20. mail avatakse Tallinna loomaaias rahvale uksed uudsesse vihmametsa, kus võib kohata põnevaid asukaid ja hulgaliselt taimeliike. Troopiline vihmamets on rohelusse uppunud maailm, kus külastaja satub tiheda taimestiku embusse ja saab osa arvukatest imepärastest kohtumistest.
Vihmametsas peitub erinevaid asukaid, kes ronivate, rippuvate ja kõrguvate džunglitaimede vahel on kodu leidnud erinevad sealsest soojusest ja niiskusest lugu pidavad loomad ning iga elupaik on omanäoline just kõrvuti oma elu loovate liikide tõttu. Vähe on vihmametsaga samaväärseid kohti, kus sellist läbipõimumist tunnetada ning kogeda saab.
Ühesuunaline ekskursioon pimedusest metsikusse loodusesse
Jalutuskäik vihmametsa saab alguse tegelikult juba peaukse juures. Sealt suunduvad külastajad pimendatud tulukestega tunnelisse, kus võib kuulda erinevaid loodushääli. Sellel tunnelil on väga suur roll kogu ekspositsiooni juures, kuna jalutuskäik läbi tunneli aitab külastajate silmadel tasapisi harjuda vihmametsale kohase heleda valgusega. Silmas tuleb pidada seda, et teekond on vaid ühesuunaline, et vihmametsas elutsevad loomad õue ei pääseks. Peale vihmametsa külastamist on võimalik väljuda vaid läbi restorani.
Põnevaid loomi igale maitsele – kalakassidest lendkoerte ja sõrmiksaarmasteni
Loomaaia vihmametsas kohtab erinevat sorti loomi, nende seas ka näiteks lendkoerad, kes sarnanevad meie käsitiivalistele ehk nahkhiirtele. Rahvakeeli kutsutakse neid tiiburiteks. Erinevalt käsitiivalistest on lendkoerad hoopiski taimetoitlased, kes meeleldi maiustavad puuviljade ja nektaritega. Lendkoerad armastavad lae all lennata ja puu küljes rippuda. Nad omavad suuri pikki tiibu ja enamasti liiguvad päevavalguses üsna vähe.
Üheks suuremaks eksponaadiks on ka tiibetlaste sugukonda kuuluvat binturongi ehk kasskaru. Tegemist on loomaga, kellega pimedas kohtudes võib esmapilgul ära ehmuda eelkõige tema suuruse tõttu. Välimuselt meenutab kasskaru suurt kärplast, näiteks nugist või naaritsat. Tema eripärase on saba, millega suudavad nad asju haarata ja kinni hoida. Nende omaduste tõttu kasutavad nad saba ka tihti viienda jalana. „Binturongide puhul peab arvestama, et nad on öise eluviisiga loomad, kes meie keskkonnas alles harjuvad. Tegemist on erinevatest paikadest toodud noorte loomadega, keda vabas looduses kambakesi üldiselt ei nähta. Hetkel harjutamegi neid tulevaseks eluks, mil peavad puuri jagama teiste binturongide ning sõrmiksaarmastega,“ ütles Tallinna loomaaia loomakasvatusnõunik Anne Saluneem.
Kasskarudega jagavad puuri pisikesed sõrmiksaarmad, kes on saarmate 13 liigi hulgas kõige väiksemad. Sõrmiksaarmad toituvad enamasti koorikloomadest, aga armastavad samas ka taimset toitu, näiteks salatit ja kurki. „Nad on samuti erilised oma suuruse tõttu aga ka varvaste vahel asuvate väga väikeste ujunahkade poolest, mis saarmate puhul on ebaloomulik. Sõrmiksaarmastel on väga tundlikud sõrmed ja tallaalused, mis annab neile tegelikus elus suure eelise. Nimelt suudavad nad käppadega vees kombates kivide vahelt käppadega toitu hankida,“ selgitas Saluneem.
Loomaaia vihmametsas käivad ringi ka kalakassid, kes pärinevad Aasiast ja armastavad elada veekogude ääres. Nad on oma nime saanud selle järgi, et on ainus kassiliik, kes suudab toidu hankimiseks sukelduda vee alla. „On ka teisi loomi, kes suudavad veest toitu hankida, näiteks amuuri kassid, aga nad teevad seda madalas vees käpaga saaki veest välja lüües,“ rääkis loomakasvatusnõunik. Sukelduda suudavad tänu väga hästi arenenud kõrvalihastele, mille abil suudab kalakass sukeldudes oma kuulmekäigud sulgeda ja saab liigutada oma kõrvu soovi korral 180 kraadi, sestap on tal ka väga hea kuulmine.
Lisaks loomadele leidub loomaaia vihmametsas ka hulgaliselt linnuliike, näiteks talukanasid, hõbefaasaneid ja valge kuldnokk. Saluneeme sõnul on plaanis aja jooksul vihmametsa linnuliikide hulka veelgi täiendada. Vihmametsas elavad peale teiste veel veekilpkonn, hulgaliselt kalu ja eraldi terraariumis ka mitut liiki roomajaid.
Vihmametsa täiustab liigirikas taimestik
„Kuna ruumid seavad omad piirid siis päris tüüpilist vihmametsa Tallinna loomaaeda välja ehitada ei olnud võimalik,“ tõdes Tallinna Botaanikaaia Troopiliste ja subtroopiliste taimede osakonnajuhataja Jaan Mettik. Samas ütles Mettik, et vihmametsa projekteerinud maastikuarhitekt püüdis luua sinna kauni vihmametsa mulje.
Hetkel on eksponaadis müra moodustavatest puudest mõned mangopuud, viigipuud, nelgipuu ja väga põnevad ning suured vihmametsa puude tüved. Tüved pärinevad puudelt, mis on oma kasvult tunduvalt suuremad kui ülejäänud taimestik ja millelt on näha ka puude puhastumist. Enamasti on püütud vihmametsas mängida metsa kesk- või madalrinde taimedega, mis looduses paiknevad pigem alusmetsas.
Spetsiaalsetest alusmetsa taimedest on inimestele kõige põnevamad puukujulised sõnajalad. „Samuti kanaarid, mis pärinevad päris Kagu-Aasia vihmametsadest. Samuti võib kohata erinevat liiki liaane ning ficuseid, aga ka üsna levinud tetrastigma, mis võib nii mõnelegi meenutada steroidset metsviinapuud. Nimelt on tetrastigmad nahkjad ja viis korda suuremad kui ficused. Tetrastigma juures kasvab ka maailma kõige suurema õiega taim flakleesia, mis on olemuselt parasiit. Lisaks leidub vihmametsas hulgaliselt taimi, mille koondnimetuseks on kettpuud. Nende hulka kuuluvad näiteks pajud. Samuti leidub erinevaid palmiliike ja näiteks tuttpuid, mis on saanud oma nime spiraalsete lehtede järgi.
Loomaaia Kagu-Aasia vihmametsa on võimalik külastada esmaspäevast reedeni kell 10-19. Järgmine suurem projekt Tallinna loomaaias on järgmisel aastal avatav Tiigriorg.
Töötajate soovitused külastajatele:
- Arvesta sellega, et vihmametsa niiskuse ja temperatuuri hoidmiseks lastakse iga teatud aja tagant ruumis uduvihma.
- Palun kõnni vaid mööda ettenähtud rada ning ära mine taimede vahele!
- Ruumis võib ette tulla ehmatusi, näiteks unest ärganud lendavate lendkoerte näol.
- Kui soovid lisainfot loomade nähtavuse kohta, küsi abi töötajatelt, kes oskavad rääkida iga looma uneajast ja liikumise aegadest.
- Pea meeles, et ekskursioon on vaid ühesuunaline ning peaukse kaudu ekspositsioonilt väljuda ei ole võimalik.
