MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut viis eelmise nädala lõpus läbi küsitluse, kus paluti vastajatel öelda oma arvamus mitme erineva päevakajalise teema kohta. Üks küsimustest puudutas Kaja Kallase kriitikat opositsiooni suunal, kui peaminister võrdles opositsiooni tegevust Putini Venemaa ja Hitleri Saksamaaga. Antud küsimuse puhul arvas 55% vastajatest, et peaminister peaks ning 33%, et ei peaks sõnavõtu pärast vabandama. Küsitluse viis läbi Norstat Eesti AS.

Peaministri väljaütlemise kohta esitatud küsimus oli järgmine: “Kas Teie arvates peaks peaminister Kaja Kallas vabandama, kuna võrdles opositsiooni tegevust Putini Venemaa ja Hitleri Saksamaaga?” 55% vastas “Jah” või “Pigem jah”, 33% “Pigem ei” või “Ei” ning 12% “Ei oska öelda”.

Koalitsiooni ja opositsiooni vastasseisu kohta küsiti veel järgmine küsimus: “Kas Teie arvates oli opositsiooni korraldatud obstruktsioon (parlamendi töö takistamine) Riigikogus põhjendatud?” 46% vastas “Jah” või “Pigem jah”, 40% “Pigem ei” või “Ei” ning 14% “Ei oska öelda”.

„Parlamendi töö takistamine ehk obstruktsioon on kahe teraga mõõk, mis võib lõigata nii ühele kui ka teisele poole. See on strateegia oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks parlamendi töökorralduse reegleid loominguliselt tõlgendades siis, kui tavapärased parlamenditöö protseduurid neid saavutada ei võimalda. Ja see on ka võimalus poliitilises protsessis korraks nö hädapidurit tõmmata ning seeläbi avalikkuse tähelepanu teatud probleemidele juhtida,“ ütles tulemusi kommenteerides Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi teadur Martin Mölder.

„Praegune opositsioon valis obstruktsiooniks mingis mõttes sobiva hetke, sest üldine rahulolematus koalitsiooni mõnede kokkulepitud poliitikate ning nende elluviimise viisiga (kiirustades ja ilma sisuliste aruteludeta) oli suur. Opositsiooni ja koalitsiooni jooned jooksevad läbi ka valijate arvamuses selle kohta, kas obstruktsioon oli põhjendatud või mitte. Kui üldine arvamus siin on laias laastus pooleks, siis opositsioonierakondade toetajate hulgas on toetus obstruktsioonile oluliselt suurem kui koalitsioonierakondade toetajate hulgas. Siiski on märkimisväärne, et ka umbes 18% Eesti 200 toetajatest, 28% Sotsiaaldemokraatide toetajatest ning 8% Reformierakonna toetajatest leiavad, et see oli põhjendatud,“ jätkas Mölder.

„Kahe teraga mõõk võib aga lõigata mõlemas suunas. Kui see takistamine liialt välja venib või võtab sobimatuid pöördeid, võib juhtuda, et avaliku arvamuse sümpaatia selle suhtes kaob. Või kui see liiga ootamatult ja vara nö „jõuga“ lõpetatakse. Hetkel on näha, et opositsioon ei ole loobunud selle taktika kasutamisest. Suurem tõenäosus siin oma poliitilisi eesmärke saavutada on sellel osapoolel, kes säilitab taolises üpriski ettearvamatus protsessis kõige kauem külma närvi ning oskab ära tabada, millal on sobiv hetk ühel või teisel viisil käituda,“ mainis Mölder.

Lisaks paluti veel inimeste hinnangut demograafilise- ja kliimakriisi kohta ning vastajatele esitati järgmine küsimus: “Kumb on Teie arvates Eesti jaoks suuremaks probleemiks, kas madal sündimus või kliimasoojenemine?” 66% vastas madal sündimus, 22% kliimasoojenemine ning 12% ütles “Ei oska öelda”.

Kusjuures kõikide suuremate erakondade toetajate seas oli kõige rohkem vastajaid, kelle arvates on madal sündimus Eesti jaoks suurem probleem kui kliimasoojenemine. EKRE toetajatest pidas 89% madalat sündimust Eestile suuremaks probleemiks, Isamaa toetajatest 78%, Keskerakonna toetajatest 70%, Reformierakonna toetajatest 55%, Eesti 200 toetajatest 54% ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetajatest 50%.

Veel küsiti seda, kas järgmise Isamaa esimehena eelistatakse näha Urmas Reinsalut või Tõnis Lukast. Kuigi väga paljud (45%) valisid antud küsimuse puhul vastuseks “Ei oska öelda”, siis antud küsimuses eelistust omavate vastajate seas oli Urmas Reinsalu (34%) populaarsem Tõnis Lukasest (21%).

Norstati küsitlus viidi läbi 19. mail läbi veebikeskkonnas 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales kokku 1000 vastajat.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut on asutatud jaanuaris 2016. Ühiskonnauuringute Instituut on mõttekoda ehk thinktank, mis uurib ja analüüsib Eesti ühiskonnas toimuvaid sotsiaalseid protsesse.

Uuringufirma Norstat Eesti AS tegutseb alates 2008. aastast ning on keskendunud professionaalse küsitlusteenuse pakkumisele. Ettevõtte klientideks on peamiselt teised uuringufirmad, meediaagentuurid ning konsultatsiooniettevõtted. Norstat Eesti kuulub Norstat Gruppi, mis pakub teenuseid kokku 18 riigis. Norstat järgib ESOMARi reegleid ja kvaliteedistandardeid. Lisainfo: www.norstat.ee