Tallinna heerold alias Jüri Kuuskemaa on seekord tulnud kärarikka Narva maantee ühe endise tööstushoone juurde, mille siseruumides asub praegu meeldivalt vaikne Rahvusraamatukogu.

Enne sõda asusid siin mitmed hooned, mis aga maha pommitati. Asemele ehitati niisugused tööstushooned, nagu raadio-elektroonika tehas Punane ret ja Eesti kaabel. Eesti taasiseseisvudes need suleti ning kohandati ümber.

„Endisel Danske panga hoonel praegu moodsad klaasseinad ja koketne varikatus ühe peasissepääsu kohal, millelt võime lugeda „RaRa“. See tähendab, et on tegemist Rahvusraamatukogu väikese majaga, sest selle peahoone Tõnismäe nõlval on kapitaalremondis,“ rääkis heerold.

Päranduseks nõukogude tööstusarhitektuurist on siin Narva maantee hoones paiguti üpris avarad ruumid, kuhu raamatukogu ka hästi sisse mahub. „Moderniseerimise käigus on siin vestibüüli osas saavutatud lausa stiil šikk modern oma kõrgete klaasakendega. Siin on ka niisugune mao kujuga trepp, mille eest raamatukogu rahvas hoiatab minemast, sest see on libe. Üles on parem sõita liftiga,“ selgitas ta.

Vestibüüli trepil tervitab meid üleloomulikus suuruses hõbedane kaunitar. See on Mare Mikoffi modelleeritud kuju. „Kui küsida, kes ta niisugune on, siis võib see sümboliseerida eelkõige Rahvusraamatukogu töötajat või uudishimulikku lugejat.“

Igal raamatukogul peab olema oma kataloog. Vestibüülis välja pandud lühikataloogis on selgitatud, et raamatukogu asub kolmel eri tasandil. „Minul kui ajaloolasel on huvitav teine korrus, kus asuvad humanitaar- ja kunsti valdkonnad ning ajalugu. Siin on laua peal sedel, millel on kirjas, et ole ja suhtle. Õppeklassis saab korraldada mitmesuguseid õppusi, olgu nad siis noores või küpses eas. Et lugejad tohutu suures saalis ära ei eksiks on abiks raamatukogu töötajad, kes võivad meile nõu anda nii elektrooniliselt kui ka suuliselt,“ tutvustas heerold.

Õppeklassi riiulite vahel torkas talle silma ajakiri Museo, sest ta on ka ise 45 aastat olnud Eesti Kunstimuuseumi teenistuses. „Aga siin on ka näha kogu plaaneti kirjeldavaid teoseid ja näiteks lauamänge rohelise metsa kohta, et aitaks hoida metsi ning teha puidust seda, mida meile tõesti on vaja.“

Heeroldi lemmikkohaks riiulite seas on rubriigid Eesti ajalugu ja üldine ajalugu. Riiulilt tuleb esimesena kätte näiteks Enn Tarveli „Lahemaa ajalugu“, mille ta on ka mitu korda läbi lugenud, sest Lahemaa on ka heeroldi üks lemmikpaiku.

Hiigelpikk galerii, mis moodustab avara hoone osa, oli omal ajal tsehh, kus töötasid masinad, mis valmistasid vasest ja alumiiniumist kaableid. Kui toormaterjali vood ära jäid, siis kaotas hoone oma algse funktsiooni.

Esimese korruse lagi on veidi madalam, kuid riiulite paigutus jätab siia avaramalt ruumi. Siin ei köida pilku mitte ainult säravad sambad ja vaated, vaid ka politoloogia ja huvikirjanduse riiulid.

„Tänulikke lugejaid leiab raamatukogu kõigist osadest, nii noori kui ka vanu. Tulge ja külastage Rahvusraamatukogu väikest maja aadressil Narva mnt 11,“ kutsus ta üles.