“Esimestes tundides tahtsin magada, kuid pärast tantsuvahetundi tekkis kohe tunne, et ärkasin üles, nüüd olen aktiivsem ja rõõmsamas tujus,” kinnitas Tallinna saksa gümnaasiumi 6. klassi õpilane Nora. “Mõnikord juhtub, et tunnis läks midagi valesti või sain halva hinde, aga siis tulen tantsuvahetundi ja lasen halva tuju välja.” Eesti kooliõpilased on üle poole (66%) koolis veedetud ajast kehaliselt väheaktiivsed ning viiendik teismelistest on ülekaalulised.

Nii mõneski koolis võib näha pilti, et vahetundides istuvad õpilased niisama või näpivad nutitelefoni. “Läksime tunni lõppedes klassikaaslastega järgmisse tundi, istusime klassis ja vaatasime telefone,” meenutas Tallinna saksa gümnaasiumi 6. klassi õpilane Nora. “Mina käisin vahetunnis lihtsalt sõpradega istumas, väga midagi teha polnud,” lisas tema koolivend Bert 12. klassist. “Lapsed veedavad väga suure osa oma päevast koolis ja näeme, et kui õpetajad organiseeritud vahetunnis tegevusi ei korralda, kipuvad õpilased kaduma nutitelefoni taha,” tõdes sama gümnaasiumi õppejuht Dagmar Aus.

Istuv eluviis toob tervisehädad

Ülekaalulisus on tingitud väga paljudest eri teguritest, millest suurim osakaal on toitumisel ja liikumisel, sealhulgas istuval eluviisil, mis nutiajastul üha sagedasemaks on saanud. Maailma Terviseorganisatsiooni soovituste järgi peaksid noored liikuma mõõduka kuni tugeva intensiivsusega vähemalt 60 minutit iga päev. Tervise Arengu Instituudi (TAI) 2017/2018. õppeaastal läbi viidud kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust selgus, et vaid 24% 7-13-aastastest õpilastest liigub koolipäevadel piisavalt. Samas ligikaudu viiendik ei liigu piisavalt ühelgi koolipäeval ning veel viiendik täidab soovitusi vaid ühel koolipäeval. Eesti kooliõpilased on üle poole (66%) koolis oldud ajast kehaliselt mitteaktiivsed.

“Vähese liikumise ja ülearuse istumisaja tagajärjel sureb maailmas ligikaudu sama palju inimesi kui suitsetamise tõttu,” tõi välja Liikumisaasta 2023 projektijuht Janne Tomberg. “Pikalt istumine vähendab meie sooritusvõimet ja heaolu ning suurendab eri terviseriske, mida ei pruugi isegi koolipäeva järgne treening täielikult kompenseerida. Kuid liikumise hea mõju tervisele ei avaldu ainult intensiivselt treenides, vaid kergemategi koormuste korral, mida kooli- ja tööpäeva tegemistesse on võimalik vähese vaevaga siduda.”

Mõne aasta eest selgus Euroopa laste rasvumise seire Eesti uuringust, et iga neljas esimese klassi õpilane on ülekaaluline. TAI tehtud kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu põhjal on ülemäärase kehakaaluga (s.o ülekaaluline ja rasvunud) 21% 11-15-aastastest poistest ja 14% tüdrukutest. Näitaja on tõusnud iga uuringuaastaga. Sajandi algusega võrreldes on ülekaaluliste laste osakaal pea kolmekordistunud.

Jõukad lapsed on kõhnemad

Sama uuring näitas sedagi, et laste ülekaalu ning toitumis- ja liikumisharjumusi mõjutavatest teguritest on üheks olulisemaks pere majanduslik olukord. Laste hulgas, kelle pere rahaline seis on hea, leidub märksa vähem ülekaalulisi ja rasvunuid. Nad söövad oluliselt rohkem puu- ja köögivilju, regulaarsemalt koolipäeva hommikutel hommikusööki ning on kehaliselt aktiivsemad. Samuti mõjutas õpilaste igapäevast köögiviljade söömist nende enesehinnanguline tervis ja rahulolu eluga, kus rahuldava või väga halva tervisega õpilased sõid oluliselt harvem köögivilju võrreldes nendega, kes hindasid oma tervist heaks.

Et laste ülekaalulisus on suur probleem, kinnitas ka kooliõde Kersti Tamm. Tallinna Koolitervishoiu kooliõed saavad õpilaste kaaluandmed õpilaste terviseläbivaatustel, mida tehakse 1., 3., 7. ja 10. klassis. Andmetest nähtus, et koroona-aastatel õpilaste ülekaalulisus mõnevõrra tõusis. “On õpilasi, kes koguvad kooliaasta jooksul juurde kümmekond kilo,” jätkas kooliõde. “Sageli on põhjuseks tänapäevasele elule omane kiire tempo ja ka mugavus, miks toidulaud jääb ühekülgseks. Valmistoidu tellimine on lihtne ja kiire, tihti jääb valiku tegemine lapse enda hooleks. Pered ei istu enam koos ühel ajal söögilaua taha. Sellisel juhul on harjumusi raske muuta, kui ükskord probleem käes.”

“Kui hakkasime 1996. aastal Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) programmi kaudu lapsi jälgima, oli ülekaaluliste arv laste seas umbes kuus protsenti,” tõi välja Tallinna lastehaigla kvaliteediteenistuse juhataja Lagle Suurorg. “Oleme jõudnud juba 40 protsendini.” Nõiaring saab dr Suuroru kinnitusel alguse kodust, aga ka geneetikast – kui ema ja isa on mõlemad ülekaalulised, on 80% tõenäosus, et ka laps(ed) on ülekaalulised. “Oluline rõhk on pere söömisharjumustel. Paraku töötavad vanemad palju, laps on kodus üksinda ja vaatab ise, mida ta kätte saab ja sööb,” märkis Suurorg.

Koolitoit on Tamme hinnangul valdavalt maitsev ja mitmekülgne. “Paljudes koolides on mitu valikut – kui üks roog ei maitse, saab võtta teise,” märkis Tamm. “Puhvetid ja maiustuste-jookide automaadid on teine teema. Osa koolidest püüab koolipuhvetite valikud suunata tervislikumas suunas ja kindlasti on ka häid näiteid, aga lõpuks on tegemist äriettevõttega. Pealegi on kooli lähedal ikka pood või kiosk ja kahjuks eelistab osa õpilasi koolisöökla asemel käia seal keha kinnitamas.” Siin annaks Tamme sõnul ehk kohandada koolisööklate kujundust hubasemaks. “Kindlasti saab toitumise ja ülekaaluga seotud teemasid integreerida õppesse – ja kooliõed löövad hea meelega kaasa, kui neid palutakse näiteks inimeseõpetuse tundidesse rääkima.”

Koolitoit on tervislik

Õnneks on tal tuua ka positiivseid näiteid. “Kunagi oli mul ülekaaluga hädas õpilane, kellel soovitasin hakata pidama toidupäevikut,” meenutas kooliõde. “Joonistus välja, et õpilane toitus enamjaolt saiakestest ja võileibadest. Hakkasime otsima alternatiive ja tore oli, et pere hakkas kohe omalt poolt toetama ja paremaid toiduvalikuid pakkuma. Aga kõige olulisem oli õpilase enda tahe – vähem kui poolteise aastaga kaotas ta 16 kilo.” Tamme kogemus kinnitab, et vanematel õpilastel tõuseb teadlikkus ja motivatsioon kaalu kaotada.

Paraku esineb puudujääke ka vanemate terviseharituses. “Üllatavaid tulemusi on saadud Iirimaal, kus uuriti vanemate hinnanguid ülekaalulistele lastele vanuses 5-12 ja 1317 aastat,” rääkis dr Suurorg. “Vanemad ei tunnetanud sageli laste ülekaalulisust ja eksisid oma lapse kaalu hindamisel 80%-l juhtudest, sagedamini poegade kui tütarde puhul. Kui küsitleti vanemate enesehinnangut enda kaalule, selgus, et ka oma kaalu alahindasid nad koguni 57% juhtudest.” Ometi algab harjumuste muutmine nimelt kodust. “Ülekaalulisusest ei ole võimalik n-ö välja kasvada,” rõhutas dr Suurorg. “Vanemad ja arstid on esimesed, kes peavad märkama lapse ülekaalulisust ja kohe sekkuma! Lahenduseks on kogu pere eluviisi muutmine.”

Näägutamise asemel toeta kaalukaotust

Kui on näha, et lapsel hakkab tekkima ülekaalulisus, on võtmesõnaks toetus. “Kodune tugi on väga oluline ning kindlasti tuleb olla diskreetne, sest on ka juhuseid, kus veidi priskem laps kohatu märkuse peale teise äärmusesse kaldub ja temast saab anorektik,” hoiatas Tamm. “Niisama näägutamine, et tuleb kaalust alla võtta, ei aita – olulisem on rääkida terviseriskidest.” Pikaaegsed teadusuuringud ju tõendavad, et üle 60% ülekaalulistest lastest säilitavad selle seisundi täiskasvanueani. Ülekaalulisest lapsest saab seega ülekaaluline täiskasvanu, kes on ohustatud mitmetest haigustest: diabeet, kõrge vererõhk, liigeshaigused jne. Lisaks võib lapseea ülekaal seostuda negatiivsete psühholoogiliste tagajärgedega nagu depressioon, kehataju muutumine ja madal enesehinnang. “Seega peab kindlasti jätkuma vanemate teadlikkuse tõstmine ja toetamine,” lisas Tamm.

Tantsuvahetunnid panevad lapsi üheskoos lõbusalt liikuma

Vahetunnis üheskoos liikumine ja mängimine õpetab suhtlemisoskust ja hoiab lapsed tervena.
Üle kolmekümne Tallinna üldhariduskooli on liitunud liikuma kutsuva kooli programmiga. Üheskoos proovivad nad leida mooduseid, kuidas lapsi rohkem liikuma meelitada. Üheks neist on õue- ja tantsuvahetunnid, tänu millele on suur osa lastest rohkem liikuma hakanud.
Näiteks on igal teisipäeval tantsuvahetunnid Tallinna saksa gümnaasiumis. “Mõnikord juhtub, et tunnis läks midagi valesti või sain halva hinde, aga siis tulen tantsuvahendtundi ja lasen halva tuju välja,” ütles selle kooli õpilane Nora. Ka 12. klassis õppiv Bert on rahul, et tantsuvahetund just hommikuti toimub. “See tekitab hommikuvõimlemise efekti, lisaks saab sõpradega koos olla ja väga mõnus on, tekib ühinemise tunne,” kiitis noormees. “Kui mõne klassikaaslasega pole väga rääkinud, saab paaristantsu ajal suhteid soojemaks teha. Väga lahe on ka see, et näeb väiksemaid – sõprade õdesid ja vendi. Kõigile meeldib, kõik tahavad tantsida, nii et osal on juba lemmiklaulud tekkinud!”
Bert ise liigub ka väljaspool kooli iga päev ning on suurema osa elust olnud kergejõustiklane. “Kui trenni iga päev ei jõua, käin vähemalt õhtuti jalutamas,” lisas ta.

11. klassi õpilasel Gabrielal on hea meel, et lisaks tantsuvahetunnile ütleb veel nii mõnigi õpetaja tunni algul ja lõpul: “Nii, püsti! Nüüd ringutame ja venitame!” Teinekord käiakse ka koridori peal koos harjutusi tegemas, et saaks end liigutada ka päeva keskel.
Mõte õpilastelt endilt

Saksa gümnaasiumi õppejuht Dagmar Aus kinnitas, et mõte tantsuvahetundideks tuli õpilastelt endilt “Meil on väga tubli õpilasesindus, kes tegi ettepaneku alustada, ja nii ei jäänudki muud üle kui idee ellu viia,” rääkis ta. Tema sõnul kasutasid nende koolis paljud õpetajad liikumispausina juba algklassides tantsuvahetunde, ja nii tekkis mõte tuua lapsed kokku. “Üheskoos on veel vahvam – efekt on suurem ja tekib ühtekuuluvustunne,” nentis Aus. “Vahvasti koos tantsivad väikesed ja suured.”

Teispäevast ülejäänud päevadel panevad õpetajad vahetunni ajal klassis mõne muusikapala mängima, et õpilased saaksid tantsida, või mängivad lapsed spordisaalis palli, jooksevad ja liiguvad – tegemist jagub ka teistele päevadele. “Liikumist on lastel ja noortel vähemaks jäänud,” nentis Aus. “Ometi toetab liikumine füüsilist, vaimset ja sotsiaalset tervist ning koolil on väga suur roll nii selles, kuidas liikumise vajalikkusest rääkida, kui ka harjumuses koos toimetada.

Tantsuvahetund on Ausi kinnitusel lihtne moodus, kuidas lapsed koolis liikuma saada – selleks on vaja ainult ruumi ja videot. “Innustan kõiki koole: avage lastele aulad ja lubage nad vahetunnis sinna tantsima!” lausus Aus. “Loogem noortele võimalusi ennast liigutada ja hästi tunda – siis muutub ka õppimine tõhusamaks.”

Südalinna koolis on tantsuvahetunnid toimunud juba viimased kümme aastat. Sealse kogupäevakooli projektijuht Kerttu Mölder-Jevdokimov rääkis, et lisaks on neil koguni seitse aastat olnud ka õuevahetunnid. “Kui lastel on võimalus elada end vahetunnis välja, saab tunnis rahulikumalt õppetööle keskenduda,” märkis Mölder-Jevdokimov. Tema sõnul on näha, et ega lapsed õues suurt ei viibi. “Ka sellepärast on oluline, et nad koolipäeva jooksul käiksid kooli õues ja saaksid siinsel mänguväljakul lustida,” lisas projektijuht. “Aja jooksul oleme mänguväljakut ka vastavalt laste soovidele täiustanud, et neil oleks, mida teha.”

Südalinna kooli kogupäevakooli raames on õpilased majas kella 17-ni ning õues viibitakse kokku kaks ja pool tundi. “Kui lastelt küsida, käivad nad veel pärast ka õues, on selgunud, et enamasti ei käida – ja sama tendentsi näitavad ka uuringud,” nentis Mölder-Jevdokimov.

Õpetajad korraldavad liikumispause

“Mitmed uuringud on kinnitanud, et lõimides ainetunnid liikumisega, toetab see õppimist, aitab kaasa keskendumisele, muudab õppimise huvitavaks ning mõjub positiivselt õpitulemustele,” lisas Liikumisaasta 2023 projektijuht Janne Tomberg. “Liikuma kutsuva kooli kogemused on näidanud, et mida rohkem soodustada liikumist vahetundides, seda vähem peavad lapsed koolipäeva väsitavaks ning rõõm kooliskäimisest on sellevõrra suurem.”

Kui varem istusid õpilased nutitelefonis kõik pikemad ja lühemad vahetunnid, on paljud õpetajad üha enam hakanud nüüd ka tundide ajal liikumispause tegema.
Kadrioru saksa gümnaasiumi kooliõde Kersti Tamm kinnitas, et praegu on koolides käsil kehalise kasvatuse tundide muudatused. “Kehalise kasvatuse tund on nüüd liikumistund – see peaks sisaldama kõikides koolides ka tundide sisu ja suhtumise, mitte ainult nime muutust,” kinnitas Tamm.