"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Tiigrioru sarikapidu Järgmisel aastal võib juba oodata amuuri tiigrite saabumist loomaaeda. Nii tiigriorg kui ka vihmamets on unikaalsed terves Euroopas (0)
11. mai 2023

„Täna on meil tiigrioru sarikapidu, aga juba varsti avab oma uksed ka vihmamets. See tähendab, et käesoleval aastal saame nii tallinlasi kui ka Tallinna külalisi veelgi enam rõõmustada – seda enam, et nii tiigriorg kui vihmamets on tegelikult unikaalsed objektid mitte ainult Tallinna ja Eesti, vaid ka terve Euroopa kontekstis,“ rääkis Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart Tallinna loomaaia tiigrioru sarikapeol.

Vaata galeriid (88)

Möödunud aasta suvel algasid Tallinna loomaaia Tiigrioru ehitustööd. Täna (11. aprillil) võttis Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ehitajatelt vastu sarikapärja, tänades neid seni tehtud töö eest.

„Inimene vastutab kõige eest, mille ta on taltsutanud, ütles väike prints Antoine de Saint-Exupéry’ tuntud raamatus,“ rääkis linnapea Mihhail Kõlvart. „See sügavmõtteline lause kõneleb ka loomadest, kelle koduks on inimese tahtel Tallinna loomaaed. Meie kohus on nende eest hoolitseda parimal võimalikul moel.“

Linnapea sõnul on loomaaeda viimase kuue aasta jooksul rajatud mitmeid olulisi objekte – sealhulgas polaarium, külastuskeskus ja Kagu-Aasia troopilise vihmamets, mis avatakse juba tuleval nädalal. „Tiigriorg on järgmine kaalukas rajatis, mida loomaaias on juba kaua oodatud. See tõstab tiigrite ja mitmete teiste loomaliikide elutingimused täiesti uuele tasemele ning pakub külastajatele elamusterohkeid võimalusi jälgida salapäraste kaslaste tegutsemist,“ kinnitas linnapea.

Erakordne kogu Euroopas

Tiigrioru näol on tegu valdavalt maastikuarhitektuurse lahendusega, kuhu luuakse loomaaia asukatele võimalikult looduslähedane keskkond, kusjuures oma mastaabilt on see erakordne ka Euroopas. Uuel eksootilisel väljapanekul asuvad elama haruldased amuuri tiigrid, lisaks veel trobikond teisigi põnevaid Kaug-Ida looma- ja linnuliike.

Muu hulgas saab org muljetavaldava torudesüsteemi, kust näeb, kuidas tiigrid inimeste peade kohal liiguvad. Samuti saab lähedalt vaadata tiigrite treenimist ning nende toitmist mitmesugustel põnevatel viisidel. Aedikutes hakkab seevastu haljendama Kaug-Idast pärit taimestik. Tulemas on ka väikesed veekogud, mis tiigritele eriliselt meeldivad.

„Ehitus on hetkel alles sellises järgus, kus me hakkame ülepea vaikselt aru saama, mis täpselt toimub,“ rääkis Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran. „Tiigri tulek võtab aga kindlasti veel aega. Eks vaatame, kuidas töö edasi kulgeb. Järgmise aastanumbri sisse peaks tiigri siia kolimine igatahes jääma. Räägitud on ka sellest, et meie vana Pootsman tuleb samuti oma vanaduspensionit Tallinna loomaaeda pidama. Siis saavad kõik fännid teda kaemas käia.“

Lisaks Pootsmanile tuleb ka mitmeid uusi tiigreid, aga palju täpselt, seda ei oska Maran veel öelda. „Peab siiski meeles pidama, et see on ikkagi tiigri ja ta sõprade org,“ toonitas loomaaia direktor. „See tähendab, et siia on plaanis ka muid liike tuua.“

Samas osutas Maran muret tekitavatele küsimustele, mis on seotud eeskätt eksootiliste liikide hankimisega. „Kui tiigrioru rajamist alles kavandama hakkasime, siis polnud meile veel teada, et vahepeal puhkeb Ukraina ja Venemaa vaheline sõda. Seetõttu pidime osad plaanid ka ümber tegema – sealhulgas ehituse osas,“ nentis ta.

Marani sõnul võtavad kõik protsessid seetõttu ka algselt planeeritust rohkem aega. „Kahjuks ei saa me kõiki neid liike, keda alguses kavandasime, siia tuua. Tegemist on ju ikkagi Kaug-Ida metsaga, aga paljusid plaanitud asukaid pole enam võimalik Venemaalt siia tuua. Need olemegi praeguseks hetkeks välja vahetanud.“

Tulemas punahunt ja punapanda

Siiski on tulemas mitmeid uusi eksootilisi liike – näiteks punahunt. „Tema on küll väga põnev tegelane,“ kinnitas Maran. „Mõtlesime tuua ka harsa, kes on samuti äärmiselt huvitav väike kiskja. Kuna me teda aga kätte ei saa, siis toome harsa asemel eeldatavasti hoopis punapanda. Praegu peaks selline kokkulepe igatahes jõus olema.“

Kätte pole võimalik saada ka Kagu-Aasia kanalisi, kelle hankimist samuti plaaniti „Tulema peaks hoopis kährikkoer, kes elab meiegi metsades, aga on tegelikult hoopis Kagu-Aasiast sisse tulnud liik. Saame ka lendorava, kes on samuti olemas nii meil kui Kaug-Ida metsades,“ rääkis Maran.

Tallinna loomaaia kollektsioonijuhi Tõnis Tasase sõnul kaitsevad inimesed vaid seda, mida nad armastavad ja austavad – kuid selleks, et armastus ja austus tekiks, peab esmalt vastavat loomaliiki mõistma õppima.

„Mõistmine saab tekkida selle vastu, mida me oleme isiklikult kogenud või mida meile õpetatakse,“ tõdes ta. „Tiigriorg loob loomaaia külastajale võimaluse tiigri kui ohustatud liigi ja tema elukeskkonna mõistmiseks, selle tundma õppimiseks ja kogemiseks. Lisaks on Tallinna loomaaial rahvusvaheline roll tiigri kui liigi säilitamisel Euroopa loomaaedades. Meie tagame kindlustusliigid, keda saab vajadusel kasutada loodusesse tagasi asustamisel.“

Loomade heaolutingimused paranevad Tiigriorus hüppeliselt, alustades territooriumi ulatusest ja lõpetades elukeskkonna rikastamiseks mõeldud rajatistega. Loomad saavad ronida kaljusid meenutavatel müüridel, küttida toitu söödatrossidelt ja liikuda mööda tunneleid. Ehitatakse ka uued loomade hoiuhooned ja lisaaedikud juhuks, kui tiigripere peaks kasvama. Külastajatele tehakse oru elanike mugavamaks vaatlemiseks vaatlusvarjualused ja -tunnel ning peatselt avatava vihmametsa ekspositsioonihoone kohvikus saab tiigrit uudistada läbi akna.

Linna unikaalseim asutus

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart tõdes, et loomaaed on tegelikult üks unikaalsemaid asutusi meie linnasüsteemis. „Siin saab inimene vastutustunnet õppida – nii looduse kui loomade, aga ka inimeste eest,“ rääkis ta. „See paik ühendab endas korraga nii teaduse, hariduse kui meelelahutuse. Nii mitmepalgelisi emotsioone ja teadmisi ei saa meile pakkuda ükski teine asutus.“

Linnapea hinnangul on sümboolne seegi, et rohelise pealinna aastal toimub Tallinna loomaaias sedavõrd palju arenguid. „Täna on meil tiigrioru sarikapidu, aga juba varsti avab oma uksed ka vihmamets,“ toonitas ta. „See tähendab, et käesoleval aastal saame nii tallinlasi kui ka Tallinna külalisi veelgi enam rõõmustada – seda enam, et nii tiigriorg kui vihmamets on tegelikult unikaalsed objektid mitte ainult Tallinna ja Eesti, vaid ka terve Euroopa kontekstis.“

Loomaaia pidamine ja uute vaatamisväärsuste arendamine on selle juhi Tiit Marani sõnul küll kallis lõbu, aga samal ajal on tegemist ka riigi ja pealinna visiitkaardiga. Seepärast tasub loomaaeda kindlasti hoida ja paremaks ehitada. „Praegu kujunev troopiline mets ja jääkaru ala saavad olema selleks baasiks, mille põhjal saab teisi asju hiljem muutma hakata,“ selgitas Maran. „Ühel hetkel lähevad need ehitused aga kindlasti lihtsamaks – sealhulgas igapäevaste kulude mõttes. Vastasel juhul läheks loomaaia ülal pidamine lihtsalt liiga kalliks.“

Tiigrioru projekteerija on SWECO Projekt AS, selle ehitab ühispakkuja ATEMO OÜ/EG Ehitus AS ning omanikujärelevalvet teeb OÜ Keskkonnaprojekt. Ehitustööde maksumus koos käibemaksuga on ligi 6,46 miljonit eurot. Kompleksi valmimise tähtaeg on detsembris 2023. Seejärel hooned sisustatakse ning asustatakse neljajalgsete elanikega. Tiigriorg avatakse peale seda, kui loomad on jõudnud oma uue koduga kohaneda.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Seotud artiklid