude teatel lülitati välja elekter, et piirata kahju kriitiliselt olulisele taristule tabamuse korral.

28. detsember

Alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse veebruari lõpus on kahjustada saanud 702 kriitilise taristu objekti, vahendas kolmapäeval portaal Unian siseministri asetäitja Evhen Jenini sõnu, vahendab BNS.

Jenin märkis, et kokku on Ukrainas hävitatud üle 35 000 objekti. “Me räägime gaasitorudest, elektrialajaamadest, sildadest ja nii edasi,” ütles ta.

Jenin rõhutas, et enim kannatavad venelaste rünnakute all Harkivi, Donetski ja Luhanski oblastid.

Venemaa on alates sügisest süstemaatiliselt korraldanud massiivseid raketilööke Ukraina energiataristu vastu. Pärast 23. novembri rünnakut teatas energiaministeerium elektrikatkestusest.

Üheksas raketirünnak toimus 16. detsembril. Tol päeval tulistas Venemaa Ukraina kriitilise infrastruktuuri pihta 76 raketti, millest Ukraina sõdurid lasid alla 60.

09:53

Venemaa on hakanud peitma oma pommitajaid

Vene väejuhatus on hakanud peitma oma pommitajad, sest mõistab, et Ukraina võib need hävitada, vahendas portaal Unian kolmapäeval Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretäri Oleksi Danilovi sõnu, vahendab BNS.

Tema sõnul pole Venemaal kuigi palju sobivaid lennukeid, mis suudaksid Ukraina territooriumi õhust pommitada.

“Juhtub, et keegi teeb midagi selleks, et neid oleks aina vähem. Tänaseks on vaenlane hakanud neid varjama. Ta mõistab, et me võime neid regulaarselt tabada isegi aladel, kus nad ei oodanud. Ja seetõttu viisid nad need lausa Primorski kraisse,” rääkis Danilov.

“Aga uskuge mind, vajadusel toimetatakse ka Primorski kraisse ja Kaug-Itta kõik, mida vaja, et vaenlasel seal probleeme tekiks,” kinnitas ta.

Riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär lisas, et veel pole garantiid, et Venemaa ei käivita enne aastavahetust massiivset õhulööki.

“Teame kindlalt, et neil ei ole teab mis palju rakette massiivseteks rünnakuteks jäänud – kaheks-kolmeks, maksimaalselt neljaks korraks. Sellest on teadlik ka vaenlane. Seetõttu arvame, et ehk hakkab ta neid säästma,” sõnas ta.

09:42

USA-l on Ukraina energiataristu toetamisega probleeme

USA jätkab koostööd partneritega, et parandada, asendada ja kaitsta Ukraina energiataristut, vahendas portaal Unian välisministeeriumi kõneisiku Ned Price’i sõnu, vahendab BNS.

Samas ütles teine Ühendriikide ametiisik CNN-ile, et selles küsimuses on ilmnenud mitmeid probleeme.

USA välisminister Antony Blinken lubas teisipäeval taas “teha väsimatult koostööd G7 ja teiste partneritega, et parandada, asendada ja kaitsta Ukraina energiataristut”, kuna riigil on Venemaa rünnaku tõttu ees karm talv.

Ühendriigid ja selle partnerid teevad praegu koostööd erasektoriga, et püüda seadmete nappust korvata, kuid tarneahela probleemide tõttu ei täiendavaid tarneid palju. Lisaks ei ühildu mõned USA-s kasutatavad “kallimad” elemendid Ukraina süsteemiga.

USA loodab, et õhutõrjevahendite pakkumine aitab tõrjuda Venemaa rünnakute hoogu Ukraina kriitilisele taristule, et uus varustus ei häviks.

Lühiperspektiivis püüab USA leida ukrainlaste poolt eelistatud seadmeid, näiteks suuri gaasigeneraatoreid. Neid ei kasutata üksikute kodude toiteks, vaid kriitiliste kommunaalteenuste toetamiseks, ütles Ühendriikide ametnik.

Ametnik selgitas, et isegi kui elektrivõrk on remonditud, ei saa seda kohe täisvõimsusel sisse lülitada, vastasel juhul on olemas plahvatusoht.

Venemaa on alates oktoobri algusest andnud üheksa massiivset raketilööki Ukraina energiataristule. Lisaks korraldavad okupandid sellele droonirünnakuid.

Energiaminister Herman Haluštšenko sõnul võivad venelased üritada uusaastapühade ajal taas Ukraina energiasüsteemi pommitada. Kui aga uusi rünnakuid ei tule, on ukrainlaste käsutuses mitu päeva katkematut elektrivarustust.

Presidendikantselei ülema nõunik Oleksi Arestovitš ütles varem, et okupandid plaanisid 26. detsembril korraldada ulatusliku raketirünnaku Ukrainale, kuid ei teinud seda Engelsi lennuväljal toimunud plahvatuste tõttu.

27. detsember

ISW: Putini avaldused on lääne eksitamiseks

Venemaa president Vladimir Putin ei pakkunud oma 25. detsembri teleusutluses Ukrainale läbirääkimisi, selle asemel jätkas ta väitmist, et Ukraina, mida ta nimetas “teiseks pooleks”, rikkus Venemaa diplomaatilised jõupingutused enne sissetungi, ütles USA mõttekoda Sõjauuringute Instituut (ISW) oma 26. detsembri ettekandes.

“Putini 25. detsembri avaldus on osa kavakindlast teabekampaaniast, mille eesmärk on eksitada läänt, et sundida Ukrainat tegema eelnevaid järeleandmisi,” märkis mõttekoda.

Kreml ei avaldanud vastupidiselt tavapraktikale oma ametlikul veebilehel Putini usutluse täielikku stenogrammi, seda võidi teha selleks, et moonutada Putini algselt vene keeles edastatud täielikku avaldust ja rõhutada tema ebamäärast avaldust kõneluste kohta.

Samas viitab ISW, et Putin tunneb tõenäoliselt muret toetuse puudumise pärast oma Ukraina sõjale eliidi hulgas ja võib luua infotingimusi nende vara riigistamiseks.

“Putini arvustus mõningate ühiskonnaliikmete suhtes viitab sellele, et ta on keskendunud neile, kes sõda täielikult ei toeta, mitte neile, kes seda toetavad… Putini avaldused on samuti kooskõlas Vene riigiduumas ettevalmistatava eelnõuga, millega ilmselt tõstetakse karistuseks sõjategevuses osalemisest hoidumise eest pärast “erioperatsiooni” algust riigist lahkunud venelaste maksumäärasid,” ütles ISW.

“Tõenäoliselt kasutab Kreml maksutulu oma sõja rahastamiseks Ukrainas,” lisati ettekandes.

Ukraina luurele viidates märgiti, et Venemaa Lääne sõjaväeringkonna ülemaks määrati Vene erasõjaväeettevõttega Wagner seotud ohvitser Jevgeni Nikiforov.

“Nikiforovil on kogemus Wagneri üksuste juhtimisest Donbassis aastatel 2014-2015… SBU uurimine tuvastas, et 14. juunil 2014 andis Utkinile ja tema Wagneri rühmale käsu hävitada Ukraina transpordilennuk Il-76 just Nikiforov,” kirjutas ISW.

Makijivkas lasti maha kaheksaliikmeline perekond

Donetski oblastis Vene vägede poolt ajutiselt okupeeritud Makijivkas tapsid tundmatud inimesed kaheksaliikmelise perekonna, edastas teisipäeval ukrainlaste uudistekanal Unian mitmeid venelaste kanaleid sotsiaalvõrgustikus Telegram.

Juhtum leidis aset 26. detsembril linna Tšervonogvardeiski linnaosas.

Kõiki pereliikmeid tulistati pähe. Ohvrite hulgas olid kolm last, kellest noori ühe- ja kõige vanem üheksa-aastane.

Märgitakse, et pärast seda põgenesid automaatidega relvastatud inimesed autoga.

Unian tõi välja, et novembris tulistasid Vene okupandid Zaporižžja oblastis kahe alaealise lapsega perekonda. Teatati, et mees astus oma naise eest välja, kui okupandid teda ahistama hakkasid. Kõigepealt tapsid okupandid mehe ja seejärel naise enda koos lastega.

26. detsember

Ukraina presidendikantselei nõunik Mõhhailo Podoljak ütles pühapäeval, et Venemaa diktaator Vladimir Putin elab oma illusoorses maailmas ega mõista tegelikku olukorda, mille on põhjustanud tema algatatud sõda Ukrainas.

“Putin loodab vajutada ja selle sõja võita, kuid Ukraina on tema jaoks surmaotsus,” avaldas Podoljak arvamust.

“Venemaa ühiskond ja sõjavägi elavad samas illusoorses maailmas, kuid nad saavad samas ka aru, et asi ei lähe kaugeltki plaanipäraselt,” rääkis nõunik.

“Sõjaväelased saavad ennekõike aru, et nende maailma teist armeed ja sõjalis-tööstuslikku kompleksi, mida kõik peaksid kartma, pole olemas,” seletas Podoljak.

16:28

Ukraina ärgitab Venemaad ÜRO-st välja heitma

Ukraina kutsus esmaspäeval üles heitma Venemaa välja ÜRO-st, kus Moskva saab Julgeolekunõukogu alalise liikmena vetostada iga resolutsiooni. 

“Ukraina kutsub ÜRO liikmesriike … võtma Venemaa Föderatsioonilt ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikme staatus ja arvama ta välja ÜRO-st tervikuna,” seisis välisministeeriumi avalduses.

Avalduses öeldi, et Venemaa on “ebaseaduslikult hõivanud NSV Liidu koha ÜRO Julgeolekunõukogus” alates Nõukogude Liidu lagunemisest 1991. aastal.

“Õiguslikust ja poliitilisest seisukohast saab järeldada ainult üht: Venemaa on anastanud Nõukogude Liidu koha ÜRO Julgeolekunõukogus,” lisas ministeerium.

“Kolm aastakümmet väldanud ebaseaduslikku kohalolekut ÜRO-s on iseloomustanud sõjad ja teiste riikide territooriumide hõivamine,” seisis avalduses.

15-kohalise ÜRO Julgeolekunõukogu viiel alalisel liikmel on vetoõigus ÜRO resolutsioonide suhtes.

05:30

Venemaal plaanitakse sõjaväe väljaõppekeskuste avamist kogu riigis

Venemaal plaanitakse Tšetšeenia eeskujul sõjaväe väljaõppekeskuste avamist kogu riigis, teatas pühapäeval ukrainlaste uudistekanal Unian.

Sellise algatusega on Kremli rahvaesindajad juba pöördunud Venemaa presidendi Vladimir Putini poole.

Venemaa propagandaväljaande TASS andmetel tegid selliste keskuste loomise ettepaneku asepeaminister, presidendi täievoliline saadik Kaug-Ida föderaalringkonnas Juri Trutnev ja Venemaa presidendi administratsiooni juhi esimene asetäitja Sergei Kirijenko.

Märgitakse, et võitlejate väljaõppekeskused luuakse analoogselt Venemaa erivägede kooliga Tšetšeenias asuvas Gudermesis.

“Pöördusime Kirijenkoga Putini poole ettepanekuga luua sarnased koolituskeskused sõjaväelaste ettevalmistamiseks. Siin, Gudermesis, on selline töö tehtud, seda tehakse professionaalselt ja tänaseks on Gudermesist saanud koolituskeskus mitte ainult Tšetšeenia, vaid ka Venemaa mitmete teiste oluliste piirkondade jaoks. Jätkame seda tööd koos. Loome keskused ka teistele territooriumidele,” ütles Trutnev.

Trutnev sõnul luuakse keskused Gudermesis asuva Vene erivägede väljaõppekooli ühe asutaja Daniil Martõnovi abiga.

“Nende keskuste ülesanne on väga lihtne. Et meie riik muutuks tugevamaks ja me võidaksime nii kiiresti kui võimalik,” selgitas Trutnev.

03:47

Podoljak: Ukraina on Putinile surmaotsus

Ukraina presidendikantselei nõunik Mõhhailo Podoljak ütles pühapäeval, et Venemaa diktaator Vladimir Putin elab oma illusoorses maailmas ega mõista tegelikku olukorda, mille on põhjustanud tema algatatud sõda Ukrainas.

“Putin loodab vajutada ja selle sõja võita, kuid Ukraina on tema jaoks surmaotsus,” avaldas Podoljak arvamust.

“Venemaa ühiskond ja sõjavägi elavad samas illusoorses maailmas, kuid nad saavad samas ka aru, et asi ei lähe kaugeltki plaanipäraselt,” rääkis nõunik.

“Sõjaväelased saavad ennekõike aru, et nende maailma teist armeed ja sõjalis-tööstuslikku kompleksi, mida kõik peaksid kartma, pole olemas,” seletas Podoljak.

“Nad mõistavad, et Ukrainat polnud kindlasti vaja rünnata, sest see on riik, mis kindlasti viib selle sõja lõpuni ja see lõpp on midagi, mis neile absoluutselt ei meeldi,” sõnas nõunik.

Nõuniku sõnul saavad venelased sellest aru juba alateadvuse tasandil. Siiski on asju, millest Venemaa elanikkond üldse aru ei saa.

“Nad ei mõista, et karistuse vältimatus on tsivilisatsiooni olemasolu võtmeelement. Ja loomulikult on nad imestunud selle solvamise üle, et neil ei ole lubatud teist riiki tappa ja hävitada ning miks neile osutatakse vastupanu ja keegi ei põlvita,” jätkas Podoljak.

25. detsember

23:36

Zelenskõi hoiatas ukrainlasi rünnakuohu eest aasta viimastel päevadel

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kutsus pühapäevaõhtuses pöördumises ukrainlasi lähipäevil üles pöörama erilist tähelepanu õhuhäirehoiatustele, edastas ukrainlaste uudistekanal Unian.

“Aastast on alles jäänud vaid mõned päevad. Peame mõistma, et meie vaenlane püüab selle aja meie jaoks pimedaks ja raskeks muuta. Venemaa on sel aastal kaotanud kõik. Kuid ta püüab kompenseerida oma kaotusi propagandistide irvitamisega pärast raketirünnakuid meie riigile ja meie energiataristu vastu,” rääkis riigipea.

President lisas, et pimedus ei takista ukrainlasi okupantidele siiski uus kaotusi tekitamast. Samal ajal peavad ukrainlased olema valmis igaks stsenaariumiks.

“Palun kuulake nendel päevadel suure tähelepanuga õhurünnakute teateid,” manitses riigipea.

“Ja palun hoolitsege ka enda eest. Ja olge valmis teisi aitama. Kui ukrainlased on koos, kui ukrainlased hoiavad kokku ja on üksteisele tänulikud, siis ei saa meist jagu,” lisas riigipea.

24. detsembri hommikul ründasid venelased Hersoni kesklinna.  Viimastel andmetel sai surma 10 ja vigastada 68 inimest.

Zelenskõi nimetas jõulude eelõhtul toimunud Hersoni pommitamist terroriks.

12:26

Putin: lääne eesmärk on Venemaa “lõhki rebida”

Vene president Vladimir Putin väidab pühapäeva õhtul riigitelevisioonis eetrisse minevas pöördumises, et lääs üritab Venemaad “lõhki rebida”. 

“Kõige selle taga on meie geopoliitiliste vastaste poliitika, mille eesmärk on Venemaa, ajalooline Venemaa lõhki rebida,” ütleb Putin. “Nad on alati üritanud “jagada ja valitseda”… Meie eesmärk on teine – vene rahva ühendamine.”

Putin: Venemaa hävitab USA Patriot-raketid Ukrainas

Vene president Vladimir Putin ütleb pühapäeva õhtul Vene riigitelevisioonis eetrisse minevas pöördumises, et on “sajaprotsendiliselt kindel”, et Vene väed hävitavad Pentagoni õhutõrjesüsteemi Patriot, mille USA president Joe Biden on lubanud saata Ukrainasse. 

“Muidugi hävitame selle, 100 protsenti!” ütleb Putin pöördumises. 

24. detsember

20:28

Venemaa rünnakus Hersonile hukkus 10, sai kannatada 55 inimest

Venemaa mürsurünnakus novembris vabastatud Hersonile sai laupäeva hommikul surma 10 ja kannatada 55 inimest, teatasid Ukraina võimud.

“Herson. Jõululaupäeva hommik südalinnas,” kirjutas president Volodõmõr Zelenskõi Telegramis rünnaku fotosid avaldades. President nimetas rünnakut “tapmiseks hirmutamise ja lõbu pärast”.

Hersoni oblasti kuberner Jaroslav Januševõtš ütles, et hukkunute arv kerkis varem teatatud seitsmelt kümnele. Kannatanuid on 55, neist 18 on raskes seisundis.

Laupäeval möödus kümme kuud Vene invasiooni algusest.

Ukrainat on alates oktoobri algusest räsinud Vene suurtüki- ja raketituli ning droonirünnakud, milles on peamiselt sihikule võetud energiataristu, et lõigata riigilt talvel ära küte ja elekter.

Rünnakud on olnud iseäranis intensiivsed Hersonis, kus Vene väed sunniti novembris taganema.

Varem laupäeval ütles Donetski kuberner Pavlo Kõrõlenko, et viimase ööpäevaga sai seal Vene rünnakutes surma kaks ja viga viis inimest. Surmad leidsid aset Kurahhove linnas, umbes 30 kilomeetri kaugusel Vene vägede kontrollitud Donetski linnast.

02:30

Zelenskõi hoiatas uute Venemaa raketirünnakute eest Ukrainale

Vene väed võivad jõulu- ja uusaastapühade ajal anda Ukrainale uued raketilöögid, hoiatas reedel president Volodõmõr Zelenskõi oma igaõhtuses videosõnumis, mida vahendas ukrainlaste uudistekanal Unian.

Zelenskõi märkis, et sissetungijad põlgavad igasuguseid väärtusi.

“Läheneval pühadehooajal võivad taas aktiviseeruda Vene terroristid. Nad põlgavad kristlikke väärtusi ja üldse igasuguseid väärtusi. Seetõttu palun pange tähele õhurünnakusignaale, aidake üksteist ja hoolitsege üksteise eest,” rõhutas riigipea.

Ukraina liider pöördus samas ka Venemaa kodanike poole. Zelenskõi sõnul peavad nad selgelt aru saama, et terror ei jää kunagi vastuseta.

“Kogu see metsik ja julm terror ei jää kunagi vastuseta,” hoiatas president.

Alates 10. oktoobrist tänaseni on venelased korraldanud üheksa massiivset raketirünnakut ja mitmeid massilisi rünnakuid Ukraina energiataristu pihta Iraani droonidega.

23. detsember

23:20

Zelenskõi sõnul on peaeesmärgiks endiselt maa vabastamine

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas, et pidas reedel kõrgeima ülemjuhataja peakorteri kohtumise, kus kuulati teiste seas komandöre ja tõdeti, et peaeesmärgiks on ka järgmisel aastal endiselt jäänud maa vabastamine okupantidest, edastas ukrainlaste meediakanal Unian.

“Pidasime täna taas peakorteri kohtumise. Valmistame ette lähikuud ja järgmist aastat tervikuna. Meie ülesanded jäävad muutumatuks. See on meie maa vabastamine. Meie inimeste julgeolek. Meie riigi taastamine pärast Venemaa rünnakuid. Need on Ukraina võidu komponendid, millele liigume samm-sammult lähemale,“ rääkis Zelenskõi.

“Näeme rindel väljavaateid. Valmistume terroristliku riigi tegutsemise erinevateks variantideks. Näeme selle kavatsusi. Ja me vastame neile,” rõhutas president.

“Eraldi arutasime ka olukorda energeetikasektoris,” lisas Zelenskõi. 

“Ja palun pidage meeles, kes meie vastu sõdivad. Läheneval pidulikul hooajal võivad Vene terroristid taas aktiviseeruda. Nad põlgavad kristlikke väärtusi ja igasuguseid väärtusi üldiselt. Seetõttu palun pöörake tähelepanu õhurünnakute signaalidele, aidake üksteist ja hoolitsege alati üksteise eest,” hoiatas Zelenskõi ukrainlaste poole pöördudes.

USA välisminister Antony Blinken ütles neljapäeval, et Venemaa ei näita üles sisulist huvi lõpetada sõda Ukrainas, ehkki president Vladimir Putin väljendas päeval lootust kiirele lahendusele.

Blinken ütles, et rääkis neljapäeval veebiüleselt maailma juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 välisministritega teemal “õiglane rahu”, millest kõneles Ukraina president Zelenskõi kolmapäeval oma ajaloolisel visiidil Washingtoni.

Blinken nimetas Zelenskõi ideid “heaks alguseks” ning et igasugune rahu peab olema “õiglane ja kestev”. Ühtlasi kinnitas ta, et Ühendriigid ei suru oma lahendusvariante Ukrainale peale.

USA välisminister ütles ajakirjanikele, et Venemaa ei ole näidanud üles mingit huvi sisulise diplomaatia vastu, et sõjale lõpp teha.

Tema sõnul võiks Venemaa lõpetada sõja koheselt, kui tõmbaks oma väe Ukrainast välja, kuid kui seda ei juhtu, siis peab olema näha mingi sisuline tõend selle kohta, et Venemaa oleks ka tegelikult valmis läbi rääkima õiglase ja kestva rahu üle.

14:37

Vene seadusandja süüdistab Putinit Ukrainas toimuva sõjaks nimetamises

Vene rahvaesindaja nõuab õigusemõistmist president Vladimir Putini üle, sest ta nimetas Ukrainas toimuvat sõjaks, mille aga Moskva on ametlikult ära keelanud.

Putin ütles neljapäeval pressikonverentsil Ukrainast rääkides, et soovib võimalikult ruttu “selle sõja lõppu”.

Venemaal nimetatakse Ukraina sõda ametlikult “sõjaliseks erioperatsiooniks” ja selle puhkemise järel vastu võetud seadusega on 10 kuud kestnud kallaletungi kohta eksitavate väidete esitamise eest ette nähtud kriminaalkaristus.

“Vladimir Putin nimetas sõda sõjaks, aga ei ole mingit dekreeti sõjalise erioperatsiooni lõpetamise kohta ja mingit sõda ei ole välja kuulutatud… Ma saatsin võimudele taotluse, et Putin antaks relvajõudude kohta võltsuudiste eest kohtusse,” ütles Peterburi seadusandja Nikita Juferjev neljapäeval sotsiaalmeedias.

Ta postitas ka fotod peaprokurörile ja siseministrile adresseeritud kaebustest.

Moskva kohus mõistis detsembri algul opositsioonipoliitik Ilja Jašini kaheksaks ja pooleks aastaks vangi, süüdistades teda Ukraina sõja kohta valeinfo levitamises.

14:27

IMF: Ukraina vajab tuleval aastal 39,5-57 miljardit dollarit välisraha

Ukraina vajab 2023. aastal vähemalt 39,5 miljardit dollarit välisrahastust ja  see vajadus võib ebasoodsa stsenaariumi korral ulatuda 57 miljardi dollarini, mis peegeldab suurt ebakindlust ja tugevat kulusurvet, selgub Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) veebilehe materjalidest.

Põhistsenaarium eeldab, et 2023. aasta välisfinantseerimise vajadus ulatub 39,5 miljardi dollarini. Sellele summale lisandub veel kaheksa miljardit dollarit, mida Ukraina saaks kasutada taastamise raames, kuigi valitsuse hinnangul on tema võimekus palju suurem – 17 miljardit dollarit.

“Kehva stsenaariumi korral toob halvenevate makromajanduslike ennustuste mõju tuludele ja kulutustele (sh kulutused sotsiaalvajadustele ja energiaettevõtete toetamisele) kaasa eelarvepuudujäägi suurenemise, mis toob omakorda kaasa välisrahastuse vajaduse suurenemise 9,5 miljardi dollari võrra … Seega võib selle stsenaariumi kohaselt kogu välisrahastuse vajadus ulatuda kuni 57 miljardi dollarini,” tõdevad IMF-i asjatundjad.

Ebasoodsas stsenaariumis eeldatakse, et Ukraina sisemajanduse kogutoodang (SKT) väheneb järgmisel aastal 12,5 protsenti ja inflatsioon on 40 protsenti, rahvusvahelised reservid vähenevad baasstsenaariumi 21 miljardi dollariga võrreldes 18 miljardi dollarini, samuti suurenevad riigieelarve kulud võrreldes algstsenaariumi 56,5 protsendiga  SKT-st 68,8 protsendini.

Kuigi Ukraina nimetas 2023. aasta riigieelarve projekti välja töötades IMF-i koos EL-i ja USA-ga järgmise aasta kolmeks peamiseks võlausaldajaks ja doonoriks, puudub dokumentides esitatud soovituslikus tabelis IMF-i enda rahastus.

Samas viitab IMF EL-i 18 miljardi dollari suurusele laenule, 14 miljardile dollarile kahepoolsetele grantile (valitsus ootab põhisummat USA-lt), kahe miljardi dollari suurusele laenule Maailmapangalt ning pooleteisele miljardile dollarile teistelt rahvusvahelistelt finantsasutustelt (Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank, Euroopa Investeerimispank) ja muudelt kahepoolsetelt projektidelt.

22. detsember

16:34

Valgevene õpetab välja Venemaal mobiliseeritud sõdureid

Valgevene sõjavägi õpetab praegu välja “osalise mobilisatsiooniga” teenistusse kutsutud Venemaa sõdureid, kirjutab UNIAN, vahendab BNS.

19. detsembril sõitis Venemaa president Vladimir Putin Minskisse läbirääkimistele sealse režiimi juhi Aleksandr Lukašenkoga. Suurbritannia luure andmetel rääkisid presidendid “ühtsest kaitseruumist”.

Luure andmetel püütakse Valgevene instruktorite kasutamisega tõenäoliselt korvata Venemaa sõjaväeinstruktorite puudust, kellest paljud asuvad Ukrainas või on juba sõjas hukkunud.

Selline “koostöö” viitab sellele, et Venemaa sõjaline süsteem ei suuda enam iseseisvalt Putini väljakuulutatud mobilisatsiooniga toime tulla.

“Venemaa on tavapäraselt arvanud, et Valgevene vägi on Vene väest kehvem ning nende kasutamine instruktorina osutab Venemaa sõjalise süsteemi ülepingutusele,” seisab  Briti luure ettekandes.

16:23

Ukraina saab järgmise raketilöögi ilmselt 22. või 23. detsembril

Järgmine suur raketirünnak Ukrainale tuleb tõenäoliselt 22. või 23. detsembril, kirjutab Ukrainska Pravda viitega luureallikatele, vahendab BNS.

Venemaa kavatseb rünnakuks kaasata kõik relvajõudude käsutuses olevad 500 kilomeetri või pikema lennuulatusega tiibrakettide kandjad. Kokku plaanitakse välja lasta vähemalt 67 tiibraketti, osutavad väljaandega vestelnud. Järgmisel päeval pärast lööki ei ole välistatud ründedroonide kasutamine.

Allikate sõnul valmistuvad venelased kasutama raketilöögiks vähemalt nelja Iskanderit, kaheksat kuni 14 lennukit Tu-95MS, umbes kolme rakettide Kalibr kandjat ja kuni kolme lennukit Tu-22M3.

Okupeeritud Krimmis asuv Sevastopoli sadam sulges oma ala igasuguste laevade ja lennukite liikumiseks 23. kuni 27. detsembrini.

09:26

Zelenskõi USA kongressile: Ukraina ei alistu kunagi

President Volodõmõr Zelenskõi kinnitas kolmapäeva õhtul USA kongressi ühisistungil esinedes, et Ukraina ei alistu kunagi Venemaale, vahendavad AFP-STT-BNS.

“Ukraina jätkab vastupanu ega anna kunagi alla,” lubas Zelenskõi.

Ukraina riigipea alustas ajaloolist pöördumist USA kongressi poole trotsliku sõnumiga, milles kinnitas, et Ukraina on elus ja löögijõuline. “Ukraina on elus ja lööb edasi,” kinnitas Zelenskõi, millega pälvis seadusandjate pika aplausi.

Ukraina president teatas järgmisena, et USA abi Ukrainale ei ole heategevus, vaid pigem investeering julgeolekusse. “Teie raha ei ole heategevus, see on investeering ülemaailmsesse julgeolekusse ja demokraatiasse. See on investeering, mida me käsitleme kõige vastutustundlikumal viisil,” lubas Zelenskõi.

Riigipea tõi välja, et Ukrainas tähistatakse sel aastal jõule mitmel pool vaid küünlavalgel, sest paljudel inimestel pole elektrit. President tõdes, et miljonitel inimestel pole Venemaa julmade rünnakute tõttu ka kütet ega joogivett.

Zelenskõi toonitas Venemaa eelist muu hulgas suurtükiväe, laskemoona ja lennukite osas. “Sellest hoolimata Ukraina kaitse püsib,” kinnitas riigipea.

Zelenskõi sõnul pole aga tegemist ainult võitlusega ukrainlaste elu ja vabaduse eest ega ka territooriumidega, mida Venemaa üritab okupeerida. Zelenskõi kinnitusel määrab võitlus Ukrainas, millises maailmas me tulevikus elame. “Järgmine aasta saab olema selles osas pöördepunktiks,” ütles Ukraina riigipea.

Ukraina president andis kõne järel USA seadusandjatele Ukraina lahingulipu.

Zelenskõi sõnul pärineb lipp rindelinnast Bahmutist, mida president külastas päev enne oma esimest reisi väljaspool Ukrainat pärast Venemaa sissetungi veebruaris.

Zelenskõi oli Washingtonis oma esimesel välisreisil pärast seda, kui Venemaa liider Vladimir Putin käivitas 24. veebruaril täiemahulise sissetungi, mis on viinud maailmamajanduse languseni ja põhjustanud tuhandete inimeste hukkumise.

21. detsember

12:48

Kreml: uued relvatarned Ukrainale süvendavad konflikti

Uued relvatarned Ukrainale süvendavad konflikti, hoiatas Kreml kolmapäeval, kui Washingtonil on kavas teha Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi visiidi ajal teatavaks uus relvapakett Kiievile, vahendab AFP-BNS.

“Kõik see viib kindlasti konflikti süvenemisele ega tõota Ukrainale midagi head,” ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ajakirjanikele.

Moskva ei oota, et Ukraina muudaks Zelenskõi USA-visiidi ajal oma seisukohti rahukõneluste asjus ja otsust keelduda läbirääkimistest Vene presidendi Vladimir Putiniga, lisas ta.

12:34

Soome saadab Ukrainale veel 28,8 miljoni euro eest sõjalist abi

Soome saadab Ukrainale 28,8 miljoni euro eest sõjalist varustust. kinnitas Soome kaitseministeerium teisipäeval, vahendab Interfax-BNS

Operatiivsetel põhjustel ja abivahendi ohutu kohaletoimetamise tagamiseks andmeid tarne sisu, viisi ja ajakava kohta ei avaldata, teatas ministeerium.

See on juba üheteistkümnes selline tarne. Soome Ukrainale antud kaitserelvastuse koguhind ulatub nüüd 189,2 miljoni euroni.

Soome kaitsevägi jätkab osalemist Ukraina relvajõudude väljaõppes Suurbritannias kuni 2023. aasta lõpuni. Soome saatis augustis Suurbritannia juhitavale väljaõppemissioonile umbes 20 instruktorit.

12:19

Zelenskõi kohtub Washingtonis Bideniga ja esineb USA kongressis

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kohtub kolmapäeval USA presidendi Joe Bideniga ja esineb kongressi ees, kui ta viibib esmakordselt väljaspool kodumaad Venemaa veebruaris alanud sissetungi järel, teatas Valge Maja, vahendab AFP-BNS.

Zelenskõi on Valges Majas koos Bideniga, kui uus “märkimisväärne julgeolekuabi pakett” välja kuulutatakse, teatas Valge Maja pressisekrtär Karine Jean-Pierre.

Julgeolekupaketi väärtus on ligi kaks miljardit dollarit.

Administratsiooni kõrge ametnik ütles, et pakett hõlmab ka täiustatud Patrioti õhutõrjerakette. Patrioti rakette peetakse ülioluliseks, et aidata Kiievil tõrjuda Venemaa raketi- ja droonirünnakuid Ukraina energiataristule. Andmed Zelenskõi julgeolekukaalutlustel salajas hoitud visiidi kohta jõudsid USA ajakirjandusse teisipäeval.

Esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi palus kirjas kongressi liikmetele kolmapäeva õhtul füüsiliselt kohal olla, kuid ta ei põhjendanud oma palvet. Pelosi ei kinnitanud teisipäeva hilisõhtul ajakirjanikele visiidi toimumist, kuid ütles, et Zelenskõi-suguse “totaalse kangelase” külaskäik teeks Ühendriikide Kongressile au, vahendas uudisteagentuur AFP.

“Ukraina inimesed võitlevad demokraatia eest meie kõigi jaoks”, ütles Pelosi.

Visiiti on julgeolekukaalutlustel valmistatud ette suure saladuskatte all. Valge Maja ei ole võimalikku külaskäiku ja Bideni avaldust kommenteerinud. Zelenskõi, kes on juhtinud puhkamata 10 kuud kestnud jõhkrat kaitsesõda pealetungivate Vene vägedega, on rääkinud sageli maailma liidritega, kuid ainult telefoni ja videosilla teel.

Tema visiit näitab, et USA on olnud sõjategevuse kõige olulisem toetaja, olles seni juba andnud hinnanguliselt 50 miljardi dollari väärtuses abi, sealhulgas umbes 20 miljardit dollarit julgeolekuabi.

Samal päeval kohtub Venemaa president Vladimir Putin Kremli teatel kõrgete kaitseametnikega, et panna pärast mitmeid alandavaid lüüasaamisi lahinguväljal paika järgmise aasta sõjalised eesmärgid ja anda hinnang Ukraina konfliktile.

Putin viibis esmaspäeval Valgevenes, süvendades Ukraina muret, et Vene väed võivad käivitada põhja suunast uue rünnaku. Valgevene oli algse veebruarikuise kallaletungi lähtepaigaks.

44-aastane Zelenskõi külastas teisipäeval Ukraina vägesid lahingute epitsentris olevas Bahmutis. Sõdurid kinkisid Zelenskõile nende nimedega Ukraina lipu ja palusid tal anda see üle Bidenile ja USA Kongressile. Zelenskõi sõnul ütlesid nad talle: “Meie olukord on raske, vaenlane suurendab oma arvukust. Meie poisid on vapramad, kuid me vajame rohkem relvi.”

Ukrainlased on viimase kahe kuu jooksul pidanud taluma Venemaa ägedaid raketirünnakuid riigi kriitilise taristu vastu.

20. detsember

10:49

Putin kurtis äärmiselt rasket olukorda annekteeritud aladel

Vene president Vladimir Putin kurtis teisipäeval, et olukord neljas Ukraina oblastis, mille Venemaa enda väitel annekteeris, on “äärmiselt raske”, vahendab AFP-BNS.

“Olukord Donetski ja Luhanski rahvavabariikides, Hersoni ja Zaporižžja oblastites on äärmiselt raske,” ütles Putin Vene julgeolekuteenistustele.

Ta kiitis julgeolekutöötajaid, kes töötavad “Venemaa uutel aladel”.

“Seal elavad inimesed, Venemaa kodanikud, sõltuvad teist, teie kaitsest,” rääkis ta.

Samuti ütles ta, et Vene vastuluureoperatsioonides on vaja “maksimaalset vaoshoitust, jõudude koondamist”.

“On vaja rangelt maha suruda välisriikide luureteenistuste tegevus ja reeturid, luurajad ja diversandid kiiresti tuvastada,” lisas ta.

Putin teatas septembris, et Moskva on annekteerinud neli oblastit Ukraina lõuna- ja idaosas, kus korraldati libareferendumid Venemaaga ühinemise üle. Vene väed pole aga kordagi ühegi kõnealuse oblasti üle täielikku kontrolli saavutanud ning läinud kuul aeti nad välja Hersoni oblasti samanimelisest pealinnast.

Kaotuste järel on Moskva strateegiat muutnud ja alustanud Ukraina sõja- ja energiarajatiste pommitamist.

09:37

Kiiev: Venemaa andis ööpäevaga 64 raketi- ja õhulööki

Venemaa andis viimase ööpäevaga Ukraina sihtmärkide pihta neli raketi- ja 60 õhulööki ning korraldas ka üle 80 rünnaku mitmikraketiheitjatest, mille tagajärjel said kannatada tsiviiltaristu ja elanikkond, teatas teisipäeval Ukraina peastaap, vahendab BNS.

“Vaenlane keskendub jätkuvalt pealetungile Bahmuti ja Avdiivka suunal. Ta püüab taastada kaotatud positsiooni Lõmanis ja kaitseb end teistes suundades,” teatas peastaap.

Samuti märgitakse, et kogu Ukrainas püsib vaenlase õhu- ja raketirünnakute oht elutähtsale taristule.

09:15

Zelenskõi: Bahmut on jäänud kogu rindejoone kõige kuumemaks kohaks

Bahmut on jäänud kõige kuumemaks punktiks kogu rindejoonel, mis ulatub üle 1300 kilomeetri, ütles esmaspäevaõhtuses videopöördumises Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi. Ukrainlaste uudistekanalit Unian vahendab BNS.

Presidendi sõnul on sissetungijad püüdnud Bahmuti murda maikuust saadik.

“Aga aeg läheb ja Bahmut ei murra mitte ainult Vene armeed, vaid ka Vene palgasõdureid, kes tulid okupantide kadunud armeed asendama. Mõelge vaid, et Venemaa on Ukrainas kaotanud juba ligi 99 000 oma sõdurit. Ühel nendest päevadest ulatuvad sissetungijate kaotused 100 tuhandeni. Mille eest?” küsis Ukraina president.

Riigipea märkis, et sellele küsimusele ei ole ega tule kelleltki Moskvast vastust.

Zelenskõi tõi välja Bahmuti hoidvate Ukraina sõdurite julguse ja meelekindluse.

“Olen tänulik kõigile meie sõduritele, kes hoiavad kangelaslikult Bahmuti suunda ja kogu Donbassi. Piirkonda, mis enne okupantide tulekut oli üks tugevamaid Ukrainas ja mida Venemaa lihtsalt hävitab kõrbenud maaks. Ja isegi selline julmus ei anna vaenlasele midagi,” rõhutas riigipea.

Zelenskõi on varem öelnud, et Ukraina kaitsjad hoiavad kangelaslikult Donetski oblastis asuvat Bahmuti linna, kuigi Vene sissetungijad teevad kõik, et sinna ei jääks ainsatki tervet hoonet ega müüri.

19. detsember

14:26

Moskva väitel tulistati Lõuna-Venemaa kohal alla neli USA HARM-raketti

Venemaa väitel tulistati Ukrainaga külgnevas Belgorodi oblastis alla neli USA-s valmistatud raketti, tegemist on ühe esimese sellise teatega ligi 10 kuud kestnud sõjas, vahendab AFP-BNS.

“Neli Ameerika radarivastast raketti HARM tulistati alla Belgorodi oblasti õhuruumis,” väitis Vene kaitseministeerium sotsiaalmeediasse postitatud avalduses.

12:02

Kiievit ründas üle 20 Iraani drooni

Ukraina pealinna ründas esmaspäeva varahommikul üle 20 Iraani drooni, millest vähemalt 15 tulistati alla. Ukraina võimude teadet vahendas BNS.

Kiievi linnavalitsus teatas Telegramis, et tabamuse sai üks oluline taristuobjekt. 

Kiievi oblasti kuberneri Oleksii Kuleba sõnul said kannatada mõned taristuobjektid ja elumajad, vigastada sai vähemalt kaks inimest. 

Kiievi linnapea Vitali Klõtško ütles, et plahvatusi oli kuulda Ševtšenkivski ja Solomianski linnaosas, teateid ohvritest esialgu ei ole.

Venemaa uue rünnaku peamine sihtmärk oli Kiiev, kuid Ukraina relvajõudude teatel toimus rünnakuid ka mujal riigis. 

Ukraina lennuvägi teatas Telegramis, et nad hävitasid vähemalt 35 Aasovi mere idarannikult välja tulistatud droonist 30. 

11:46

Vene väed korraldavad Valgevenes õppused

Vene väed korraldavad Valgevenes õppused, teatas uudisteagentuur Interfax esmaspäeval viitega Vene kaitseministeeriumile, vahendab BNS.

“Üksuste lahinguvalmidust ja lahinguvõimekust hinnatakse pärast pataljoni taktikalisi õppusi,” osundas Interfax ministeeriumi. 

Agentuur ei täpsustanud, millal ja kus õppused korraldatakse, kuid neist teatati mõni tund enne Vene presidendi Vladimir Putini kohtumist Valgevene liidri Aleksandr Lukašenkoga Minskis. 

18. detsember

22:36

Putin lükkas täiemahulist sõda Ukraina vastu kolm korda edasi

Venemaa president Vladimir Putin on kolm korda edasi lükanud täiemahulist sõda Ukraina vastu, vahendasid pühapäeval Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi esindaja Vadõm Skibitski informatsiooni meediaväljaanded Unian ja Bild.

Skibitski hinnangul sundisid Kremli juhi rünnakule Vene julgeolekuteenistuse (FSB) esindajad.

Skibitski sõnul arutas Putin peastaabi ülema Valeri Gerassimovi ja kaitseminister Sergei Šoiguga mitu korda rünnaku kuupäeva.

“FSB nõudis pealetungi, sest nad olid veendunud, et on invasiooniks piisavalt valmistunud. Nad investeerisid tohutult ressursse ja surusid Gerassimovi ründama,” ütles luuretöötaja intervjuus Bildile.

Skibitski sõnul allus Gerassimov mingil hetkel survele ja nõustus operatsiooniga.

“Vene üksusi varustati toidu, laskemoona ja kütusega vaid kolmeks päevaks. See näitab, kui halvasti nad kalkuleerisid ja kõik Kremli esimesed eesmärgid kukkusid läbi,” ütles luureametnik.

19:14

Venemaa ründas taas Hersoni linna

Ukraina teatel pommitas Venemaa pühapäeval taas Hersoni linna, mille Ukraina väed eelmisel kuul tagasi vallutasid.

“Kesklinna pihta anti veel üks löök. Kolm inimest sai haavata, üks neist on raskes seisundis,” kirjutas presidendikantselei asejuht Kõrõlo Tõmošenko sotsiaalmeedias.

Kuberner Jaroslav Janušjevitš ütles pühapäeval, et Vene väed andsid laupäeval Hersoni oblasti pihta 54 lööki suurtükkide, mitmikraketiheitjate, miinipildujate ja tankidega, tappes kolm ja haavates kuut inimest.

Herson on olnud pärast tagasivallutamist pidevalt Venemaa mürstule all ja nädala algul katkes linnas elekter.

Venemaa väitis, et annekteeris septembris koos Donetski, Luhanski ja Zaporižžja oblastiga ka Hersoni oblasti, lubades neid kaitsta kõigi olemasolevate sõjaliste vahenditega.

01:32

Zelenskõi kutsus taas partnerriike andma Ukrainale õhutõrjevahendeid

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kutsus laupäeval taas partnerriike andma Ukrainale õhutõrjevahendeid enda kaitsmiseks Vene raketi- ja droonirünnakute eest.

“Venemaa ei säästa ressursse sõjaks meie rahva vastu. Ma olen tänulik igale liidrile ja igale rahvale – meie partneritele, kes mõistavad, et Venemaa nii ulatuslikke “investeeringuid” terrorisse tuleb katta veelgi suurema abiga inimestele, kelle vastu terror on suunatud,” ütles ta traditsioonilises õhtuses videopöördumises.

“Lugupeetud partnerid! Leidke võimalus anda Ukrainale usaldusväärne õhukaitse, usaldusväärne õhutõrjekilp. Te saate seda. Te saate anda meie inimestele kaitse – sajaprotsendilise kaitse Vene rakettide eest. Kui me selle saame, siis Vene terrori peamine vorm, nimelt raketiterror, muutub lihtsalt võimatuks,” ütles Zelenskõi.

“Ja ainult see tähendab julgeolekut miljonitele inimestele ja kogu sõjalise olukorra strateegilist ümberkorraldamist. Mida vähem on Venemaal võimalusi terroriks, seda rohkem on meil võimalusi tuua tagasi ja tagada rahu.”

17. detsember

14:18

Ukraina kingitud granaadiheitja plahvatas Poola politseijuhi käes

Poola politseijuht tunnistas laupäeval raadios, et sel nädalal tema kabinetis plahvatanud Ukraina ametnike kink oli granaadiheitja.

Kindral Jarosław Szymczyk täpsustas veidra õnnetuse asjaolusid raadiojaamale RMF FM.

Siseministeerium teatas neljapäeval, et hiljuti Ukrainat külastanud Szymczyk tõi kaasa kingituse, mis plahvatas kolmapäeval Varssavis politsei peahoones ning tekitas talle ja ühele tsiviiltöötajale kergeid vigastusi.

Avaldus tekitas palju küsimusi, sest selles ei öeldud, mis kink see oli ja miks ta plahvatas.

Nüüd kinnitas Szymczyk Poola ajakirjanduse liikvele läinud kuuldusi, et tegemist oli granaadiheitjaga.

RMF FM ütles, et Szymczyk sai ukrainlastelt kingiks koguni kaks kasutatud granaadiheitjat. Ei ukrainlased ega poolakad osanud arvata, et need võivad plahvatada. Üks granaadiheitja olevat olnud kõlariks ümber ehitatud.

“Kui ma ukrainlastelt kingituseks saadud kasutatud granaadiheitjaid liigutasin, käis plahvatus,” rääkis Szymczyk. Tema sõnul oli plahvatus nii tugev, et põrandasse ja lakke tekkisid augud.

Politseiülem viidi haiglasse jälgimisele, tsiviiltöötaja haiglaravi ei vajanud.

Poola on pärast Vene vägede sissetungi 24. veebruaril Ukrainat mitmel moel toetanud. Ta on saatnud Ukrainale sõjalist ja humanitaarabi ning võtnud vastu suure hulga põgenikke.

12:52

Krõvõi Rihis toodi rusudest välja Vene raketirünnakus hukkunud poiss

Päästetöötajad tõid Ukrainas Krõvõi Rihis Vene vägede raketirünnakus kokku varisenud elumaja rusudest välja väikse poisi surnukeha, ütles kohalik kuberner laupäeval.

Venemaa tulistas reedel Ukraina suunas 76 raketti, eesmärgiga energiataristu rivist välja viia. 60 raketti lasi Ukraina õhutõrje alla, ülejäänud tabasid tsiviilobjekte.

Dnipropetrovsk oblasti kuberner Valentin Reznitšenko kirjutas Telegramis: “Päästjad said Vene raketi tabamuses hävinud maja rusudest kätte aasta kuni pooleteise vanuse poisi surnukeha.”

Rünnakus sai neli inimest surma ja 13 vigastada. Neli vigastatut on lapsed.

“Ohvrid on 64-aastane naine ja noor pere väikse pojaga,” kirjutas kuberner.

Reznitšenko ütles, et rünnakud kestsid kogu öö, purustades elektriliine ja maju Nikopolis, Marhanetsis ja Tšervonohrõhorivkas, mis asuvad Vene vägede kätte langenud Zaporižžja tuumaelektrijaamast üle Dnepri jõe.

Ukraina relvajõudude juhatus teatas laupäeva hommikul, et Vene väed täpsustasid viimases rünnakus välja tulistatud rakettide arvu ja neid oli 98. Ukraina pool ei öelnud, mitu nende õhutõrjel õnnestus alla tulistada.

03:35

WSJ: sissetungi alguses käskis Putin Kadõrovil Zelenskõi tappa

Moskva täiemahulise sissetungi alguses Ukrainasse sai Tšetšeenia liider Ramzan Kadõrov Venemaa autoritaarselt presidendilt Vladimir Putinilt ülesande mõrvata president Volodõmõr Zelenskõi, vahendas portaal Unian reedel USA ärilehte The Wall Street Journal.

Kolm nädalat enne 24. veebruari, mil algas Venemaa täiemahuline sissetung, kutsus Putin Kadõrovi Moskvasse “strateegia väljatöötamiseks”, kirjutas leht viitega Ukraina luure ja relvajõudude andmetele. Nii näiteks oli Kadõrovi ülesanne võtta oma kontrolli alla Kiievis valitsushoonete kvartalid ning tappa Zelenskõi.

Juba 25. veebruaril sõitsid niinimetatud kadõrovlased Ukrainasse kolme soomuskolonniga.

Ukraina luure esindajatel õnnestus avastada videolõik, milles kõrge okupant ütleb Kadõrovile, et “kell on täpselt 00:00, hakkame liikuma – üle 1500 isikkoosseisu, parimad eriüksuslased, parimad võitlejad”.

Esimene kolmest “kadõrovlaste” rühmast hävis Ukraina pealinna äärealal pea täielikult. Ülejäänud kaks rühma olid sunnitud pärast kaotusi ümber rühmastuma. Nad peatasid pealetungi, jõudmata kunagi Kiievisse.

Hiljem võtsid kadõrovlased tagala korrastajate rolli. Üks nende ülesandeist oli takistada Vene sõjaväelaste lahkumist lahinguväljalt. Lisaks korraldasid Kadõrovi võitlejad sissetungijate vallutatud Ukraina linnades ja külades ka ülekuulamisi koos piinamiste ja muude jõledustega partisanide avastamiseks.

16. detsember

11:15

Kiievi metroo peatati seoses raketirünnakutega, toimib varjendina

Kiievi metrooliiklus peatati reedel ajutiselt kõigil suundadel, jaamad töötavad Vene uute raketirünnakute tõttu varjenditena, teatas Kiievi linnavalitsus Telegramis, vahendab Interfax-BNS.

“Metrooliiklus on ajutiselt peatatud kõikidel harudel. Metroojaamad töötavad varjendina. Õhurünnak jätkub! Palun püsige varjus!” seisab sõnumis.

Varem teatati plahvatustest kolmes Kiievi linnaosas – Holosiivi, Dnipro ja Desna rajoonis.

11:01

Vene rakett tabas Krõvõi Rihis elumaja: kardetavasti on ohvreid

Presidendi kantselei asejuhi Kyrylo Tõmošenko sõnul sai 16. detsembri hommikul Venemaa massilise raketilöögi ajal tabamuse Krõvõi Rihi linna elamu.

Inimesed võivad olla rusude all, teatas Tõmošenko. Kohapeal töötavad päästeteenistused.

16. detsembril teatati plahvatustest Kiievis, Dnipros, Vinnõtsjas ja teistes Ukraina linnades. Elektrikatkestusi on kinnitatud mitmes linnas, sealhulgas Harkivis ja Poltavas.

Varem ütles Kiievi oblasti kuberner Oleksiy Kuleba, et Venemaa Ründab massiliselt Ukrainat. Mõkolajivi oblasti kuberner Vitali Kim teatas, et Vene väed on välja saatnud umbes 60 raketti.

Õhurünnaku sireenid on sisse lülitatud kõigis Ukraina piirkondades, välja arvatud okupeeritud Krimmis ja Luhanski oblastis.

10:45

Venemaa massiivne raketirünnak: Harkiv ja Poltava jäid elektrita

Ukraina kaks suurt piirkondliku tähtsusega pealinna, Harkiv ja Poltava, on Venemaa jätkuvate raketirünnakute tagajärjel jäänud elektrita, vahendab The Kyiv Independent.

Venemaa seitsmes mahukas rünnak Ukraina energiataristu vastu algas 16. detsembri hommikul. Ukraina mitmes linnas toimusid plahvatused.

Harkivi linnapea Igor Terekhov ütles, et linn jäi elektrita. Ta lisas, et “võitmatuskeskused”, mis pakuvad elektrit ja internetiühendust, on töökorras.

Poltava linnapea Oleksandr Mamai kinnitas, et linnas on elektrikatkestus, kutsudes elanikke üles jääma rahulikuks ja ootama edasist infot.

15. detsember

Zelenskõi sõnul tuleb iga vabastatud meeter üliraskelt

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles kolmapäevases videopöördumises, et olukord rindel on jätkuvalt keeruline, eesliinil aega puhata pole ja iga vabastatud meeter tuleb Ukraina sõduritele üliraskelt.

“Staabis arutati täna väga põhjalikult olukorda Donbassis ja teistel rindejoonel aktiivsetel suundadel. Rindel ei ole rahu. Midagi lihtsat ja kerget pole. Iga päev ja iga meeter on äärmiselt raske. Ja eriti seal, kus kõik sissetungijate taktikad taanduvad suurtükiväega kõige enda ees oleva hävitamisele, et alles jäävad vaid paljad varemed ja maapinnas olevad kraatrid,” rääkis Zelenskõi.

Presidendi sõnul rääkis ta sellest täna oma pöördumises Euroopa Parlamendile.

“Venemaa hävitab Donbassis linn linna järel. Nagu Mariupol, nagu Volnovahha, nagu Bahmut. Sellistes tingimustes kaitsmine ei ole lihtsalt kangelaslikkus, see on midagi enamat. Ja ma tänan kõiki meie sõdureid, kes peavad vastu okupantide survele,” ütles Zelenskõi.

Zelenskõi tänas eraldi õhutõrjet ja lennuväge järjekordse droonirünnaku tagasilöömise eest hommikul pealinnas Kiievis ja selle ümbruses.

“Tänan teid, poisid! Kokku tulistati alla 13 droonii. Need on 13 päästetud taristurajatist, need on päästetud elud,” rääkis riigipea.

14. detsember

Pentagon on ilmselt vähem mures Vene-Ukraina sõja eskaleerumise osas ja on andnud Ukrainale rohelise tule löökide andmiseks Venemaa territooriumile, leidis USA-s tegutsev Sõjauuringute Instituut (ISW) laupäeval.

USA kaitseministeeriumi anonüümseks jäänud allikas teatas ajalehele The Times, et Pentagon ei rõhu enam sellele, et Ukraina ei peaks andma lööke Venemaa territooriumil asuvatele sõjalistele sihtmärkidele.

Allika sõnul muutis Pentagon oma seisukohta selles küsimuses pärast seda, kui viimastel kuudel tugevnesid Venemaa raketilöögid Ukraina tsiviiltaristu pihta. Samuti märgib aruanne, et Pentagoni mure eskalatsiooni, sealhulgas tuumaeskalatsiooni pärast on vähenenud. 

09:38

Klõtško: Kiievi kesklinnas kostsid plahvatused

Ukraina pealinnas Kiievis kostsid kolmapäeva hommikul plahvatused, teatas linnapea Vitali Klõtško droonirünnakute järel, vahendab BNS.

“Plahvatused pealinna Ševtšenkivski linnaosas. (Hädaabi)teenused on teel,” ütles Klõtško sotsiaalmeedias, lisades, et õhukaitse lasi Kiievis ja selle ümbruses alla kümme Iraanis valmistatud drooni Shahed.

Venemaa on nädalate kaupa pommitanud Ukraina elutähtsat taristut rakettide ja droonidega, jättes miljoneid inimesi külma ja pimeda kätte.

Droonilöögid kahjustasid Ševtšenkivski linnaosas kahte administratiivhoonet, kinnitas Ukraina pealinna sõjaväeadministratsioon.

Ohvrite kohta seni teated puuduvad.

09:36

Ukraina saab lääneriikidelt talveks miljard eurot lisaabi

Ukraina lääneliitlased lubasid teisipäeval vastuseks president Volodõmõr Zelenskõi palvele ühe miljardi euro ulatuses täiendavat abi talveraskuste ületamiseks, mida põhjustavad Venemaa rünnakud Ukraina energiataristu vastu, vahendab BNS. 

Umbes 70 riiki kogunes Pariisis toimunud rahvusvahelisele abikonverentsile ning Prantsusmaa president Emmanuel Macron kinnitas, et eesmärk on aidata ukraina rahval talv üle elada.

Zelenskõi ütles videosõnumis, et Ukraina vajab lühiperspektiivis abi umbes 800 miljoni euro ulatuses.

Prantsusmaa välisminister Catherine Colonna märkis, et teisipäeval kogutud vahenditest kulub 400 miljonit eurot Ukraina energiasektori toetuseks.

Ukraina vajab remondiks varuosi, suure võimsusega generaatoreid, lisagaasi ja ka suuremat elektriimporti, rääkis Zelenskõi.

09:25

USA ei ole märganud Ukrainale antud abi sattumist valedesse kätesse

Ühendriikidel ei ole teavet selle kohta, et Ukrainale Venemaa täiemahulise sissetungi vastu sõjalise abina antud relvi on kuritarvitatud või suunatud ebaseaduslikel eesmärkidel mujale, vahendab BNS.

Nagu ütles Pentagoni pressiesindaja Patrick Ryder teisipäevasel briifingul, “räägivad tulemused lahinguväljal enda eest”.

“Meil ei ole hetkel usaldusväärset teavet, mis viitaks sellele, et Ukrainale osutatud abi oleks ebaseaduslikel eesmärkidel ümber suunatud. Ja ma arvan, et tulemused lahinguväljal räägivad antud juhul enda eest,” selgitas ta.

Ryderi sõnul kasutab Ukraina üle antud abi väga tõhusalt oma alade vabastamiseks.

“Näeme jätkuvalt, et ukrainlased kasutavad võimalusi, mida USA ja rahvusvaheline üldsus neile pakuvad, ning kasutavad neid väga tõhusalt oma riigi kaitseks ja suveräänse territooriumi tagasinõudmiseks,” rõhutas ta.

13. detsember

16:05

Kreml: Ukraina peab leppima “uue reaalsusega”

Kreml teatas teisipäeval, et Ukraina konflikti lahendamises ei saa olla progressi, kui Kiiev ei tunnista okupeeritud alade kuulumist Venemaale, vahendab BNS.

Vene autoritaarse liidri Vladimir Putini kõneisik Dmitri Peskov taunis ka Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi ettepanekut, mille kohaselt peaks Venemaa oma okupatsiooniväge hakkama välja tõmbama jõuludeks.

“Ukraina pool peab arvestama reaalsusega, mis on tegelikult koha peal aset leidnud,” ütles Peskov ajakirjanikele. “See reaalsus näitab, et Venemaa Föderatsioonil on uued territooriumid. Selle reaalsusega arvestamata jätmise korral on igasugune progress võimatu.”

Moskva annekteeris neli Ukraina lõuna- ja idaosa oblastit – Donetski, Luhanski, Zaporižžja ja Hersoni –, ehkki ei kontrolli neid täielikult. Venemaa tõmbus novembris oma väeüksustega välja Hersoni linnast, ent hoiab siiski jätkuvalt suuremat osa Hersoni oblastist oma kontrolli all.

Zelenskõi kutsus esmaspäeval kõnes G7 riikidele Venemaad tõestama, et on suuteline lahti ütlema “agressioonist” ning alustama oma okupatsiooniväe väljatõmbamist Ukrainast selle aasta jõuludeks.

Kreml ei pidanud teisipäeval üleskutset tõsiseltvõetavaks. “See pole isegi teema,” ütles Peskov.

Zelenskõi palus lääneriikidelt Ukrainale täiendavat relvaabi, aga ka majanduslikku abi.

Peskovi sõnul kindlustavad need nõudmised vaid sõjategevuse jätkumist.

10:17

Šmõhal: Ukraina arvestab Prantsusmaa jätkuva abiga

Ukraina peaminister Denõss Šmõhal ütles kohtumisel oma Prantsuse kolleegi Élisabeth Borne’i iga, et loodab Prantsusmaa sõjalise, sanktsioonilise ja rahalise toetuse jätkumisele Ukrainale.

“Kutsusin Prantsusmaa valitsust üles osalema Ukraina kiire taastamise kava elluviimises. Sellega seoses arutasime abi energiaseadmete tarnetena. Ootame Prantsusmaalt sõjalise, sanktsioonilise ja rahalise toetuse jätkamist,” kirjutas Šmõhal teisipäeval Telegramis.

Tema sõnul antakse seda toetust eelkõige riigitagatistena Prantsuse ettevõtetele Ukrainasse investeerimiseks.

Šmõhal tänas Prantsusmaad ka igakülgse abi eest Venemaa kallaletungi vastu võitlemisel.

“Pariisi selgest järjekindlast seisukohast on saanud tõukejõud Ukrainale Euroopa Liidu kandidaadi staatuse andmisel,” ütles Ukraina peaminister.

10:12

G7 juhid lubasid Ukrainale rohkem õhutõrjesüsteeme

Maailma juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 juhid lubasid esmaspäeval Ukrainale rohkem õhutõrjesüsteeme, edastas ukrainlaste uudistekanal Unian, vahendab BNS.

Seda kinnitati Euroopa Ülemkogu veebisaidil avaldatud G7 juhtide deklaratsioonis.

“Jätkame jõupingutuste koordineerimist, et rahuldada Ukraina kiireloomulisi vajadusi sõjalise- ja kaitsevarustuse järele, mille seas keskendume õhutõrjesüsteemile,” seisis avalduses.

G7 liidrid mõistsid samuti karmi hukka Ukrainas asuva Zaporižžja tuumaelektrijaama jätkuva hõivamise ja militariseerimise okupantide poolt ning selle tegevuse tahtliku destabiliseerimise. Ühtlasi väljendati toetust Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) jõupingutustele seoses ohutus- ja turvatsooni loomisega Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber.

G7 liidrid leppisid esmaspäeval ühtlasi kokku Ukraina rahastamise platvormi põhipunktides, teatas Saksamaa kantsler Olaf Scholz. 

“Nüüd on eesmärgiks luua see platvorm kiiresti Ukraina, rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide ja teiste partnerite osalusel,” sõnas Scholz pärast kohtumist.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas G7 riikide kohtumisel kõneledes, et Ukraina vajab talve üleelamiseks “umbes kaks miljardit kuupmeetrit” lisagaasi.

Samuti kutsus Zelenskõi üles saatma Ukrainasse rohkem relvi, mille seas “kaasaegseid tanke” ning “suurtükke ja rohkem kaugmaarakette”.

“Kahjuks on Venemaal endiselt eelis suurtükiväe ja rakettide vallas. See on fakt. Need okupatsiooniarmee võimekused õhutavad Kremli kõrkust,” jätkas Zelenskõi. 

“Terror meie elektrijaamade vastu sundis meid oodatust rohkem gaasi tarbima. Seetõttu vajame just sel talvel täiendavat tuge,” rõhutas president.

10:05

Zelenskõi toonitas taas Ukraina territooriumide demineerimise tähtsust

President Volodõmõr Zelenski rõhutas oma igaõhtuses videopöördumises taas Ukraina territooriumide demineerimise küsimuse tähtsust, teatas ukrainlaste uudistekanal Unian, vahendab BNS.

Riigipea meenutas, et 12. detsembril hukkus Donetski oblastis miinitõrje käigus kolm Ukraina hädaabiteenistuse spetsialisti ja arstid võitlevad veel kahe kolleegi elu pärast.

“See juhtus Konstantinovkas. Üks meie territooriume, mis on kõige enam saastatud Vene miinidest ja plahvatamata mürskudest,” sõnas Zelenskõi.

Presidendi sõnul on alates 24. veebruarist hädaabiteenistuse ja politsei demineerijad minema toimetanud või kahjutuks teinud sadu tuhandeid lõhkekehi. Samas tegelevad demineerimisega ka teised riigiteenistused ja sõjavägi.

“See on meie partneritega suhtlemise üks olulisemaid valdkondi. Muuhulgas peame koondama maksimumi globaalsetest võimalustest, et võimalikult kiiresti üle saada Venemaa miiniterrorist,” tõdes Zelenskõi.

President avaldas veelkord tänu kõigile Ukraina partneritele, kes selles küsimuses riiki abistavad, aga ka kõigile demineerimistöödega tegelevatele riikliku hädaabiteenistuse, politsei ja sõjaväe töötajatele.

“Iga Vene miin, mis on kahjutuks tehtud, iga mürsk, mis on minema toimetatud – need on meie inimeste päästetud elud,” rääkis riigipea.

12. detsember

15:46

Venemaa tunnistab Ukrainale antava sõjalise abi tõhusust ja kardab uusi tarneid

Propagandistid ütlevad, et Ukraina saab igasuguseid relvi, kirjutab Ukraina meediakanal Unian.

Vene propagandistid tunnistasid lääneriikidelt Ukrainale antava sõjalise abi tõhusust. Nad ütlesid, et tulevikus saab Ukraina veelgi rohkem relvi – Abramsi tanke ja lennukeid ja Vene Föderatsiooni väed peavad selleks valmistuma.

Selliseid avaldusi tegid Venemaa propagandistid Vladimir Solovjovi saate hiljutises osas.

Venemaa riigiduuma asetäitja Andrei Gurulev ütles otse-eetris: “Täna üritavad nad anda löögi meie baasidele, vägede kuhjumisele tagalas, materiaalsete ressursside kogumisele. Ja me näeme kõike seda sõna otseses mõttes viimase 24 tunni jooksul. Nad andsid HIMARS-i lööke, mille kaugus ei ole enam 70 kilomeetrit, vaid 145.“

Solovjov vaidles sellele vastu, et seni on registreeritud lööke 92 kilomeetri kaugusel ja ülejäänud teave on väidetavalt alles täpsustamisel.

15:32

Kiiev: Venemaa kaotas ööpäevaga Ukrainas üle 620 sõduri

Vene väe lahingukaotused olid möödunud ööpäeval Ukrainas umbes 620 inimest ning alates sissetungi algusest 24. veebruaril küünivad need esmaspäeva, 12. detsembri  hommikuks umbes 94 760 inimeseni, edastas Ukraina relvajõudude peastaap Facebookis, kirjutas portaal Unian, vahendab BNS.

Lisaks kaotas Venemaa viimase ööpäevaga Ukrainas kaks tosinat tanki ja kümme soomukit (sissetungi algusest vastavalt 2966 ja 5928 ühikut).

Päeva jooksul hävitas Ukraina ühe vaenlase suurtükisüsteemi ja neli sõidukit (sh kütuse ja määrdeainetega paakautot). Alla tulistati neli operatiiv-taktikalist drooni ja hävitati kaks eritehnikaühikut.

Kokku on Venemaa sissetungi algusest kaotanud 1929 suurtükki, 397 raketiheitjat, 211 õhutõrjesüsteemi, 4544 sõidukit ja paakautot, 169  eritehnikaühikut ja 16 laeva. Hävitatud on 281 lennukit ja 264 helikopterit, alla tulistatud 1617 drooni ja 592 tiibraketti.

15:27

Briti luure: Venemaa eesmärgid Ukrainas ei ole muutunud

Eesmärgid, mida Venemaa Ukraina-vastases sõjas taotleb, ei ole muutunud, kuid Briti luure hinnangul ei ole nende saavutamine tõenäoline, vahendab BNS.

Luureametkond tsiteerib 12. detsembri hommikuses ettekandes Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi äsjast kommentaari, milles too sõnastas ümber Venemaal “sõjaliseks erioperatsiooniks” nimetatava sõja peamised eesmärgid.

Peskov nimetas Venemaa peasihiks Donbassi ja Kagu-Ukraina elanike “kaitsmist” ning ütles, et selle ala “vabastamiseks” on veel palju tööd.

“Peskovi kommentaar viitab, et Venemaa sõja praegused poliitilised miinimumeesmärgid ei ole muutunud. Ilmselt püüab Venemaa endiselt laiendada oma võimu kõigile Donetski, Luhanski, Zaporižžja ja Hersoni oblasti aladele. Tõenäoliselt seavad Vene sõjaplaneerijad endiselt esikohale edasitungi Donetski oblasti sügavusse,” kirjutab Briti luure.

Rõhutatakse, et Vene maaväe edasiliikumine nagu ka Venemaa poliitilise juhtkonna väljakuulutatud sõjaliste eesmärkide saavutamine on lähikuudel ebatõenäoline.

“Venemaa strateegiliste eesmärkide saavutamine ei ole praegu võimalik: on äärmiselt ebatõenäoline, et Venemaa relvajõud suudaksid luua praegu tõhusa löögijõu, mis suudaks need alad tagasi vallutada,” rõhutas Briti luure.

Nagu nentis USA staabiülemate ühendkomitee juht kindral Mark Milley, on Venemaa vallandatud sõda Ukraina vastu kestnud juba 10 kuud ning Venemaa diktaator Vladimir Putin kõigil rinnetel läbi kukkunud. Ukraina kaitsjad lõid tagasi rünnaku Kiievile ja tõrjusid vasturünnakuga venelased välja Harkivist ja seejärel ka Hersonist.

Samas ei ole analüütikute hinnangul Putin Ukrainas oma maksimalistlikest eesmärkidest  tõenäoliselt loobunud. See ei puuduta ainult uute alade annekteerimist, vaid ka režiimivahetust ja tulevastele Venemaa rünnakutele või survele vastupanu võime hävitamist.

Eeldatavasti võib sõjategevus Ukrainas sel talvel ägeneda. Samal ajal ennustab presidendikantselei, et Ukraina kriitilise taristu masspommitamine jätkub.

11. detsember

17:48

Vene rünnakud on tabanud kõiki Ukraina soojus- ja hüdroelektrijaamu

Pärast kaheksat Venemaa raketirünnakute lainet on Ukrainas kahjustada saanud kõik soojus- ja hüdroelektrijaamad ning 40 protsenti kõrgepingevõrgu rajatistest, vahendas pühapäeval portaal Unian.

Seega püsib riigi energiasüsteemis märkimisväärne võimsuste puudus, ütles peaminister Denõss Šmõhal.

“Igaüks meist peab endale aru andma, et saadame selle talve mööda oluliste elektritarbimise piirangutega,” rõhutas valitsusjuht.

Ta märkis, et valitsuskabinet tegi energeetikaministeeriumile ülesandeks määrata ja esitada kaalumisele selged prioriteedid elektrivarustuse sisselülitamiseks.

Peaminister rääkis ka piirkondade toetamisest, märkides, et üldiselt on valitsus eraldanud nende taastamiseks juba üle viie miljardi grivna (130 000 000 euro). Eelkõige eraldati Krementšuki soojusvarustussüsteemi taastamiseks 100 miljonit; veel 50 miljonit läheb Sumõ oblastile hävitatud taristu taastamiseks.

13:54

ISW: Ukrainal on roheline tuli rünnata sihtmärke Vene territooriumil

Pentagon on ilmselt vähem mures Vene-Ukraina sõja eskaleerumise osas ja on andnud Ukrainale rohelise tule löökide andmiseks Venemaa territooriumile, leidis USA-s tegutsev Sõjauuringute Instituut (ISW) laupäeval.

USA kaitseministeeriumi anonüümseks jäänud allikas teatas ajalehele The Times, et Pentagon ei rõhu enam sellele, et Ukraina ei peaks andma lööke Venemaa territooriumil asuvatele sõjalistele sihtmärkidele.

Allika sõnul muutis Pentagon oma seisukohta selles küsimuses pärast seda, kui viimastel kuudel tugevnesid Venemaa raketilöögid Ukraina tsiviiltaristu pihta. Samuti märgib aruanne, et Pentagoni mure eskalatsiooni, sealhulgas tuumaeskalatsiooni pärast on vähenenud. 

Varemalt nägid Ukraina võetud kohustused tema lääne partnerite ees ette, et Kiievil on õigus kasutada jõudu kogu talle kuuluva territooriumi osas, kaasa arvatud 2014. aastal Venemaa hõivatud alad.

“Rahvusvaheline õigus lubab Ukraina vägedel rünnata seaduslikke sihtmärke isegi Venemaa territooriumil, eriti sihtmärke, kust Venemaa väed ründavad Ukraina tsiviiltaristut,” leiavad nüüd analüütikud.

Samuti rõhutab ISW, et Venemaa kasutatud kamikadze-droonid kujutavad endast endiselt suurt ohtu, ehkki Ukraina õhukaitse on hakanud neid tabama.

Ilmselt on Venemaa vahepeal tegelenud Iraani päritolu droonide täiustamisega külmema ilma tarbeks, võttes need kolme nädalase pausi järel taas kasutusele Ukraina energiasüsteemide ründamiseks, kinnitab ISW aruanne.

Ameerika analüütikute järgi osutab droonirünnakute uus laine sellele, et venelased on suutnud neid kolme nädala jooksul rohkem koguda ning on saanud või saamas Iraanilt uue partii. 

Veel märgib ISW, et Venemaa president Vladimir Putin võib kaotada endiste “marionettvabariikide” juhtide ja veteranide toetuse Ida-Ukrainas, kui okupatsiooniväed ei suuda Ukraina vägesid kaugemale läände tõrjuda ning Donbassi kaitsta. 

Psedovabariikide esindajate kriitika Putini aadressil võib ISW järgi kõneleda lõhest Venemaa presidendi ja sõjakalt meelestatud “Donetski rahvavabariigi” ringkondade vahel.

Aruande kohaselt meelitavad Venemaa võimud üha enam tšetšeeni elemente Ukraina okupeeritud territooriumile, et seal administratiivrežiime moodustada.

Märgitakse, et ehkki Tšetšeeniaga seotud ametiisikutel on juba ajalooliselt küljes jõhkruse renomee ja nad pole hiilanud administratiivse võimekusega, on tšetšeeni üksused Venemaa tagalaaladel okupeeritud Ukrainas mänginud kogu sõja vältel olulist rolli politseitöös ning julgeolekujõududena.

ISW hinnangul jätkab Ukraina armee lahinguväljal vastupealetungi Svatove suunal. Kreminna piirkonda on mõlemalt pooled maalt rünnanud ning Bahmuti ja Avdiivka suunal teevad Vene okupandid endiselt edasitungimiskatseid.

09:27

ISW: kamikadze-droonid kujutavad endiselt Ukrainale suurt ohtu

Venemaa kasutatud kamikadze-droonid kujutavad endast endiselt suurt ohtu, ehkki Ukraina õhukaitse on hakanud neid tabama, vahendab agentuur Unian Sõjauuringute Instituudi (ISW) aruannet.

Ilmselt on Venemaa vahepeal tegelenud Iraani päritolu droonide täiustamisega külmema ilma tarbeks, võttes need kolme nädalase pausi järel taas kasutusele Ukraina energiasüsteemide ründamiseks, kinnitab ISW aruanne.

Ameerika analüütikute järgi osutab droonirünnakute uus laine sellele, et venelased on suutnud neid kolme nädala jooksul rohkem koguda ning on saanud või saamas Iraanilt uue partii. 

Ööl vastu 10. detsembrit kasutas Venemaa kolm nädalat kestnud vaheaja järel Iraani päritolu droone elutähtsa taristu ründamiseks Odessa oblastis.

Praegu on oblastikeskuses suuri probleeme valgustusega ning soojavarustusega.

10. detsember

15:34

Ukraina Nobeli rahupreemia laureaat: rahu ei saavuta relvi maha pannes

Ukrainlasest tänavune Nobeli rahupreemia laureaat ütles laupäeval Oslos preemiat vastu võttes, et tema riik ei saa saavutada rahu relvi maha pannes.

“Ukraina rahvas tahab rahu rohkem kui keegi teine maailmas. Kuid rahu ei saa rünnaku alla sattunud riigis saavutada relvi maha pannes,” ütles Ukraina Kodanikuvabaduste Keskuse (CCL) direktor Oleksandra Matvijtšuk.

Nobeli rahupreemia anti sel aastal Valgevene inimõigusaktivistile Aless Bialiatskile, Vene inimõigusorganisatsioonile Memorial ja Ukraina Kodanikuvabaduste Keskusele.

01:51

Stoltenberg: Ukraina sõda võib muutuda ulatuslikumaks konfliktiks

NATO peasekretär Jens Stoltenberg väljendas reedel avaldatud intervjuus muret, et sõjategevus Ukrainas võib väljuda kontrolli alt ning muutuda sõjaks alliansi ja Venemaa vahel.

“Kui asjad lähevad viltu, siis nad võivad minna kohutavalt viltu,” ütles Stoltenberg usutluses Norra ringhäälingule NRK.

“See on kohutav sõda Ukrainas. See on ka sõda, mis võib muutuda täiemahuliseks sõjaks, mis laieneb suuremaks sõjaks NATO ja Venemaa vahel,” ütles ta. “Me tegeleme iga päev sellega, et seda vältida.”

Norra endine peaminister ütles intervjuus, et “pole kahtlust, et täiemahuline sõda on võimalik”. Ta lisas, et on tähtis vältida konflikti, mis hõlmaks Euroopas rohkem riike.

Kreml on korduvalt väitnud, et NATO liikmesriigid on saanud osaks konfliktist, andes Ukrainale relvi ja üksustele väljaõpet ning jagades sõjalisi luureandmeid vasturünnakuteks Vene vägedele.

Kommentaarides, mis peegeldavad kasvavaid pingeid Venemaa ja Lääne vahel, ütles president Vladimir Putin reedel, et Moskva võib mõelda USA ennetavate sõjaliste löökide kontseptsiooni omaksvõtmisele.

9. detsember

09:35

Venemaa kaebab ÜRO Julgeolekunõukogus Ukrainale relvade tarnimise üle

Venemaa nõudis reedel ÜRO Julgeolekunõukogu istungi kokkukutsumist, kus agressorriigi esindajad soovivad arutada Lääne poolt Ukrainale relvade tarnimist. Uudistekanaleid Unian ja Ukrinform vahendab BNS.

Venemaa suursaadik ÜRO juures Vassili Nebenzja lahkus teisipäeval taas Julgeolekunõukogu koosolekult enne Ukraina suursaadiku Serhi Kõslõtsija kõnet.

Ukraina diplomaadi sõnul teatas Nebenzja seekord otse, et ei taha kuulata Ukraina delegatsiooni “sapist sõnaosavust”.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi märkis, et keegi maailmas ei taha enam nagunii Venemaa valesid kuulda.

Venemaa kasutab ÜRO Julgeolekunõukogu peamiselt platvormina Ukrainat puudutavate võltsuudiste levitamiseks.

09:30

Venemaa on hävitanud enam kui kolmandiku Ukraina energiasüsteemist

Venemaa president Vladimir Putin kasutab talve relvana ning rünnakute tulemusena on venelased hävitanud enam kui kolmandiku Ukraina energiasüsteemist, teatas neljapäeval USA välisminister Anthony Blinken, vahendab BNS.

Blinkeni sõnu vahendasid teiste seas meediaväljaanded Ameerika Hääl ja Unian.

“President Putin üritab talve relvana kasutada. Venemaa on hävitanud enam kui kolmandiku elektrivõrgust. Tõugates sellega Ukraina kõige haavatavama elanikkonna külma ja pimedusse koos pakase algusega. Pered, vanurid, puuetega inimesed on kõik sihtmärgid ” rääkis Blinken ühisel pressikonverentsil Rootsi ja Soome välisministritega.

Blinkeni kohtumisel Soome välisministri Pekka Haavisto ja Rootsi välisministri Tobias Billströmiga arutati muuhulgas ka Ukraina pakilisi vajadusi.

“Liitlased koondavad praegu Ukrainale muu hulgas erasektori toetust,” ütles Haavisto.

“Soome on valmis Ukrainat toetama nii palju, kui seda on vaja,” kinnitas Haavisto ja tõi välja, et riik on Ukrainale heaks kiitnud juba kümme abipaketti.

Blinken kordas pressikonverentsil, et Putin kukub Ukraina vastu alustatud vallutussõjas läbi.

“President Putin on ebaõnnestunud lahinguväljal ning ebaõnnestunud maade hõivamisel lõunas ja idas. Ebaõnnestunud kavatsustes kustutada Ukraina piirid, Ukraina identiteet ja Ukraina rahvas,” toonitas USA välisminister.

Blinkeni sõnul näitab Soome ja Rootsi valmisolek NATO liikmeks saamiseks, et Putin pole suutnud ka allianssi nõrgestada.

“Putin tegi NATO ainult tugevamaks ja suuremaks,” tõdes välisminister.

09:15

USA annab Ukrainale uue abipaketi

Ühendriigid kavatsevad anda Ukrainale uue 275 miljoni dollari suuruse sõjalise abipaketi, teatasid reedel uudisteagentuurid Reuters ja Unian, vahendab BNS.

Reutersi teatel aitab Ukrainale saadav varustus tugevdada õhutõrjet ja kaitsta end paremini vaenlase droonide eest. Samas ei öelnud agentuuri allikad, et milliste vahendite ja relvadega täpsemalt tegemist.

Uus pakett avalikustatakse reedel ehk 9. detsembril.

Meedia hinnangul on Pentagoni uue abipaketi nimekirjas ilmselt muu hulgas mitmikraketiheitjate HIMARS laskemoon, suurtükilaskemoon, Humvee sõjaväesõidukid ja generaatorid.

Agentuurid märkisid, et USA riikliku julgeolekunõukogu esindaja keeldus uut abipaketti kommenteerimast, kuna selle sisu ja maht saavad teatavaks alles pärast vastava dokumendi allkirjastamist USA presidendi Joe Bideni poolt.

8. detsember

10:35

Ukraina ülemraada esimees: loodan NATO ukse, mitte õhuakna avanemist

Vilniuses visiidil viibiv Ukraina ülemraada esimees Ruslan Stefantšuk ütles, et Kiiev on valmis NATO liikmeks saama, kuid rõhutas samas, et alliansi avatud uste kohta käivad avaldused ei tohiks jääda tühjaks deklaratsiooniks, vahendab BNS.

“Teate, ma olen poliitikas alati olnud aususe ja avatuse pooldaja. Ja võib-olla on see omadus, mida Ukraina alati näitab ja ootab samasugust avatust teistelt riikidelt, liitudelt ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt. Seega, kui tuleb teade, et uks on lahti, ütleb Ukraina: oleme valmis sellest uksest sisse astuma,” ütles Ukraina parlamendi juht kolmapäeval BNS-ile antud usutluses.

“Oleme valmis täitma NATO kui alliansi standardeid ja nõudeid, kuid tahame, et see uks oleks päriselt lahti, mitte muutuks õhuaknaks,” kommenteeris Stefantšuk NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi läinudnädalast avaldust, et Ukrainale “NATO uksed on avatud” ja Venemaa sissetungile vastu seisvast riigist saab kunagi bloki liige.

Septembris taotles Kiiev  kiirendatult NATO liikme staatust, kuid tõenäosus, et see niipea juhtub, näib tume, eriti Ukraina sõja ajal.

Kiiev loodab, et läbimurre saavutatakse järgmisel aastal Vilniuses alliansi tippkohtumisel.

Stefantšuk ütles ka, et aasta lõpuks täidab Ukraina kõik Euroopa Liidu kandidaatriigi staatusega võetud kohustused, et järgmise aasta alguses alustada ühendusega liitumise üle ametlikke läbirääkimisi.

“Selle aasta lõpuks teavitame EL-i kõigi Ukrainale esitatud tingimuste täitmisest. Teame, et EL hindab aasta lõpus, kuidas Ukraina neid tingimusi täidab. Kui hinnang on soodne, siis loodame, et oleme valmis alustama läbirääkimisi täisliikmesuse üle järgmise aasta alguses,” sõnas poliitik.

Rääkides Venemaa vallandatud sõja käigust, rõhutas ülemraada esimees, et Venemaa rünnakud energiataristu vastu ei murra ukrainlaste otsustavust ning läbirääkimised Moskvaga on võimalikud vaid jõupositsioonilt.

Kuigi Lääs on sissetungist alates kehtestanud Venemaale hulga sanktsioone, ütleb Stefantšuk, et neist ei piisa.

“Meid ei huvita sanktsioonide hulk. Me hoolime nende sanktsioonide kvaliteedist. Seega, kui me räägime SWIFT-ist lahtiühendamisest, peaks see olema täielik SWIFT-ist lahtiühendamine,” ütles ta.

“Kui räägime Vene energiaettevõtete keelamisest, peaks see olema täielik keeld. Kui räägime merest ja sadamatest, peaks see keeld olema täielik. Kui räägime isiklikest sanktsioonidest, peaksid need olema eranditeta ja täielikud. Alles siis on need tõhusad,” lisas Stefantšuk.

Ülemraada esimees ütles, et Kiiev peab Läänega läbirääkimisi Patrioti raketisüsteemide üle, et tõrjuda Venemaa õhurünnakuid.

Poola otsustas sel nädalal võtta lõpuks Saksamaalt vastu Patrioti raketid, kuigi Varssavi innustas Berliini varem neid Ukrainasse saatma. Samas rõhutab Poola, et toetab jätkuvalt nende saatmist Ukrainasse.

10:29

Zelenskõi rääkis vabastatud ja veel vabastamist vajavatest asulatest

Ukraina relvajõud on vabastanud ligi 1900 asulat, kuid peaaegu sama palju Ukraina linnu ja külasid on endiselt okupatsiooni all, rääkis kolmapäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi USA inimõigusorganisatsiooni Robert F. Kennedy Inimõiguste Kaitse Fondi esindajatega vesteldes, vahendab BNS.

“24. veebruaril alustas Venemaa meie vastu totaalset sõda. Ja see on ellujäämissõda. Sajad meie linnad ja külad põlesid Venemaa rünnakute tõttu lihtsalt maani maha. Oleme juba suutnud okupatsioonist vabastada 1888 asulat. Aga peaaegu sama palju Ukraina linnu ja külasid on endiselt okupeeritud. Ja see tähendab, et praegu otsustatakse Ukraina lahinguväljal miljonite inimeste saatus,” vahendas presidendi sõnu ukrainlaste uudistekanal Unian.

President rõhutas, et kõne all on miljonid inimesed, keda on võimalik ja kes tuleb päästa.

“Meil ei ole õigust jätta ainsatki oma inimest Vene okupatsiooni alla. Ja Venemaa filtreerimislaagritesse, kus tuhanded on juba kadunud. Ja Venemaa territooriumile, kuhu sadu tuhandeid ukrainlasi sunniviisiliselt küüditati. Me võime ja saame nad vabastada. See on meie lootus. Seda tähendab teie toetus. Asi pole poliitikas, vaid elus,” võttis riigipea kokku.

10:18

Punane Rist külastas Ukraina ja Vene sõjavange

Rahvusvaheline Punase Risti Komitee (ICRC) on viimasel kahel nädalal külastanud Ukraina ja Vene sõjavange ning andnud infot nende omastele, teatas organisatsioon neljapäeval, vahendab BNS.

“ICRC viis läinud nädalal läbi kahepäevase visiidi Ukraina sõjavangide juurde ja teine visiit leiab aset sel nädalal. Samal perioodil külastati ka Vene sõjavange ja hiljem sel kuul on plaanis edasised visiidid,” seisis avalduses.

Visiidid võimaldasid ICRC-l “kontrollida nende seisundit ja kohtlemist ning jagada nende peredega kauaoodatud infot”.

7. detsember

16:08

FOTOD: Ukraina sõdurid tulistasid kuulipildujate ja automaatidega alla Vene raketi Kh-101

5. detsembril lennutas Venemaa Ukrainasse 38 tiibraketti, vahendab Ukraina meediakanal Unian.

Ukraina rahvuskaartlased tulistasid alla Venemaa tiibraketti Kh-101, lastes seda kuulipildujatest ja automaatrelvadest.

Ukraina Rahvuskaardi Põhja operatiiv-territoriaalse ühenduse Facebooki teate kohaselt tulistasid raketi alla 27. Petšerski brigaadi kaardiväelaste mobiilse tulegrupi sõdurid Venemaa massiivse rünnaku käigus 5. detsembril.

“Madalal kõrgusel lendavat raketti oli võimalik tabada kuulipildujate ja automaatidega,” öeldakse raportis. “Rahvuskaardi vastavad meeskonnad on loodud õhulöökide tõrjumiseks, eelkõige rakettide ja kamikaze droonide alla tulistamiseks. Koos õhutõrjeüksuste tõhusa tööga võimaldab see meil tõsta õhusihtmärkide tabamist ja säästa seeläbi infrastruktuuri rajatisi ja inimelusid.“

11:09

ÜRO avaldas muret Ukraina taristu hävitamise humanitaarmõjude pärast

Venemaa rünnakud Ukraina energiataristu vastu on põhjustanud sõjast räsitud riigis uue “vajaduste taseme”, ütles teisipäeval ÜRO humanitaarjuht, hoiatades, et miljonid inimesed on kütteta ajal, mil õhutemperatuur on langemas, vahendab BNS.

Ligi pool Ukraina energiasüsteemist on saanud kahjustada kuid kestnud Venemaa süstemaatiliste rünnakute tõttu energiataristule ning esmaspäeval leidsid aset uued rünnakulained.

“Alates oktoobrist on kestvad rünnakud Ukrania energiataristule tekitanud uue vajaduste taseme, mis mõjutab kogu riiki ja süvendab sõja põhjustatud vajadusi,” ütles maailmaorganisatsiooni asepeasekretär humanitaarküsimuste valdkonnas Martin Griffiths ÜRO Julgeolekunõukogule.

Sellise hävitustöö tõttu on Ukrainale vaja rahvusvaheliselt kogukonnalt suuremat toetust, ütles Griffiths, rõhutades, et energiataristu kaotused on “jätnud miljonid inimesed ilma sooja, elektri ja veeta”, seda ajal, mil õhutemperatuur on langemas paarikümne miinuskraadini.

“Ukrainas on täna rünnaku all tsiviilisikute võime ellu jääda,” ütles ta.

Griffiths hoiatas, et konflikti tõttu kodudest lahkuma sunnitud inimeste arv võib Ukrainas veelgi tõusta. Praegu on selliseid inimesi 14 miljonit, neist 6,5 miljonit riigisiseselt ja üle 7,8 miljoni teistesse riikidesse suundununa.

Prantsuse suursaadik ÜRO-s Nicolas de Riviere süüdistas Venemaad “talve kasutamises sõjarelvana”.

6. detsember

11:15

Vene kuberner: Kurski oblastis anti droonilöök lennubaasile

Venemaa Ukrainaga piirnevas Kurski oblastis anti droonilöök õhuväebaasile, ütles kohalik kuberner teisipäeval, päev pärast seda, kui Moskva süüdistas Ukrainat droonirünnakutes kahele Vene lennubaasile, vahendab BNS.

“Kurski lennubaasi piirkonnas tehtud droonirünnaku tulemusel süttis põlema naftamahuti. Ohvreid ei olnud,” ütles kuberner Roman Starovoit sotsiaalmeedias.

11:12

Venemaa ei kavatse Zaporižžja tuumajama üle kontrolli loovutada

Venemaa ei kavatse oma vägesid Zaporižžja tuumajaama territooriumilt välja tuua, teatas Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova, kelle sõnu vahendas BNS-i sõnul ukrainlaste uudistekanal Unian.

Zahharova kommenteeris  Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) peadirektori Rafael Grossi sõnu, et eksperdid on lähedal Ukraina ja Venemaa vahelisele vastuvõetavale kokkuleppele tuumajaama ümber turvatsooni loomise kohta.

Zahharova sõnul otseseid läbirääkimisi Venemaa ja Ukraina vahel sel teemal ei ole.

“Mingist Venemaa kontrolli alt äravõtmisest või kontrolli üleandmisest mõnele “kolmandale isikule” ei saa juttugi olla. Tuumajaam asub Venemaa territooriumil ja on täielikult Venemaa kontrolli all. Lähtume sellest, et ainult meie suudame tagada rajatise füüsilist ja tuumaohutust,” sõnas Zahharova.

10:52

Ukraina inimõigusvolinik rääkis okupantide kuritegudest Hersonis

“Iga uue vabastatud linnaga näeme Vene sõjaväelaste poolt tsiviilisikute vastu suunatud julmuse kasvu,” vahendas BNS-i sõnul ukrainlaste uudistekanal Unian teisipäeval Ukraina inimõiguste voliniku Dmõtro Lubinetsi hinnangut.

Lubinets rääkis sellest suhtlusvõrgustikus Facebook pärast kohtumist ÜRO inimõigusjuhi Volker Türki juhitud delegatsiooniga. Türk saabus Ukrainasse pühapäeval neljaks päevaks olukorrast ülevaate saamiseks.

Ombudsman tõi välja, et Hersonis ei olnud tegemist ainult tsiviilisikute meelevaldse vangistamisega, vaid näiteks ka naiste ja meeste ühises kinnipidamises samas kitsas kongis ning seda mitu nädalat.

“Oleme dokumenteerinud vangide ööpäevaringset audio- ja videovalvet ning piinamise kasutamist. Faktid laste kambrite loomisest, kus Vene sõjaväelased hoidsid ja piinasid alaealisi, on õõvastavad,” rääkis Lubinets.

Ametnik märkis, et kohtumisel arutati soolist vägivalda, mille hulgas laste vastu suunatud vägivalda. Aga ka laste õiguste rikkumist nende sunniviisilise väljasaatmise ja röövimise kontekstis. Samuti Venemaa Föderatsiooni süsteemset genotsiidipoliitikat Ukraina laste vastu, kes viiakse sunniviisiliselt üle Venemaa kodakondsusse.

Lubinets märkis, et ei pidanud täpselt selgitama, kuidas venelased Ukraina energiasüsteemi hävitavad, sest ülemkomissar nägi oma silmaga, kuidas see toimub.

“Ja seda, et ohvrid on tsiviilisikud ning ohus on kõige haavatavamate elud,” märkis ombudsman.

Lubinets lisas sellega seoses, et Ukraina on huvitatud tõhusa rahvusvahelise sõjavangide õiguste kaitse süsteemi loomisest, sest praegune jätab soovida.

“Suure hulga tsiviilpantvangide olemasolu kinnitab seda,” lisas ametnik.

Türk pidi esmaspäeval kohtuma mitme inimõiguslastega Kiievis, kuid sireenid andsid märku uuest õhurünnakust ning ÜRO delegatsioon läks maa-alusesse varjendisse. 

“Mil me pidasime arutelu selles varjendis, kui korraldati Ukraina vastu raketirünnakute laine ja mõned neist jõudsid Kiievi lähistele,” ütles Türk. 

“Uskumatu, et see toimub Ukrainas peaaegu iga päev. See ei tohi muutuda uueks normaalsuseks,” toonitas ÜRO inimõigusjuht Twitteris. 

Venemaa alustas rünnakutega Ukraina energiataristu vastu oktoobris, mis tõi kaasa ulatuslikud elektrikatkestused. 

Venemaa löögid on hävitanud ligi poole Ukraina energiasüsteemist ning jätnud miljonid inimesed talve eel külma ja pimedusse.  Tuhanded Ukraina tsiviilisikud on sõjas tapetud ja miljonid on oma kodudest põgenenud. 

ÜRO inimõigusjuht külastab Ukrainas veel Harkivi, Izjumi ja Užhorodi. 

5. detsember

09:58

Ukraina relvajõudude õhutõrjekahurid praadisid Vene „Habeme“

Sissetungijad ise nimetasid seda meeskonda “üheks produktiivsemaks”, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

Eile, 4. detsembril “maandasid” Ukraina õhutõrjekahurid vaenlase helikopteri Ka-52. Tema meeskond oli okupatsiooniarmee üks parimaid. Mõlemad piloodid on elimineeritud.

Ukraina relvajõudude ohvitseri ja blogija Anatoli Stefan “Stirlitzi” andmetel piloteeris kopterit “Habeme” meeskond – “rühma kõige produktiivsem meeskond”.

“Putini head tuulelohed on praetud. Au Ukraina sõduritele,” kirjutas Stirlitz.

„Habeme“ meeskonnale anti postuumselt Vene Föderatsiooni kõrgeim auhind ja kõrgeim auaste – kangelaste kuldsed tähed.

Meeskonna likvideerimist kinnitas ka Ukraina õhuvägi. “On olemas kinnitus, et Dnepri õhutõrjerakettide brigaadi sõdurid tulistasid 4. detsembril alla Ka-52! „Habeme“ meeskond hävitati,” ütlesid sõdurid.

09:41

Ukraina relvajõud võitsid Zaporižžja oblastis sissetungijate pesa ja hävitasid “tähtsa objekti”

Lisaks tabasid Ukraina relvajõud kaht komandopunkti, laskemoonaladu, aga ka piirkonda, kuhu oli koondatud personal ja sõjatehnika, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

Ukraina sõdurid kinnitasid Venemaa sissetungijate lüüasaamist Zaporižžja oblastis Akimovsky rajoonis. Kaotusi loetakse kümnetes. Ukraina relvajõudude peastaabi hommikuses kokkuvõttes märgiti, et Ukraina sõdurite eduka rünnaku tulemusena likvideeriti üle 10 Vene okupandi ja veel 30 sai haavata.

Lisaks tabasid kaitseväe raketi- ja suurtükiväeüksused kaht komandopunkti, laskemoonaladu, ala kuhu oli koondatud isikkoosseis ja sõjatehnika, aga ka vastase “ühele teisele olulisele objektile”.

Venelaste kaotused isikkoosseisu hulgas ulatusid 4. detsembri seisuga 91 150-ni. 29. oktoobril likvideerisid Ukraina relvajõud ööpäevaga rekordilised 950 sissetungijat.

4. detsember

20:02

Nobelist: Ukraina sõjale ei ole diplomaatilist lahendust

Ukraina sõjale ei ole praegu mingit diplomaatilist lahendust, ütles pühapäeval Nobeli rahupreemia võitnud Venemaa inimõigusorganisatsiooni Memorial kaasasutaja.

“Ma olen täiesti veendunud, et Putini režiimiga, seni kuni see eksisteerib, diplomaatilist lahendust ei ole,” lausus Irina Štšerbakova.

“Praegune lahendus saab olla sõjaline,” ütles Štšerbakova, kellele anti Saksamaal Hamburgis toimunud tseremoonial üle auhind inimõigusalase töö eest.

Lõpuks mingil kujul diplomaatiline lahendus konfliktile leitakse, ütles ta.

“Kuid need otsused, see diplomaatia saab teoks ainult siis, kui Ukraina usub, et on selle sõja võitnud ja saab oma tingimused seada,” ütles ta.

Kiirustavad rahuüleskutsed olid “lapsikud”, ütles inimõiguslane, lisades, et asjad ei taastu enam kunagi sellisena, nagu nad olid enne konflikti puhkemist.

“See sõda on nii paljud asjad pea peale pööranud, et olukord ei muutu enam kunagi endiseks,” ütles ta.

Saksa kantsler Olaf Scholz andis Hamburgis Štšerbakovale üle Marion Dönhoffi auhinna tema aastatepikkuse töö eest inimõiguste vallas.

Štšerbakova jõupingutused näitasid teed “Venemaa paremale tulevikule”, ütles Scholz, isegi kui see väljavaade tundub “ebatõenäoline”.

Sõda ei lõpe “Suur-Vene ekspansionismi võiduga”, ütles Scholz, keda on korduvalt sarjatud selle eest, et ta pole teinud rohkem Ukraina toetamiseks.

Scholz rõhutas samas, et Venemaa on olemas ka pärast konflikti lõppu.

Laupäeval, 10. detsembril antakse Oslos Štšerbakova organisatsioonile Memorial üle Nobeli rahupreemia.

Auhinna pälvis Memorial koos kaasvõitlejate – Ukraina Kodanikuvabaduste Keskuse ja Valgevene aktivisti Aless Bjaljatskiga.

Üks Vene tuntumaid kodanikuvabaduste organisatsioone Memorial on aastakümneid töötanud selle nimel, et heita valgust Nõukogude diktaatori Jossif Stalini ajastu  hirmutegudele, kogudes samal ajal teavet ka Venemaa praeguse poliitilise rõhumise kohta.

Venemaa kohtud sulgesid 1989. aastal asutatud rühmituse 2021. aasta lõpus ja Šerbakova lahkus Moskvast pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse. Nüüd elab ta Saksamaal.

14:51

Kiiev: maailm vajab julgeolekutagatist Venemaa eest, mitte vastupidi

Ukraina julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Oleksi Danilov ütles Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni avaldust kommenteerides, et praegu tuleb vaadata, kuidas tagada maailmale julgeolek Venemaa eest, mitte vastupidi, vahendas pühapäeval portaal Unian.

“Julgeolekutagatiseks Venemaale võib pidada seda, et Euroopa kohtusüsteem on inimlik ja Haagi kohtuotsus ei näe ette surmanuhtlust,” kirjutas Danilov Facebookis.

“Tahavad terroristlikule ja mõrvarriigile anda julgeolekugarantiid? Nürnbergi asemel Venemaa Föderatsiooniga lepingu sõlmimine ja käepigistus? Ukraina veri Putini kätel ei sega? Kummaline saladiplomaatia loogika, mille aeg on möödas,” leidis Ukraina julgeolekunõukogu juht. 

Danilovi sõnul tuleb praegu tagada hoopis maailma julgeolek Venemaa eest. 

“Budapesti kogemus tuleks teile kasuks,” tõdes ta, viidates Budapesti memorandumile julgeolekutagatiste kohta, mille tulemusena loovutas Ukraina oma territooriumil asunud tuumarelvavarud Venemaale.

“Kui oled relvastamata, ei kujuta sa endast ohtu. Kahjuks meie teame seda. Tuumadesarmeeritud ja demilitariseeritud nn Venemaa on Euroopa ja maailma rahu parim tagatis,” resümeeris Danilov seoses Macroni avaldusega, mille kohaselt peaks Lääs kaaluma, kuidas rahuldada Moskva vajadust julgeolekugarantiide järele, kui selle president Vladimir Putin nõustub läbirääkimistega Ukraina sõja lõpetamiseks. 

11:22

ISW: Ukraina väed võisid edeneda Dnepri idakaldale

Ukraina väed võisid tungida Lõuna-Ukrainas voolava Dnepri jõe idakaldale, kirjutab USA mõttekoda Institute for the Study of War oma olukorra ülevaates.

Laupäeval avaldatud videokaadrite kohaselt ületasid ukrainlased Hersoni linna lähedal jõe ja heiskasid teisel pool Dneprit kraanale Ukraina lipu.

Mõttekoja hinnangul on Venemaa ehitanud Dnepri idakaldale Ukraina rünnaku ootuses kaitserajatisi.

3. detsember

21:35

Zelenskõi: kokkulepitud hinnalagi Vene toornaftale ei ole tõsine

Hinnalagi meritsi eksporditavale Vene toornaftale tasemel 60 dollarit barreli eest, milles Euroopa Liit, G7 ja Austraalia kokku leppisid, ei ole tõsine, kuna see on terroristist riigi eelarve jaoks üsna mugav, ütles laupäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi.

“Venemaa on juba põhjustanud kõigile maailma riikidele tohutut kahju, teadlikult destabiliseerides energiaturgu,” ütles ta traditsioonilises õhtuses videopöördumises.

“See on nõrk positsioon. On ainult aja küsimus, kui tuleb niikuinii kasutada tugevamaid vahendeid,” lisas ta. “On kahju, et see aeg läheb kaotsi.”

“Loogika on ilmne: kui hinnalagi Vene naftale on 60 dollarit, näiteks 30 dollari asemel, millest rääkisid Poola ja Balti riigid, siis Venemaa eelarve saab umbes sada miljardit dollarit aastas.”

See raha läheb mitte ainult sõjale ning teiste terroristlike režiimide ja organisatsioonide toetamisele, lausus Zelenskõi.

“See raha läheb ka just nimelt nende riikide edasisele destabiliseerimisele, kes praegu püüavad vältida tõsiseid otsuseid,” märkis ta.

Läbirääkimistel hinnalae üle püüdis iseäranis Poola langetada seda tasemele 30 dollarit barrelist, kuid nõustus lõpuks reedel kõrgema hinnatasemega.

16:12

Kreml: Putin väisab Ida-Ukrainat kui “aeg on õige”

Vene president Vladimir Putin külastab “õigel ajal” Ida-Ukraina Donbassi piirkonda, mille ta väidab, et on annekteerinud, teatas laupäeval Kreml.

“Õigel ajal see loomulikult juhtub. See on Vene Föderatsiooni piirkond,” ütles Kremli pressisekretär Dmitri Peskov Vene uudisteagentuuridele, kuid ei täpsustanud, millal see juhtuda võib.

2. detsember

09:52

Briti luure selgitas, mis piirab Vene Föderatsiooni potentsiaali pealetungi korraldamiseks

Vene armee logistikateed muutusid pärast Hersonist lahkumist Ukraina suurtükiväe poolt haavatavaks, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN Briti luure raportit.

Venemaa taganemine Dnepri jõe läänekaldalt Hersoni oblastis eelmisel kuul andis Ukraina relvajõududele võimaluse anda rünnak täiendavatele Venemaa logistikasõlmedele ja kommunikatsioonidele.

Briti luure andmetel ajendas see oht venelasi suure tõenäosusega viima tarnesõlmed, sealhulgas raudtee peatuspunktid, edasi lõunasse ja itta.

„Venemaa logistikaüksused peavad teostama täiendavat töömahukat peale- ja mahalaadimist raudteelt maanteetranspordile. Sõidukid on aga endiselt haavatavad Ukraina suurtükiväe poolt, kui nad lähenevad Venemaa kaitsepositsioonidele,“ kirjutab Briti kaitseministeerium.

Briti luure märgib ka, et laskemoona puudus Venemaal, mida süvendavad logistikaprobleemid, võib praegu olla üks peamisi tegureid, mis piirab Venemaa võimet jätkata tõhusaid ja suuremahulisi ründeoperatsioone.

1. detsember

11:46

Pekka Toveri: Lääne toetus otsustab sõja – Putin kaotab enne Krimmi, siis Kremli

Kindralstaabi endine luureülem kindralmajor Pekka Toveri arvab, et Ukrainale tuleks anda kaugmaaraketid, vahendab Ilta Sanomat.

Toveri ütles kolmapäeval ISTV stuudios, et Ukraina sõjas peab kõigepealt Venemaa lahinguväljal lüüa saama.

„Ukrainale tuleb anda sellised vahendid, et nad suudaksid venelased oma territooriumilt kuni Krimmini välja lüüa,“ märkis Toveri. „Siis jõuame olukorrani, kus võib olla rahu, mis kestab isegi aastakümneid.“

Toveri liitub endise USA vägede ülema Euroopas, kindralleitnant Ben Hodgesi seisukohaga, kes ütles hiljutises intervjuus, et kõik peaksid mõistma, et Venemaa alistatakse just vanamoodsalt.

„Mu sõber arvab, et “rumalad piirangud” tuleks kaotada,“ märkis Toveri. „Piirangute tõttu pole Ukrainale antud kaugmaarakette. Piirangud tähendavad, et ukrainlastel on üks käsi selja taha seotud ja Venemaa võib üsna vabalt kahe käega tõmmata ja teha, mida tahab.“

Toveri arvates on korraldus ebaõiglane. Kodanikuühiskonna kaitsmine muutub Ukrainas keeruliseks. Ta nõustus Soomet külastanud Briti teadlase Keir Gilesiga, kes ütleb, et Ukrainale tuleks anda kaugmaarakette, et ukrainlased saaksid võtta Venemaalt kodanikuühiskonna hävitamise võime.

Kindralleitnant Ben Hodges ennustas ühes intervjuus, et Krimm vabastatakse suveks ja aasta lõpuks kaotab president Vladimir Putin Kremli.

Toveri ütles ISTV saates, et kui Lääs jätkab Ukraina toetamist ja varustab riiki 150-kilomeetrise või isegi pikema laskekaugusega relvasüsteemidega, on täiesti võimalik, et Krimm vabastatakse suveks. „Kui Putin kaotab Krimmi, on ta sel hetkel nii nõrk juht, et tal on raske oma positsioonil kinni hoida,“ märkis ta. Kui venelased on Ukraina pinnalt lüüa saanud, on Toveri sõnul võimalik saavutada kestev rahu. „Kui Venemaa on võidetud, siis uus juhtkond mõistab, et läänega ei tasu vehkida, sest tulemused on sellised, nagu nad on,“ ütles ta.

10:56

Venelased jätkavad põhipealetungi Bahmuti ja Avdijivka suunas

Bahmuti suunal keskendub vaenlane jätkuvalt pealetungioperatsioonidele. Svatovski ja Limanski suunal tugevdatakse kaitseliini, teatas Ukraina relvajõudude peastaap kella 06.00 seisuga, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

Raportis öeldakse, et Bahmuti suunal keskendub vaenlane jätkuvalt pealetungioperatsioonide läbiviimisele. Ümberkaudsed piirkonnad on pideva tanki- ja mürsutule all. Avdijivka suunal püüab vaenlane taktikalist olukorda parandada ning Donetski oblasti piirkondades olevad objektid allutati tankide ja suurtükiväe erinevat tüüpi tulele.

Samuti märgivad nad, et viimase päeva jooksul tõrjusid kaitseväe üksused Vene sissetungijate rünnakud asulates: Luhanski oblastis Novoselovske, Stelmakhovka ja Belogorovka ning Belogorivka, Jakovlevka, Bahmut, Kurdjuumovka, Krasnogorovka, Kamenka, Vodianoe, ja Marjinka Donetski oblastis.

“Et takistada Ukraina sõdurite edasitungimist Svatovski ja Limanski suunal, varustab vaenlane kaitseliini. Jätkub isikkoosseisu, laskemoona, kütuse ja määrdeainete vedamine,” teatab peastaap.

Raportis öeldakse, et viimase päeva jooksul korraldas vaenlane Zaporižžja oblastis Kamõševakha külas 2 raketirünnakut tsiviilobjektidele, sooritas 41 õhulööki ja 28 MLRS-i tulistamist meie vägede ja asulate, sealhulgas linna positsioonidele.

Kindralstaap märgib, et kogu Ukrainas säilib oht, et okupandid korraldavad raketirünnakuid energiasüsteemi rajatistele ja kriitilisele infrastruktuurile.

Aruandes öeldakse ka, et Slobožanski suunas hoiab vaenlane jätkuvalt oma vägesid Belgorodi oblasti piirialadel.

10:39

Analüütikud: Venemaa valmistab ette uut massilist rünnakut Ukrainale

Analüütikud ütlevad, et Engels-2 on Venemaa õhujõudude jaoks üks olulisemaid baase, kuna sellel on kaks strateegiliste pommitajate rügementi, mis on osa Venemaa tuumaheidutustaktikast. Veebruaris paigutas Venemaa sinna täiendavaid pommitajaid, et valmistuda suureks sõjaks, ning on sellest ajast alates kasutanud baasi ulatuslikeks õhurünnakuteks Ukrainas, vahendab Spiegel.

Venemaa järjekordne ulatuslik pommirünnak Ukraina vastu on ilmselgelt vältimatu. Eksperdid hoiatavad võimsa uue Venemaa õhurünnaku eest, analüüsides Maxar Technologiesi ja Planet Labsi satelliidipilte Saratovi lähedal asuva Engels-2 lennuväljalt.

28. novembri piltidel on näha tegevust lennuväljal. Väidetavalt valmistuvad seal kaks tosinat kaugpommitajat Tu-95 ja Tu-160 järjekordseks rünnakuks.

„Aktiivsus baasis on äärmiselt suur,“ kinnitas sõltumatu sõjaline analüütik Arda Mevlutoglu Spiegelile. „Samuti on pommitajate läheduses kütusepaagid, suured kastid laskemoona, sõidukite ja remondimaterjalidega. Huvitav on ka see, et lennuväljale on pargitud palju suuri kaubalennukeid, mis viitavad hiljutisele suurele saadetisele baasi, võimalik, et tiibraketid. Ülikõrge pommitajate arv viitab aga operatsioonide arvu suurenemisele, kui mitte peatsele ulatuslikule rünnakule.“

Ka Rochan Consultingu sõjaväeekspert Konrad Muzyka näeb märke, et baasis on aktiivsus suurenenud. „Maapinnal on palju liikumist, palju lennukeid hooldatakse ja ilmselgelt valmistutakse uuteks missioonideks,“ rääkis ta. „Näha on ka aluseid, millega saaks transportida tiibrakette Kh-55 või Kh-101.“

Märgitakse, et Venemaa on seda tüüpi tiibrakette korduvalt kasutanud Ukraina õhurünnakute ajal.

10:20

Ukraina sõjandusekspert: Sõda Ukrainas võib venida 2024. aastani

„On oht, et Venemaa vallandatud sõda Ukraina vastu venib 2024. aastani,“ märkis sõjandusekspert Oleg Ždanov, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

„Venemaal, USA-s ja Ukrainas on 2024. aastal oodata valimisi,“ lausus Ždanov. „Sõja venitamine on üks versioone, kuna kõigile on kasulik võit 24-le lähemale tõmmata. Just valimisteks.“

Ždanovi sõnul pole täna keegi peale Lääne-Euroopa riikide ja Vatikani huvitatud Venemaa hoidmisest maailma geopoliitilisel kaardil. “Võib-olla alistame Venemaa sedavõrd, et NATO siseneb Venemaale ja võtab tuumaarsenali kontrolli alla, annab selle üle Rahvusvahelisele Aatomienergiaagentuurile ning see utiliseeritakse ning hävitatakse,“ ennustas ekspert. „Pärast tuumaarsenali hävitamist jääb Venemaa tavaliseks riigiks ja ei mõjuta juba geopoliitilisi protsesse.“

Vene väe lahingkaotused olid möödunud ööpäeval umbes 500 inimest ning alates sissetungi algusest Ukrainasse 24. veebruaril küündisid need esmaspäeva hommikuks umbes 88 880 inimeseni, edastas Ukraina relvajõudude peastaap Facebookis.

Lisaks on Venemaa viimase ööpäevaga kaotanud Ukrainas kolm tanki ja kuus soomukit (sissetungi algusest vastavalt 2914 ja 5872 ühikut).

Päeva jooksul hävitas Ukraina ühe vaenlase suurtükisüsteemi, kuus sõidukit (sealhulgas kütuse ja määrdeainetega tsisternautot) ja ühe õhutõrjesüsteemi ning seitse drooni.

Kokku on Venemaa sissetungi algusest kaotanud 1870 suurtükki, 395 raketiheitjat, 210 õhutõrjesüsteemi, 4429 sõidukit ja tsiternautot, 163 eritehnikaühikut ja 16 laeva. Hävitatud on 278 lennukit ja 261 helikopterit, alla tulistatud 1562 drooni ja 531 tiibraketti.

Zelenskõi sõnul kaotavad Vene väed veel tänavu 100 000 sõdurit

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul on olukord rindel endiselt keeruline, kuid Ukraina väed hoiavad kaitseliini ja Vene poole kaotused jõuavad veel sel aastal saja tuhande hukkununi, vahendas portaal Unian.

Teisipäevaõhtuses videopöördumises rõhutas riigipea, et ülisuurtest kaotustest hoolimata püüavad Vene okupandid endiselt saavutada edu Donbassis, kindlustada end Luhanski oblastis, liikuda edasi Harkivi oblastis ja lõuna suunas. 

“Aga me hoiame kaitset ja mis kõige tähtsam, me ei lase vaenlasel oma kavatsusi teostada. Nad lubasid vallutada Donetski oblasti – kevadel, suvel, sügisel. Sel nädalal algab juba talv. Nad panid seal magama oma regulaararmee, nad kaotavad seal iga päev sadu mobiliseerituid ja palgasõdureid,” ütles ta.

Riigipea lisas, et veel tänavu kaotab Venemaa hukkunutena 100 000 oma sõjaväelast ja “jumal teab, kui palju palgasõdureid”.

“Ja Ukraina püsib. Maailm teeb kõik, et igaüks, kes on selles kriminaalses sõjas süüdi, jõuaks kohtusse. Au kõigile, kes võitlevad vabaduse eest! Au kõigile, kes töötavad meie võidu nimel! Igavene mälestus kõigile kes on andnud oma elu Ukraina eest,” võttis Zelenskõi kokku.

Saksamaa tarnib Ukrainale veel õhutõrjetanke

Saksa kantsler Olaf Scholz andis teisipäeval lubaduse tarnida Ukrainale täiendavalt õhutõrjetanke Gepard, vahendas portaal Unian.

Scholz tegi selle avalduse ühisel pressikonverentsil maailma finants- ja majandusorganisatsioonidega, kirjutas CNN. Ka pidas ta telefonivestluse Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga, kellega arutas Venemaa õhurünnakuid tsiviiltaristu vastu.

Scholz taunis aina jätkuvaid Venemaa rünnakuid ja kinnitas Ukrainale edasist lühiajalist abi.

Ta märkis, et Saksamaa toetab jätkuvalt Ukrainat, sealhulgas õhutõrjet ja pikaajalist ülesehitustööd.

Samuti märkis kantsler, et Saksamaa ettepanekut oma õhutõrjesüsteemi Patriot tarnimiseks Poolale ei ole võetud arutelust maha.

Novembri keskel teatas Saksamaa saatkond Ukrainas, et riik on Ukraina armeele tarninud juba 30 Gepardit. 

29. november

Vene okupatsiooniväed andsid möödunud ööpäevaga 22 raketi- ja õhulööki Ukraina sihtmärkidele ning tegid rohkem kui 50 lasku mitmikraketiheitjatest, edastas teisipäeva hommikul Ukraina kindralstaap.

“Vaenlane korraldas üheksa raketi- ja 13 õhurünnakut, tegi üle 50 lasu mitmikraketiheitjatest meie vägede positsioonidele ja asustatud punktidele. Säilib vene okupantide raketirünnakute oht elutähtsale taristule kogu Ukraina territooriumil,” öeldi teates.

ÜRO nimetas humanitaarolukorda Ukraina lõunaosas kriitiliseks

ÜRO nimetas esmaspäeval humanitaarolukorda Mõkolajivis ja Hersonis kohutavaks ja kriitiliseks, vahendas telekanali CNN informatsiooni ukrainlaste uudisteagentuur Unian.

ÜRO peasekretäri pressiesindaja Stephane Dujarrici sõnul tunneb ainuüksi Mõkolajivis ligi veerand miljonit inimest kütte-, vee- ja elektripuudust. 

Mõlemaid linnu külastas nädalavahetusel ÜRO humanitaarabikoordinaator Denise Brown.

“Mõkolajivisse on juba paigaldatud mitu küttepunkti, et aidata inimesi, kes ei saa oma kodu kütta. Humanitaartöötajad pakuvad generaatoreid ja muid vahendeid, et need kohad töös hoida,” rääkis Dujarric.

ÜRO loodab, et suudab võimude toel katta Hersoni elanike põhivajadused, kui õnnestub säilitada viimase kahe nädala jooksul saadetud abi samal tasemel.

“Olukord vee, kütte ja vooluga on jätkuvalt väga keeruline, kuigi elektrivarustust taastatakse,” lisas eestkõneleja.

Doonorid on andnud sel aastal Ukrainale ÜRO kaudu humanitaarabi 3,1 miljardit dollarit. Dujarric toonitas, et rahastamise jätkamine on hädavajalik ja seda eriti talvekuudel.

“Oleme jätkuvalt mures Ukraina tsiviilisikute raske olukorra pärast ja seda eriti talve saabudes. Töötame selle nimel, et toetada inimesi teenuste ja hädavajalike vahenditega, et tagada neile soojus ja vähemalt mingisugunegi kaitse nendel karmidel kuudel,” lisas Dujarric.

28. november

Kremli kõneisik Dmitri Peskov ütles esmaspäeval, et ei ole näinud internetis avaldatud avalikku kirja ja petitsiooni, mis nõuavad vaenutegevuse lõpetamist ja Vene vägede Ukrainast äratoomist, ning keeldus seetõttu algatust kommenteerimast. 

Ajakirjanikud palusid Peskovil kommenteerida mobiliseeritute ja ajateenijate emade algatusrühma internetis avaldatud avalikku kirja ja petitsiooni. 

“Ma ei ole seda kahjuks näinud, nii et ei saa kommenteerida,” ütles Peskov, lisades, et tal ei ole infot kirja algatanud organisatsiooni kohta.

Ukraina teatas esmaspäeval, et Venemaa valmistub uueks raketirünnakute laineks Ukraina energiavõrgule. 

Ukraina relvajõudude esindaja teatel toodi hiljuti Mustale merele tiibraketivõimekusega Vene sõjalaev Kalibr-tüüpi rakettidega. 

“See viitab, et ettevalmistused on alanud,” ütles relvajõudude kõneisik Natalja Humenjuk. “On üsna tõeline, et nädala algul säärane rünnak korraldatakse.”

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi hoiatas pühapäevaõhtuses pöördumises ukrainlasi, et Venemaa valmistub uuteks õhurünnakuteks. 

Moskva väed jätkavad süstemaatiliste rünnakute kampaaniat, kuni neil on rakette, ütles president ning lisas, et Ukraina relvajõud valmistuvad selleks koos lääneliitlastega, kes on tarninud Ukrainale uusi õhutõrjesüsteeme. 

27. november

Ukraina võimud jätkasid laupäeval töid elanike elektri- ja veevarustuse taastamiseks pärast Venemaa ulatuslikke õhurünnakuid.

President Volodõmõr Zelenskõi sõnul on miljonid juba voolu tagasi saanud.

Ida-Ukrainas jätkuvad rünnakud ning Hersonist Lõuna-Ukrainas põgenevad elanikud pärast hiljutisi pommirünnakuid põhja ja lääne poole. Rünnakutes nähakse Venemaa katset maksta kätte kahe nädala taguse kaotuse eest, kui mitu kuud nende käes olnud linn tuli maha jätta.

“Täna, nagu ka teistel selle nädala päevadel on põhiülesanne elekter,” ütles Zelenskõi reedel igaõhtuses pöördumises. “Kolmapäevast tänaseni on meil õnnestunud vähendada elektrita inimeste arvu poole võrra, süsteemi stabiliseerida.”

16:51

Ukrainat väisas Krimmi ebaseaduslikult külastanud Belgia välisminister

Ukraina soostus vastu võtma Belgia välisministrit Hadja Lahbibi kuningriigi valitsusdelegatsiooni koosseisus, ehkki ametlikult on Kiiev seni tema taotlused riiki väisata tagasi lükanud, kuna veel ajakirjanikuna töötades külastas ta okupeeritud Krimmi.

Minister, kes selle eest on avalikult vabandanud, kohtus juba Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga, vahendas portaal Unian pühapäeval.

Lahbib teatas oma visiidist Kiievisse Twitteris. Ta saabus Kiievisse koos peaminister Alexander de Crooga.

Delegatsioon kohtus lisaks riigipeale veel aktivistidega ning külastas Venemaa okupatsiooniväe kontrolli all olnud Borodjankat.

Lahbib sõitis ajakirjanikuna töötades ebaseaduslikult Venemaa okupeeritud Krimmi. Poliitilise karjääri kõrgajal, kui ta tõusis ministriks, meenutasid seda talle tema poliitilised vastased.

Ukraina välisministeerium teatas, et nad “ei pigista olukorra ees silmi kinni”. Seejärel kirjutas Lahbib kirja oma Ukraina kolleegile Dmõtro Kulebale, kellele avaldas oma toetust Ukrainale ja rõhutas, et Krimm ja Donbass on Ukraina.

Prahas Kulebaga peetud kohtumisel tunnistas Lahbib piiri ületamisel rikkumisi. Lõpuks diplomaat vabandas.

26. november

19:39

Slutski: Vene vägedel on puudu arstidest

MOSKVA, 26. november, AP-BNS – Vene riigiduuma väliskomisjoni ja Liberaaldemokraatliku Partei juht Leonid Slutski ütles laupäeval kohtumisel emadega, kelle pojad on Ukrainasse sõdima mobiliseeritud, et riigi relvajõududel ei ole piisavalt arste.

“Sõjaväeüksustel ei ole piisavalt arste; kõik ütlevad seda. Ma ei saa öelda, et neid üldse ei oleks, aga praktiliselt neid seal näha ei ole,” ütles ta Peterburis aset leidnud kohtumisel.

Sõjaväge kimbutavate probleemide avalik tunnistamine on ebatavaline ja langeb ajale, mil Vene vägesid on tabanud rida kaotusi.

Slutski, kes on invasiooni häälekas toetaja, ütles, et pöördub murega kaitseministeeriumi poole.

“Peame aru saama, et maailma pilgud on meil. Me oleme suurim riik ja kui meil ei ole sokke, pükse, arste, luuret, kommunikatsiooni või lihtsalt hoolt oma lastele, tekitab see küsimusi, millele on väga raske vastata,” leidis ta.

Päev varem kohtus teise grupi emadega ka president Vladimir Putin, kes rääkis, et meedia võib olla Moskva kallaletungi osas kallutatud.

“On selge, et elu on märksa keerulisem kui see, mida näidatakse meie teleekraanidel või isegi internetis, sealt ei saa midagi usaldada,” väitis riigipea.

12:28

Ukraina taastab Venemaa rünnakutes katkenud elektriühendust

Ukraina võimud jätkavad laupäeval töid elanike elektri- ja veevarustuse taastamiseks pärast Venemaa ulatuslikke õhurünnakuid.

President Volodõmõr Zelenskõi sõnul on miljonid juba voolu tagasi saanud.

Ida-Ukrainas jätkuvad rünnakud ning Hersonist Lõuna-Ukrainas põgenevad elanikud pärast hiljutisi pommirünnakuid põhja ja lääne poole. Rünnakutes nähakse Venemaa katset maksta kätte kahe nädala taguse kaotuse eest, kui mitu kuud nende käes olnud linn tuli maha jätta.

“Täna, nagu ka teistel selle nädala päevadel on põhiülesanne elekter,” ütles Zelenskõi reedel igaõhtuses pöördumises. “Kolmapäevast tänaseni on meil õnnestunud vähendada elektrita inimeste arvu poole võrra, süsteemi stabiliseerida.”

President tõdes aga, et voolukatkestused jätkuvad enamikus Ukraina piirkondades ja ka pealinnas Kiievis.

“Voolukatkestuste tõttu kannatab üle 6 miljoni kliendi. Kolmapäeva õhtul oli elektrita ligi 12 miljonit klienti,” ütles Zelenskõi.

President tegi etteheiteid Kiievi linnavõimudele, öeldes, et abipunktide kohta, kust elanikud saavad toitu, vett, voolu akude laadimiseks ja muud hädavajalikku, on tulnud palju kaebusi.

“Palun pöörake tähelepanu: Kiievi elanikud vajavad rohkem kaitset,” ütles ta. “Täna õhtul oli linnas vooluühenduseta 600 000 tarbijat. Paljud Kiievi elanikud on olnud elektrita üle 20 ja isegi 30 tundi.”

Kiievi võimud teatasid laupäeva varahommikul, et vesi on nüüd kogu linnas, kuid elekrita on veel umbes 130 000 elanikku. Linnavõimud lubasid, et 24 tunni jooksul taastatakse elekter, vesi ja küte terves linnas.

01:39

Ukraina luure tõrjub kuuldusi võimalikust rünnakust Valgevene suunalt

Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsus tõrjus reedel kuuldusi sellest, et Venemaa valmistub ründama Ukrainat Valgevene suunalt veel enne novembri lõppu.

“Ukraina inforuumis levib viimastel päevadel info väidetavatest vaenlase plaanidest rünnata Ukrainat Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi löögirühmaga Ukraina põhjapiiride suunalt novembri lõpus,” ütles luurepeavalitsus oma Telegrami kanalis. 

Sellisele rünnakule eelnevat massiline raketi- ja õhurünnakute laine.

“Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsus teatab, et selline info ei vasta tegelikkusele. Selle infoerioperatsiooni eesmärk on provotseerida Ukrainat paiskama märkimisväärse osa vägedest Valgevene piirile, et nõrgestada relvajõudude pealetungipotentsiaali Ukraina ida- ja lõunaosas, ja kaudselt näidata valgevenelaste meie riigi väidetavat kavatsust rünnata Valgevene territooriumi, provotseerides sellega valgevenelasi astuma sõtta,” lisatakse teates.

Luurepeavalitsus rõhutas, et selliste kuulduste eesmärk on külvata paanikat ukraina ühiskonnas ning on osa vaenulikest info ja psühholoogilistest erioperatsioonidest.

“Seda näitab ka fakt, et selliste teadete alguses näidati võimaliku sissetungi kuupäevana 25.-28. novembrit, aga mõni tund hiljem nihkus sissetungi kuupäev 28.-29. novembrile,” lisas Ukraina luure, kutsudes inimesi mitte laskma end eksitada sellistest provokatsioonidest ning uskuma ainult ametlike allikate infot.

25. november

ICMP: Ukraina sõjas on kadunuks jäänud üle 15 000 inimese

ICMP Euroopa regiooni direktor Matthew Holliday ütles Reutersile, et pole teada, kui palju inimesi on tahtevastaselt ümber paigutatud, hoitakse Venemaal kinni, on perekondadest eraldatud või on hukkunud ja maetud improviseeritud haudadesse.

Holliday sõnul on 15 000 teadmata kadunut konservatiivne hinnang, kui võtta arvesse seda, et ainuüksi Mariupolis jäi võimude andmetel kadunuks või hukkus 25 000 inimest.

“Arvud on hiiglaslikud, ja probleemid, millega Ukraina kokku põrkab, hiiglaslikud,” lausus ta.

Holliday ütles, et teadmata kadunute saatuse väljaselgitamine kestab pärast sõjategevuse lõppemist tõenäoliselt veel aastaid.

Kiiev: otsused, mis ei näe ette Krimmi vabastamist, on aja raiskamine

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kutsus mitte raiskama aega sõja lõpetamise variantide kaalumisele, mis ei näe ette Krimmi vabastamist, edastas neljapäeval uudisteportaal Unian.

Zelenskõi rõhutas intervjuus Financial Timesile, et ta on siiski valmis kaaluma Krimmi tagasisaamise mittesõjalisi variante.

“Kui keegi pakub meile tee Krimmi deokupeerimisele mittesõjalisel teel, siis ma olen selle poolt… Kui otsused ei näe ette deokupeerimist ja (Krimm) on osa Venemaa Föderatsioonist, siis keegi ei tohiks kulutada sellele oma aega. See on aja raiskamine,” lisas ta.

Financial Times märgib, et mõned lääneriigid on mures selle pärast, et Ukraina igasugune katse Krimm tagasi võtta võib viia ohtliku eskalatsioonini Venemaa poolt. Läänes kardetakse, et see võib viia isegi tuumarelvade kasutamiseni.

Ta lisas, et Vene rünnakud Ukraina tsiviiltaristu objektide pihta annavad tunnistust sellest, et Kreml ei kavatse pidada kõnelusi sõja lõpetamiseks.

24. november

Vene väe lahingkaotused olid möödunud ööpäeval umbes 390 inimest ning alates sissetungi algusest Ukrainasse 24. veebruaril küündisid need esmaspäeva hommikuks umbes 84 600 inimeseni, edastas Ukraina relvajõudude peastaap Facebookis.

Lisaks on Venemaa viimase ööpäevaga kaotanud Ukrainas kuus tanki ja viis soomukit (sissetungi algusest vastavalt 2892 ja 5822 ühikut).

Päeva jooksul hävitas Ukraina kaks vaenlase suurtükisüsteemi ja seitse sõidukit (sealhulgas kütuse ja määrdeainetega tsisternautot).

Kokku on Venemaa sissetungi algusest kaotanud 1870 suurtükki, 393 raketiheitjat, 209 õhutõrjesüsteemi, 4378 sõidukit ja tsiternautot, 161 eritehnikaühikut ja 16 laeva. Hävitatud on 278 lennukit ja 261 helikopterit, alla tulistatud 1537 drooni ja 480 tiibraketti.

10:53

Venemaa teeb kõik, et lahingus langenud Wagneri palgasõdureid ei oleks võimalik tuvastada

Vene sõjavägi andis meditsiinitöötajatele korralduse surnud palgasõduritelt dokumendid ära korjata, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

„Sissetungijad käskisid Horlivka arstidel surnud Wagneritelt dokumendid ära võtta, surnukehadel kohtuarstlikku läbivaatust mitte läbi viia ja palgasõdureid transportimiseks sanitaarkottidesse pakkida,“ teatab Ukraina relvajõudude peastaap oma Facebooki lehel.

Aruande kohaselt on laibakottide sihtkoht siiani teadmata.

Peastaap teatas ka, et ajutiselt okupeeritud Krimmi autonoomse vabariigi territooriumil käivad tööd raudbetoonkonstruktsioonide valmistamiseks. Valmistooteid eksporditakse Armjanski linna suunas.

10:41

Ukraina relvajõudude hoog ei rauge

Tabamuse said mitmed vaenlase isikkoosseisu, relvastuse ja sõjatehnika koondumise alad, märkis Ukraina relvajõudude peastaap, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

Ukraina sõdurid andsid päeva jooksul kuus õhulööki vaenlase koondumisaladele.

Ukraina raketivägede ja suurtükiväe üksused tabasid nelja isikkoosseisu, relvastuse ja sõjatehnika koondumise piirkonda, õhutõrjepositsiooni ja veel üht olulist (kuid täpsustamata) vaenlase objekti, teatab Ukraina relvajõudude peastaap hommikuaruandes.

“Kaitseväe lennundus andis viimase ööpäeva jooksul kuus lööki vastase isikkoosseisu, relvastuse ja sõjatehnika koondumispiirkondadele ning õhutõrje raketisüsteemide positsioonidele,” seisab raportis.

10:32

Sajad haavatud venelased haiglates: Vene Föderatsioon on Luhanski oblasti okupeeritud aladel hädas

Luganskis on “vabariiklik” haigla ülerahvastatud, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

Okupeeritud Luhanskis on vähemalt neli haiglat täis haavatud venelasi, eriti nn vabariiklik haigla. Antratsõtis, Lutuhõnes ja Starobilskis pole haiglaraviks piisavalt ruume, teatas Luhanski oblasti sõjaväevalitsus oma Telegramis. “Kõigis neis linnadest on sadu haavatuid, osaliselt mobiliseeritud venelasi,” seisis teates.

Tuletame meelde, et Venemaa president Vladimir Putin kuulutas 21. septembril välja “osalise” mobilisatsiooni Venemaa Föderatsioonis. Samuti “mobiliseerisid” sissetungijad aktiivselt okupeeritud alade elanikke.

23. novembril teatas Luhanski oblasti sõjaväeadministratsioon, et piirkonna okupeeritud osa mõnes asulas “mobiliseeris” vaenlane peaaegu kõik mehed.

23. november

11:12

Venelased pommitasid hommikul Kupjanski, kaks ohvrit

Vaenlase mürskude tagajärjel said kannatada polikliiniku hoone ja 9-korruseline elumaja, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

Harkivi oblastis asuva Kupjanski linna pommitamise tagajärjel hukkus täna hommikul kaks ja sai vigastada kaks inimest. Harkivi piirkonna sõjaväeadministratsiooni esimees Oleg Sinegubov ütles, et venelaste terroriaktid on seal regulaarsed.

“Umbes kella 07:40 ajal toimus pommitamine Kupjanski linnas. Kannatada said 9-korruseline elumaja ja polikliinikuhoone. Kahjuks hukkus 2 inimest – 55-aastane naine ja 68-aastane mees , 1 mees sattus haiglasse, 1 sai kohapealset ravi,“ ütles Sinegubov, kelle sõnul tulistasid sissetungijad päeval ka Harkovi oblasti rinderajooni.

10:41

FOTOD: Sissetungijate laibad katavad kogu maa: Ukraina relvajõudude sõdur rääkis Bahmuti lähedal käimasolevatest lahingutest

Sõduri sõnul varjuvad sissetungijad mõnikord laipade taha, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

Bahmuti lähedal asuv maa on täielikult kaetud sissetungijate surnukehadega. Mõned sissetungijad poevad laipade taha peitu ja teesklevad tundide viisi, et on surnud. Sõduri, hüüdnimega “Sinu sõber Stus”, sõnul on Venemaa sellel suunal koondanud palju isikkoosseisu, kuid see ei lisa talle efektiivsust lahinguväljal.

“Päev on täis peaaegu pidevat võitlust. Oh ****, sellest, kui palju **** siin inimestele järele on jõudnud ja see arv kasvab üha enam. Arvatakse, et siin on lahingväljal 2000 surnut. Hakka või uskuma, et nüüd ongi kõik nagu II maailmasõja kroonikates. Kogu maa on laipadega kaetud,” rääkis sõdalane.

Sõduri sõnul lähevad sissetungijad lahingusse 10-liikmeliste rühmadena. Ainult neli naasevad. Kohe läheb lahingusse teine ​​rühm, olukord kordub. „Selles formaadis päev möödubki. Mõnikord roomavad nad üle oma surnud sõprade ja hakkavad peaaegu nende all kaevama, et ellu jääda. Mõnikord lamavad nad surnute lähedal ja lamavad tunde,“ lisas sõdalane.

10:14

VIDEO: Ukraina sõjaväelased püüdsid Luhanski oblastis kinni Vene “Tiigri”

Hästi sihitud ATGM lasuga muutsid meie tankistid sissetungijate “Tiigri” vanaraua hunnikuks, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

Luhanski oblastis hävitasid Ukraina sõjaväelased 45. suurtükiväebrigaadist tankitõrjeraketisüsteemi hästi sihitud lasuga Vene soomusauto “Tiiger”.

Brigaadi Facebooki lehel avaldati video vaenlase AFV likvideerimisest.

22. november

10:11

Hersoni elanikel palutakse talveks evakueeruda

Elanikele pakutakse tasuta evakueerimist Krõvõi Rihi, Nikolajevisse ja Odessasse koos võimaliku hilisema ümberistumisega Kirovohradi piirkonda või läänepoolsetesse piirkondadesse, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

„Ukraina valitsus pakub sissetungijate käest vabanenud Hersoni elanikele talveks evakueerumist riigi turvalisematesse piirkondadesse,“ teatas ajutiselt okupeeritud alade taasintegreerimise minister Irina Vereštšuk Telegramis.

“Pöördun Hersoni elanike poole. Eelkõige haavatavate kodanike poole: lastega naised, vanurid, haiged ja liikumispuudega inimesed. Arvestades linna keerulist olukorda ja probleeme infrastruktuuriga, saate evakueeruda talveks riigi turvalisematesse piirkondadesse,“ kirjutas Vereštšuk.

09:48

USA analüütikud: Ukraina peab Kinburgi sääre vabastama

Analüütikud märkisid, et vaenlane kasutas positsioone Kinburgi säärel, et tulistada Ukraina sõdureid Ochakovis, vahendas Ukraina meediakanal UNIAN.

Kui Ukraina väed võtavad oma kontrolli alla Nikolajevi oblastis asuva Kinburgi sääre, suudavad nad Kiievi kontrolli all oleval Musta mere rannikul tõrjuda Venemaa sissetungijate rünnakud. Ameerika Sõjauuringute Instituudi (ISW) aruande kohaselt võivad Ukraina sõdurid selle vabastamise korral intensiivistada sõjalist tegevust merel ja pääseda üle Dnepri vasakkaldale.

“Kinburgi säär asub vaid 4 km kaugusel Ochakovist üle väina ja võimaldab teil kontrollida sissepääsu Dneprisse ja Lõuna- Bugisse, samuti Nikolajevi ja Hersoni linnasadamatesse,” märkisid analüütikud.

ISW lisas, et vaenlane kasutas poolsaare positsioone, et anda raketi- ja suurtükilööke Ukraina kaitsjate pihta Ochakovis ja teistes Musta mere ranniku Kiievi kontrolli all olevates osades.

Analüütikud rõhutasid, et Kinburgi säär on Hersoni piirkonda Dnepri vasakul kaldal koondunud vaenlase 152-millimeetriste suurtükirelvade käeulatusest väljas.

09:26

FOTO: Dnepris päästeti 10 tundi kestnud operatsiooni käigus noore vabadusvõitleja elu

Mechnikovi nimelises Dnepropetrovski regionaalhaiglas päästeti 28-aastase Ukraina sõjaväelase Andrei elu. Tal oli palju keerulisi vigastusi ja suur verekaotus, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

„Aju verevalumid, kaela pehmete kudede vigastused, submandibulaarse piirkonna rebestus, parema ülalõua põskkoopa murd võõrkeha olemasoluga, trahheotoomia,“ loetles Mechnikovi haigla peadirektor Sergei Rõženko noormehe vigastusi. „Suurim kild tabas lülisammas, kahjustades unearterit.“

Operatsioon kestis üle 10 tunni, mille jooksul õmmeldi kinni kõik veresooned ja haavad. „Eile võeti ta hingamisaparaadi alt ära. Ainult ema pisarate rõõmus sära ütleb kõik, ta jääb ellu. Nad on täna õnnelikud,“ lisas arst.

Foto: facebook.com/rsa010963

21. november

Zelenskõi: elektrivarustuse olukord leevenes mitmes piirkonnas

Elektrivarustuse olukord leevenes mitmes Ukraina piirkonnas, ütles pühapäeva õhtul president Volodõmõr Zelenskõi.

“Võrkude ja varustuse tehniliste võimaluste taastamine, elektriliinide demineerimine, remont – kõik jätkub ööpäevaringselt. Õnnestus leevendada olukorda mitmes piirkonnas, kus veel eile oli väga palju reaalseid probleeme,” ütles ta videopöördumises.

“Täna õhtul on stabiliseerivad väljalülitamised 15 oblastis ja ka Kiievis. Kõige rohkem Vinnõtsja, Sumõ, Poltava, Hmelnõtskõi, Ivano-Frankivski, Kiievi oblastis ja pealinnas. Teeme kõik võimaliku ja võimatu, et taastada normaalne elu Odessas, Harkivis ja kõigis meie linnades ja kogukondades,” lubas Zelenskõi.

Ta tänas energeetikuid, kommunaaltöötajaid, oblastite administratsioone, kõiki, kes teevad tööd ukrainlaste heaks.

20. november

Lääne katsed veenda Kiievit läbirääkimistele Moskvaga pärast järjestikuseid sõjalisi võite on veidrad ning sarnanevad palvega kapituleeruda, rääkis Ukraina presidenikantselei võtmenõunik AFP-le. 

“Kui teil on lahinguväljal initsiatiiv, on pisut veider saada selliseid ettepanekuid nagu “sõjaliselt ei jõua te nagunii kõike teha, peate läbi rääkima”,” ütles Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi nõunik Mõhhailo Podoljak. 

See tähendab, nagu peaks oma maid tagasi võitev riik kaitava riigi ees kapituleeruma, lisas Podoljak AFP-le antud usutluses. 

USA ajakirjandus kirjutas viimati, et mõned kõrged ametnikud on asunud Ukrainat julgustama kõnelustele, mida Zelenskõi on siiani välistanud, kuni Venemaa relvajõud ei tõmbu tagasi kogu Ukraina territooriumilt.

20. november 2022

19:59

Grossi taunis teadlikke rünnakuid Ukraina tuumajaama vastu

ÜRO tuumajärelevalveagentuuri juht Rafael Grossi taunis pühapäeval “sihitud rünnakuid” Vene okupatsiooniväe kontrolli all oleva tuumaelektrijaama vastu Lõuna-Ukrainas, kutsudes üles peatama seda hullust.

“Umbes tosinkond rünnakut” tabas tuumajaama territooriumi, ütles Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) juht Prantsuse ringhäälingule BFMTV, ilma süüd esitamata ei Ukrainale ega Venemaale.

Olukord on Grossi sõnul “äärmiselt tõsine”, ütles ta.

11:10

Ukraina presidendi nõunik: läbirääkimised tähendaksid kapitulatsiooni

Lääne katsed veenda Kiievit läbirääkimistele Moskvaga pärast järjestikuseid sõjalisi võite on veidrad ning sarnanevad palvega kapituleeruda, rääkis Ukraina presidenikantselei võtmenõunik AFP-le. 

“Kui teil on lahinguväljal initsiatiiv, on pisut veider saada selliseid ettepanekuid nagu “sõjaliselt ei jõua te nagunii kõike teha, peate läbi rääkima”,” ütles Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi nõunik Mõhhailo Podoljak. 

See tähendab, nagu peaks oma maid tagasi võitev riik kaitava riigi ees kapituleeruma, lisas Podoljak AFP-le antud usutluses. 

USA ajakirjandus kirjutas viimati, et mõned kõrged ametnikud on asunud Ukrainat julgustama kõnelustele, mida Zelenskõi on siiani välistanud, kuni Venemaa relvajõud ei tõmbu tagasi kogu Ukraina territooriumilt.

USA staabiülemate ühendkomitee esimees Mark Milley on pakkunud, et pärast suuri võite lahinguväljal ja Vene vägede märgatavat nõrgenemist võiks Kiiev seda ära kasutada ja alustada kõnelusi sõja lõpetamiseks.

Milley sõnul on ebatõenäoline, et Ukraina väed suudavad lähiajal tagasi vallutada kogu Venemaa okupeeritud territooriumi, eriti Krimmi, mille Moskva hõivas 2014. aastal.

Podoljaki sõnul pole Moskva teinud Kiievile ühtegi otsest ettepanekut rahukõnelusteks, eelistades pigem vahendajaid.

Kiievi arvates tähendaksid sellised kõnelused üksnes manööverdamist, mille korral Kreml saaks hingetõmbeaega uue rünnaku ettevalmistamiseks.

“Venemaa ei taha läbirääkimisi. Venemaa viib läbi kommunikatsioonikampaaniat, mida ta “läbirääkimisteks” nimetab,” kõneles Ukraina presidendi nõunik.

Podoljaki meelest arvab Venemaa president mitmetele lüüasaamistele vaatamata siiani, et ta suudab Ukraina hävitada. “See on tema kinnismõte,” märkis Podoljak.

Nõunik siiski eitas, et lääs üritab Ukrainat läbirääkimisteks otseti survestada, lisades samas, et “meie partnerid arvavad endiselt, et on võimalik naasta sõjaeelsesse aega, mil Venemaa on usaldusväärne partner”.

01:52

WSJ: pärast Hersonist taandumist hoogustab Venemaa rünnakuid idas

Vägede taandumine Ukrainas Hersonist andis Venemaale võimaluse 20 000 sõjaväelase ümbersuunamiseks oma jõudude tugevdamiseks teistel rindesuundadel, osa neist saadeti itta Donetski oblastisse, edastas laupäeval uudisteportaal Unian viitega Wall Street Journalile.

WSJ-i andmetel valmistub Ukraina uueks pealetungiks just seal, kuna Hersonist välja viidud Vene üksused ühinevad hiljuti mobiliseeritud venelastega. Vene okupatsioonijõud on suurendanud ka rünnakuid sellel suunal.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles laupäeval, et reedel registreeriti Donetski oblastis umbes 100 tulistamist.

“Mingit sõjategevuse nõrgenemist või hingetõmbeaega ei olnud,” märkis ta.

Analüütikute hinnangul on Vene okupatsioonivägesid Ukrainas juhatav kindral Sergei Surovikin surve all. Temalt nõutakse tulemusi Donbassis pärast taganemist Hersonist, samuti uute kaitsepositsioonide rajamist Dnepri jõe idakaldale.

19. november 2022

14:25

Moskva taunis Poola otsust Lavrovi OSCE kõnelustele mitte lubada

Venemaa sarjas laupäeval Poola otsust mitte lubada välisminister Sergei Lavrovi Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) detsembrikuisele kohtumisele ning nimetas seda “enneolematuks ja provokatiivseks” sammuks.

“Poola kui OSCE eesistuja otsus mitte lubada välisminister Sergei Lavrovil osaleda OSCE ministrite kohtumisel Łódźis 1.-2. detsembril on enneolematu ja provokatiivne,” teatas Vene välisministeerium.

08:12

“Enamik” APEC-i liikmeid mõistis sõja Ukrainas hukka

Vaikse ookeani riikide juhid liitusid rahvusvahelise survega Venemaale seoses tema kallaletungiga Ukrainale, andes APEC-i tippkohtumise puhul välja avalduse, mille järgi “enamik” neist mõistis Venemaa sõja hukka.

“Enamik liikmeid mõistis sõja Ukrainas karmilt hukka ja rõhutas, et see põhjustab tohutuid inimkannatusi ning süvendab maailmamajanduse nõrkust,” kinnitasid Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö foorumil 21 riigi juhid.

Sellisel sõnastusel väljendiga “enamik” on ka Venemaa ja Hiina allkirjad.

APEC-i avaldus järgnes G20 möödunud nädalal tehtud deklaratsioonile.

04:43

Zelenskõi: Ukraina sõjavägi ei anna järele üheski rindelõigus

President Volodõmõr Zelenskõi sõnul ei anna Ukraina sõjavägi vaenlasele järele üheski rindelõigus ning valmistab ette tulevast edu, vahendas reedel portaal Unian. 

“Üliraske lahingutegevus Donetski oblastis jätkub praeguseni, lahingute pehmenemist ega hingetõmbeaega pole olnud. Just eile löödi Donetski oblastis tagasi sadakond Vene rünnakut. Kõik meie sõdurid, kes hoiavad positsioone Donbassis, on tõelised kangelased,” rõhutas Zelenskõi õhtuses videopöördumises.

President märkis eraldi ära Harkivi ja Sumõ piirivalvesalgad, mis praegu tegutsevad Donbassis. Tema sõnul on nende miinipildujameeskonnad “suureks abiks, andmata  okupantidele rahu. See on see, mida vaja, poisid,” kiitis Zelenskõi.

Ta tänas ka Ukrainat Bahmuti suunal kaitsva rahvuskaardi 4. operatiivbrigaadi võitlejaid.

“Mõistlik algatus ja stabiilsus on kaks asja, mis annavad ülimalt kasulikke tulemusi. Me ei anna vaenlasele järele üheski rindelõigus. Vastame kõikjal, hoiame positsioone kõikjal. Valmistame teatud lõikudes ette tulevasi õnnestumisi,” rõhutas riigipea.

18. november

13:25

Ekspert selgitas kuidas Ukraina rakett võis teoreetiliselt Poolasse sattuda

Raketi iselikvidaator suure tõenäosusega mingil tehnilisel põhjusel ei töötanud, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

Ukraina S-300 rakett oleks võinud tabada Poola territooriumi, kui see tulistati Poola piiri suunas lendava Vene tiibraketi pihta.

Militaarekspert Oleg Ždanov selgitas oma videoblogis, et nii võib juhtuda, kui tiibraketi sabasse tulistatud S-300 kaotaks sihtmärgi ja jätkaks lendu Poola suunas.

“See on kõige lihtsam ja lühim seletus, miks meie rakett võis sattuda Poola territooriumile,” ütles ta. Eksperdi hinnangul pidi sihtmärgi kaotuse tagajärjel õhutõrjeraketi juures töötama iselikvidaator, kuid mingitel tehnilistel põhjustel seda ei juhtunud.

17. november

10:38

FOTOD: Zaporižžja oblastis öise pommitamise käigus tabamuse saanud elumajas on hukkunud vähemalt 4 inimest

Inimesed jäid pommitamise käigus hävinud kahekorruselise elumaja rusude alla, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

„Öösel korraldasid venelased taas raketirünnaku ühele Vilnjanski oblasti asulale. Kolme raketitabamuse tagajärjel hävisid tsiviilstruktuurid. Eelkõige hävis kahekorruseline elumaja, inimesed jäid rusude alla,“ teatas Zaporižžja oblasti sõjaväevalitsuse esimees Oleksandr Starukh.

Hukkunute arv on kasvanud 4-ni, teatas presidendi kantselei. Majas elas kolm perekonda, kokku umbes 10 inimest. Päästjad jätkavad otsinguid, et inimesi rusude alt vabastada.

10:24

Venelased mineerivad Hersoni oblasti vasakkaldal infrastruktuurirajatisi

Vene sissetungijad tugevdasid Hersoni oblastis, Dnepri vasakkaldal filtreerimismeetmeid. Peastaabi teatel juhtus see pärast sissetungijate lüüasaamist Ukraina relvajõudude poolt, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

„Kahhovka piirkonnas tõhustas vaenlane filtreerimismeetmeid pärast oma positsioonide hävitamist kaitseväe poolt,“ öeldakse raportis.

Venelased taganesid Hersoni oblasti paremkaldalt. 11. novembril sisenesid Ukraina sõjaväelased oblastikeskusesse ja kuulutati välja linna vabastamise. Üldiselt on viimastel päevadel Dnepri paremkaldal Hersoni ja Nikolajevi oblastis deokupeeritud 179 asulat.

16. november

16:34

Ukraina ootab partneritelt infot, mille põhjal järeldati, et Poola territooriumil toimunud plahvatuse puhul oli tegemist nende õhutõrjeraketiga

Zelenskõi pidas peakorteri koosoleku, kus arutati kriitilise infrastruktuuri rajatiste kaitse tugevdamist ja Ukraina õhutõrje efektiivsuse tõstmist, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

Kolmapäeval, 16. novembril pidas Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kõrgeima ülemjuhataja peakorteri korralise koosoleku. Otsused tehti Ukraina alade edasise deokupeerimise kontekstis. Osalejad analüüsisid teavet Venemaa hiljutiste raketirünnakute tekitatud kahjude olemuse kohta ning vaatasid läbi terrorirünnakute järelmõju.

Lisaks hindasid staabi liikmed prognoose operatiivolukorra arengu kohta rindel, võttes arvesse lõunasuunalisi muutusi.

“Otsused langetati Ukraina alade edasise deokupeerimise kontekstis. Eraldi analüüsiti varustuse ja relvastuse remondi tempot ja mahtu ning vägede varustamist kõige vajalikuga talveperioodi läbimiseks,” seisab raportis.

Ukraina pooldab koos partneritega Poola territooriumil toimunud raketiplahvatuse juhtumi üksikasjalikumat uurimist. Samuti ootab Ukraina partneritelt infot, mille põhjal järeldati, et tegemist on Ukraina õhutõrjeraketiga.

09:47

Ukraina relvajõudude kindralstaap: Ukraina relvajõud tõrjusid sissetungijate rünnakud Donetski oblastis 9 asula lähedal

Vaenlane jätkab kaitseliinide varustamist Dnepri vasakul kaldal, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

Kindralstaabi raportis seisab, et okupandid ei lõpeta pealetungioperatsioone Bahmuti, Avdijivka ja Novoazovski suunal. “Ukraina sõdurid lõid möödunud ööpäeva jooksul tagasi Vene sissetungijate rünnakud Donetski oblasti Belogorovka, Kurdjuumovka, Novõi Kalõnivi, Veseloe, Avdijivka, Pervomaiski, Vodianoe, Novomihhailovka ja Vremjevka asulate piirkonnas,” teatas kindralstaap.

Samuti püüab vaenlane teatud piirkondades ohjeldada kaitseväe tegevust ning jätkab kaitseliinide varustamist Dnepri vasakkaldal.

Zaporižžja suunas tulistasid sissetungijad tankidest ja suurtükiväest Zaliznõtšnoe, Štšerbaki, Temirovka, Stepnogorski, Belogorie, Dorožnjanka, Malinovka, Olgovski, Novopoli, Guljaipole ja kogu Hersoni suunas. Suurtükivägi Iljinka, Dudchani, Kachkarovka ja Pridneprovski piirkonnas.

Sissetungijad tulistasid ka teisi asulaid tankidest ja kogu suurtükiväe spektrist.

09:32

Venemaa kattis Nikopoli Gradide ja raskekahurväe tulega

Dnipropetrovski oblastis “katsid” Vene sissetungijad raskekahurväega “Gradidega” öised linnad ja külad, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

Dnipropetrovski oblasti sõjaväeadministratsiooni esimees Valentin Reznitšenko kirjutas Telegramis, et Nikopoli piirkonnas oli öö pingeline – okupandid ründasid kolme kogukonda: Marhanetsi, Nikopoli ja Tšervonogrygorivskat. Ta lisas, et hukkunuid ega vigastatuid pole.

“Nikopolis tabasid Vene mürsud kümmet eramaja. Kannatada said kõrvalhooned, autod, gaasitorustik ja elektriliinid. Ühes majas puhkes tulekahju. Tuletõrjujad on leegid juba summutanud,” seisab aruandes.

08:52

Biden: On vähetõenäoline, et Poolat tabas Venemaalt välja tulistatud rakett

USA president ütles, et raketi trajektoori järgi ei lasknud raketi välja Ukrainas sõda pidanud Vene väed, oodatakse uurimise tulemusi, vahendab The Guardian.

USA president esines G20 kohtumisel Indoneesias Balil pärast lääneriikide liidrite erakorralise kohtumise kokkukutsumist, et arutada NATO territooriumil toimunud plahvatust, mis võib viia Ukraina sõja uude, veelgi ohtlikumasse dimensiooni.

Küsimusele, kas rakett tulistati välja Venemaalt, vastas Biden: “On olemas esialgne teave, mis seda vaidlustab. Ma ei taha seda kinnitada enne, kui oleme täieliku uurimise läbi viinud, kuid selle trajektoori järgi on ebatõenäoline, et see Venemaalt pärines.“

15. november

09:46

USA Sõjauuringute keskus (ISW) hoiatas, kuhu Venemaa Föderatsioon pärast Hersoni oblastist taandumist väed paigutab

Ameerika analüütikud hoiatasid, et teatud osades Donbassist võivad vaenlase sõjalised operatsioonid intensiivistuda, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

Venemaa Föderatsioon toob pärast Hersoni oblasti osast taganemist tõenäoliselt väed uuesti Donetski oblastisse. Seetõttu võivad sõjalised operatsioonid piirkonna lääneosas Bahmuti ja Donetski ümbruses muutuda intensiivsemaks, teatab Ameerika Sõjauuringute keskus (ISW).

“Vene väed saavutavad nendel aladel lähipäevil ja nädalatel tõenäoliselt edu, kuid operatiivselt ei ole need edusammud tõenäoliselt märkimisväärsed,” märgitakse raportis.

Varem ütles Ukraina relvajõudude idarühma vägede pressiesindaja Serhi Tšerevatõ, et kõige ägedamad lahingud käivad Donbassis.

Suve lõpus alustasid Ukraina relvajõud mitmes piirkonnas vastupealetungioperatsioone. Ukraina armee läks edasi eelkõige Hersoni oblastis. Oktoobri lõpu seisuga olid Ukraina sõdurid vabastanud üle 80 asula.

09: 25

Zelenskõi: Ärge pakkuge Ukrainale kompromisse territooriumi ja iseseisvuse osas

Zelenskõi rõhutas ka, et Vene Föderatsiooni sõnu ei saa usaldada, mistõttu ei tule “Minsk-3” rahulepe kõne allagi, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi sõnul ei tasu Ukrainale pakkuda kompromisse südametunnistuse, suveräänsuse, territooriumi ja iseseisvuse osas. „Ukraina on alati olnud rahuvalve jõupingutuste liider,“ ütles president G-20 tippkohtumisel osalejatele saadetud videosõnumis, mille presidendi kantselei oma Telegrammis avaldas.

“Ma tahan, et see agressioonisõda lõppeks õiglaselt ning ÜRO põhikirja ja rahvusvahelise õiguse alusel ja mitte iga hinna eest. Te ei tohiks Ukrainale pakkuda kompromisse südametunnistuse, suveräänsuse, territooriumi ja iseseisvuse osas. Me austame reegleid ja me oleme sõnapidajad inimesed. Ukraina on alati olnud rahuvalve jõupingutuste liider ja maailm on seda näinud. Ja kui Venemaa ütleb et väidetavalt tahab selle sõja lõpetada, siis las ta tõestab seda tegudega. Ilmselgelt ei saa Venemaa sõnu usaldada ja ei tule “Minsk-3″, mida Venemaa kohe pärast rikkuma saaks hakata,” ütles Zelenskõi.

Ukraina liidri sõnul saab ja tuleb Venemaa agressioon peatada juba praegu. “Kui rahu taastamiseks ei võeta vastumeetmeid, siis see tähendab, et Venemaa tahab lihtsalt teid kõiki veel kord petta, maailma petta ja sõja külmutada just siis, kui tema kaotused muutusid eriti käegakatsutavaks. Me ei lase Venemaal oodata, ehitada, jõudu koguda ja seejärel alustada uut terrorit ja globaalset destabiliseerimist. Olen kindel, et just praegu on vaja ja võimalik peatada hävitav Venemaa sõda,” ütles ta.

09:12

Ukraina vägede kindralstaap: Okupandid üritavad Luhanski oblastis sõjaväelasi ukrainlaste tühjadesse majadesse paigutada

Sissetungijad nõuavad kohalikelt elanikelt, et nad tuleksid nn administratsiooni juurde, et täpsustada andmeid mahajäetud eluruumide kohta, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

Luhanski oblasti okupeeritud territooriumil otsivad Vene sissetungijad mahajäetud eramaju oma sõjaväelaste majutamiseks. Jutt on neist, kes saabusid Vene üksuste kaotusi täiendama, teatas peastaap täna hommikuses kokkuvõttes.

Luhanski oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Sergei Gaidai, tetas et piirkonnas on sissetungijate käest vabastatud juba 12 asulat. Tema sõnul on Vene sissetungijate käest vabanenud Luhanski oblasti külad peaaegu hävinud.

Ukraina relvajõudude peastaabi teatel plaanivad sissetungijad Luhanski oblastis läbi viia tsiviilelanikkonna täieliku evakueerimise Kremennajast, Sjevjerodonetsk ja Rubižnest.

14. november

16:49

HÄIRIV FOTO: Venelased tapsid Hersoni piirkonnas julmalt punase raamatu hamstreid

Enne sõda kaitsesid neid lõunamaa steppides elavaid loomi kohalikud loomakaitsjad, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

Ühelt Vene sissetungijate mahajäetud positsioonilt Hersoni oblastis leiti julmalt tapetud loomade surnukehad.

Ukraina looduskaitserühma Facebooki teatel leiti surnud loomade hulgast punasesse raamatusse kantud hallhamster.

Ukraina sõjaväelaste tehtud fotodelt on näha, et venelased riputasid närilisi sabast ja kaelast ühe puu külge, mille alt leiti ka sissetungijate poolt maha jäetud prügi.

Loomakaitsjate sõnul reostasid Venemaa agressorid üheksa sõjakuu jooksul 182 880 ruutmeetrit Ukraina pinnast. Venelased okupeerisid 8 Ukraina kaitseala ja 12 rahvusparki. Vaenutegevuse tagajärjel on kannatada saanud 20% Ukraina kaitsealadest.

13. november

Venelased koondavad jõude Melitopoli ja Mariupoli ümber

Ukraina üksused kindlustuvad Hersoni oblastis Dnepri paremkaldal, Vene vägi koondab jõude Melitopoli ja Mariupoli, kirjutab Sõjauuringute Instituut (ISW).

Ukraina vägi jätkab oma kontrolli kinnistamist Hersoni oblastis Dnepri paremkaldal. Tõenäoliselt kasutab Ukraina pärast Hersoni vabastamist taastunud lahingujõudu käimasoleva vastupealetungi tugevdamiseks Luhanski oblastis või uue vastupealetungi alustamiseks mujal, selgub ISW analüütikute 13. novembri ettekandest.

„Ukraina relvajõud tugevdavad tõenäolisemalt kontrolli läänekalda üle, jätavad sinna piisavalt üksusi, et heidutada ükskõik milliseid venelaste katsed uuesti jõge ületada, ja paigutavad väe ümber teistesse piirkondadesse,” öeldakse ettekandes.

„Vene pealetung Donetski oblastis nõuab Ukraina relvajõududelt ilmselt mõningate jõudude suunamist selle piirkonna kaitseks, kuid tõenäoliselt suunab Ukraina vägi vähemalt osa taastunud lahingujõust toetama käimasolevat vastupealetungi Luhanski oblastis või käivitab veel kuskil uue vastupealetungi.”

Märgitakse, et Ukraina vägi ründas Hersoni oblastis Dnepri idakaldal Berõslavist 50 km lõuna pool Tšaplõnkas asuvat Vene sõjaväebaasi.

Lisaks teatasid Vene allikad, et Ukraina vägi jätkas vasturünnakut Kreminna ja Svatove suunas.

Analüütikute sõnul jätkuvad Ukraina väe mõõdukad edusammud Luhanski oblastis ja tõenäoliselt hakkab neil veelgi paremini minema, kui neid toetavad Hersoni oblasti lääneosa jõud. Seetõttu on vaenutegevuse peatumine või aeglustumine pikaks ajaks  lähikuudel ebatõenäoline.

Vene vägi jätkab pealetungi Bahmuti, Avdiivka ja Ugledari piirkonnas. Vene kaitseministeerium teatas, et Vene üksused vallutasid Bahmutist kagus asuva Majorski.

Samuti jätkavad Vene üksused Zaporižžja ja Dnipropetrovski oblasti rindeasulate pommitamist. Zaporižžja linna tabas  Iskanderi rakett.

Ukraina teatel taganeb Vene vägi Dnepri vasakkaldalt ning koondab üksusi ja varustust Melitopoli (Zaporižžja oblast) ja Mariupoli (Donetski oblasti). Teatatakse Venemaa okupatsioonivõimude korraldatud sundmobilisatsioonist okupeeritud Melitopolis. Väidetavalt  sunnitakse mehi kaevama linna kaevikuid ja rajama kindlustusi.

11. november 2022

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles neljapäevases videopöördumises, et Lõuna-Ukrainas on Vene sissetungijate käest vabastatud juba 41 asulat, vahendab BNS.

President rääkis oma videoläkituses sõjaväe edusammudest lõunasuunal ja ärgitas meenutama, mis hinna ja pingutustega käib Ukraina alade vabastamine okupantidest.

“Täna on lõunast häid uudiseid. Ukraina lippude arv, mis käimasoleva kaitseoperatsiooni raames oma õigele kohale naasevad, on juba kümneid. Vabastatud on 41 asulat. Täname kõiki meie kangelasi, kes selle edu tagavad,” rääkis Zelenskõi.

Presidendi sõnul tuleb samas meeles pidada, et iga edusamm sõjatandril maksab Ukraina sõdurite elu.

“Ukrainlaste vabaduse eest antud elud. Kõik, mis praegu toimub, on saavutatud kuudepikkuse ägeda võitlusega. See on saavutatud julguse, valu ja kaotustega. Mitte vaenlane ei lahku, vaid ukrainlased ajavad okupante kodumaalt välja kalli hinna eest,” lisas Ukraina riigipea.

10. november 2022

12:39

Venemaa teatas Hersonist taandumise lõpetamisest

Venemaa teatas reedel, et on lõpetanud oma vägede Dnepri läänekaldalt tagasitõmbamise, vahendab BNS.

“Täna kell 5 hommikul Moksva aja järgi (4.00 Eesti aja järgi) jõudis lõpule Vene sõdurite Dnepri jõe vasakkaldale toimetamine,” ütles kaitseministeerium sotsiaalmeedias.

“Ühtki sõjaväevarustuse eset ega relva ei jäänud paremkaldale.”

12:00

Vene raketirünnakus Mõkolajivi elumajale hukkus vähemalt kuus inimest

Mõkolajivis on päästjad raketilöögi tagajärjel hävinud viiekorruselise hoone rusude alt toonud välja juba kuus surnukeha, vahendab BNS.

Venemaa raketirünnakus Mõkolajivi viiekorruselisele elumajale sai surma vähemalt kuus inimest, teatas linnapea Oleksandr Senkevitš.

“Päästjad tõid maja rusude alt välja veel kolm surnukeha – mehe ja kaks naist. Kella 10 seisuga on i elumajale antud raketilöögis saanud surma kuus inimest,” kirjutas Senkevitš reedel Telegramis.

Presidendikantselei asejuhataja Kõrõlo Tõmošenkot täpsustas, et hukkunute seas oli ka abielupaar. Nende 16-aastane poeg jäi ellu, sest magas teises toas. “Sotsiaalteenistus hoolitseb poisi eest,” täpsustas Tõmošenko Telegramis.

Varem teatati, et öise raketirünnaku tagajärjel Mõkolajivi elumajale hukkus viis ja sai vigastada kaks inimest.

Vene vägi on Mõkolajivi linna pommitanud kuid.

11:58

Kreml: Herson on vägede taandumisest hoolimata Venemaa “subjekt”

Hersoni linn Lõuna-Ukrainas jääb osaks Venemaast, hoolimata Moskva teatest, et väed taanduvad Ukraina sõdurite pealetungi ees, vahendab BNS.

“See on Vene Föderatsiooni subjekt. Selles ei ole ega saa olla mingeid muutusi,” ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ajakirjanikele.

Venemaa andis kolmapäeva õhtul korralduse viia väed Hersonis Dnepri läänekaldalt ära, kuid Ukraina ametnikud suhtuvad teadetesse umbusuga.

Hersoni loovitamine oleks Venemaa jaoks raske löök piirkonnas, mille ta on kuulutanud annekteerituks.

Peskov ütles vastuseks ajakirjanike küsimusele, kas Venemaa kahetseb nüüd Hersoni annekteerimist, et Kreml ei kahetse midagi.

Herson oli esimene suurem linn, mille Venemaa oma nõndanimetatud sõjalise erioperatsiooni käigus hõivas ning ainus Vene vägede kätte langenud oblastikeskus.

11:47

Zelenskõi tõotas videopöördumises poolakatele igavest sõprust

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi õnnitles reedel Poolat iseseisvuse taastamise 104. aastapäeva puhul, vahendab BNS.

“Armas Poola! Teie taastatud iseseisvus saab täna 104-aastaseks. Ja minu 104 sõna sulle. Ukraina ja Poola koos. Sa oled meie õde. Meie vahel on olnud ka teisiti, aga me oleme hõimlased, oleme vabad. Kui meie taastatud iseseisvus sai 30-aastaseks, oli Poola meie kõrval,” ütles ta poola keeles salvestatud videosõnumis.

“Mäletan meie ühist õnne, kuidas me koos rõõmustasime. Olles taas silmitsi vana ja ühise vaenlasega, on Poola meie kõrval. Ukrainlased jäävad seda alati mäletama. Nad jäävad mäletama, kuidas meie omasid vastu võeti. Teie inimesed on meie liitlased. Meie sõprus on igavene. Me saame koos võitjateks,” sõnas Zelenskõi.

11:14

Venemaa pealetungivõime ammendus juba mitme kuu eest

Tõenäoliselt ei peata talv Ukraina väge okupeeritud alade vabastamisel, Ukraina relvajõud saavad külmunud maastikul liikuda kergemini kui sügismudas, vahendab BNS.

Sõjauuringute Instituudi (ISW) analüütikud ei nõustu USA ja Euroopa asjatundjate hinnanguga, et talv pärsib Ukraina vastupealetungi, sest väidetavalt on see hea aeg läbirääkimiste jätkamiseks.

Külmakuudel mängib otsustavat osa varustuse ja laskemoona piisav kogus. Talveks valmistunud Ukraina vägi saab kasutada ära hooaja iseärasusi ja hakata külmunud pinnasel edasi liikuma kiiremini kui sügisesesel soisel ajal. Samas Vene vägi ei ole talvelahinguteks enamjaolt valmis.

“Kui lahingud sel talvel ka katkevad, põhjustavad selle logistilised mured ja mõlema poole mitme (pealetungi – toim) kampaania tipnemine,” ütlesid eksperdid.

Venemaa pealetungivõime kuivas kokku veel paari kuu eest, selgitasid Suurbritannia luureanalüütikud.

Lääne asjatundjate hinnangul ei võimalda osalise mobilisatsiooniga koostatud üksused agressoril täiemahulisi ründeoperatsioone läbi viia.

Vaenlase olukorda raskendavad ka Ukraina relvajõudude korrapärased rünnakud Venemaa relvade ja varustuse tarnimise logistikateedele. Laskemoonanappuse üle kurdavad juba ka sissetungijad ise.

Defence Expressi analüütiku Ivan Kiritševski sõnul ähvardab Venemaad pärast Harkivi oblastis talle osaks saanud läbikukkumist ja Kupjanski raudteesõlme kaotamist rinde kaskaadina kokkuvarisemine kogu liini ulatuses.

Juba on tulnud teateid kaitseliini rajamisest Hersoni oblastisse Lõssõtšanskisse, kaevumisest Musta mere rannikul ja katsest peatada Ukraina relvajõudude edasitungi Svatove-Troitske-Kreminna lõigul.

Samal ajal jätkasid okupandid riigi idaosas rünnakuid enamikus suundades.

10:41

Zelenskõi: ma ei ole ust paugutanud

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ei ole keeldunud läbirääkimistest Venemaa juhi Vladimir Putiniga, kuid Ukraina riigipea ei näe Moskval soovi Kiievi tingimustel rahu sõlmida, vahendab BNS.

Ukraina presidendi CNN-ile antud usutluse kohaselt ei välista tema oktoobris allkirjastatud seadlus Putiniga diplomaatiale üleminekust keeldumise kohta, et Venemaa retoorika võiks muutuda.

“Ma ei ole ust paugutanud. Ütlesin, et oleme valmis rääkima Venemaaga, aga teistsuguse Venemaaga. Sellisega, mis on tõesti valmis rahuks. Sellisega, mis on valmis tunnistama, et nad on okupandid,” ütles Zelenskõi.

“Ja siiani ei ole ma Venemaalt selliseid avaldusi kuulnud – ei Putinilt ega kelleltki teiselt,” võttis Ukraina president olukorra kokku.

Politico hinnangul tuleneb Ukraina presidendi Zelenskõi väidetav uus seisukoht rahuläbirääkimiste kohta Putini Venemaaga USA presidendi Joe Bideni administratsiooni õrnast tõukest.

Ukraina meedia lükkas peagi selle teabe ümber, allikad kinnitasid, et mingit “rahule” kallutamist ei ole.

Samas ütles USA välisministeeriumi pressiesindaja Ned Price, et Washington ei näe mingeid märke Moskva valmisolekust Ukrainaga läbi rääkida.

Biden ütles samas, et Venemaaga peetavate läbirääkimiste küsimus sõltub Ukrainast.

05:45

Venelased viisid minema Energodaris asuva kiriku ikoonid

Vene sõjaväelased viisid ajutiselt okupeeritud Energodaris kirikust minema sealsed hinnalised ikoonid, mis kuuluvad usukogukonnale, vahendab BNS.

Ukraina relvajõudude andmetel varastasid venelased muu hulgas 18. sajandi lõpust ja 19. sajandi algusest pärit ikoone.

“Venelased väitsid, et viivad Energodaris asuvast Ukraina õigeusukirikust leitud ja sealsele usukogukonnale kuuluvad kirikuväärtused Melitopoli koduloomuuseumisse,” edastati teadaandes.

Märgitakse, et venelased röövivad samal ajal Ukraina muuseumifonde. Sissetungijad varastavad innuga muu hulgas Krimmi, Donetski, Hersoni, Luhanski ja Melitopoli muuseumide vara.

“Seetõttu tähendab ikoonide viimine muuseumisse tegelikult nende edasist toimetamist Vene Föderatsiooni,” selgitas Ukraina kaitsevägi.

05:28

Ukraina sõjas sai surma venelaste vastu võidelnud jaapanlane

Ukraina sõjas sai surma koos Ukraina sõduritega Venemaa vastu võidelnud jaapanlane, teatasid reedel võimuesindajad Tokyos, vahendab BNS.

Tegemist on ilmselt Jaapani esimese kinnitatud ohvriga kõnealuses sõjas.

“Meie andmetel hukkus 20-ndates eluaastates mees kolmapäeval lahingutegevuses,” sõnas valitsuse pressiesindaja Hirokazu Matsuno.

Jaapani välisministeeriumi ametnik ütles uudisteagentuurile AFP, et mees on arvatavasti esimene Jaapani kodanik, kes suri Ukrainas “peale Venemaa sissetungi algust veebruaris”.

02:48

Hersonis on Dnepri paremkaldal umbes 20 000 sissetungijat

Suurem osa Hersoni oblastis Dnepri paremal kaldal viibinud Vene sõjaväelastest on seal siiamaani ja neid on kokku umbes 20 000, vahendab BNS.

Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi esindaja Vadõm Skibitski ütles väljaandele Guardian, et venelased saatsid Hersoni oblastist esmalt välja tsiviilisikud. Pärast seda hakati välja viima sõjaväelasi, kes aktiivses sõjategevuses ei osalenud ja laskemoona.

Skibitski sõnul taganevad Vene sissetungijad teisest kaitseliinist, kuhu Ukraina kaitsjad nad nad oktoobri alguses surusid. Vaenlane aga ehitas Hersoni ümber kaitseliini.

Ametnik märkis, et “aeg näitab”, kas venelased tahavad linna kaitsta.

02:05

Zelenskõi sõnul on Ukraina lõunaosas vabastatud 41 asulat

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles neljapäevases videopöördumises, et Lõuna-Ukrainas on Vene sissetungijate käest vabastatud juba 41 asulat, vahendab BNS.

President rääkis oma videoläkituses sõjaväe edusammudest lõunasuunal ja ärgitas meenutama, mis hinna ja pingutustega käib Ukraina alade vabastamine okupantidest.

“Täna on lõunast häid uudiseid. Ukraina lippude arv, mis käimasoleva kaitseoperatsiooni raames oma õigele kohale naasevad, on juba kümneid. Vabastatud on 41 asulat. Täname kõiki meie kangelasi, kes selle edu tagavad,” rääkis Zelenskõi.

Presidendi sõnul tuleb samas meeles pidada, et iga edusamm sõjatandril maksab Ukraina sõdurite elu.

“Ukrainlaste vabaduse eest antud elud. Kõik, mis praegu toimub, on saavutatud kuudepikkuse ägeda võitlusega. See on saavutatud julguse, valu ja kaotustega. Mitte vaenlane ei lahku, vaid ukrainlased ajavad okupante kodumaalt välja kalli hinna eest,” lisas Ukraina riigipea.

“Nii oli see Harkivi oblastis, Kiievi oblastis, Sumõ oblastis ja Tšernihivi oblastis,” jätkas Zelenskõi.

“Nüüd on Mõkolajiv ja Hersoni oblast. Ja me peame minema kogu tee lahinguväljal ja diplomaatias, et meie lipud, Ukraina lipud, lehviksid kogu meie maal. Kogu meie rahvusvaheliselt tunnustatud piiril. Ja mitte kunagi enam ei lehviks ühtegi vaenlase trikoloori,” rääkis Zelenskõi.

10. november 2022

15:30

Ukraina teatas 12 küla tagasi võtmisest Hersonis

Ukraina teatas neljapäeval, et selle väed on vabastanud tosin küla Hersoni oblastis pärast Venemaa teadaannet vägede tagasitõmbamise kohta regioonis, vahendab BNS.

Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi teatas, et viimase päeva jooksul on Kiiev tagasi võtnud kuus asulat Petropavlivka-Novoraiski suunal.

Veel kuus võeti tagasi Pervomaiske-Hersoni suunal ning selle aja jooksul on sõjavägi võtnud tagasi enam kui 200 ruutkilomeetrit territooriumi.

“Me jätkame oma pealetungi vastavalt oma kavale,” ütles Zalužnõi sõnumirakenduses Telegram.

Alates 1. oktoobrist on Ukraina väed liikunud edasi umbes 36 kilomeetri sügavusele Venemaa kontrolli all olevas Hersoni oblastis, vabastades kokku üle 40 asula, lisas ülemjuhataja.

Ukraina väed on purustanud Vene armee logistika- ja tugisüsteemi oblastis ning pole jätnud okupatsiooniväele muud võimalust peale taandumise, lisas ta.

Kolmapäeval andis Venemaa oma sõduritele korralduse taanduda Hersoni linnast Lõuna-Ukrainas.

14:24

Stoltenberg: Venemaa taandumine Hersonist oleks veel üks võit Kiievile

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles neljapäeval, et ootab kuni Venemaa tagasitõmbumine Hersonist selgemaks muutub, kuid kui see leiab kinnitust, siis tähendaks see veel üht võitu Ukrainale, vahendab BNS.

“Me peame nägema, kuidas olukord kohapeal lähipäevil välja areneb. Selge on see, et Venemaa on suure surve all ning kui nad Hersonist lahkuvad, oleks see veel üks võit Ukrainale,” ütles ta pärast kõnelusi Itaalia peaministri Giorgia Meloniga. 

Ukraina ütles neljapäeval, et tema väed on võtnud Hersoni oblastis tagasi kümmekond küla.

Vene relvajõud on teatanud, et alustasid vägede tagasitõmbamist Hersoni linnast.

“Oleme näinud, kuidas Ukraina relvajõud on suutnud Vene väed tagasi lüüa ja territooriumi vabastada,” ütles Stoltenberg.

“Need on julgete ja vaprate Ukraina sõdurite saavutused.”

“Samas muudab NATO liitlaste, seal hulgas Itaalia enneolematu toetus iga päev olukorda lahinguväljal ja on Ukraina edu jaoks hädavajalik,” lisas ta.

Stoltenbergi kohtus ajakirjanikega pärast esimesi otsekõnelusi oktoobri lõpus ametisse astunud Meloniga.

Tema koalitsioonipartnerite hulgas on Moskva toetajaid, kuid Meloni ise on korduvalt rõhutanud, et jätkab Ukraina ja Venemaale kehtestatud sanktsioonide toetamist.

13:40

Venemaa alustas vägede tagasitõmbamist Hersonist

Vene relvajõud teatasid neljapäeval, et alustasid Ukrainas vägede tagasitõmbamist Hersonist, vahendab BNS.

“Vene üksused liiguvad ettevalmistatud positsioonile Dnepri vasakkaldal ranges kooskõlas varem kinnitatud plaanile,” teatas Vene kaitseministeerium.

13:36

Staap: Ukraina vägi on Luhanski oblastis paiguti kuni kaks km edenenud

Ukraina relvajõudude üksused tungisid möödunud ööpäeva jooksul vaenutegevuse käigus mõnes Luhanski oblasti piirkonnas edasi kuni kaks kilomeetrit, ütles neljapäeval Ukraina relvajõudude peastaabi operatiivpeavalitsuse aseülem brigaadikindral Oleksi Gromov, vahendab BNS.

“Luhanski oblastis liikusid meie väeüksused ainuüksi viimase ööpäeva jooksul lahingute käigus mõnes suunas edasi kuni kaks kilomeetrit,” ütles Gromov sõjaväe meediakeskuses teabetunnis.

Ta lisas, et selle nädala jooksul on sõjaväeoperatsioonide käigus aset leidnud 347 lahingukokkupõrget, vaenlane andis Ukraina alale 32 raketi- ja 134 õhulööki.

11:52

Ukraina vägi teatas Mõkolajivi oblastis Snihurivka vabastamisest

Ukraina relvajõud vabastasid Mõkolajivi oblastis asuva Snihurivka linna, edastasid sotsiaalvõrgustikud neljapäeval ja avaldasid videoid Ukraina sõjaväelastest ja heisatud Ukraina lippudest, vahendab BNS.

“Täna, 10. novembril 2022, vabastasid 131. üksikluurepataljoni väed Snihurivka,” ütles sõdur ühes veebi postitatud videos, milles on ühel linnaväljakul näha Ukraina sõjaväelasi ja kohalikke elanikke.

10:43

Ukraina on Vene vägede Hersonist taganemise osas skeptiline

Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu andis Venemaa kõrgeimate sõjaväelaste telekohtumisel käsu Hersoni paremkaldalt taganeda. See oleks järjekordne lüüasaamine Venemaa vägedele, kirjutab The Guardian.

Mitmed lääne analüütikud usuvad, et Venemaa teade on ehtne, kuna Venemaa soovib ilmselt päästa oma parimaid üksuseid ja varustust ning soovib vältida septembris Harkivi piirkonnas toimunud kaootilise taandumise kordumist.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles aga kolmapäevases kõnes, et „Vaenlane ei too meile kingitusi ja ei lahku lihtsalt.“ Zelenskõi sõnas, et Ukraina võtab Hersoni ja teised okupeeritud alad tagasi, kuid Ukraina sõjaliste jõupingutuste tulemusena. „Me peame selle nimel võitlema,“ lisas ta.

Ukraina presidendi administratsiooni juht Andri Jermak andis kolmapäeva hilisõhtuses säutsus mõista, et Venemaa üritas Ukrainat petta. “Keegi arvab, et ollakse väga kavalad, kuid me oleme sammu võrra ees,” kirjutas ta.

Samamoodi säutsus Zelenski nõunik Mihail Podoljak kolmapäeva hilisõhtul Twitteris, et Ukraina ei näe mingeid tõendeid selle kohta, et Venemaa lahkuks võitluseta ja et Hersoni linnas viibivad endiselt Vene väed. „Ukraina vabastab territooriume luureandmete, mitte lavastatud telesaadete põhjal,“ kinnitas ta.

10:18

Ukraina kindralstaap: okupandid liiguvad edasi Bahmuti ja Avdijivka suunas

Ukraina relvajõudude peastaap teatas, et Ukraina kaitsjad tõrjusid samas vaenlase rünnakuid 12 asunduse piirkonnas, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

“Vaenlane üritab hoida ajutiselt okupeeritud alasid ja koondab oma jõupingutusi kaitseväe tegevuse tõkestamiseks. Okupandid viivad läbi pealetungioperatsioone Bahmuti ja Avdijivka suunal. Möödunud ööpäeva jooksul on kaitseväe üksused tõrjunud sissetungijate rünnakud Luhanski oblasti Novoselovski ja Makijivka ning Donetski oblasti Soledari, Kleštšeevka, Mayorski, Jakovlevka, Andreevka, Belogorivka, Veseloe, Nevelskoje, Pervomayskoje ja Novomihhailovka asulate piirkonnas,” öeldakse aruandes.

Peastaap märgib ka, et vaenlane tulistab kaitseväe üksusi piki kokkupuutejoont, kindlustab teatud suundades piire, teeb õhuluuret ning jätkab rünnakuid kriitilise infrastruktuuri ja tsiviileluruumide pihta, rikkudes sellega rahvusvahelise humanitaarõiguse norme, sõjapidamise seaduseid ja tavasid.

09:46

FOTOD: Vene väed pommitasid Zaporižžja äärealadel angaare

Ööpäeva jooksul tabas piirkonda 71 mürsku, rünnaku alla jäi 35 infrastruktuurirajatist 16 asulas, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

„Venelased tulistasid Zaporožje piirkonda ööpäeva jooksul 71 korda, rünnaku all oli 35 taristuobjekti kuueteistkümnes asulas. 11 rajatist hävis. Üks inimene sai vigastada,“ teatas Ukraina presidendi kantselei juhataja asetäitja Kyrylo Tõmošenko.

Tõmošenko sõnul tulistasid sissetungijad hommikul Vilnjanski linna, registreeriti neli tabamust S-300 MLRS-ist. „Eraettevõte hävis, pommitati angaare,“ lisas ta.

9. november 2022

16:18

Hukkus Kremlile lojaalne Hersoni oblasti asekuberner Stremoussov

Hersoni oblasti nukuvalitsuse asejuht Kirill Stremoussov hukkus kolmapäeval liiklusõnnetuses, edastas mittetulundusühingu Dobro Mira – Volontjorõ Krõma juht Valeria Petrusevitš, vahendab BNS.

“Hersoni oblasti asekuberner Kirill Stremoussov hukkus. Teave on täpne, tean isiklikult. Õnnetus. Asjaolud selguvad hiljem,” kirjutas ta Telegramis.

Oblastivalitsus kinnitas ajakirjanikele, et see informatsioon vastab tõele.

Stremoussov sai Hersoni oblasti asekuberneriks pärast piirkonna okupeerimist Vene vägede poolt.

Hersoni oblasti tervishoiuminister Vadim Ilmijev ütles ajakirjanikele, et õnnetus juhtus Hersoni-Armjanski maanteel.

“Tõepoolest võin kinnitada, et Kirill sattus avariisse. Arstidelt pole surma kohta veel infot saanud. Õnnetuskohale sõitis kiirabi,” ütles ta.

Surma kommenteeris ka Sevastopoli kuberner Mihhail Razvožajev.

“Sain just teada Kirill Stremoussovi surmast. Kohtusin temaga hiljuti isiklikult. Ta oli tõeline Venemaa patrioot, vapper ja julge, hoidis igas olukorras sidet ja pidas oma kohuseks teavitada Hersoni oblasti elanikke sellest, mis toimus. Nii oli ka täna hommikul. See on korvamatu kaotus,” kirjutas ta Telegramis.

15:31

Brüssel esitles kava anda Ukrainale 18 miljardit eurot majandusabi

Euroopa Komisjon avaldas kolmapäeval ettepaneku anda Ukrainale tuleval aastal 18 miljardit eurot majandusabi, vahendab BNS.

Plaani kohaselt annab blokk Kiievile 1,5 miljardit eurot kuus 35-aastaste laenude kujul, mille intressimakseid hakkab tasuma Euroopa Liit. Pakett vajab liikmesriikide heakskiitu.

12:11

Ukraina õhujõud hävitasid viis drooni Shahed-136 ja ühe Orlan-10-e

Ukraina õhujõud hävitasid ööl vastu kolmapäeva viis Zaporižžja oblasti Venemaa okupeeritud alalt teele saadetud Iraani päritolu drooni Shahed-136 ja hommikul ühe Orlan-10, vahendab BNS.

“9. novembril pärast südaööd ründas vaenlane Ukrainat ajutiselt okupeeritud Zaporižžja oblasti alalt droonidega Shahed-136. Õhujõudude Ida väejuhatuse õhutõrje hävitas viis kamikaze drooni,” teatasid relvajõud Telegramis.

Lisaks hävitasid relvajõudude õhutõrjesuurtükid hommikul ühe operatiiv-taktikalise drooni Orlan-10.

11:55

Poola ehitab Ukrainasse aasta lõpuks sõjapõgenikele 13 moodullinnakut

Ukrainasse rajatakse Poola toetusel aasta lõpuks 5000 ajutiselt ümberasustatud isikule veel 13 moodullinnakut, ütles kogukondade ja alade arendamise ministeeriumi pressiteenistus vastuseks Interfaxi päringule, vahendab BNS.

Poola strateegiliste reservide valitsusasutus pakub kokkuleppel regionaalarengu ministeeriumiga Ukrainale moodullinnakuid nende inimeste ajutiseks majutamiseks, kelle eluase on sõjategevuse tagajärjel kahjustatud või hävinud.

Rajatud on juba 11 moodullinnakut enam kui 3500 inimesele. Need püstitati Kiievi (Irpin, Butša, Borodjanka, Makarov) ja Tšernihhivi (Novoselivka) oblasti asulatesse, samuti Lvivi. Veel neli linnakut on koostamise lõppjärgus.

08:25

Podoljak: Venemaa suudab pidada vaid genotsiidi tüüpi sõda

Ukraina presidendi kantselei ülema nõunik Mõhhailo Podoljak rääkis teisipäeval, kuidas valmistub riik Venemaa uuteks raketirünnakuteks, millele viitas päev varem president Volodõmõr Zelenskõi, vahendab BNS.

“Elame selle üle! Kas see on meile raske? Kahtlemata! Kas Venemaa üritatab meie energiasektori pihta lööke anda – loomulikult! Lahinguväljal nad kaotavad, muud sõjapidamisviisi neil pole,” tsiteeris uudisteportaal Unian Podoljaki sõnu.

“Neil on vaid üks formaat – genotsiidi tüüpi sõda. Sihilikult, seda varjamata ja sellega isegi uhkeldades annavad nad lööke energeetika pihta, et jätta meid kütteta, energiavarustuseta, veeta jne. See on Venemaa ainus võimalus kasvõi kuidagigi tõestada, et ta on veel midagi selles maailmas väärt,” selgitas ta.

Sellepärast on Ukraina võimud Podoljaki sõnul kiirendanud kõnelusi raketitõrje- ja droonitõrjesüsteemide saamiseks. “On kiirtarne. Loodame, et saame varsti taeva sulgeda,” rääkis ta.

Podoljak märkis samuti, et töö käib energiajaotusseadmete remondi nimel ja koos partneritega otsitakse võimalusi täiendavate transformaatorite soetamiseks.

Veel osutas Podoljak energiataristu füüsilise tugevdamise ja kaitse vajadusele ning elektrienergia impordile.

“Meil on koostööpartneritega lepingud, et saaksime elektripuudust osaliselt kompenseerida, ostes elektrienergiat oma partneritelt. Ja nad tulevad läbirääkimisprotsessis vastu nii palju kui võimalik,” kinnitas Podoljak.

03:24

Zelenskõi: Ukraina lahingute intensiivsus ei ole vähenenud

Ukraina relvajõud jätkavad kaitselahinguid ja positsioonide tugevdamist Hersoni ja Donetski oblastis ning vabastavad järk-järgult Ukraina asulaid Vene sissetungijate käest, vahendab BNS.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tõdes oma teisipäevaõhtuses videopöördumises, et lahingute intensiivsus ei ole praegu väiksem kui sügise alguses.

“Rindelt tulevate uudiste hulk inforuumis on teataval määral vähenenud – sõnumeid on vähem kui näiteks sügise alguses. Aga see ei tähenda, et lahingute intensiivsus oleks jäänud väiksemaks,” lausus ta.

Presidendi sõnul on olukord jätkuvalt keeruline kogu rindejoone ulatuses. Mõnes piirkonnas jätkuvad ägedad positsioonivõitlused. Samal ajal on olukord endiselt eriti raske Donetski oblastis.

Ta lisas, et Vene okupandid kannavad küll suuri kaotusi, kuid üritavad sellest hoolimata endiselt tungida Donetski oblasti halduspiirini. President rõhutas, et Ukraina sõdurid ei anna Donetski oblastis venelastele ainsatki sentimeetrit maad.

Lisaks rääkis Zelenskõi olukorrast Hersoni piirkonnas.

“Hersoni oblast – me mõistame selgelt, mida vaenlane plaanib, seetõttu tegutseme vastavalt. Hoolikalt, läbimõeldult ja kogu oma territooriumi vabastamise huvides: tugevdame oma positsioone, lõhume Venemaa logistikat, hävitame järjekindlalt vaenlase võimet hoida meie territooriumi lõunaosa oma okupatsiooni all,” ütles president.

01:03

Zelenskõi rõhutas rahu tähtsust toimivale kliimapoliitikale

ÜRO rahvusvahelisel kliimakohtumisel videosilla teel kõnelnud Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul ei saa toimiv kliimapoliitika eksisteerida ilma rahuta, vahendab BNS.

“Venemaa peab oma relvad maha panema, et maailm saaks lõpuks kuulda, kuidas saame end üheskoos kliimakatastroofist päästa,” ütles Zelenskõi.

Zelenskõi sõnul ei võta poliitikas ja majanduses kõik kliimaprobleeme endiselt tõsiselt.

“Nemad takistavad kliimaeesmärkide saavutamist. Just nemad alustavad oma vaenus sõdu, kuid planeet ei saa endale lubada enam ühtegi lasku.

Zelenskõi kutsus otsustajaid üles olema ausad ja võtma poliitilise retoorika asemel reaalseid kliimameetmeid.

8. november 2022

16:05

Minister: Türgi püüab kõrvaldada tõkkeid Vene viljaekspordilt

Türgi jätkab diplomaatilisi jõupingutusi, et kõrvaldada takistused Venemaa väetiste ja teravilja ekspordilt, kirjutab ajaleht Daily Sabah Türgi välisministri Mevlüt Çavuşoğlu avaldusele viidates, vahendab BNS.

“Takistused Venemaa teravilja ja väetiste ekspordilt ei ole veel täielikult kõrvaldatud. Uurime, milliseid samme on vaja astuda, et täita Venemaa ootusi, ja koordineerime tööd,” ütles Çavuşoğlu Ankaras ajakirjanikega kohtumisel pärast valitsuse istungit.

Ta lisas, et nende takistuste kõrvaldamise nimel tegutseb ka ÜRO peasekretär António Guterres.

Küsimusele, kas Venemaa teravilja ekspordiks on vaja veel ühte lepingut, vastas minister, et kui kumbki pool selle vastu ei ole, pikendatakse praegust, mõne päeva pärast lõppevat lepingut. Seega ei ole Çavuşoğlu arvates täiendavat kokkulepet vaja.

“Venemaal on teatud mure, et neid nõudeid (kokkulepitud Venemaa teravilja ekspordi nõudeid) ei täideta. Nüüd tegeleb diplomaatia nende kahtluste hajutamisega,” rõhutas ta.

16:02

Ukrgazodobõtša rajas Harkivi oblastisse gaasipuuraugu

Ukraina riigiettevõte Ukrgasdobõtša puuris Harkivi oblastisse uue gaasipuuraugu, mis annab päevas 140 000 kuupmeetrit maagaasi, vahendab BNS.

“Pool sajandit tegutsenud ja peaaegu ammendunud leiukohas saavutati selline märkimisväärne tulemus. See sai võimalikuks tänu uuendatud geoloogilistele andmetele, aga ka uusimate tehnoloogiate kasutamisele tootmise stimuleerimiseks,” ütles teatas Ukraina Naftogazi pressiteenistus.

Täiendav gaasitootmine aitab läbida käimasoleva kütteperioodi stabiilsemalt, lisas pressiteenistus.

Suve lõpus võeti Lvivi oblastis kasutusele puurkaev, mis tagab päevas 115 000 kuupmeetri gaasi tootmise, mis on küllalt kõrge näitaja läänepiirkonna kohta, kus enamik maardlaid on ammendumas.

Oktoobris teatas Naftogaz, et suurendab uute tehnoloogiate ja seadmete abil gaasitootmist Lääne-Ukrainas.

Ukrgasdobõtša on Ukraina vabastatud alal taastanud taristurajatiste töö, mis võimaldab toota täiendavalt umbes pool miljonit kuupmeetrit maagaasi päevas.

14:15

Zelenskõi kutsus USA-d vankumatule ühtsusele kuni rahu on taastatud

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tegi teisipäeval Ühendriikidele üleskutse jääda ka pärast vahevalimisi ühtseks ja jätkata tema riigi toetamist, vahendab BNS.

“Kutsun teid säilitama vankumatut ühtsust, nagu see on praegu, kuni päevani, mil kuuleme neid olulisi sõnu, millest oleme unistanud… Kuni kuuleme, et rahu on lõpuks taastatud. Demokraatiad ei tohi teel võiduni peatuda,” lausus ta USA vabadusmedali pälvimise puhul tehtud videopöördumises.

Zelenskõi üleskutse taga on kartus, et Ühendriikide toetus Ukrainale sõltub kongressi vahevalimiste tulemusest.

USA president Joe Biden, kes on toetanud Ukrainat Venemaa sissetungi tõrjumiseks nii relvade kui rahaga, ärgitab valijaid kongressi esindajatekojas ja senatis demokraate toetama.

Kui valijad aga eelistavad siiski vabariiklasi, kahaneb Bideni teovõime ja ohtu võib sattuda USA jõuline toetus Ukrainalle.

“Nagu igas demokraatilikus ühiskonnas, on ka ukrainlastel elu ja poliitika küsimustes erinevad vaated. Eelmistel aastatel tundsime end lõhestatuna ja vaidlesime, kas ühtsus on veel kunagi võimalik,” ütles Zelenskõi.

“Kui aga Venemaa otsustas meie vabaduse hävitada ja Ukraina maamunalt minema pühkida, muutusime kohe ühtseks ja me säilitasime selle ühtsuse.”

USA kongress lubas mais Ukrainale 40 miljardit dollarit toetust. Esmaspäeval tänas Ukraina kaitseminister Ühendriike uute õhutõrjesüsteemide eest.

14:02

Kiievisse saabus USA esindaja ÜRO-s

USA alaline esindaja ÜRO-s Linda Thomas-Greenfield saabus teisipäeval visiidile Ukrainasse, ütles USA ÜRO-missiooni kommunikatsioonidirektor ja pressisekretär Nate Evans, vahendab BNS.

“USA suursaadik ÜRO-s veedab ühe päeva kohtumisteks Kiievis, et kinnitada USA vankumatut toetust Ukrainale, mis kaitseb oma vabadust ja iseseisvust Venemaa jõhkra ja provotseerimata sissetungi ees,” säutsus Evans Twitteris.

Kiievis kohtub Thomas-Greenfield Ukraina valitsuse juhtidega, et arutada USA vankumatut pühendumust Ukraina sõltumatusele ja iseseisvusele, teatas Ühendriikide saatkond Ukrainas.

Ta jälgib jõupingutusi Vene väe toime pandud julmuste dokumenteerimiseks ja tõendite säilitamiseks ning kuulab ellujäänute vahetuid tunnistusi.

Thomas-Greenfield räägib ka maailma toiduga kindlustatuse kriisist, mida süvendas Venemaa invasioon, ning rõhutab tungivat vajadust pikendada Musta mere teraviljaalgatust järgmiseks aastaks.

Ta kohtub ka humanitaarorganisatsioonidega, kes töötavad selle nimel, et rahuldada Venemaa hävitatud energia- ja muu tsiviiltaristu tõttu haavatava elanikkonna vajadusi talve üleelamiseks.

13:46

Venemaa ei ole rahul oma viljaleppe osa täitmisega

Viljaleppe pikendamiseks on veel aega, kuid Moskva ei ole veel rahul selle Venemaa toiduainete ekspordiga seotud osa täitmisega, ütles teisipäeval asevälisminister Andrei Rudenko, vahendab BNS.

“Meil on veel aega, me vaatame, kuidas see tehing pärast meie osaluse taastamist ellu viiakse. Vaatame, me oleme väga rahulolematud sellega, kuidas viiakse ellu Vene osa, kus ÜRO on võtnud vastutuse murede lahendamise eest,” ütles Rudenko ajakirjanikele.

Aseministri väitel ei ole Moskva veel märganud edusamme tehingu Venemaa osa elluviimisel.

“Lõpliku otsuse tegemisel võetakse arvesse kõiki tegureid,” ütles Rudenko.

13:07

Moskva: Venemaa ei pea USA-ga Ukraina üle läbirääkimisi

Venemaa ei pea USA-ga Ukraina üle läbirääkimisi, ütles teisipäeval Vene asevälisminister Andrei Rudenko, vahendab BNS.

“Ei, me ei pea nendega läbirääkimisi,” vastas Rudenko ajakirjanikele.

Hiljuti edastas The Wall Street Journal allikatele viidates, et USA presidendi riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan peab konfidentsiaalseid kõnelusi Venemaa presidendi rahvusvaheliste suhete abi Juri Ušakovi ja Venemaa julgeolekunõukogu sekretäri Nikolai Patruševiga, et hoida ära Ukraina sõja ägenemist ja takistada tuumarelvade kasutuselevõttu.

Eelmisel esmaspäeval kommenteeris seda teavet Venemaa presidendi pressisekretär Dmitri Peskov.

“Meil ei ole selle üllitise kohta midagi öelda,” ütles ta “Siin peate võtma ühendust kas ajalehe või Valge majaga.”

12:59

Kiiev: Zelenskõi osaleb G20-l ilmselt videosilla vahendusel

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi osaleb G20 riigijuhtide tippkohtumisel, tõenäoliselt videosilla vahendusel, ütles teisipäeval presidendi pressisekretär Serhi Nikiforov, vahendab BNS.

“Muidugi osaleb Zelenskõi mingis formaadis G20 tippkohtumisel. Rohkem ma ei oska öelda,” märkis Nikiforov, nentides, et ilmselt kasutatakse videosilda.

G20 tippkohtumine peetakse 15.-16. novembril Indoneesias Bali saarel.

12:23

Kiiev: Ukraina sai tagasi veel 38 võitleja surnukehad

Ukraina sai tagasi veel 38 hukkunud võitleja surnukehad, teatati teisipäeval Ukraina ajutiselt okupeeritud alade taaslõimimise ministeeriumi veebilehel, vahendab BNS.

“Anti üle Ukraina eest elu andnud sõjaväelaste surnukehad. Täna õnnestus meil tagasi saada 38 kaitsja põrmud ja anda need üle nende lähedastele,” seisis pressiteenistuse avalduses.

Märgitakse, et surnukehade tagastamise protsess toimub Genfi konventsiooni normide kohaselt.

Teate kohaselt on alates teadmata kadunud isikute voliniku büroo tegevuse algusest õnnestunud saada tagasi kokku 663 hukkunu surnukehad.

11:55

Macron: peame naasma läbirääkimistele Venemaaga… Ukraina tingimustel

Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni sõnul tuleb mingil hetkel naasta Venemaaga läbirääkimiste laua taha, kuid aja ja tingimused selleks dikteerib Ukraina, vahendab BNS.

“Omalt poolt, nagu varemgi, olen veendunud ja pakun, et isegi nüüd peame mingil hetkel naasma läbirääkimiste laua taha,” ütles Macron Egiptuses COP27 kliimatippkohtumise pressikonverentsil, mis kanti üle TF1 INFO eetris.

Prantsusmaa juht lisas, et läbirääkimisi tuleks jätkata “Ukraina valitud tingimustel ja ajal”. Pidades silmas “kõrget pinget kohapeal” oleks tema hinnangul rutakas esitada läbirääkimisteks mingeid täiesti äärmuslikke tingimusi.

“Praegune kontekst ei võimalda selles küsimuses operatiivseid selgitusi,” lisas Macron.

Macroni on sageli arvustatud selle eest, et ta jätkab telefonikõnesid Venemaa režiimi juhile Vladimir Putinile. Lisaks tegi ta seoses Ukraina sõjaga mitu skandaalset avaldust.

Prantsuse president ütles hiljuti, et kui Venemaa annab Ukrainale taktikalise tuumalöögi, ei vasta Prantsusmaa sellele tuumarelvadega.

“Meie doktriin lähtub riigi fundamentaalsetest huvidest. Need on selgelt määratletud ja neid ei mõjuta otseselt see, kui näiteks Ukrainas, piirkonnas, toimub ballistiline tuumarünnak,” ütles Macron.

Samas märkis Prantsusmaa president, et Ukrainale antava tuumalöögi riskidest ei ole hea liiga palju rääkida, lisades, et “heidutus töötab”.

Prantsusmaa endine president François Hollande arvustas Macroni. Tema sõnul rikkus Macron tuumaheidutuse kindlust.

Prantsusmaa parlamendi alamkoja kaitsekomisjoni aseesimees Jean-Louis Thiériot ütles, et Macroni avaldust kuuldes oleks ta “peaaegu toolilt maha kukkunud”.

11:03

Kiiev: Venemaa kaotas ööpäevaga Ukrainas üle 700 sõjaväelase

Vene väe lahingkaotused olid möödunud ööpäeval umbes 710 inimest ning alates sissetungi algusest Ukrainasse 24. veebruaril küündivad need teisipäeva, 8. novembri hommikuks umbes 77 170 inimeseni, vahendab BNS.

Lisaks on Venemaa viimase ööpäevaga kaotanud Ukrainas 15 tanki ja 24 soomukit (sissetungi algusest vastavalt 2786 ja 5654 ühikut).

Päeva jooksul hävitas Ukraina üheksa vaenlase suurtükisüsteemi, ühe õhutõrjesüsteemi ja 17 sõidukit (sealhulgas kütuse ja määrdeainetega tsisternautot) ja kaks ühikut eritehnikat. Alla tulistati üks lennuk ja neli operatiiv-taktikalist drooni.

Kokku on Venemaa sissetungi algusest kaotanud 1791 suurtükki, 391 raketiheitjat, 203 õhutõrjesüsteemi, 4216 sõidukit ja tsisternautot, 159 eritehnikaühikut ja 16 laeva. Hävitatud on 278 lennukit ja 260 helikopterit, alla tulistatud 1476 drooni ja 399 tiibraketti.

10:27

Valvekaamerate ja telefonikõnede salvestised paljastavad venelaste jõhkruse Butšas

Uudisteagentuur AP uuris sadade tundide pikkuseid valvekaamerate salvestisi ja telefonikõnesid, mis paljastavad, kuidas märtsis Butša väikelinnas Vene sõjaväelaste poolt julmusi toime pandi, vahendab Soome ajaleht Ilta-Sanomat.

Vaata galeriid (6)

Sulge galerii

1/6 Butšas vene sõdurite poolt tapetud tsiviilsikute surnukehad. Autor: Foto: Scanpix

2/6 Butšas vene sõdurite poolt tapetud tsiviilsikute surnukehad. Autor: Foto: Scanpix

3/6 Vabatahtlikud laadimas Vene sõdurite poolt tapetud tsiviilelanike surnukehasid veoautole Butšas 12. aprillil 2022. Autor: Foto: Scanpix

4/6 Massihaud Butša linnas 4. aprillil 2022. Autor: Foto: Scanpix

5/6 Mehed viivad Butša linna tänavatelt ära Vene sõdurite poolt tapetud tsiviilelanike laipu 3. aprillil 2022. Autor: Foto: Scanpix

6/6 Osadel Butša veresauna ohvritel sidusid vene sõdurid käed enne hukkamist selja taha. Autor: Foto: Scanpix

Umbes 30 kilomeetrit Kiievist loodes asuv Butša oli idülliline väike linn Ukraina pealinna lähedal, kuni kõik muutus 4. märtsil.

Paar nädalat varem oli Venemaa alustanud oma agressioonisõda Ukraina vastu ja selle eesmärk oli kiiresti Kiievini marssida.

Selle asemel, et Kiiev paari päevaga vallutada, leidsid Vene väed eest tugeva vastupanu. Sõja algusnädalatel peeti pealinna ümber verised lahingud ja sajad tuhanded ukrainlased põgenesid oma kodudest.

Maailma vapustasid muu hulgas pildid, millel tsiviilisikud põgenesid Vene vägede eest Kiievi lääneküljel asuvatest eeslinnadest üle Irpini jõe. Ukraina väed olid Venemaa edasitungi pidurdamiseks õhku lasknud jõe ületava maanteesilla.

Venelased nimetasid sündmusi “puhastuseks”

Aprilli alguses ärkas maailm kohutava uudise peale, kui ilmavalgust nägid esimesed pildid Vene vägede poolt Butšas toime pandud julmustest. Pärast venelaste taandumist avastati linnast ühishauad. Tänavatel lebasid hukatud tsiviilisikud.

Viimastel andmetel on Butšast leitud venelaste järel enam kui 450 inimese surnukeha.

Uudisteagentuur AP selgitab oma värskes artiklis, kuidas venelaste koledused aset leidsid. Reportaaž valmis koostöös Ameerika telesaatega Frontline. Allikatena on kasutatud sadade tundide pikkuseid valvekaamerate salvestisi ja Vene sõdurite telefonikõnesid.

AP ütleb Vene sõdurite telefoniliiklusest saadud info põhjal, et nad nimetasid 4. märtsi sündmusi “puhastuseks”.

Venelased olevat jälitanud linnaelanikke luureteenistustelt saadud nimekirjade põhjal. Nad käisid ukselt uksele “võimalike ohtude tuvastamiseks”.

Neid, kes seda filtreerimist ei läbinud – näiteks vabatahtlikud võitlejad ja tsiviilisikud, keda kahtlustatakse Ukraina vägede abistamises – piinati ja hukati. Lisaks heli- ja videosalvestistele annavad sellest tunnistust intervjuud kohalikega.

Massihukkamised tänavatel

Mais avaldas New York Times valvekaamera salvestise, mis filmiti Butšas 4. märtsil. Videol on näha, et Ukraina mehed olid Vene vägede kätte jäänud. Kaks sõdurit kõnnivad rivis, ähvardades küürus seljaga kõndivat meesterühma.

New evidence — including three videos obtained by The New York Times — shows how Russian paratroopers rounded up and executed at least eight Ukrainian men in Bucha on March 4, a likely war crime. https://t.co/EnA2q943Ds pic.twitter.com/BRMDeGo0u6

— The New York Times (@nytimes) May 19, 2022

Mehed surid vaid mõni minut hiljem.

Naised, emad, vennad ja sõbrad alustasid meeletuid otsinguid, kui meestest enam midagi ei kuuldud. Venelased patrullisid linnatänavatel, nii et nad püüdsid meeleheitlikult internetist ja sotsiaalmeediast infokilde püüda.

Videosalvestus lõpeb enne, kui meeste saatus selgub. Pealtnägijad on aga NYT-le kirjeldanud, mis edasi juhtus. Mehed viidi lähedal asuva kontorihoone taha. Neile anti käsk maas lamada ja nad hukati mahalaskmise teel. Laibad jäeti sinnasamasse.

Ukselt uksele käinud Vene sõdurid otsisid läbi ka inimeste telefone. AP ütleb, et venelased võtsid näiteks 20-aastase Dima, kuna tema telefonist leiti pilte linna veerenud Vene tankidest. Vanaema Natalia nuttis ja palvetas, et beebinäolist noort kodust ära ei viidaks. See oli viimane kord, kui ta nägi oma lapselast elusana.

Sõdurid rääkisid, et otsisid Butša kodudesse tungides relvi, kuid võtsid kaasa ka tööriistu, elektroonikat, toitu ja likööri.

Mõned sõdurid jagasid inimestele lihakonserve ja tikke ning ütlesid, et vabastavad nad natside rõhumisest, teised aga viisid läbi avalikke hukkamisi.

05:45

Põhja-Korea tõrjus süüdistusi Venemaa laskemoonaga varustamise osas

Põhja-Korea võimud teatasid teisipäeval, et USA väited, mille kohaselt Pyongyang tarnib Moskvale Ukraina sõja tarbeks suurtükiväe laskemoona, on alusetud, edastas riiklik uudisteagentuur KCNA, vahendab BNS.

“Teeme veel kord selgeks, et meil pole kunagi olnud mingit relvatehingut Venemaaga ja et meil ei ole plaanis seda ka tulevikus teha,” ütles Põhja-Korea kaitseministeeriumi sõjaliste välissuhete asejuht ametlikus avalduses.

“Peame kõnealust kuulujuttu osaks USA vaenulikust katsest rikkuda Põhja-Korea mainet rahvusvahelisel areenil,” lisati teadaandes.

Valge Maja julgeolekunõunik John Kirby väitis möödunud nädalal, et Põhja-Korea saadab “märkimisväärses” koguses suurtükimoona Venemaale Lähis-Ida ja Aafrika kaubalastide kattevarjus.

Kirby sõnul ei ole USA teadlik, kas Venemaa on saadetised kätte saanud, kuid nende liikumist üritatakse jälgida.

05:01

Zelenskõi: Ukraina relvajõudude ees olev maa on täis okupantide laipu

President Volodõmõr Zelenskõi rääkis hetkeolukorrast rindel ja ütles, et Ukraina relvajõudude ees olev maa on täis Vene sissetungijate laipu, vahendab BNS.

“Üldiselt on meie väed rindel aktiivses kaitseseisundis – mõnel pool idas ja lõunas surume vaenlast tasapisi tagasi. Liigume järk-järgult edasi. Donetski oblast on endiselt suurima hullumeelsuse epitsenter. Okupandid – neid sureb seal iga päev sadu. Ukraina positsioonide ees on maapind sõna otseses mõttes okupantide laipu täis,” rääkis riigipea.

04:15

Zelenskõi kommenteeris Primorje kuberneri sõnu venelaste kaotustest

President Volodõmõr Zelenskõi kommenteeris teisipäeval Venemaal asuva Primorje kuberneri Oleg Kožemjako sõnu Vene armee kaotuste kohta Donbasis, vahendab BNS.

President süüdistas muu hulgas kuberneri Moskva käsul valetamises.

“Ja mõned Vene sõjaväelased mõtlesid selle üle, mis toimub ja kaebasid oma piirkonnakubernerile kolossaalsete kaotuste üle. Ja see kuberner, seltsimees Kožemjako, valetas neile vastuseks etteaimatavalt. Kuberneri sõnul pole kaotused kaugeltki nii suured, kui väidetakse,” rääkis riigipea.

“Vladivostokist Donetski oblastis asuvasse Pavlovkasse on üle 9000 kilomeetri, kuid ta on kindel, et kaotused “pole sellised”. Ilmselt näeb kuberner sealt paremini, kuidas ja kui palju tema piirkonnast pärit sõdureid seal tapale saadetakse. Või kästi tal lihtsalt valetada. Telliti Moskvast. Nii ületab käsk Venemaa kaotuste kohta valetada tuhandeid kilomeetreid,” seletas Zelenskõi.

Presidendi sõnul ei viida enamiku tapetute surnukehasid kohe kindlasti Vladivostokki tagasi, kuid ta on kindel, et kuberner Kožemjako tuleb välja ja selgitab rahvale, et millised need kaotused “pole sellised” ja kuhu inimesed kadusid.

Zelenskõi sõnul on venelaste ainus võimalus ennast rindel vangi anda ja sel viisil ellu jääda.

Zelenskõi kireldas hetkeolukorda rindel ja märkis, et Ukraina relvajõudude ees olev maa on sõna otses mõttes täis Vene sissetungijate laipu.

“Üldiselt on meie väed rindel aktiivses kaitseseisundis – mõnel pool idas ja lõunas surume vaenlast tasapisi tagasi. Liigume järk-järgult edasi. Donetski oblast on endiselt suurima hullumeelsuse epitsenter. Okupandid – neid sureb seal iga päev sadu. Ukraina positsioonide ees on maapind sõna otseses mõttes okupantide laipu täis,” rääkis riigipea.

03:15

Zelenskõi tuletas taas meelde tingimusi kõnelusteks Venemaaga

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tuletas esmaspäevases videopöördumises taas meelde tingimusi Venemaaga läbirääkimiste alustamiseks, vahendab BNS.

President rõhutas, et nende hulgas Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamine, kahjude hüvitamine, aga ka kõigi Ukrainas toimepandud sõjakuritegudes osalenute karistamine.

Zelenskõi rääkis rahvale, et esines Egiptuses toimuval kliimatippkohtumisel olulise rahvusvahelise kõnega. Riigipea sõnul peaksid kõik maailma riigid võtma Venemaa agressiooni peatamise vajadust sama tõsiselt kui kliimaprobleeme.

“Väga märgiline sündmus ja väga esinduslik kohtumine. Kümned riigijuhid ja valitsusjuhid. Meie jaoks on peamine teavitada maailma käimasolevast Venemaa agressioonist ja Venemaa destabiliseerivast mõjust kogu maailmale. Kui maailm on keskendunud sõja-, energia- ja toidukriiside vastu võitlemisele, siis kliimaagenda ilmselgelt kannatab. Ja kliima hävitamist ei saa kuidagi ootele panna,” tõdes riigipea.

Zelenskõi märkis, et igaüks, kes tõsiselt kaalub kliimakava, peaks tõsiselt kaaluma ka vajadust peatada koheselt Venemaa agressioon, taastada Ukraina territoriaalne terviklikkus ja sundida Venemaa tõelistele rahuläbirääkimistele.

“Sellistele läbirääkimistele, mida oleme korduvalt välja pakkunud ja millele oleme alati saanud hullumeelseid Venemaa vastuseid uute terrorirünnakute, mürskude või väljapressimisega. Taaskord meenutan, et tingimusteks on Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamine, ÜRO põhikirja austamine, kõigi terroriaktidega tekitatud kahjude hüvitamine, kõigi sõjakurjategijate karistamine ja garantiid, et see ei korduks. Need on kõigile täiesti arusaadavad tingimused,” rõhutas president.

02:15

Zelenskõi väljendas tänu uute õhutõrjesüsteemide saamise eest

Ukraina sai uued süsteemid, mis tugevdavad oluliselt riigi õhutõrjet, ütles president Volodõmõr Zelenskõi sõja 257. päeva lõpul peetud videopöördumises, vahendab BNS.

“Maailm vastab sellega Venemaa agressioonile,” sõnas president.

“Täna ründasid okupandid enam kui pooltsada meie asulat Donbassis, Zaporižžjas, Hersonis, Mõkolajivis, Harkivis ja Dnipropetrovski oblastis. Käiku lasti raketid, lennukid ja mitmikraketisüsteemid. Aga me reageerime ja vastame kõikjal. Täna saime uued süsteemid, mis tugevdavad oluliselt meie õhutõrjet,” rääkis riigipea.

“Hiljutiste tulemuste hulgas võib mainida, et tulistati alla veel üks Vene ründelennuk,” jätkas Zelenskõi.

“Ukraina taeva kaitstus pole loomulikult sajaportsendiline, kuid me liigume tasapisi oma eesmärgi poole,” lisas president.

“Tänase seisuga võime öelda, et Venemaa raketi- ja drooniterrori hiljutine eskaleerumine on viinud ainult selleni, et maailm reageerib ja vastab uue abiga Ukrainale. Anname endast parima, et võimalikult palju riike ühineks selle abiga,” rääkis Zelenskõi.

Ukraina teatas varem päeval uute lääne õhutõrjesüsteemide saabumisest, mis aitavad kaitsta riiki Venemaa rünnakute eest energiataristule.

“NASAMS ja Asp õhutõrjesüsteemid jõudsid Ukrainasse! Need relvad tugevdavad oluliselt Ukraina armeed ja muudavad meie taeva turvalisemaks,” kirjutas kaitseminister Oleksi Reznikov sotsiaalmeedias.

“Jätkame meid ründavate vaenlase sihtmärkide allatulistamist. Täname oma partnereid Norrat, Hispaaniat ja Ühendriike,” lisas minister.

Venemaa rünnakud on viimase kuu jooksul purustanud umbes kolmandiku Ukraina elektrijaamadest. Valitsus on kutsunud ukrainlasi säästma elektrit nii palju kui võimalik.

Esmaspäeval teatasid pealinna Kiievi võimud, et olukord linna energiavarustusega on endiselt pinev ja kutsusid inimesi tipptundidel elektri kasutamist piirama.

7. november 2022

23:18

Zelenskõi õnnitles Netanyahut valimisvõidu puhul

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi helistas esmaspäeval Iisraeli valitsusjuhile Benjamin Netanyahule, et õnnitleda teda võidu puhul eelmisel nädalal toimunud valimistel, mis tagasid endisele peaministrile võimule naasmise, vahendab BNS.

“Soojas ja isiklikus vestluses tänas Netanyahu Ukraina presidenti ja kordas seda, mida ta ütles valimiskampaania ajal, et pärast peaministri ametikohale asumist kaalub ta tõsiselt Ukraina küsimust,” seisis peaministri ametkonna avalduses.

Zelenskõi teatas, et õnnitles Iisraeli peaministrit ja “soovis talle uue valitsuse edukat moodustamist”.

“Avaldasin lootust, et Ukraina ja Iisraeli suhete tase vastab meie riikide ees seisvatele julgeolekuprobleemidele,” kirjutas Zelenskõi sotsiaalmeedias.

22:19

USA lubas Ukrainale vankumatut toetust ka vabariiklaste võidu puhul

Valge Maja teatas esmaspäeval, et USA toetus Ukrainale sõjas on vankumatu ja seda isegi siis, kui vabariiklased võidavad vahevalimised, vahendab BNS.

“Oleme kindlad, et USA toetus on kõigutamatu ja vankumatu,” ütles pressiesindaja Karine Jean-Pierre ajakirjanikele.

Jean-Pierre lisas, et president Joe Biden on pühendunud kahepoolsele koostööle Ukraina toetamisel, mida on teinud sõja algusest peale.

Vabariiklaste võidu korral ilmselt USA esindajatekoja spiikriks saav Kevin McCarthy on hoiatanud, et nende erakonna juhtimisel Ukrainale ühtegi “tühja tšekki” ei anta.

18:51

Luure: Venemaal on alles vaid 120 Iskanderit

Venemaale on alles vaid 120 Iskanderit, kasutatud on umbes 80 protsenti kaasaegsetest rakettidest, teatas Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsus, viidates oma esindaja Vadõm Skibitski kommentaarile The Economistis, vahendab BNS.

“Ukraina tsiviiltaristu ründamisel kasutas terroririik ära umbes 80 protsenti oma kaasaegsetest rakettidest,” vahendas portaal Unian.

Vadõm Skibitski sõnul on Ukraina sõjaväeluure teadlik Kremli plaanidest hankida Iraanist ballistilisi rakette Fateh-110 ja Zolfaghar ning saata need õhuteed pidi Krimmi ja meritsi Venemaa sadamatesse Kaspia mere ääres.

“Me teame, et kokkulepped on juba saavutatud,” ütles Ukraina luure esindaja.

17:57

Ukraina suursaadik ilkus paavsti sõnade kallal

Ukraina suursaadik USA-s Oksana Markarova postitas Facebooki kommentaari “Vene humanismist innustunud” paavst Franciscuse avaldusele, vahendab BNS.

Franciscus ütles nädalavahetusel Bahreinist religioonidevahelise dialoogi kohtumiselt naastes, et julmus, millega Vene sõjaväelased Ukrainas tegutsevad, ei ole vene rahvale omane.

Paavsti sõnul teda see julmus üllatab, sest ta tunneb suurt austust vene rahva ja humanismi vastu, kirjutas Vatican News.

Franciscus märkis, et vene kirjanik Fjodor Dostojevski “innustab endiselt kristlasi kristlust mõistma”.

“Vabandust, ma ei suuda vastu panna. Paavst on lugenud Dostojevskit kuidagi hajameelselt. Vastasel korral ei oleks Tema Pühadust üllatanud venelaste julmus (mis on neile loomuomane), kirjutas saadik.

“Ka mitme teise vene kirjaniku ja luuletaja teoste, sealhulgas Puškini, Kuprini, Bulgakovi omade, nagu ka meie piirkonna tõelise ajaloo pealiskaudnegi uurimine näitaks: humanismi järgi ei lõhnanud Moskvas ei Ivan Julma ajal 1547. ega 1708. aastal, kui kõik Baturõni elanikud jõhkralt veristati, ega üheski sündmuses pärast seda…”, lisas diplomaat.

Franciscus ütles suvel, et ei toeta Venemaad, kuid usub, et sõda võidi “kuidagi provotseerida või mitte ära hoida”.

Nagu hiljuti selgus, vahendas paavst ulatuslikku sõjavangide vahetust Ukraina ja Venemaa vahel. Ta kommenteeris ka Putini tuumaväljapressimist. Franciscus ütles, et relvade tarnimine Ukrainale on täiesti sallitav.

Paavst selgitas, miks ta ei saa Volodõmõr Zelenskõi kutsel Ukrainat külastada.

17:02

Kiiev rekvireerib “strateegilised” ettevõtted

Ukraina kaitseministeerium rekvireerib mitu energia- ja tööstusettevõtet, et tagada relvajõudude piisav varustatus sõjaolukorras, vahendab BNS.

“Sõjaväe vajadustega seoses langetati otsus rekvireerida strateegiliselt oluliste ettevõtete varad,” ütles Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Oleksii Danilov pressikonverentsil.

15:49

Venemaa tugevdas oma rühmitust Mustal merel raketikandjaga

Venemaa tugevdas oma Musta mere rühmitust raketikandjaga, millel on kaheksa raketti Kalibr, vahendab BNS.

“Vaenlane tugevdas oma Mustal merel asuvat kolmest laevast koosnevat rühmitust täiendava raketikandjaga, mis oli relvastatud kaheksa raketiga Kalibr. Tormisel merel hoiavad kõik neli alust Krimmi lõunaranniku lähedale: eemale Ukraina relvadest, lähemale oma baasile,” ütles Lõuna operatiivväejuhatuse pressiesindaja Vladislav Nazarov olukorda kommenteerides.

Ta lisas, et miiniohtu suurendab tormine ilm, kuid see puudutab rohkem miinide veepiirile laskmist.

14:47

Ukraina tervitas uute lääne õhutõrjesüsteemide saabumist

Ukraina teatas esmaspäeval uute lääne õhutõrjesüsteemide saabumisest ja ütles, et need aitavad kaitsta riiki Venemaa rünnakute eest energiataristule, vahendab BNS.

“NASAMS-i ja Aspide´i õhutõrjesüsteemid jõudsid Ukrainasse! Need relvad tugevdavad oluliselt Ukraina armeed ja muudavad meie taeva turvalisemaks,” kirjutas kaitseminister Oleksi Reznikov sotsiaalmeedias.

“Jätkame meid ründavate vaenlase sihtmärkide allatulistamist. Täname oma partnereid Norrat, Hispaaniat ja USA-d.”

Venemaa rünnakud on viimase kuu jooksul purustanud umbes kolmandiku Ukraina elektrijaamadest, valitsus on kutsunud ukrainlasi säästma elektrit nii palju kui võimalik.

Esmaspäeval teatasid Kiievi võimud, et olukord linna energiavarustusega on endiselt pinev ning kutsusid inimesi tipptundidel elektri kasutamist piirama.

11:50

Mõttekoda: Venemaa on teadlikult pehmendanud tuumaretoorikat

USA mõttekoja Sõjauuringute Instituut (Institute for the Study of War – ISW) hinnangul on Venemaa juhtkond novembri alguspäevadel kollektiivselt pehmendanud tuumarelvade kasutamist puudutavat retoorikat, vahendab BNS.

Mõttekoda tõlgendab muudatust vihjena, et Venemaa sõjaline juhtkond ja Kreml on ilmselt mingil määral teadlikud, et tuumarelvade kasutamine Ukraina või NATO vastu läheks tohutult kalliks maksma, kuid operatiivkasu jääks väikeseks.

Venemaa on alates kallaletungist Ukrainale veebruaris korduvalt ähvardanud tuumarelva kasutada.

ISW usub, et Kreml on eraviisiliselt selgitanud oma tuumarelvapoliitikat, et leevendada olukorda USA ja tema liitlastega.

Wall Street Journal kirjutas pühapäeval, et ametlike allikate andmeil on Valge Maja riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan suhelnud president Vladimir Putini välispoliitika nõuniku Juri Ušakovi ja julgeolekunõukogu sekretäri Nikolai Patruševiga.

Ajalehe teatel oli eesmärk vältida olukorra edasist eskaleerumist ja vähendada tuumarelva kasutamise ohtu. ISW hinnangul võis ka Hiinal olla mõju tuumaähvarduste vähendamisele.

Mõttekoja hinnangul võib Kreml jätkata oma retoorikas tuumarelvaga ähvardamist, et panna USA ja tema liitlased survestama Ukrainat Venemaaga läbi rääkima.

Läinud nädalal tegi Vene välisministeerium avalduse “tuumasõja ennetamise kohta”, mille kohaselt on Venemaa võtnud kohustuse vähendada ja piirata tuumarelvi. Avalduse kohaselt tuumasõjal “ei saa olla võitjaid ja seda ei tohi kunagi vallandada”.

President Putin ütles oktoobri lõpus, et tuumarelvade kasutamisel Ukrainas pole Venemaa jaoks “poliitiliselt ega sõjaliselt mingit mõtet”.

ISW teatel on ka Vene julgeolekunõukogu aseesimees Dmitri Medvedev leevendanud oma varem kasutatud sõjakat tuumaretoorikat.

ISW sõnul hakkasid Putin ja teised Vene liidrid sagedamine tuumarelvadele viitama oktoobris pärast seda, kui Moskva teatas septembri lõpus Ukraina alade annekteerimisest. Mõttekoda nimetas selle eesmärgiks survestada Ukrainat läbi rääkima ja kahandada Lääne toetust Ukrainale.

Moskva tuumaretoorika eskaleerumine oli ISW hinnangul seotud ka oktoobri alguses kogetud sõjaliste lüüasaamistega Ukrainas Harkivis, Lõmanis ja Hersoni põhjaosas.

“Kreml jätkas arvatavasti varjatud tuumaähvardusi, et juhtida tähelepanu kõrvale oma probleemidelt sõjas ja mobilisatsioonis ja hirmutada Ukraina partnereid Läänes,” tõdes mõttekoda.

02:20

Ukraina saab 17 EL-i riigilt 500 elektrigeneraatorit

Ukraina saab 17 Euroopa Liidu liikmesriigilt 500 elektrigeneraatorit, et toetada ligipääsu elektri- ja soojavarustusele, teatas pühapäeval EL-i tsiviilkaitse- ja humanitaarabi agentuur, vahendab BNS.

Generaatorid toimetatakse Ukrainasse EL-i tsiviilkaitse süsteemi kaudu, öeldi teates.

Ukrainat abistavad elektrigeneraatoritega Eesti, Austria, Rootsi, Sloveenia, Slovakkia, Iirimaa, Saksamaa, Hispaania, Itaalia, Taani, Soome, Belgia, Bulgaaria, Luksemburg, Küpros, Poola ja Prantsusmaa.

Ukraina peaminister Denõss Šmõhal teatas varem, et Ukraina on saanud doonorriikidelt juba 700 elektrigeneraatorit ja lähiajal tarnitakse veel 900.

01:24

Zelenskõi: Venemaa koondab jõude Ukraina taristu ründamiseks

Venemaa koondab oma jõude massiliste taristurünnakute võimalikuks kordamiseks, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi pühapäeva õhtul videopöördumises, vahendab BNS.

“Neil päevil kasutasid okupandid taas Iraani ründedroone. On allatulistatuid. Kuid kahjuks on ka (sihtmärke) tabanuid. Me ka mõistame, et riik-terrorist koondab jõude ja vahendeid võimalikuks massiliste löökide kordamiseks meie taristu vastu,” ütles Zelenskõi.

“Selleks oli Venemaal muu hulgas vaja Iraani rakette. Valmistume vastama,” lubas ta.

Zelenskõi sõnul arutas ta pühapäeval Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga Iraani vastutust osalemise eest Kremli sõjalises agressioonis.

“Iraani režiimi tuleb karistada. Selle küsimuse tõstatame mitte ainult meie traditsiooniliste partnerite tasandil. Kogu maailm saab teada, et Iraani režiim aitab Venemaal seda sõda jätkata. Igaüks, kes aitab Venemaal seda sõda jätkata, peab ka koos temaga vastust andma selle sõja tagajärgede eest,” rõhutas Ukraina president.

Diplomaatide teatel on Venemaa palunud Iraanilt rohkem droone ja ballistilisi rakette, seal hulgas Fateh ja Zolfaghar rakette.

Need lühimaa ballistilised raketid võivad tabada sihtmärke vastavalt kuni 300 ja 700 kilomeetri kaugusel.

Uudisteportaali Unian teatel oli Teheran nõus.

6. november 2022

19:13

Ukraina relvajõudude hävitatud Vene baasis võis olla kuni 200 sõdurit

Ukraina relvajõud hävitasid Hersoni oblastis Kahhovkas asunud Vene okupatsiooniväe baasi, milles viibis rünnaku hetkel kuni 200 sissetungijat, vahendas portaal Unian pühapäeval peastaabi teadet.

“Vaenlane varjab hoolikalt rünnaku tagajärgi, linnas rakendatakse karme haldus- ja politseimeetmeid,” märkis relvajõudude peastaap õhtuses kokkuvõttes, milles kinnitatakse vaenlase lüüasaamist.

Staabi kohaselt hävitati lisaks Radenski asula lähedal suur sõjatehnika kolonn. Vaenlase kaotusi täpsustatakse.

16:10

Moskva-meelsed: Hersonis pole Kiievi rünnaku järel elektrit ega vett

Ukraina lõunaosas asuvas Moskva okupeeritud Hersoni linnas on katkenud vee- ja elektrivarustus, kuna Kiievi relvajõudude rünnak purustas lähistel asuvad elektriliinid, väitsid Venemaalt pukki pandud kohalikud võimud pühapäeval.

“Hersonis ja real teistelgi aladel piirkonnas ei ole ajutiselt elektri- ega veevarustust,” ütles linnavõim oma Telegrami-kontol.

Nende sõnul oli tegu Ukraina poole rünnaku tagajärjega Berislav-Kahhovka maantee ääres, kus on kolm tsemendist kõrgpingeliini saanud kahjustada.

13:53

Vene meedia: Kahhovka tamm Ukrainas sai Kiievi rünnakus kahjustada

Ukrainas paiknev olulise tähtsusega Kahhovka tamm Venemaa kontrolli all olevas Hersoni oblastis sai Kiievi korraldatud rünnakus kahjustada, vahendasid Venemaa uudisteagentuurid Moskva okupeeritud aladel paiknevaid venemeelseid päästeteenistusi.

“Täna kell 10 (ka Eesti aja järgi) tulistati välja kuus HIMARS-i raketti. Õhutõrjeüksused tulistasid alla viis raketti, üks tabas Kahhovka tammi lüüsi, mis sai kahjustada,” vahendasid agentuurid kohalikke päästeteenistusi.

Ukraina on viimastel nädalatel hoiatanud, et Moskva okupatsioonivägi võib plaanida strateegiliselt tähtsa rajatise õhkulaskmist, eesmärgiga tekitada ulatuslik üleujutus.

Uudisteagentuur RIA Novosti vahendas kohalike okupatsioonivõimude ametniku sõnu, et tammi purustused ei ole “olulised”.

“Kõik on kontrolli all. Üks rakett tabas (tammi), aga ei tekitanud olulisi purustusi,” ütles tammi lähedal asuva Novaja Kahhovka linna venemeelsete võimude esindaja Ruslan Agajev.

Vene väed hõivasid Ukraina lõunaosas Dnepri jõel paikneva Kahhovka hüdroelektrijaama tammi sõja alguses. Kahhovka veehoidla mahutab 18 kuupkilomeetrit vett ning varustab Venemaa annekteeritud Krimmi poolsaart.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on süüdistanud Vene vägesid kavatsuses tamm õhku lasta, et päästa valla laastavad üleujutused.

Ukraina võimude sõnul põhjustaks tammi purunemine ulatusliku katastroofi, mistõttu soovitakse rahvusvahelist missiooni seda valvama.

5. november 2022

19:59

Vene väed ennistasid Melitopolis Lenini kuju

Moskva okupatsioonivõimud Ukraina Melitopoli linnas teatasid laupäeval, et on toonud tagasi seitse aastat tagasi Euroopa-meelse revolutsiooni käigus maha võetud Lenini kuju.

Zaporižžja oblasti Moskva määratud juht Vladimir Rogov postitas sotsiaalmeediasse pildi töölistest, kes ennistasid linnas bolševike liidri kuju.

“Vladimir Lenini skulptuur on üle seitsme aasta tagasi oma kohal Melitopolis,” ütles ta ja märkis, et linnavõimud likvideerisid selle 2015. aastal.

Ukraina hakkas Lenini kujusid kõrvaldama pärast 2014. aasta revolutsiooni, millega kukutati senine Moskva-meelne režiim.

Kujude kõrvaldamist nähti viisina murda lahti Venemaa mõjust ja nõukogude pärandist, kuid Moskva mõistis selle hukka.

Venemaal on Nõukogude Liidu asutaja kuju endiselt püsti pea igas linnas.

Vene väed vallutasid Melitopoli Ukraina sõja alguses.

15:54

Ukraina kehtestas elektritarbimisele täiendavad piirangud

Ukraina riiklik energiafirma teatas laupäeval täiendavatest elektritarbimise piirangutest Kiievis ja mitmes teises oblastis.

“Ukrenerho juhtimiskeskus oli sunnitud täna kehtestama kõigi tarbijate jaoks täiendavad piirangud erakorraliste katkestuste kujul,” teatas ettevõte.

Ukraina piiras elektritarbimist juba oktoobris, pärast Venemaa rünnakuid riigi energiataristu vastu.

02:38

Zelenskõi: Venemaa kaotuste tegelik ulatus on ühiskonna eest varjatud

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi sõnul ei saadaks Moskva sadu tuhandeid inimesi “hakklihamasinasse”, kui Venemaa oleks valmis läbirääkimisi pidama, vahendas portaal Unian reedel.

“Selle nädala kõige jõhkraim vaenutegevus on koondunud Donbassi – need on Bahmut ja Soledar. Me hoiame oma positsioone. Nii nendes kui mõnes muuski Donbassi piirkonnas on Vene armee juba kaotanud sama palju oma inimesi ja nii palju laskemoona, kui see ilmselt kahes Tšetšeenia sõjas kokku ka ei kaotanud,” ütles Zelenskõi oma igaõhtuses pöördumises ukrainlastele.

Zelenskõi sõnul on Venemaa kaotuste tegelik tase oma ühiskonna eest kiivalt varjatud.

“Nad varjasid praegu isegi oma mobilisatsiooni ja lihtsalt valetavad inimestele, et väidetav mobilisatsiooniülesanne on täidetud. Aga tegelikult jätkavad nad Venemaa piirkondades ja meie okupeeritud territooriumil inimeste kokkuajamist hukatuse jaoks,” ütles riigipea.

“Ja see tänase Venemaa peremeeste täiesti meeletu kangekaelsus on parim tõestus, et see on samasugune vale nagu kõik, mis nad räägivad mõnele välisriigi liidrile oma väidetavast läbirääkimisvalmidusest. Kui keegi mõtleb läbirääkimistele, siis ta ei püüa leida viise, kuidas petta kõiki enda ümber, et saata hakklihamasinasse veel kümneid või sadu tuhandeid inimesi – kas mobiliseerituna või mingite palgasõdurite näol,” sõnas Zelenskõi.

“Ja on väga hea, et maailm tajub Vene retoorikat nii, nagu see väärib – nimelt valena, ja pöörab tähelepanu ainult sellele, mida terroririik tegelikult teeb. Ta teeb, mitte ei ütle,” ütles ta.

Presidendi sõnul on ukrainlased “valmis rahuks, ausaks ja õiglaseks maailmaks, mille valemit oleme korduvalt välja öelnud”.

“Maailm teab meie seisukohta. See on ÜRO põhikirja austamine, oma territoriaalse terviklikkuse austamine, oma rahva austamine ja õiglane vastutus terrori eest – see on karistus kõigile, kes on süüdi, ja Venemaa täielik kompensatsioon meile tekitatud kahju eest,” ütles Zelenskõi.

4. november 2022

12:28

FOTOD: Venemaa tulistas Zaporižžja suunas rakette S-300

Inimohvritest esialgu teateid ei ole, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

Ööl vastu 4. novembrit korraldasid Vene sissetungijad Zaporižžja oblastile raketirünnaku, teatas Zaporižžja oblasti sõjaväeadministratsiooni juhi Aleksandr Staruhh.

“Ühe raketitabamuse tagajärjel sai vigastada lahtisel alal asuv gaasitoru. Puhkes tulekahju, mille meie päästjad likvideerisid,” seisis teates.

09:51

Briti luure: Venemaa on moodustanud blokeerimisüksused, kel on luba desertöörid maha lasta

Vene sõjaväelased ei taha oma juhtkonna korraldusi täita. Okupantidel ei ole lubatud taganeda, rindel kontrollivad neid “kaitsesalgad” ja desertööre võib maha lasta, vahendab Briti luure raportit Ukraina meediakanal UNIAN.

Briti kaitseministeeriumi luure uue raporti kohaselt võib desertööride tulistamise taktika viidata sõjaväe madalale väljaõppetasemele, madalale moraalile ja Vene vägede distsiplineerimatusele.

“Madala moraali ja soovimatuse tõttu võidelda on Vene väed tõenäoliselt asunud paigutama paisuvägesid või blokeerimisüksusi. Need üksused ähvardavad maha lasta oma sõdureid, kes taganevad,” seisab raportis. Lisaks teatab luure, et hiljuti soovisid Vene kindralid, et nende komandörid kasutaksid relvi nende vastu, kes sõdida ei taha. Pealegi lubati desertööre tappa pärast seda, kui neid hoiatati mitte taganema. Vene Föderatsiooni kindralid tahavad, et sõdurid hoiaksid oma positsioone elu hinnaga.

09:36

Vene väed jätkavad Luhanski ja Hersoni oblasti elanike küüditamist

Peski külas rööviti ja viidi teadmata suunas minema umbes 30 kodanikku, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

“Ajutiselt okupeeritud aladel jätkavad okupandid rahvusvahelise humanitaarõiguse normide, sõjapidamise seaduste ja tavade rikkumist. Luhanski oblastis, Starobilski rajooni Peski külas viisid nn sõjaväekomandatuuri esindajad läbi „filtreerimismeetmed“ kohalike elanike vastu. Umbes 30 kodanikku rööviti ja viidi teadmata suunas minema,” teatas Ukraina relvajõudude peastaap oma Facebooki lehel.

Peastaap märkis ka, et sarnaseid koletusi korraldatakse ka Hersoni oblastis, Oleshki-Novaja Kahhovka maantee äärsetes asulates.

3. november 2022

10:20

Venelased jätkavad kiirabiautode ja varustuse väljaviimist Hersoni oblasti haiglatest

Samuti jätkavad venelased elanikkonna sunniviisilist “evakueerimist” ajutiselt okupeeritud Zaporižžja ja Hersoni oblasti aladelt, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

“Küüditatakse Dnepri jõe vasakkalda äärsete asulate elanikke Zaporižžja oblastis Velyka Znamenka asulast kuni Hersoni oblasti Nova Kahhovkani,” öeldakse Ukraina relvajõudude peastaabi aruandes.

„Vene vallutajad varastavad okupeeritud aladel meditsiiniseadmeid, kiirabiautosid ja sulgevad haiglaid. Eelkõige puudutab see Hersoni piirkonda, mida venelased üritavad muuta keelutsooniks,“ ütles president Volodõmõr Zelenski.

Teadaolevalt valmistub Vene armee Hersonis tänavalahinguteks ja on mineerinud kriitilise infrastruktuuri rajatisi.

09:49

FOTOD: Venelased hävitasid teel Svjatogorskist Slovjanski terve küla

Bogoroditšnoje külas käisid ägedad lahingud, kuna see oli okupantidele oluline tee Slovjanski suunal, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN. Vene sissetungijad tegid selle praktiliselt maatasa – kõik majad on hävitatud.

Fotodel on näha, et külas on kannatada saanud kõik hooned, sild katki, kõikjal on põlenud vene tehnikat. Inimesi pole peaaegu enam alles, tänavatel on näha vaid kodutuid loomi. Vene Föderatsiooni sõjaväelaste ajutise viibimise kohta Bogoroditšnojes annavad märku veel püsti seisvatele seintele maalitud Putini kiitused ja röövellik sümboolika.

Slovjanski ei õnnestunud Vene vägedel pääseda.

NB! Vaata sõjablogi varasemaid postitusi SIIT!