„Mida – keelatud?“ küsis veipimise keelust kuuldes imestunult 49 aastane Eero. „Mina pole sellest küll midagi kuulnud, veibin igal poolt. Nii kohvikus kui tööl. Rongis siia sõites veipisin ka. E-sigaretist ei tule ju muud, kui ainult veeauru!“

Väidetavalt ei vabasta seaduse mitte tundmine selle täitmisest. Vaadates aga, missugune olukord valitseb e-sigarettide tõmbamise ehk veipimisega pealinna baaridest ja pubidest kohvikute ja restoranide, aga mõnikord isegi busside ja rongideni välja, siis tekib vägisi tunne, et võib siiski vabastada küll – seda vähemalt praktilisel tasandil.

„Alles kolm nädalat tagasi nägin Fotografiskas tuntud meelelahutajat ja saatejuhti [isik on toimetusele teada], kes istus seltskonnas, mille üks liige lakkamatult veipis. Kui seda teenindajale mainisin, siis küsis ta, kas see tegevus häirib mind. Alles seejärel läks ja palus seaduserikkujal tema tegevus lõpetada,“ rääkis vähiliidu vabatahtlik Hanno Egipt, kelle sõnul toimub sedalaadi tegevus pealinna pubides ja baarides pidevalt. Põhjusena osutab vabatahtlik eeskätt teadmatusele.

„Ei meelelahutuskohtade juhid ega ka vahetuse vanemad pole seadusega sageli kursis ja on tihtipeale ka ise aktiivsed veipijad,“ nentis ta.

E-sigaretid paistavad süütutena

Hanno Egipt on juba aastakümneid Tallinna koolides noortele tubaka- ja tubakatoodete kahjulikest mõjudest loenguid pidanud. Sel korral olid tavaliste tubakatoodete asemel aga esmakordselt fookuses hoopis elektroonilised sigaretid ja nõndanimetatud veipimine, mis on nii koolijuhtide kui politsei kinnitusel meie kooliõpilaste seas kontrolli alt väljunud epideemiaks saanud.

Lisaks laiale kasutusele alaealiste ja koguni algkooliealiste laste seas eksitakse e-sigarettide kasutamisega sageli ka paljude teiste nõuete vastu – üks neist on veipimise keeld avalike kohtade siseruumides, mille alla käivad nii kohvikud kui restoranid, baarid, lounge´id, pubid, restoranid ja teised avalikud söögi- ja joogikohad.

„Kuivõrd e-sigaret näib süütuna, siis ei tea ilmselt paljud, et selle tarvitamisele kehtivad samad reeglid nagu tavalisele sigaretilegi,“ selgitas Lääne-Harju politseijaoskonna ennetusspetsialist Getter Sondberg. Tema sõnul on veipimine keelatud samades kohtades kus tavasigaretigi suitsetamine, kusjuures sinna alla käivad nii söögikohad, kauplused, teenindusasutused, koolid kui nende territooriumid. „Nikotiini sisaldavad nii tavaline kui ka e-sigaret ning nikotiinisõltuvus saab ühtemoodi alguse mõlema toote tarvitamise puhul,“ lisas Sondberg.

Kahjulik pole e-sigaret aga mitte ainult selle kasutajale, vaid ka veipimise mõjuvälja jäävatele inimestele, nagu kinnitas Tervise arengu instituut (TAI).

„Hetkel ei ole veel piisavalt pikaajalisi uuringuid, et öelda, mil määral e-sigareti passiivne suitsetamine võrreldes tavasigaretiga tervist mõjutab, sest tervisekahjude väljakujunemine võtab aega – nagu ka seoste uurimine.  Sellegipoolest on teada, et e-sigaretid sisaldavad mitmeid organismile mürgiseid aineid. Samuti on leitud, et e-sigareti aerosool võib olla ohtlik ka kõrvalseisjatele või samas ruumis viibijatele – eriti neile, kes ise ei ole suitsetajad ega e-sigareti tarvitajad,“ rääkis TAI uimastite ja sõltuvuste keskuse alkoholi ja tubaka valdkonna juht Anneli Sammel.

Uuringud tõendavad ohte

Näiteks toob Sammel 2021. aastal avaldatud uuringu, kus leitakse, et e-sigareti suitsetamine suurendas ohtlike peenosakeste arvu ümbritsevas ruumis. „Kui need peenosakesed liiguvad kopsudesse, siis võib see raskendada juba esinevate südame-ja kopsuhaiguste kulgu,“ selgitas spetsialist. „Lisaks on leitud, et kokkupuude e-sigareti aerosooliga on seotud nii bronhiidi sümptomite kui ka õhupuuduse tekkega noorte täiskasvanute hulgas – sealjuures eriti nende hulgas, kes ise ei suitseta ega veibi.“

Sellele vaatamata peab laiem avalikkus ja kasutajad ise e-sigarette sageli tavasuitsude „tervislikuks“ asenduseks, ehkki e-sigarettide suitsetamine on juba alates 2018. aastast keelatud täpselt samades kohtades kus on keelatud ka tavasigarettide tarvitamine. „See seadusemuudatus on mõeldud mittesuitsetajate ja mitteveipivate tervise kaitseks, aga ka sotsiaalse normi hoidmiseks ja kujundamiseks, et mitte normaliseerida suitsetamist ja veipimist, kui tegevust, noorte hulgas,“ arutles Sammel. „Ilmselt on üks põhjus, miks seda seadust eiratakse selles, et veipimist tajuvad inimesed vähem ohtlikuna, sest sellel puudub ebameeldiv lõhn ja maitse. Seetõttu arvataksegi, et see ei häiri ka kõrvalseisjaid.“

Ka veipijate endi ning söögi- ja joogikohtade teenindajatega vesteldes paistab, et peamine põhjus, miks keeldu eiratakse, seisabki eeskätt teadmatuses. Lisaks levib veipimise kohta mitmesuguseid müüte, justkui oleks tegemist tervisele täiesti süütu nähtusega.

„Mida – keelatud?“ küsis veipimise keelust kuuldes imestunult 49 aastane Eero. „Mina pole sellest küll midagi kuulnud, veibin igal poolt. Nii kohvikus kui tööl. Rongiga siia sõites veipisin ka. E-sigaretist ei tule ju muud, kui ainult veeauru!“

Veipimisest tekib tugev sõltuvus

Kui Eerole aga lähemalt selgitada, miks selline keeld on kehtestatud ning missuguseid keemilisi ühendeid e-sigarettide vedelikud tegelikult sisaldavad, siis muutus mees mõtlikumaks ja lõpuks tunnistas, et tal oli vahepeal veipimisega juba probleeme tekkimas. „Lõpuks hakkad iga paari minuti tagant suitsetama, ikka ja jälle tuleb isu peale,“ nentis ta. „Pidin endale suitsetamise osas karmimad reeglid seadma, et seda vähem teha. Ilmselt peaks rongis ja kohvikus ka veipimisest loobuma – tuleks kasuks.“

Ka Hanno Egipt rõhutas, et põhjus, miks veipimine siseruumides nii levinud on, tuleb just intensiivsest sõltuvusest, mis e-sigarettide pidevatel tõmbajatel tekib. „Kuna nii kerge on jälle paar pahvakat tõmmata, siis tekib kehal pidev vajadus nikotiini järele,“ selgitas Egipt. „Lõpuks ongi nii, et ei viitsi nende paari kõhvi tegemiseks korraks enam õuegi astuda – tõmbad sealsamas kohvikus või mujal oma paar pahvakat salamisi ära ja pistad e-sigareti jälle taskusse. Keegi ei pane tähelegi. Ainult iseloomulik lõhn annab märku, et midagi seal tehti.“

Mõnes pealinna joogikohas – näiteks Tai Pohis või Deja Vus – on tõesti juba lõhnast tunda, nagu oleks seinad ja mööbel e-sigarettide vedelikus veidi laagerdunud. Esmaspäeva õhtul kell kaheksa Tai Pohi sisse astudes ei pea kaua ootama, kui esimene veipija ka nähtavale ilmub – kahe keskealise daami seltskonnas istuv mees suitsetab e-sigaretti julgelt ja häbenemata, panemata seda ära ka siis, kui laua äärde ilmub teenindaja. Veipimise peale ei ütle too aga midagi. Hiljem asja kohta lähemalt uurides küsib teenindaja mult traditsioonilise küsimuse: kas veipimine siis häirib mind? Kui kõnelen aga tubakaseadusest ja siseruumides veipimise keelust, siis ajab ettekandja silmad pärani.

„Ei teadnud sellest tõesti midagi,“ laiutas ta nõutult käsi.

Samasugused stseenid korduvad ka teistes pealinna baarides. Kui karaokebaaris Helsinki noorelt naisteenindajalt küsin, kuidas seal veipimisse suhtutakse, siis vastab too sõbralikult, et kuni kedagi ei häirita on kõik ka hästi. Hiljem võtab üks seltskonnaliige e-sigareti koguni välja ning pahvib seda kartmatult nii külastajate kui teenindajate silme all, aga keegi ei tee teist nägugi. Ja seda mitte pahatahtlikkusest või soovist seaduseid rikkuda, vaid puhtast teadmatusest ja heausksest arvamusest, et veipimine on süütu ja ohutu meelelahutus.

Seadust tuleb täita

„Ka tubaka puhul advokaadid alguses lausa vandusid kohtutes, et sigaretid pole kahjulikud. Nende mürgine mõju suudeti alles hiljem ära tõestada,“ meenutas Egipt. „Ka tänane probleem seisneb selles, et e-sigaretid on olnud turul alles nii lühikest aega, et näiteid, kuidas see inimese tervisele võib mõjuda, pole veel väga palju kogunenud. Ometi on praeguseks hetkeks kokku loetletud juba üle 200 haiguse, mis esinevad vaid veipijatel, aga mitte tavasigarettide suitsetajatel. Lõpuks oleneb kõik ka sellest, missugune on kasutatav vedelik ja veipimiseks kasutatav seadeldis. Samuti sellest, kui tihti seda tarvitatakse, kui vana on inimene ja kui tugev on tema organism.“

Lääne-Harju politseijaoskonna ennetusspetsialisi Getter Sondbergi sõnul on e-sigaretid eelkõige noorematele eriliselt ihaldusväärseks tehtud – seda just tänu erinevatele maitsetele. „Seetõttu ei pruugi ka avalikus kohas e-sigareti kasutamine olla inimeste silmis niivõrd taunitav, kui tavalise sigareti tarvitamine,“ rääkis ta. “Kindlasti tuleks inimeste teadlikkust selles osas tõsta.”

Seepärast julgustab Sondberg kõiki, kes näevad näiteks kohvikus või baaris e-sigarettide kasutamist, sellest teenindajale märku andma ning selgitama, et see ei ole lubatud. “Üheskoos probleemile tähelepanu juhtides saame mõjutada inimesi seadusekuulekalt käituma,“ pani ennetusspetsialist inimestele südamele.

Amet uurib asja

Ka TAI spetsialist rõhutas, et ettevõtete sisekorra eeskirjad peaksid olema seadusega kooskõlas ning järgima kehtestatud reegleid, mis lähtuvad seadusest.

„Abi oleks sellestki kui kohtades, kus suitsetamine ja veipimine on keelatud, oleks kasutusel mõlemale tegevusele viitavad märgid või sildid. Sageli kasutatakse vaid suitsetamise keelu silte. Tähtis on, et mitteveipijad ka ise seisaksid oma õiguse eest hingata saastumata õhku ega vaataks seadusele läbi sõrmede. Tuleb anda veipijatele julgelt märku, et nad läheksid eemale ja austaksid teiste inimeste õigust puhtale õhule. Enamus veipijaid on kindlasti mõistvad inimesed ja saavad sellest ka aru,” rääkis TAI spetsialist Anneli Sammel.

Terviseamet viib sel aastal läbi ka küsitluse, mille eesmärk on kaardistada inimeste hoiakuid avalikus ruumis suitsetamise ja veipimise suhtes ning seeläbi kaasata inimesi kõigile meeldivama ja turvalisema elukeskkonna kujundamisel.

“Põhiline tubakatarvitamisega seotud probleem kortermajas on kaudne suitsetamine ehk tubakasuitsuga saastatud keskkonnas viibimine ja suitsu valikuvaba sissehingamine,” rääkis Terviseameti meediasuhete nõunik Kirsi Pruudel. “Kaudne suitsetamine on eriti ohtlik lastele, rasedatele, südamehaigetele, hingamisprobleemidega inimestele ja ka lemmikloomadele.”

Pruudeli sõnul pöörduvad kodanikud Terviseameti poole tihtipeale murega, et naabri sigareti toss tuleb rõdult või akna kaudu naabri korterisse. “Seaduse kohaselt on korterelamutes keelatud suitsetamine vaid piiritletud aladel, mistõttu on inimestel tihti keeruline leida lahendusi probleemile, mis võib igapäevaelu segada,” selgitas ta.

Eraldi probleemina on küsitluses tähelepanu juhitud ka e-sigarettide suitsetamisele ehk veipimisele. E-sigaret klassifitseerub tubakaseaduse järgi tubakatootega seonduvaks tooteks. “Sellele vaatamata näeme, et inimesed ei tea e-sigaretile kohalduvaid reegleid: suitsetatakse avalikes ruumides, tooteid tarvitavad tihedalt noored, sh lapsed,” tõdes Pruudel.

Terviseamet kutsub inimesi üles vastama suitsetamise ja veipimise hoiakuid kaardistavale küsimustikule. Küsitluse tulemused avaldatakse hiljemalt 2024. aasta alguses Terviseameti kodulehel. Selle eesmärk on kaardistada inimeste hoiakuid avalikus ruumis suitsetamise ja veipimise kohta, mis aitaks tulevikus luua kõigile turvalise ja meeldivama elukeskkonna.

Küsitlusele on võimalik vastata siin.

Tubakaseaduse kohaselt on suitsetamine ja veipimine keelatud söögikohtades, kauplustes, teenindusasutustes, tootmis- ja laoruumides ning koolides ja nende territooriumil. Lisaks ka korterelamu koridoris, trepikojas ja korterelamu muus üldkasutatavas ruumis. Akendel ja rõdudel suitsetamine ei ole seadusega eraldi reguleeritud.