«Esimesed prototüübid, mis töötasid, valmisid umbes nelja kuuga. Alguses meil oli ikka ebaõnnestumisi ka, näiteks lauad läksid esialgu pooleks, kui neile peale astusime. See kõik võttis palju aega, et vead parandada,» rääkis uudseid, kokkuvolditavaid rulasid tootva õpilasfirma Longfold tootearendaja Kerttu Sassiad.
Saame tuttavaks Susanne, Kertu ja Katiga – kolme 11. klassi tüdrukuga, kes lõid eelmise aasta oktoobris oma brändi. Tüdrukud tulid äärmiselt geniaalse idee peale. Nimelt valmistavad nad töökojas kokku murtavaid rulasid, mida on sangaga hea kuhu iganes kaasa võtta – kokku voldituna meenutavad need pisut väikest käekotti.
«Kiirem sõit tulevikku!» Nii kõlab õpilasfirma Longfold loosung. Firma nimi on ühend kahest ingliskeelsest sõnast – longboard ja fold ehk pikkrula ja murdma. «Turule on tulnuid kompaktsed kokku murtavad rulad, mis säästavad su bensuraha!» lausuvad neiud kui ühest suust. Mõte hakata tootma uuenduslikke rulasid tekkis kolmel naabritüdrukul Susannel, Kertul ja Katil aga sellest, et bussipeatus asus kodust liiga kaugel ja vahel neid ruladega bussi ei lubatud.
Pikemate vahemaade läbimiseks mõeldud pikkrulade ulatus ühest otsast teise võib olla isegi 80 cm või rohkemgi. «Mul on umbes 1,2 kilomeetrit astuda ja ma ei jaksa iga päev seda kõndida,» selgitas uues firmas finantsjuhi koha saanud neiu Susanne Ruumet. «See võtab väga palju aega. Seega mõtlesime, et rulaga oleks mõnus see vahemaa läbida, aga meid ei lasta rulaga bussi. Ma olen isegi hommikul bussist maha jäänud ainult sellepärast, et mind ei lasta sellega sisse. Mõtlesime, et kui saaks rula lühemaks kokku panna, siis see lahendaks kõik probleemid. Vähemalt kümme minutit annab see rula kodust bussipeatuseni minnes ajavõitu.»
Kuldaväärt idee
Kõik sai alguse ideest. Ja idee oli tüdrukutel kulda väärt, sest Eestis keegi teine selliseid rulasid ei tooda. Tüdrukute firmas tootearendaja tiitlit kandva Kertu Sassiadi sõnul huvitas tootearendus ja ettevõtlus teda ammu enne üheteistkümnendat klassi, kui ise õpilasfirmat hakatakse tegema. „Olen alati vaadanud, kuidas õpilasfirmad teevad näiteks küünlaid või muid selliseid hästi lihtsaid asju. Ise tahtsin seepärast teha midagi tõeliselt põnevat ja lahedat ning nii ta läkski – meil oli probleem ja me leidsime sellele lahenduse,“ rääkis Sassiad.
Uue rula loomine algas tema sõnul aga juba eelmise aasta septembris. «Esimesed prototüübid, mis töötasid, valmisid umbes nelja kuuga,» selgitas Sassiad. «Alguses meil oli ikka ebaõnnestumisi ka, näiteks lauad läksid esialgu pooleks, kui neile peale astusime. See kõik võttis palju aega, et vead parandada.»
Vigade parandamisel olid abiks ka tüdrukute vanemad. „Mu isa andis meile palju mõtteid, kuidas kõikvõimalikke pisiprobleeme lahendada. Sellest oli väga palju abi tegelikult,“ rääkis Sassiad.
Nüüd võib kokku murtavate rulade peal vabalt hüpata ja midagi nendega ei juhtu. Ruumet selgitas, kuidas neiud selleni jõudsid. «Võtsime lauad, mingid värava hinged ja vanad rattad ja vaatasime, mis juhtub. Esimene prototüüp läks kohe katki,» meenutas ta. «Aga seda oli lõbus teha. Siis me võtsime ühendust TTÜga ja saime sealt tehnikaprofessor Toivo Tähemaa enda mentoriks. Siis hakkasime iga päev ülikoolis juhendamisel käima ja niimoodi vaikselt valmiski uus mudel.»
Kõige suurem erinevus teistest nö harilikest ruladest on see, et Longfoldi oma on kaasas kandmise nimel natukene lühem. «Aga samas on see piisavalt pikk, et kuuluda pikkrula klassi. Ja muidugi on erinevus ka selles, et meie rula käib keskelt kokku,» selgitas Ruumet. «See on natukene paksemaks ka tehtud, et ta ei läheks katki. See teeb ta ka tiba raksemaks. Aga samas võrreldes suuremate ruladega, millel on suuremad rattad, on nad ikkagi sama rasked. Rula valmistamine läheb maksma umbes sada eurot, selle valmistamisele läheb siiski vähemalt 12 töötundi. Meie vanem mudel maksab 160 ja uuem mudel, mis tuleb rohkem surfi välimusega, maksab 180 eurot. Disain maksab ka. Kui alguses me kasutasime rulalauana puitu, siis nüüd kasutame ka pleksiklaasi, see muudab aga samuti hinda.»
Disaini tähtsus
Professor Tähemaa aitas tüdrukutel välja mõelda lukustussüsteemi, et rula sõidu või hüpete ajal kokkumurdmise kohast ära ei vajuks või pooleks ei läheks. Lihtsa liigutusega saab selle kui riivi eest tõmmata, et rula kokku voltida. Uutel mereteemalise kujundusega ruladel näeb see riiv välja nagu kala. Kertu Sassiad selgitas, et rulade välimus on väga tähtis. «Ka värvi valikust oleneb väga palju. Tahtsime esimese tootega olla julged, et ei oleks päris tavaline värv ja siis me otsustasime päikeseloojangu värvide kasuks,» rääkis ta. «Hiljem tahtsime teha midagi uut ja siis tulid mereteemalised värvid mängu.»
Kõik, ka rulade kujundamine piltidega on puhas käsitöö. Longfoldi turundusjuht Kati Elise Soikoneni sõnul kasutavad neiud rulapiltide loomisel grafitivärve. «Enne teeme šablooni ja siis kanname värvi rula peale,» märkis ta. «Aga kala on valmistatud akrüülidega. Tulevikus tahame kindlasti teha veel teistmoodi disaini. Ja hakata värvi ruladele printima, mis muudaks protsessi kiiremaks. Rulalaud ise näeks kindlasti veel professionaalsemad välja.»
Eksootilised päikeseloojanguvärvid ja mere teema ei ole valitud ka päris juhuslikult – nimelt on tüdrukutel plaanis oma ideed ka välismaale laiendada. Praegu on lauad igatahes sellise välimusega, et sobiksid hästi ka näiteks Havai tänavatele – kusjuures just sealt ongi „pikkrulatamine“ ehk longboardimine Kertu Sassiadi sõnul alguse saanud.
Tüdrukud on igatahes hingega rulade meisterdamise juures. Sageli ootavad nad pikisilmi koolipäeva lõppu, et taas töökotta rulasid meisterdama minna. Rulasid valmistavad nad vanadest mööblijääkidest. Selle üle on neiud ise väga uhked.
Asenduseks autole
«Kui tööstuses hakatakse midagi välja lõikama, siis jääva järele alati mingid jupid, mida nad ei saa enam mujal kasutada ja meie kasutame need ära,» selgitas Ruumet. «Kuna kasutame jääkvineeri, on meie toode piisavalt roheline. Meil on koostöö Longboard Eesti poega, kust me tellime ruladele rattad. Ma väga loodan, et osa inimesi asendab oma auto kergliiklusvahendi vastu.»
Tänaseks on tüdrukud valmistanud kümneid rulasid. Möödunud aasta oktoobris registreeriti enda tegemised õpilasfirmaks. Susanne Ruumeti sõnul ei olnud tegutsemise esimese kolme kuu jooksul neil veel palju huvilisi, sest parajasti oli talv. Nüüd, kevadel, on rulade vastu ka suur huvi tekkinud. «Kui tänaval sellega sõita, tullakse isegi küsima, et mis see on ja kuidas see töötab. Sõidurežiimis pole sel tavalise rulaga mingit vahet.»
Soikonen aga lisas, et kasumi teenimine on õpilasfirmadel kõige raskem. «Meil ei ole olnud alguses palju raha, mida tootmisse panna. Need rulad on suhteliselt keerulised ja sa ei tea alguses iial ette, mis vead võivad tulla,» märkis ta. «Ja see pikendab aega, mille jooksul see kasumibarjäär ületada. Õnneks me nüüd ületasime selle ja saame rõõmsalt edasi minna.»
Lähiajal lähevad kokku pandavad rulad müügile ka rulluisupoodi. Tulevikus on aga neidudel kindel plaan päris oma ettevõte luua ning minna ka välisturgu vallutama. Sihikul on Saksamaa, Hispaania ja Itaalia suured linnad, kus on palju ummikuid.
Kel tekkis tüdrukute rulafirma vastu huvi ja soovib tublisid noori toetada, saab võtta nendega ühendust info kaudu, mis asub longfold.ee lehel või instagrammis off.Longfold .
