„Tulevikus tuleb pakend niimoodi disainida, et selle kaal ja maht oleksid toote funktsionaalsust ja ohutust arvestades minimaalsed. Tehakse ka nii ütelda tühja ruumi piirang, mis saab olema maksimaalselt 40%. Lisaks tahetakse loobuda eksitavatest pakenditest kui sellistest – näiteks topeltseinade kasutamisest, mille eesmärgiks on müüdavat toodet tegelikust suuremana näidata,“ rääkis keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Kertu Sapelkov Euroopa Liidu direktiividest, mis meie igapäevaelu üha rohkem mõjutama hakkavad.

Euroopa on pakendijäätmete vähendamise ja nende taaskasutusse võtmisega tõsiselt tegelema hakanud, mõjutades sellega meie kõigi igapäevaelu. Uued nõuded ja kohustused toovad kaasa suuri muutusi nii inimeste igapäevastes tarbimisharjumustes kui ka ettevõtete elukorralduses. Suunanäitajateks on selles vallas eeskätt ühekordse plasti direktiiv, mille üle võtmise protsess Eestis äsja lõppes. Samuti pakendi ja pakendijäätmete direktiivi uuendamise algatus, mis hetkel liikmesriikide vaheliste läbirääkimiste käigus oma lõplikku kuju võtab.

“Paljudele toodetele kehtestatakse mitmesugused erinevad nõuded, mille rakendamise ajakava on samuti erinev,” rääkis keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Kertu Sapelkov pakendimaailmas toimuvatest muutustest. “Mõned plastikust tooted keelatakse päriselt ära, teistele rakendatakse tarbimise vähendamise kohustusi.“

Nii jõustusid esimesest maist ühekordsete plasttoodete turule laskmise keelud, mis hõlmavad vatitikuvarsi, söögiriistu, taldrikuid, kõrsi, joogisegamispulki, õhupallivarsi, vahtpolüstüreenist toidu- ja joogipakendeid ning joogitopse.

„Ettevõtjad, näiteks kohvikud või restoranid, kes selliseid tooteid kauba edasimüümiseks kasutavad, peavad koostama tegevuskava, kus on kirjeldatud pakendite vähendamiseks ette nähtud meetmeid,“ märkis Sapelkov. „Direktiivi eesmärk on vältida ja vähendada teatud plasttoodete mõju keskkonnale, eelkõige veekeskkonnale ja inimeste tervisele. Edendada soovitakse ka üleminekut ringmajandusele.“

Seepärast pööratakse tähelepanu kümnele kõige probleemsemale ühekordselt kasutatavale plasttootele ja plasti sisaldavatele kalapüügivahenditele, mis moodustavad kokku ligi 70% mereprügi esemetest. Nendeks on toidupakendid, joogitopsid, vatitikud, söögiriistad (taldrikud, joogikõrred ja jookide segamispulgad), õhupallid ja õhupallide varred, pakid ja pakkematerjalid, joogipakendid (sh nende korgid ja kaaned), tubakatoodete filtrid, niisutatud salvrätikud, hügieenisidemed, tampoonid ja tampoonide aplikaatorid ning õhukesed plastkandekotid. Lisaks keskendub direktiiv kahele plasti tüübile – vahtpolüstüreen ja oksüdantide toimel lagunev plast.

Seni on pakendijäätmete hulk vaid kasvanud

Praegu käimasolevad arengud on aga alles suuremate muutuste alguseks. Nii peavad 2024. aasta juuliks kõik ühekordselt kasutatavad plastist joogipakendite plastist korgid pärast pudelite avamist nende külge ka kinnitatuks jääma. 2025. aastaks peavad ühekordselt kasutatavad plastist joogipakendid sisaldama 25% ringlusse võetud plasti, kusjuures 2030. aastast tõuseb see protsent 30-ni. Lisaks peavad liikmesriigid võtma kasutusele meetmed, millega teavitatakse tarbijaid ning motiveeritakse neid vastutustundlikult käituma, vähendamaks niimoodi prügisaastet kogu maailmas.

„Kuna Euroopa liidus on pakendijäätmete teke alates 2007ndast aastast kasvanud ühe elaniku kohta umbes 10%, siis on vajadus pakendijäätmete vähendamise ja nende tagasi ringlusse võtmiseks ilmselge,“ märkis Sapelkov. „Samas on Euroopa komisjon ka analüüsinud, et praeguses tempos reformidega jätkates on meil 2030ndaks aastaks pakendijäätmete hulk kõigele vaatamata üha kasvanud. Seetõttu on käimas ka pakendi ja pakendijäätmete direktiivi uuendamise algatus, mille teemal käivad hetkel ka läbirääkimised ning millega kaasnevad muudatused kõiki juba peagi ees ootavad.“

Kehtiva direktiivi muutmine on vajalik ka seepärast, et paljudel liikmesriikidel on olnud raskusi olemasoleva direktiivi üle võtmisega või siis pole selle rakendamine muudel põhjustel piisavalt tõhusalt toiminud. „Ühtset turgu pole tekkinud ning pakenditele kehtivad erinevates riikides erinevad nõuded, nagu on ka pakendite märgistamine erinevalt lahendatud. See tekitab tarbijates paraku tihti segadust. Näha on, et praegused pakendi- ja pakendijäätme direktiivi meetmed pole kaasa aidanud sellele, et pakendijäätme tekkimine oleks kuidagi pidurdunud,“ loetles Sapelkov põhjuseid, miks Euroopa peab pakendidirektiivi uuendamine.

Jäätmetekke ennetamiseks ja korduskasutuseks mõeldud meetmete kehtestamine peaks vähendama pakendijäätmete teket 2035. aastaks 10% ja 2040 15%. Lisaks tuleb soodustada pakendite korduskasutust ja ringmajandust.

„Tulevikus peab pakend olema niimoodi disainitud, et selle kaal ja maht toote funktsionaalsust ja ohutust arvestades oleksid minimaalsed,“ kirjeldas Sapelkov eesootavat. „Tehakse ka nii ütelda tühja ruumi piirang, mis saab olema maksimaalselt 40%. Loobuda tahetakse ka eksitavatest pakenditest kui sellistest – näiteks topeltseinade kasutamisest, mille eesmärgiks on müüdavat toodet tegelikust suuremana näidata.“

2030. aastaks kõik pakendid ringlussevõetavaks

Keelustada kavatsetakse ka ühekordsed plastist rühmapakid, mille alla kuulub näiteks kuuspakkide kile. Samuti ühekordsed plastpakendid alla 1,5 kilogrammi puu- ja köögiviljade puhul  ning toidu ja jookide serveerimiseks ning kohapeal tarbimiseks kasutatavad maitseainete, suhkru, kohvikoore jms jaoks. Kaovad ka mitmesugused ühekordseks kasutamiseks mõeldud minitooted – näiteks hotellides pakutavad ühekordsed pisikesed šampoonipudelid.

„Kuumad ja külmad joogid, mida müügikohtades kaasamüümise eesmärgil ühekordsetesse pakenditesse pannakse, peavad olema 2030ndaks aastaks 20% ulatuses korduvkasutatavad, 2040. aastaks aga juba 80% ulatuses. Samad eesmärgid kehtivad ka kaasa müüdava toidu puhul,“ rääkis Sapelkov.

Ka peavad 2030. aastaks kõik turule paistavad pakendid olema uuesti ringlussevõetavad. Lisaks seatakse teatud jäätmeliikidele kompostitavuse nõuded. See meede puudutab tee ja kohvi kotikesi ning kapsleid, samuti puuviljade peale pandud kleepsusid ja õhukesi plast-kandekotte, kuna hetkel satuvad need sagedasti biolagunevate jäätmete hulka. „Kui need jäätmed aga tegelikkuses biolagunevad pole, siis tekitavad need võõriseid, mis vähendavad ka komposti tootmise kvaliteeti. Seepärast peavadki sellised jäätmed kompostitavaks saama,“ selgitas Sapelkov.

Ka ülemaailmselt otsitakse globaalsele plastikuprobleemile lahendusi. Euroopa liidus on selleks juba mitmeid samme astutud, aga efekti suurendamiseks on vaja ka ülejäänud riikide poolt kaasa tulla. Seepärast soovib ÜRO plastiga samuti võitlusse asuda ning luua Pariisi kliimakokkuleppe eeskujul uut riikidevahelist siduvat kokkulepet, leidmaks meetmeid, millega kõik riigid oleksid valmis üheskoos edasi minema, et plastikust tekkivat reostust meie maailmas üheskoos vähendada.

„Põhifookus on plasti elutsükli põhisel käsitlemisel, oluliseks peetakse ka innovatsiooni edendamist,“ selgitas Sapelkov. „Praegu arutatakse, kas saaks ehk kokku leppida teatud plasttoodetes, mille kasutamine üle kogu maailma keelustada. Need oleksid siis sellised tooted, mille pakendamist me praegusel kujul ei vaja ja mis tekitavad lihtsalt mõttetut pakendireostust.“

Kuna pakendivaldkonda on ees ootamas suured muutused, siis nähakse ka riiklikult ette mitmesuguseid toetusmeetmeid, mis on suunatud jäätmetekke vältimisele ja korduvkasutusele. „Selleks, et ettevõtteid rasketel üleminekuaegadel toetada, plaanib riik üle saja miljoni euro ringmajanduse edendamisesse suunata,“ kinnitas Sapelkov.