„Tööampsu pikkust jälgib töötuna registreeritud inimene ise. Nii nagu tööle asumise puhul, peab ka tööampsu puhul klient töötukassale kohe teada andma, kui selgub, et tal avaneb võimalus tööd teha. Selleks ei pea ootama kohtumist oma nõustajaga, teavitada saab ka e-kirja või telefoni teel,“ rääkis töötukassa esindaja Annika Koppel.

Osaajaga hõivatute arv ja osakaal on alates 2021. aasta kolmandast kvartalist järjest kasvanud, ulatudes selle aasta esimeseks kvartaliks 15,8 protsendini kõigist hõivatutest. Suurenenud on ka vaeghõivatute, st nende osaajaga töötajate hulk, kes tahaksid töötada rohkem. Vaeghõivatuid oli tänavu esimeses kvartalis 10 400, mis on 3500 võrra rohkem kui mullu samal ajal ja viimase kahe aasta kõrgeim näitaja.

Hetkel saab registreeritud töötu käia 8 päeva kuus 290 euro eest tööl. Kord näeb ette, et tööampse võib töötuna arveloleku ajal teha kokku kuni 12 kalendrikuul 24 kuu jooksul. Igast tööampsust vaadatakse tagasi 24 kuud, kuid mitte kaugemale kui 1. septembrini 2020. See oli regulatsiooni jõustumise kuupäev ning õigusliku üldpõhimõttena ei ole seadused tagantjärele kohaldatavad.

Töötukassale peab teatama tööampsu eeldatava kestuse ja tasu. Kui tööampsu aeg ja pikkus ning eeldatav tasu vastavad tööampsu tingimustele, saab inimene tööle asuda  ning tema töötuna arvelolekut ei lõpetata. „Kui töötamise päevi on rohkem või tasu suurem kui lubatud, tuleb töötamise ajaks töötuna arvelolek lõpetada ja töö lõppedes soovi korral end uuesti töötuna registreerida,“ lausus Koppel.

Platvormid aitavad

Alates septembrist 2020 on töötuna registreeritud inimestel võimalik põhitöö otsimise kõrvalt teha ka ajutist tööd ilma, et töötuna arvelolek töötamise tõttu lõppeks. See võimaldab töö otsijatel uue põhitöö leidmiseni olla erialaselt aktiivne. Enne seda tuli tööd otsival inimesel lõpetada töötuna arvelolek selleks ajaks, kui teda on näiteks kutsutud ühekordselt tasulist loengut andma, või soovis inimene avaldada artikli, saades selle eest tasu, asendada paar päeva ootamatult töölt eemal olevat endist kolleegi jms.

„Paljudele inimestele oli selline töötuna arveloleku lõpetamine ja pärast väikest tööotsa uuesti arvelevõtmine liiga tülikas ja keeruline. Paljud pelgasid ka, et midagi juhtub ravkindlustuse või hüvitisega ja loobusid selles hirmus tööotsast. Septembrist 2020 jõustunud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatus tegi selliste väikeste tööotste tegemise lihtsamaks ja riskivabamaks – eeldusel, et inimene töötukassaga oma töö kestuse ja mahu enne läbi räägib,“ selgitas Koppel.

Tema sõnul ei ole ajaline ja teenitava tasu suuruse piirang töötu õiguse piiramine. Paljud on seepärast leidnud endale viisi teha võlaõiguslike lepinguga tööampse näiteks läbi GoWorkABit, Treamer, vms tööd vahendava platvormi. „Kui inimene soovib teha tööd „ampsutades“ ja ei otsi püsivat tööd, siis see on tema valik. Aga sel juhul ta juba töötab, mitte ei ole enam töötu,“ lisas töötukassa esindaja.

Püsiv töömotivatsioon peab säilima

Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna juhataja Kadi Kanarbik tõi välja, et vähendamaks hõivest töötusesse liikumist ning suurendada töötusest täishõivesse liikumist, on lubatud töise tulu saamine ajaliselt piiratud.

Kui inimene töötab juba pikemaajaliselt või regulaarselt, siis on tegemist juba täishõivega ja inimene ei oleks enam töötu.

„Püsivasse hõivesse liikumise motivatsiooni säilitamiseks peab lubatud töötasu suurus koos töötutoetuse või töötuskindlustushüvitise miinimumsuurusega jääma väiksemaks, kui kehtiv töötasu alammäär. Vastasel juhul oleks inimestel mõistlikum jääda töötuna arvele ning mitte siirduda tagasi püsivale tööle. Oluline on, et inimesel säiliks motivatsioon tööle liikumiseks,“ märkis ta.

Selleks, et hinnata, kas ajutise töötamise põhimõtted vajavad muutmist, viib sotsiaalministeerium läbi analüüsi, mille valmimine on plaanitud järgmisesse aastasse. Kanarbiku sõnul on seejuures oluline hinnata ajutise töötamise mõju töötute aktiivsusele ja rahalisele toimetulekule.

Ajutine töö

Töötukassa selgitusel loetakse ajutiseks töötamiseks töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel töötamist või avalikku teenistust. Kui inimene avab lühiajaliselt ettevõtluskonto või saab juhatuse liikme tasu, siis tegemist ei ole ajutise töötamisega ning inimese töötuna arvelolek lõpeb. Ka töötuna registreeritud FIE-l, kelle ettevõtte tegevus on peatatud või hooajaline tegevus lõppenud, lõpetatakse arvelolek, kui ta soovib lühiajaliselt (nt kaheksaks päevaks) ettevõtlusega jätkata.

Töötutoetuse määramisel ei võeta ajutise töötamise perioodi hõivena arvesse. Ajutise töötamise eest ei arvestata töötuskindlustusstaaži ning selle alusel ei teki õigust töötuskindlustushüvitisele. Töötuskindlustushüvitise suuruse arvutamisel ei võeta ajutise töötamise eest saadud tasu arvesse. Kui inimene töötab samal kuul enne arvelevõtmist, ei ole tegemist ajutise töötamisega, sest ei kattu arvelolekuga.

Anna teada tööampsudest

Seda, kas töötamise aeg ja tasu suurus vastas tööampsu tingimustele, kontrollib töötukassa töötamise registri ja maksu- ja tolliameti maksulaekumiste andmete alusel. Kui tagantjärele selgub, et töötamine kestis lubatust rohkem või oli tasu lubatust suurem, lõpetab töötukassa kliendi töötuna arvel oleku tagasiulatuvalt tööle asumisest alates.

„Selleks, et seda ei juhtuks ja kliendil ei tekiks võimalikke probleeme muude teenuste ja kohustust toetust tagasi maksta, ongi väga oluline töötukassale oma tööampsudest aegsasti teada anda ja veenduda selles, kas töötuna arveloleku jätkamine selle töötamise ajal on võimalik või mitte,“ ütles Koppel.