Eesti Päevalehes kirjutati, et hasartmänguärid eiravad süstemaatiliselt reklaamiseadust. 152 reklaamist vastas nõuetele ainult kaks. Reklaame kontrollis tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA). 133 korral viidati reklaamis sotsiaalsele edukusele või kutsuti inimest mängima, ehkki kutsuda ei tohi. 128 korral polnud hoiatusteksti või oli see liiga kehvasti näha. 26 korral oli tegemist keelatud reklaamiga, sest õnnemänge võib reklaamida vähestes kohtades.
TTJA isegi hoiatas hasartmängufirmasid ette: märtsis saatsid nad meeldetuletuse, kuidas võib hasartmänge reklaamida. Ent aprillis tehtud kontroll näitas, et nõudeid ei järgita. TTJA jälgis reklaame telekanalitest, sotsiaalmeediast ning Delfi, Postimehe ja Õhtulehe veebilehtedelt. Tuli välja, et kõik meediamajad jagasid oma veebilehtedel hasartmängureklaame, mis polnud reklaamiseadusega kooskõlas. Päevalehes kirjeldatule võiks ainult lisada, et ajal, mil riigieelarvesse täiendavaid tuluallikaid otsitakse, tuleks hasartmänguärisid karmilt ja suurte summadega trahvima hakata.
Määrata saab praegu kuni 9600-eurose sunniraha, kuid ilmselgelt on see äride käivetega võrreldes väike summa. Kindlasti ei ole kõik mängijad sõltlased, nagu ei ole kõik vahel endale klaasi veini lubajad alkohoolikud, kuid sõltlasi on mängijate hulgas kindlasti palju. Keegi ei kujuta ette, et poes müüdaks alkoholi nähtaval kohal või et suitsupakkidel puuduksid hoiatussildid. Siiani on hasartmängureklaamidesse pigem leebelt suhtutud. Valitsuskoalitsioon on samas rääkinud soovist hasartmängureklaam täielikult lõpetada.