Tallinna metsadest on leitud ka samblikke, mida pole märgatud kusagil mujal Eestis.

On vähe pealinnu, kus loomadele ja lindudele jagub nii mitmekesiseid elupaiku ja elab nii palju haruldasi liike kui Tallinnas. Siin elab või peatub rändel 139 kaitsealust loomaliiki (sh 92 linnuliiki) ja kasvab 41 kaitsealust taimeliiki. “Mida rohkem me linnas asuvaid looma-, taime- ja seeneliike uurime, seda enam üllatume, kui palju väärtuslikke ja ohustatud liike Tallinna metsades ja mujal looduses leida võib,” rääkis Meelis Uustal. “Eelmisel aastal saime linnast ka esmaleiud mõnedest sellistest samblikest, mida ei ole Eestis kunagi varem kohatud. Sellistele üllatustele võib igal pool linnametsades sattuda – jaguks vaid inimesi, kes jaksaksid ringi käia, tunneksid liike ja paneksid kõik nähtu ka kirja.”

Tallinna maastikuarhitekt Kristiina Kupper lisas, et meie pealinn on õigupoolest ainus linn Eestis, kus tuleb enne planeeringu või projekti koostamist läbi viia ka haljastuse inventuur, kusjuures lisaks puittaimedele puudutab see ka rohttaimestikku. “See inventuur aitab meil teha ka kõige pisematel kruntidel häid otsuseid, kuidas väärtuslikku haljastust maksimaalselt hoida ja kasutada,” rääkis Kupper. “Samuti annab see meile väärtuslikku infot nii võimalike kaitset vajavate kui ka ka invasiivsete võõrliikide osas.”

Üle kümne protsendi linna territooriumist on juba praegu ühte- või teistpidi kaitse alla võetud, mis on Kupperi sõnul õigust ütelda päris suur protsent. “Tallinna loodusele on kahtlemata turvaline uudis, et linn on suureks metsaomanikuks saanud,” mainis maastikuarhitekt. Samas ei maksa karta, et metsadest leitavate loodusväärtuste tõttu inimesi okastraadiga eemale hakatakse hoidma. “Erilised loodusväärtused asuvadki enamasti paikades, kus loodus juba üsna puutumatult areneb,” lisas Kupper.

Samas, üks inimeste eest aiaga kaitstud faktiline reservaat Uustali sõnul linnas siiski on – nimelt Ülemiste järve ümbruse mets. Aga isegi seal olevat teatav inimmõju ikkagi tunda. “Ega okastraat ja aiad polegi linna looduse kaitsmise kontekstis adekvaatne lahendus,” märkis ta. “Pigem on küsimus ikkagi külastuse juhtimises ja muudes nippides, mis aitavad loodusel erilistes paikades hästi püsida ja veelgi mitmekesisemaks arendada.”