Muuseumiööl sai jalutada kirjanik Andrus Kivirähki ja tema koera jälgedes, kuulata Tallinna kui kilulinna ajalugu ning uudistada apteeker Melchiori tegutsemispaiku.
Muuseumiöö – Vene muuseum
20. mail toimuval muuseumiööl olid muuseumid, mäluasutused ja külastuspaigad avatud kella 18-23. Sel aastal toimus muuseumiöö nimetuse all “Öös on liikumist”, sest käimas on liikumisaasta.
“Miks mitte teha üks pikk õhtu ja jõuda ühe muuseumi asemel mitmesse? Pealegi asuvad paljud muuseumid üksteisest meeleoluka jalutusteekonna kaugusel,” ütles muuseumiöö kommunikatsioonijuht Reti Meema.
Muuseumiöö – Ed. Vilde muuseum
Linnaelumuuseum kutsus külastajaid ekskursioonidele läbi ajaloo, mis viisid Kalaranda, vanalinna ja Kadriorgu. “Esmakordselt toimuv ekskursioon “Kilulinn Tallinn” tutvustas kalatööstuse ajalugu, vanalinnas sai aga kõndida apteeker Melchiori jälgedes ja uurida, milline oli Tallinn aastal 1409 ning mis on sellest ajast tänini säilinud,” lausus linnamuuseumi näituste ja ürituste juht Merle Tank. Kadrioru pargis viis ekskursioon “Vana ja uus Kadriorg” jalutuskäigule Peeter I maja juurest Jaapani aeda, kus räägiti lähemalt aia ülesehituse põhimõtetest. Muuseumiööl tasus külastada linnamuuseumi filiaale, kus kõik programmid avasid museaalide kaudu ajalugu.
Muuseumiöö – Tammsaare muuseum
Kirjanike lood Kadriorus
Kuigi laulusõnade järgi lähevad lapsed kell üheksa magama, ledis Miiamilla lastemuuseumi aiast iseseisvaks avastamiseks ja liikumiseks mõeldud QR-koodiga tegevusülesanded. Muuseumi sisehoovis mängiti aga õuemänge, kus sai keerlema panna ka kompostikrõlli.
Linnaelumuuseumi lastele suunatud programm sidus kokku Vana Toomase legendi ja keskajal populaarse papagoilaskmise teema. Lisaks oli muuseumi kaupmeheselli kamber kujundatud lastealaks.
Muuseumiöö – Peeter I majamuuseum
Fotomuuseum ootas noori fotohuvilisi tsüanotüüpia töötuppa, kus tutvutati maailma vanima fotomenetlusega ja prooviti kätt sini-valge kujutise loomisel. Kalamaja muuseumi hoovis sai mängida vanemaid ja uuemaid eeslinna laste õuemänge ja sõita kularattaga. Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis oli vahva võimalus mängida orienteerumismängu “2000 sammu ja 100 astet ajas tagasi”.
Muuseumiöö – Mati Undi muuseum
Kadriorus asuvad kirjanike muuseumid kutsusid muuseumiööl liikuma mööda kirjandustänavat, aga ka linnas laiemalt. Külastajad said valida, kas soovivad käia Andrus Kivirähki ja tema koera jälgedes või Tammsaare või Mati Undi teekondi avastades. Kadriorus olles tasus astuda sisse ka Tammsaare, Mati Undi ja Eduard Vilde muuseumidesse, kus sai küsida muuseumidest nuputamismängu ning otsida vastuseid mööda kirjandustänavat liikudes. Kes viis lehe ühte kolmest muuseumist, sai magusa meene! Muuseumid olid avatud kell 17-23 ja sissepääs oli tasuta!
Muuseumiöö – Linnamuuseum
Kirjanik Anton Hansen Tammsaare viimase kodu, 1930. aastate interjööriga viietoalise korteri teises tiivas oli avatud interaktiivne püsinäitus “Tõde on inimeses” ja aastanäitus “Kadunud maastikud. Kõrboja peremees 100”. Installatsiooniline näitus on üles ehitatud metsa motiivile, külastajad said siseneda puude vahele, uudistada kadunud küla maketti ja lugeda Koitjärve kohta mälestusi. “Kõrboja peremehe” eri kihistusi avasid lühikesed märksõnad.
Muuseumiöö – Filmimuuseum
Kadrioru lossiga ühtsesse ansamblisse kuuluva roosa puumaja alumisel korrusel elas 1927-1933 kirjanik ja Eesti esimene tõeline eurooplane Eduard Vilde. Samasse majja on tehtud tema majamuuseum, kus säilinud 20. sajandi ühe mõjukama ja menukama kirjaniku kodu terviklikult säilinud 1920ndate interjöör. Muuseumi uus püsinäitus “Igaüks tahab minust osa saada” viib kirjaniku elu ja loomingu juurde kahe suurema teema kaudu: Vilde kui avaliku elu tegelane ning tema keerukas isiklik elu.
Muuseumiöö – Maarjamäe loss
Vaimude tund Mati Undi muuseumis
Mati Undi muuseumis toimus vaimude tund! Kirjanik elas selles majas aastatel 1995-2005 ja esimesel korrusel ootab huvilisi näitus “Kodu kodus”, mis annab sisevaate nii Mati Undi omaaegsesse Mustamäe korterisse kui ka Kadrioru aega. Vaid kaks korrust kõrgemal asuvad kirjaniku kunagise kodu aknad.
Muuseumis saab näha ka Mati Undile kuulunud esemeid, tema märkuste ja pühendustega raamatuid ning põnevaid fotosid, mis pärinevad Undi enda fotokaamerast.
Septembrini on muuseumis avatud ka näitus “Rööpaseadja. Artur Alliksaar 100”. Näitus on piltlikult ühe-minuti loeng Alliksaarest, sealt saab teada kõige põhilisema kirjaniku kohta.
20. mail avasid külastajatele ukse üle 150 muuseumi ja mäluasutuse üle Eesti, sel õhtul maksis pilet kõigis neis 1 euro (muuseumikaardi omanikele on sissepääs tasuta). Põhjaliku kava leiab muuseumiöö kodulehelt.