Euroopa roheline pealinn Tallinn kutsub elanikke siinset elurikkust kaardistama. Kõik huvilised on oodatud teatama nähtud orhideedest, kahepaiksetest, roomajatest jt liikidest, et saada teada, kui hästi läheb siinsel loodusel.

Põlise tallinlase, zooloog Aleksei Turovski sõnul on Tallinna loodus üsna rikkalik. “Mul on linna fauna ja floora vaatlemise ja näpuga katsumise kogemusi üle 70 aasta,” märkis ta. “Alustasin Nõmme loodusest, kust on selgelt meeles kõik loomad, kes elasid Valdeku tänava kandis, nagu minagi. Edasi oli võimalus vaadelda pealinna elurikkust Toompea nõlvadel, Snelli tiigi ümber, Kadriorus, Hirvepargis, ja ka tänavate ääres. Mul on väga hea meel tõdeda, et pealinna elurikkus on pärast seda, kui ma ülikooli lõpetasin, kasvanud ja mitmekesistunud.”

Praegu elab Turovski Paldiski mnt kandis, Lääne-Tallinna Keskhaigla vastas. “Seal on Mustjõe gümnaasiumi suur hoov ja Stroomi rand, kus näen regulaarselt jäneseid ja rebaseid,” märkis ta. “Lindude liigirikkus mitmekesistub. Mu rõdult avaneb vaade Toompeale ja kesklinnale. Ja näen seitsmendalt korruselt pistrikuid! Tuuletallajad on alati Tallinnas elanud.”

Turovski sõnul on üleskutse pealinna elurikkust kaardistada väga teretulnud – sellest on reaalset kasu teadusele, linna planeerimisele ja kõigi tallinlaste elule. Kui kõik on korrektselt fikseeritud ja kirja pandud (aeg, ilma kirjeldus, täpne asupaik, kindel looma- või taimeliik), ei kao need andmed kunagi kuskile. “See on teaduslik materjal – algmaterjal, mis on täpne, kindel ja üliväärtuslik,” lausus ta.

Liigu, vaatle, avasta!

Kui Tallinnas elab tuhandeid liike loomi, taimi ja seeni, keskenduvad elurikkuse kaardistamise talgud ennekõike 30-40 Tallinnas teadaolevalt esinevale liigile: raba- ja rohukonna, harilik kärnkonna ja tähnikvesiliki, nastiku ja rästiku, kivi- ja arusisaliku, vaskussi, siili, orava, metsnugise ja kivinugise, nirgi ja kärbi ning looduslikult kasvavate orhideede (kuni 20 liiki) märkamisele.

Talgutel on kaks eesmärki. “Eelkõige loodame panna tallinlasi märkama, milliste liikidega me kodu jagame ning kuidas neil läheb,” selgitas keskkonna- ja kommunaalameti juhtivspetsialist Meelis Uustal.
Samal ajal tulevad linlased appi eluslooduse uurijatele, aidates kaardistada koduaedade ning linna “nurgataguste” elurikkust, kuhu spetsialistid oma töö käigus ei pääse või ei jõua – nendeks on näiteks aiad. “Kanname liigid üheskoos kaardile, et saaksime nende elutingimusi linnas parandada,” kutsus Uustal inimesi loodusvaatlustel osalema. Nii tekiks Tallinna väiksematest loomadest sama hea ülevaade, nagu on varem saavutatud metsloomade uuringuga.

Vaatluste kogumiseks tuleb kasutada keskkonnaagentuuri loodusvaatluste äppi, kus rohelise pealinna talgute raames lähevad arvesse kõik tänavu maist novembrini tehtud vaatlused. Rakendusse võib kirja panna kõik kohatud liigid, mitte ainult eelpool nimetatud. Loodusvaatlusi kontrollivad keskkonnaagentuuri ning linna keskkonna- ja kommunaalameti spetsialistid.

“Uue loodusvaatluste äpi kaudu on laekunud juba tuhandeid vaatlusi ning see on olnud suurepärane tööriist vabatahtlikus seires,” kinnitas keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Triin Edovald. Näiteks on see ennast juba tõestanud nii kahepaiksete kui ka talvituvate nahkhiirte seires. “Meie lootus ongi, et saame vabatahtlike vaatlejate abiga linna elurikkusest rohkem teada. Omalt poolt pakume tagasisidet näiteks liikide osas, keda kasutaja ei ole osanud määrata, aga kelle kohta on vaatluse juures olemas foto-, heli- või videofail.”

Pealinn on eluslooduse poolest rikas

Hiljutise uuringu järgi elab pealinna rohealadel mitusada rebast, metskitse ja jänest ning kuni poolsada põtra. Euroopa kontekstis muudab Tallinna eriliseks, et siin leidub lisaks kopraid ning läbikäigul ka ilveseid ja karusid. Kuigi tavaline ei ole ka see, et pealinnas elab 20-30 kobrast või peaaegu 50 valgejänest, kes on tavapäraselt metsade elanikud. Uuringu tegijate sõnul näitab valgejäneste sedavõrd arvukas esinemine, et Tallinna suuremates metsades on endiselt piisavalt varjepaiku ja neid ei ole muudetud alusmetsata parkmetsadeks. Samuti on haruldane see, et pealinnas leidub mitu mäkrade urulinnakut.

Bioloog Lauri Klein kinnitas, et loodust on pealinnas tegelikult päris palju – leidub nii rohealasid kui ka eri loomaliike. Probleemiks on aga kujunenud asjaolu, et rohealade vahel puuduvad koridorid, mida mööda loomad liikuda saaksid, või on need koridorid väga raskesti läbitavad.

Kõige loomarikkamad Tallinna piirkonnad on Pirita jõe maastikukaitseala koos Kloostrimetsaga (16 liiki), Ülemiste järve äärsed metsad ja Pääsküla raba (14 liiki). Neile suurtele rohealadele järgneb peaaegu sama suure liikide arvuga Mustjõe suue (13 liiki), mis teeb sellest alast linna olulisima elurikkuse pärli.
Suurtest ulukitest leidub Tallinnas kõige rohkem metskitsi, kes koguni poegivad linnas. Kalamaja piirkonnas, Nõmmel ja Laagri asumis ning nende lähiümbruses elab 100-150 siili, oravaid ja rebaseid on nähtud ka kortermajade piirkonnas ning linna rohealadel.